Reisikirjad

Norra etnograafi Thor Heyerdahli raamat kirjeldab reisi, mille autor koos viie kaaslasega teostas parvel 1947. aastal Peruu rannikult Polüneesia saartele. Selle haruldase julguse ja osavuse tõttu, millega ekspeditsioonist osavõtjad väga lihtsat materiaalset varustust kasutades sooritasid ohtliku sõidu üle Vaikse ookeani, on see reis üks kõige julgemaid ja väljapaistvamaid teaduslikke ekspeditsioone viimase saja aasta jooksul.

Reisikirjas kirjeldab autor Hiina elu-olu 1950-ndatel aastatel, samuti ajalugu, kultuuri- ja kunstielu, rahvameditsiini minevikku ja tänapäeva. Illustreeritud fotodega

Reisimuljete raamat on sündinud turismimatkadest kolmele üksteisest mitmeti erinevale maale. Isepalgelised on need maad nii geograafiliselt kui demograafiliselt ja see on tinginud iga reisikirja juures erinevat vormi ja lähenemist ainele. Kui lugejaisse on nii soome kui saksa rahva, nende maa, kultuuri, tavade, harjumuste jne. suhtes juurdunud ajapikku oma teatud ümar ettekujutus, siis Bulgaaria seevastu on enamusele eestlastest veel võrdlemisi avastamata maa. Seda arvestades on Soome ja Saksa puhul antud võimalikult vähem teatmelist materjali ning lähtutud enam vahetutest muljetest ja emotsioonidest. Bulgaariast kõneldes on aga autorite soov, et teatud ekskursid ühte või teise valdkonda võiksid seda maad tutvustada.

Käesoleva teose kirjutajas on õnnelikult ühte isikusse koondunud teadlase, kirjamehe ja avastaja võimed. Beebe'is näeme moodsat teadlast, kes ei ole ennast isoleerinud ainult teadusliku töölaua taha, vaid kes püüab seoses olla kaasaegse seltskonna ja mõttemaailmaga. Tundes selle seose suurt tähtsust nii uurijale kui ka rahvale, valmib alati koos teadusliku kirjeldusega uurimissaavutisist ka laiematele kultuursetele ringidele määratud populaarteaduslik raamat. Sel teel on tema sulest ilmunudd terve sari teoseid. W. Beebe sündis 1877. a New Yorkis, õppis Columbia ülikoolis, sai 1899. a New Yorki Zooloogilise Seltsi ornitoloogia osakonna kuraatoriks ja hiljem sama seltsi troopiliste uurimiste osakonna direktoriks. Tema esimeseks uurimisalaks olid linnud, hiljemini aga siirdus ta mereloomastiku uurimisele.

Nobeli preemia laureaadi Ernest Hemingway teos «Aafrika haljad künkad» jutustab kirjaniku jahiretkest Aafrika džunglites. Lugeja kohtab siin põnevaid seiklusi, ebatavalisi inimesi, Aafrika maastiku omapärast ilu nähtuna ühe meie aja suurema ning populaarsema kirjaniku silmade läbi. Teoses ei ole ükski kuju ega sündmus fantaasia vili, vaid tõsielust võetud. Jutustus annab tõetruu pildi Aafrika loodusest ja inimestest.

"Ajamasinaga Türgimaal" on kirjaniku ja kirjandusloolase Oskar Kruusi reisikiri, kus tänapäeva kuljetega põimuvad rohked ekskursid Väike-Aasia ajalukku ja religiooniprobleemidesse, on mõtiskletud Trooja, Pergamoni, Mileetose ning teiste ajalooliste linnade varemetel, jälgitud eesti-türgi kirjandussuhteid.

Eva-Lottaliku õhinaga jutustab autor värvikirevast elust Hawaiil – konkureerimisest tööturul, salajasest ronimisest ülikõrge mäe tippu (see oli rangelt keelatud), koerasuurusest prussakast köögiseinal ja õõnsast enesetundest enne langevarjuhüpet. Aga eelkõige muidugi imekaunitest randadest, kapsaussirohelistest palmidest, soojast suvetuulest ja sellest, kui mahlased peavad olema mangod.

Aastail 1923–1928 toimus vene maalikunstniku Nikolai Roerichi (1874–1947) ekspeditsioon läbi Kesk-Aasia riikide. Ekspeditsioon läbis üle 25 000 kilomeetri. Lisaks maalimisele uuris kunstnik teel muistseid kultuurimälestisi. Käesolev raamat kujutab endast Roerichi reisipäevikut ja sellesse on paigutatud veel teinegi töö sama retke kohta – "Aasia süda".

Autoreid on kaksteist. Maailma avasilmi vaatamisele tuleb ikka juurde üks omapoolne täiendus: inimese oma tegevus- ja ametiala vaatenurgast nägemine. Siinkohal olgu märgitud, et kolm autoreist on teadurid: Raimund Ubar - arvutusmasinate spetsialist, Kalju Laas - rahvastikugeograaf ja Enn Kreem - astrofüüsik; Luule Sirp ja Johannes Undusk esindavad Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingut; Bruno Pao on varustaja, Rein Kallas "Saare Kaluri" tootmisjuht, Leonid Parašin töötab kirjastuskomitees; Harri Vilpart laