Novellid ja jutustused

"5+5 novelli" on Rait Milistveri teos, mis pakub lugejatele külluslikku emotsionaalset ja intellektuaalset kogemust. Raamatu kümme lugu viivad sind läbi tänase Eesti elu, kus argipäev põimub fantaasiaga, luues kordumatuid hetki ja sügavaid mõtisklusi.

Raamatus on valik hea huumori ja absurditunnetusega kirjutatud lühijutte, kust ei puudu ka ilu ja lootus armastusele, hoolimata kõikidest paradoksidest. “5+5” pälvis kirjanduskonkursil “Bestseller 2015” ilukirjanduse žanris eripreemia. 

Autor on ise kirjeldanud end nii: “Ma olen üsna tavaline inimene. Libahundiks ei käi, selle asemel käin tööl. Väikeste laste söömisele eelistan pastaroogi. Duši all ei laula, kuid kallim väidab, et vahel räägin vannitoas kõva häälega. Tervisekontrollis ütles kena doktor, et mu süda lööb väga tugevasti.”

Raamatu kirjutamisviis on rahulik ja realistlik, vaadeldes maailma kõrvaltvaataja pilguga, vältides enesekeskset narratiivi, mis on tänapäeva kirjanduses nii levinud. See on kultuurne proosa neile, kes hindavad kvaliteetset kirjandust ja eelistavad postmodernistlikest nihetest ja segadustest hoiduda. Lood liiguvad kindlalt, kuid see ei tähenda, et teekonnal ei võiks ette tulla ootamatusi.

André Maurois (1885–1967) on XX sajandil olnud üks loetavamaid sulemehi üldse ja seda igal mandril, isegi "pimedal ajal" Nõukogude Liidus. Kuid soliidsemad kirjandusõpikud ja krestomaatiad on populaarse autori siiski ukse taha järjekorda ootama jätnud.

Maurois' loomingu mahukama osa moodustavad suurmeeste elulood. Eesti lugejale on nendest tuttavad eeskätt kaks: "Kolm Dumas’d" ja "Flemingi elu". Tema novellilooming on väikesemahuline, aga sisutihe. Sageli pealtnäha mondäänne, jääb Maurois oma novellides surelike inimeste vooruste ja pahede filigraanseks analüüsijaks.

Sisu:

• "Meenutuseks lugejale"
• "Maja"
• "Käokell"
• "Peleriin"
• "Kaitseingel"
• "Kirjad"
• "Ainult klaverile"
• "Vangi tagasitulek"
• "Thanatos Palace Hotell"
• "Postkaart"
• "Tere õhtust, mu kallis"
• "Kolmapäevased kannikesed"
• "Sa oled suur kunstnik"
• "Ariadne, mu õekene hea"
• "Kulla needus"
• "Ühe karjääri lugu"
• "Testament"
• "Meistri sünd"
• "Lahkumine"
• "Inimeste elu"
• "Vestluskunstist"

Valik noorte autorite loomingut raalikirjas.
Aime Hansen
Edgar Allan Poe "Berenice", tõlkinud Riho Laanemäe
Sulev Kübarsepp
Reet Tens
Harry Liivrand

Debüütkogu, kuhu omanäoline autor on kogunud 27 lähiaastatel kirjutatud lühijuttu, mida iseloomustavad vaimukus ja julge sõnastus, impulsiivsus ja ootamatu lõpplahendus. Kandvateks joonteks on satiir kaasaegse ühiskonna nõrkuste ning inimliku labasuse ja naiivsuse üle. Oma sõnul on autor saanud inspiratsiooni nii ümbritsevatelt inimestelt kui ka veidratest olukordadest, keerates neil lihtsalt vindi üle. Puudutatakse kõiki kaasaegseid teemasid: internetti ja uusrikkust, pornograafiat ja prostitutsiooni, juhtimisprobleeme ja asotsiaalide elu.

Fernando Pessoa (1888–1935) oli üks olulisemaid 20. sajandi kirjanikke portugali keeleruumis, aga ka terves maailmas. Ta oli nii poeet, proosakirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija, kirjastaja kui ka filosoof. Eesti keeles on Pessoa loomingust ilmunud peamiselt tema luulet tutvustavad valimikud „Autopsühhograafia“ (1973), „Tubakapood“ (2009, 2022) ja „Sõnum“ (2010) ning proosateos „Rahutuse raamat“ (2022).

Siinne jutukogu toob eesti lugejani valiku Pessoa proosaloomingust selle erinevates kihistustes: iselaadsest müstikast kuni ühiskonnairooniani. Raamatusse on valitud 20 teksti, millest kõik peale kogumiku nimiloo ilmuvad eesti keeles esmakordselt.

Sisu:

• "Kõhkleja märkmed" (Tõnu Õnnepalu)
• "Anarhistist pankur"
• "Dekoratiivkroonika I"
• "Dekoratiivkroonika II"
• "Manuel Fontoura"
• "Mehed"
• "Kuradi tund"
• "Küüraka naise kiri lukksepale"
• "Edasilükkaja"
• "Palverändur"
• "Suur portugallane"
• "Väga originaalne õhtusöök"
• "Unustuste tee"
• "Rooma saladus"
• "Saraiva ehk Saraiva ja tüdrukud"
• "Mina, doktor"
• "Eesel ja kaks kallast"
• "Soares ja Pereira"
• "Kristlane ja katoliiklane"
• "Papagoi"
• "Kalamüüjanna loogika"

   

Nimeka tšehhi kirjaniku Karel Čapeki apokriivade, s.t. mütoloogilistel, piibelikel, ajaloolistel ja kirjanduslikel teemadel kirjutatud filosoofilis-satiiriliste lühijuttude kogu. Tšehhi ajakirjades-ajalehtedes ajavahemikul 1920-1938 ilmunud apokriivad jutustavad ümber vanu, üldtuntud lugusid ootamatute vaatenurkade all, tuues esile paradokse ja anakronisme ning võimendudes kaasaegselt.

1907. aastal ilmunud novellikogu, mis käsitleb ajastu kohta avangardseid teemasid, väljendades julget varast feminismi ja kriitilist suhtumist abielusse. Teost iseloomustab napp sõnakasutus ja stiilsus.

Raamat sisaldab kaks pikemat jutustust.

Esimest võib nimetada uurimislooks, teine käsitleb tänapäeval nii populaarse tutvumisteenistuse probleeme.

Woody Allen on nimi, mis ei vaja Eestis tutvustamist. Ehkki siin tuntud peamiselt filmirežissöörina ja näitlejana (eesti telekanalites on jooksnud tema filmid "Annie Hall", "Manhattan", "Mehed ja naised", "Päikesepoisid", "Kõikvõimas Afrodite" jpt), on Allen leidnud tunnustust ka omalaadse kirjanikuna, avaldades kokku kolm kogumikku lühijutte, aforisme ja näidendeid: "Kõrvalmõjud" (Side Effects), "Sulitult" (Without Feathers) ja "Arveteklaarimine" (Getting Even).

Eesti keeles ilmuvad need ühiste kaante vahel ja pealkirja "Arveteklaarimine" all. Kirjutatud küll juba aastatel 1965–80, on Alleni proosa ometi aegumatu klassika, unikaalne oma küünilisuses ja vaimukuses, samas kergelt nukra ja kohati romantilisegi alatooniga. Alleni jaoks pole miski püha – ta lahkab vaimukalt igipõliseid teemasid, mis on jäänud kõlama ka tema filmidest: surm, jumal (või jumala puudumine), naised (või nende puudumine), intellektuaalsus, kunst, erinevad usundid jne.

Väike valik "allenisme":

· "Kaldun arvama, et mu vanemad ei sallinud mind. Nad panid mu hälli elusa karumõmmi."
· "Mis siis, kui kõik on vaid illusioon ning tegelikkust ei eksisteeri? (Sel juhul ma igatahes maksin oma vaiba eest liiga palju.)"
· "Lõvi ja vasikas võivad küll üheskoos magama heita, kuid karta on, et vasikas ei saa sõba silmale."
· "Maailm jaguneb headeks ja halbadeks inimesteks. Head magavad paremini, samas kui halvad naudivad ärkveloleku aega märksa enam."
· "Mitte ainult et jumalat ei ole olemas, aga proovi sa leida torulukkseppa nädalavahetustel!"
· "Kui ainult Jumal saadaks mulle selgesti mõistetava signaali! Näiteks kopsakas ülekanne minu nimel Šveitsi panka?"
· "Kui tahad jumalat naerma ajada, räägi talle oma tulevikuplaanidest."
· "Surma ja seksi vahe on selles, et surra saab ka üksi ja mitte keegi ei naera su üle."
· "Kahetsen oma elus ainult seda, et ma ei sündinud kellegi teisena."
· "Ma ei usu elusse pärast surma. Aga igaks juhuks kannan puhast aluspesukomplekti alati kaasas."

Mariana Enriquez, keda on nimetatud ka gooti realismi kuningannaks, on üks tõlgitumaid tänapäeva Argentiina kirjanikke. Žanrikirjanduse võtteid kasutades käsitleb ta oma loomingus Argentiina poliitilist ja sotsiaalset lähiajalugu ning selle taustal inimeste igapäevast elu, kus leidub kõrvuti hoolimatut jõukust ja söövitavat vaesust ning kummitavad diktatuuriaegsed ängid ja mure looduskeskkonna hävimise pärast. Julge hooga käsitleb ta ebamugavaid teemasid ja toob rambivalgusesse tavatuid tegelaskujusid.

Kogumikus „Asjad, mis me tules kaotasime“ on 12 lugu, milles lugeja kohtub pahaendeliselt veidrate laste, mässumeelsete teismeliste, kinnisideede ja traumade kütkes inimeste, painavate viirastuste ja kummitavate majadega. Ratsionaalne ja seletamatu, realistlik ja üleloomulik sulavad Enriqueze loomingus kokku omanäoliseks lummavaks tervikuks.

Saatesõnas „Buenos Airese gootika“ ütleb Ladina-Ameerika kirjanduse asjatundja Ruth Sepp: „Tema poeetika, tume, toores ja ometi sõltuvust tekitav, ei jäta lugejale mingit pääseteed.”

Prantsusmaal elanud eesti kirjaniku novellikogu. Jaks oli eesti lühiproosa markantsemaid viljelejaid.

Temale omase terava pilguga ja taltsutamatu huviga inimhinge salajasemate soppide pahupidipööramise vastu esitab kirjanik meile ka selles novellikogus inimesi nii, nagu nad ise endid näha ei tahaks, jõudes sel viisil tõele ja reaalsusele ligemale kui mõnigi ainult elu pealispinda vaatlev realist.

Ilmar Jaks võtab uurimise alla ka nähtused, mis tavalise silmaga vaadates vaevalt teadvuse pealispinnale on kerkinud ja toob need terveni ning viimaste konsekventsideni päevavalgele. Autor ei pea suuremat lugu juba sõnakõlksudeks kulunud ideaalidest, põhilise ketserina ründab ta teravalt niinimetatud üldisi tõdesid.

Austria kirjanik Albert Paris Gütersloh (kodanikunimega Albert Konrad Kiehtreiber) on sõjajärgse austria kultuuri esinduslikumaid karakterkujusid. Teda on peetud üksnes stiililtki meie sajandi kõige raskemaks saksakeelseks autoriks. Iga tema jutustus on näide sisu ja vormi ühtsusest, mis laseb meid ühe hingematva hetke elu kohal hõljuda. Siin on leitud lühijutu kolmas dimensioon, mis laseb mõttel sähvatada, kuid jõuab selle kustumisest irooniliselt ette.

17 novellist koosnev kogu, kuhu, nagu pealkirigi ütleb, on valitud novellid daamidest, kes saatuse dirigendikepi all 3/4 taktis valssi tantsivad.

James Joyce'i (1882-1941) varajane ja veel üsnagi traditsiooniline kogumik vaatleb Dublinis elavate inimeste saatusi mingil olulisel hetkel nende elus. Kõiki jutte iseloomustab nõtke keelekasutus, kriitiline hoiak ja realistlik lähenemine Iirimaa argipäevale. Jutukogu on ka omamoodi sissejuhatus või eellugu Joyce'i järgmistele kaalukamatele teostele.

EESTI NOVELL 2025 on sarja kaheksas raamat, mis tuletab meelde, et elu on absurdselt liigutav. Mõnikord leiad täpse kruvi, teinekord logiseva elu. Mis on ühist nähtamatul mehel müstilise ehitamistungi ja taevase elektrikuga? Või prill-lauaseiklustel mänguloomade turismi ja äärelinnatüdrukutega? Kõik leiavad oma koha värskes novellikogumikus koos teiste täiesti inimlike tegelaste ja kummaliste juhtumitega, kus ei peljata väikesi tundeid ega suuri piinlikkusi. Hoolikalt valitud novellid on nagu Eestimaa suvi - kõik on võimalik, aga midagi kindlat lubada ei saa. Tuntud autorid ja säravad uustulijad pakuvad lugejale 15 võimalust end leida või kaotada. Nende hulgas on ka sajandivanune novell ja kõige uuemad Tuglase preemia võidulood.

 

Sisukord:

• Kaks küsimust koostajatele. Öisel rikkel / Ave Taavet
• Registratuur 10 / Mari-Liis Müürsepp
• Kangelase võimalus / Jan Kaus
• Vaikusesse / Brigitta Davidjants
• Kesköökülm / Triinu Kree
• Laviin / Urmas Vadi
• Kusagil Californias / Reeli Reinaus
• Deleuze'i maja / Mehis Heinsaar
• Maasikakuu jt tekste / Helena Aadli
• Tõmban! / Elo Viiding
• Inimese tegus aeg / Siim Nestor
• Poistega ei mängi / Aliis Aalmann
• Kangelase hommik / Ilja Prozorov ; vene keelest tõlkinud Erle Nõmm
• Kuidas saada heaks / Meiu Münt
• Kuuendal suvel / Juhan Jaik

Kirjanik Margus Remmelgasel oli suur mure – tema romaani „Objekti hääme“ ilmumisest oli möödas juba neli kuud, kuid siiamaani polnud müüdud veel ainsatki eksemplari. Muidugi, Margus oli harjunud sellega, et eesti lugejad tõsisemat sorti kirjandusest ei hooli, eriti ükskõikseks jättis laiemaid rahvamasse Margusele omane otsinguline ja eksperimenteeriv stiil.(„Öised praamireisijad“)

Seesugused ja paljud muud tõsised, isegi dramaatilised loomingulised, aga ka elulised probleemid võtab Andrus Kivirähk vaatluse alla oma uues proosakogus „Eesti rahva uued jutud“. Toetudes mõneski jutus vanarahva iidsele tarkusele, kuid teisal taas valgustades läbi meie tänapäevaseid valupunkte. Tuntud tasemel ja ootuspärase sõnamõnuga.

Raamat sisaldab 15 juttu.

Teos tutvustab lugejale osakest kaasaegse soome demokraatliku kirjanduse andekaima esindaja ja novellikunsti klassiku Pentti Haanpää rikkalikust loomingust.

Enn jäi mulle rumala näoga otsa vaatama, küllap ta ei saanud hästi aru, mis ma öelda tahan. Olime juba minu maja lähedale jõudnud; korraks plaanitsesin, kas mitte mõne hoovi kaudu ringi minna, sest ma ei tahtnud, et ta minust midagi teada saaks. Jah, rongis hakkas ta mulle omamoodi isegi meeldima, ma lasksin tal ennast saata, sest öö oli nii ilus ja soe, aga rohkem midagi. Nad on kõik ühtemoodi, üks ehk veidi peenem, teine veidi labasem - aga kuidas talle seda kõike öelda? Kuidas talle öelda, et ülal toas ootab mind Vello? On pime, lehestik varjab aknad - ehk ei pane Vello meid tähele? Kõige tõenäolisem, et ta magab. Aga see poiss siin... ma ei tea - otsekui tahaksin teda veel näha, kunagi hiljem, kui -
"Ma pean nüüd tuppa minema," ütlesin.
"Jah?"
Oli lühike vaikus. Vaatasin kõrvale. Ühe maja ühes aknas kustus valgus.
Siis pani ta oma käed mu õlgadele. Ei tahtnud suudlust. Lükkasin ta eemale. Milleks suudlus, see tundub lubadusena, lepinguna, kohustusena - eriti sellisel augustiööl, mis ei luba nalja, sest õhus lõhnab juba sügise järele, aedades helendavad õunad ja lillherned ja varsti veetakse supelrandades puuelevandid veest liivale.

Käesolevaga on ühiste kaante vahele koondatud kümme Friedebert Tuglase novelliauhinnaga premeeritud teost aastaist 1971-1975.
Sisukord:
Jaan Kross "Neli monoloogi Püha Jüri asjus"
Paul Kuusberg "Roostetanud kastekann"
Friedebert Tuglas "Helloi maa"
Jaan Kross "Pöördtoolitund"
Arvo Valton "Ohtlik leiutis"
Rein Saluri "Mälu"
Heino Väli "Veri mullal"
Mari Saat "Katastroof"
Uno Laht "Meie, tippkutid, üle kogu maakera"
Mats Traat "Kohvioad"

Bibliograafia ja novelliauhinna žürii

Tšehhi esihumoristi ja satiirikirjaniku Jaroslav Hašeki juttude valimik sisaldab lugusid Eestiski palavalt armastatud geniaalse idioodi, vahva sõdur Švejki nooruspõlvest ja mõistagi killukesi tema tegemistest maailmasõja päevilt. Samuti leiab lugeja kogumikust katkendeid pamflett-romaanist „Seaduse Raamides Rahuliku Edenemise Partei poliitiline ja sotsiaalne ajalugu" ning mitmeid humoreske.

„Hämariku melanhoolia” on romaan novellides. See jätkab tsüklit, kuhu kuuluvad „Untermench: minu lõhkikistud osa”, „Õuduste Teater” ja oma ilmumisjärge ootav romaan „Hella tähe all”. Tervikteos moodustub aastatel 2014–2021 valminud pikematest ja lühematest lugudest, mis viivad lugeja Brüsselisse ja Haapsallu, Pariisi ja Hamburgi, Kalamajja ja pedasse, suurlinna suminasse ja pargialleede vaikusse, tutvustavad minategelase kaasteelisi, veavad diipidesse keskusteludesse ja jaburatesse olukordadesse.

Esimesteks võõrkeelteks saavad olema lindude ja loomade keeled. Hakkad mõistma hoolimise ja hoolitsemise tähendust. Saad selgeks sõnadeta mõistmise. Oskad armsa koera soove silmist lugeda. Karvad turris ja kõrvad ligipead olekul on oma tähendus. Tunned muret kadunud lamba pärast ja tunned suurt rõõmu ta leidmisest. Taipad, et parem on oodata, kuni loom sinu juurde tuleb ja mitte vastupidi. Kellele siis meeldivad pealetükkivad.

––Anu Raud

Anu Raua 2022. ja 2023. aastal kirjutatud juttude raamatu pealkiri sobib nõnda hästi just tema endaga. Uuest kogust leiab lugeja kolmkümmend lugu loomadest ja lindudest. Kuid nende kõrval on siin muidugi samaväärsed peategelased ka inimesed. Nii elus juba kord on, et kus on mõni armas loom või haruldane lind, seal lähedal või lausa juures on ikka ka inimene. Kõige õnnelikum inimene, ka tema leiate sellest kogust sama pealkirjaga loost. See on soe ja huumoririkas jutukogu.

"Hea meremeeste hoidja" on Juhan Smuuli monoloogide vormi valatud lühipalade kogumik, mis on ilmunud Eesti Raamatu väljaandel. Tegelastes jäädvustab kirjanik muhulaste maailmamõistmise ja selle vastupeegeldused igapäevaelus. See on olnud autorile väga lähedane, lausa isiklik aine, mis tegelaste üksikkõne kujul on leidnud adekvaatse vormi, tõstes ühtlasi "Monoloogid" Juhan Smuuli loomingu tippu. "Hea meremeeste Hoidja" teksti on Juhan Smuul kahel korral kirjutanud käsitsi. Mõlemad redaktsioonid talletuvad Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnas ja on käesolevas väljaandes reprodutseeritud. (Rutt Hinrikus)

Sisu:

• "Surmalaul"
• "Kirjad sõgedate külast"
• "Ookeani pale"
• "Muhu monoloogid"
• "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol"
• "Jäine raamat"
• "Jaapani meri, detsember"

Naer mõjub tervisele kasulikult, alandab vererõhku, tugevdab südant, langetab stressi ja hoiab kehakaalu kontrolli all.

Keiti Vilms: ""Hea tuju raamat" on nagu Mart Juur isegi – hea tuju sünonüüm. On ju hästi teada tõik, et Mardi Facebook on midagi, mille lugemisega alustavad paljud oma hommikut, et saada päevane annus head tuju kätte. Käesolev kogumik koondab Mardi lustakaid salmikesi, muhedaid elutõdemusi ja taibukaid sõnamänge. Olulisel kohal on kodukant Otepää, siin avaldub autori lüürilisem külg. Mul oli õnn koos Mardiga kirjandusfestivalil Head Read esineda, üksjagu sellest materjalist tuli seal ette kandmisele ja võin öelda, et see töötas. Töötas nii vanema kui noorema publiku peal, sest ega nali taeva jää."

Õudusnovelle aastaist 1990–1994. 

Sisu:

• "Surma mõrsja"
• "Tõugud"
• "Saatanlik eksitus"
• "Sabat"
• "Must laul"
• "Ämblike needus"
• "Täiskuu"
• "Öö silmad"
• "Merevahune köis"
• "Sõnajalaõis"
• "Maja keset roose"
• "Tuledeemon"
• "Roheline küünal"
• "Kutse koolnule"
• "Igavese elu orjad"
• "Kieukaani kiired"
• "Hüatsintsõrmus"
• "Sammud sinises toas"

Autobiograafiline romaan, millega on liidetud teemaga haakuv novell "Kurekellakumin" ja kolm miniatuuri.

Käesolevas raamatus – nii mälestuste kui jutustuste osas – kumab igatsust leida inimestes heade soovide soojust, leida humalapuu toetavat tuge.

Sisukord:
Jaroslav Hašek
Autori sissejuhatus ja eessõna
Härra kapteni sõjakoer
Professor dr. Gras
Jalaväelase Truneci tšaako
Lauljanna Carnevalová traagiline lõpp
Juhtum sõdur Svoboda ning taksikoer Čoriga
Piinlik riigiasi
Lugu keiser Franz Josef I pildist
Leiutaja kurb saatus
Vürstiproua paeluss
Sõprusvõistlus "Tillingeni" ja "Höchstädti" vahel
Seisusevahed
Kahest kärbsest, kes selle üle elasid
Ühest kohutavast koerast
Tertsiaanlaste ülestõus
Usuõpetuse tunnis
Õpetame lapsi loodust tundma
Eksperiment karske ajaviiteõhtuga ehk ameerika meelelahutus

Elu ja olemasolu põhilised probleemid peidetuna igapäevaste sündmuste argikuube – see on Valev Uibopuu teose väline raamistik.

Nendes vormikindla ülesehitusega lugudes elab oma elu küla, see ürgseim ja primitiivseim ühiskondlik eluvorm, mis elu selgeima võrdkujuna on igavene ning kõigutamatu, vähemalt niikaua kui elab põlduhariv inimene. Selline on ka autori eestiline küla – igavene oma selguses ja lihtsuses, heas ja kurjas, rõõmus ja kurbuses – säärane, nagu me teda kõik veel mäletame. 

 

Oma novellikogus kujutab autor eilse tänapäeva linlaste, põhiliselt oma eakaaslaste elu, suhtumisi, mõtte- ja tundemaailma. Novellide valdavalt iroonilisse hoiakusse põimuvad lüürilised toonid.

Sisu:

• "Mr. Dikshit"
• "Isamaa linn"
• "Saatus"
• "Õhtupoolik tsiviliseeritud maailmas"
• "Aastatuhande lõpp"
• "Räägivad ja kohtuvad"
• "Võõrsil"
• "Õhtune Paul"
• "Valguse impeerium"
• "Kirjandus"
• "Igavene suvi"
• "Sõber"

Doris Lessing sündis 1919. aastal Iraanis inglise ametniku perekonnas. Viie aastasena asus ta koos vanematega Aafrikasse, Lõuna-Rodeesiasse, kus möödusid tema lapsepõlv ja noorusaastad. Seal oma isa farmis ja selle ümbruses vaatles tütarlaps erksa ja tähelepaneliku pilguga Rodeesia loodust, õppis seda tundma ja armastama. Oma teostes toob kirjanik Aafrika looduse ka lugejale lähedale - tema looduskirjeldused on hingestatud ja kaunilt lüürilised. Aga veel sügavamat mõju avaldas noorele kirjanikule see, millisena ta maast-madalast nägi mustade ja valgete vahekordi. Sealse maa päriselanike julm ekspluateerimine ja alandamine igal sammul tekitas noores autoris küsimused, mida ta algul tagasi tõrjuda püüdis, mis temas aga visalt käärisid ja hiljem vastuse leidsid. Lessingi kirjandusliku loomingu sisuks saabki Aafrika rõhutud pärismaalaste vastupanu kolonisaatoritele, mis algul, tema esimestes teostes, kajastub passiivse trotsina, järgnevates aga juba süveneb ja aktiivse vastupanu kuju võtab.

57 teksti aastatest 1986-2005: arvustused, artiklid, esseed, jutustused, luuletused, novellid.

Kokku poeedi kollaažromaan "Isa kasvab pojaks".

"Jäävad ainult silmad" on novellikogu, mille tegelased on kõik ühel või teisel moel häiritud. Tüli tekitavad OnlyFansi sisuloojad, maailmalõpu toidupuudus, ahistajast naabrimees, ootamatu kehamoondumine ja omaenda riukalik ajukeemia. Kuidas sellest kõigest küll pääseda? Ja kas see on võimalik?

Suuremas osas kogumiku tekstidest maalib Müürsepp tublisti üle võlli keeratud portreid meid igapäevaselt ümbritsevatest inimestest – ruumi jagub hoolitsevale emale, suurkorporatsiooni juhile, ööklubilistele ja üksikutele vanainimestele. Kaasa ei lasta meil aga kellegi elusaatusega minna. Pigem on tegelased meie ees näidetena, keda turvaliselt kauguselt jälgida, neis omaenda elust tuttavaid mustreid ära tundes ja neid seejärel unustades. 

Autorilt on varem ilmunud luulekogud "Paradoksid", "Blondiine armastav mees" ja "Strippari pisarad". "Jäävad ainult silmad" on tema esimene proosateos.

Salme Ekbaum on avaldanud terve rea populaarseks saanud romaane. Käesolev lühieepika kogumik sisaldab nii pikemaid kui lühemaid palasid. Neid on nii jutustavas proosas kui ka lüürilisemas laadis, kõik hingestatud autori leebe suhtumisega inimesse ja loodusesse. Ainestik on meile lähedane - meie omad probleemid, tegemised ja tundmused. Raamat on kirjutatud autorile omases lahedas laadis, aine- ja hingelähedaselt.

Selle raamatu üks märksõnu on killud, seda nii sisu kui ka vormi mõttes. Kuu aega pärast täiemahulise sõja algust Harkivist pommide alt Poltavasse ümber asunud ukraina kirjanik ja õppejõud Andri Krasnjaštšõhh on need kirja pannud oma telefoniga, nii et nendest kujunev mosaiik jääb omamoodi mikroajaloona jäädvustama sõja esimest aastat. Esimesed katkendid raamatust ilmusid Veronika Einbergi tõlgituna 2022. aasta Vikerkaare mainumbris.

Raamatu saatesõna on kirjutanud tunnustatud kirjanik Andrei Ivanov, kes toob esile teose olulisuse ja mõju. Kui otsite teost, mis pakub sügavat ja isiklikku vaadet kaasaegsele ajaloole, siis "Jumal on. +/-" on kindlasti lugemist väärt. See raamat kutsub teid mõtlema ja tundma, pakkudes samal ajal väärtuslikku perspektiivi Ukraina sõja kohta.

Tšehhi kirjaniku Karel Čapeki (1890-1938) lühiproosa, milles käesolevas valimikus on antud kõige iseloomulikumad palad, annab meile pildi tema loomingu olemusest. Tema tuntuimad jutustustekogud on "Jutud ühest taskust", "Jutud teisest taskust" ja "Aedniku aasta".

Sisu:
Ajastu allakäigust
Varastatud kaktus
Poeet
Professor Roussi eksperiment
Röövitud dokument 139/VII osak. C
Nõel
Sinine krüsanteem
Lugu kaotatud jalast
Absoluutne argument
Näitleja Benda kadumine
Solvatu
Tavaline mõrv
Margikollektsioon
Archimedese surm
Jalajälg

Autori, Eesti teenelise kunstniku esikkogu sisaldab valimiku lühijutte ja miniatuure üldinimlikel teemadel - headusest, sõprusest, kunsti- ja loodusearmastusest tänapäeva urbaniseerunud ühiskonna taustal.

Sädelevalt humoorikas komöödia "Pisuhänd", mida peetakse eesti näitekirjanduse klassikaks, kirjutas Eduard Vilde (1865-1933) 1913. aastal. See paljastab eesti kodanluse kultuuritust ja karjerismi. Vilde pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada.

Ehitusinsener Ludvig Sander, kes naise sunnil kirjanikuks on hakanud, avaldab oma nime all koolivenna Tiit Piibelehe romaani „Pisuhänd“. Olukorrad aga muutuvad. Pisuhänd ei too mitte ainult Sanderile au ja kuulsust vaid ühtäkki hoopis oma tegelikku loojat Piibelehte teenima hakkab…

Sisu:

• "Rünnak.Volontääri jutustus"
  
• "Metsaraiumine. Junkru jutustus"
  
• "Kaukaasia-mälestustest. Degradeeritu"
  
• "Markööri märkmed. Jutustus"
  
• "Sevastoopol detsembrikuus"
  
• "Sevastoopol mais"
  
• "Sevastoopol 1855. aasta augustis"
  
• "Laul lahingust Mustal jõel 4. augustil 1855. aastal"
  
• "Tuisk. Jutustus"
  
• "Kaks husaari. Jutustus"
  
• "Mõisniku hommik"

Sisu:

• "Vürst D. Nehljudovi märkmikust. Luzern"
  
• "Albert"
  
• "Kolm surma"
  
• "Perekonna õnn"
  
• "Kasakad. Kaukaasia jutustus"
  
• "Polikuška"
  
• "Idüll. Ära mängi tulega, saad kõrvetada"
  
• "Tihhon ja Malanja"
  
• "Holstomer"
  
• "Dekabristid"

Sisu:

• "Kreutzeri sonaat"
  
• "Saatan"
  
• "Françoise"
  
• "Läheb kalliks. Sündinud lugu"
  
• "Kellel on õigus?"
  
• "Peremees ja sulane"
  
• "Isa Sergius"
  
• "Kaks eri versiooni puukoorest katusega taru ajaloost"
  
• "Võltsitud kupong"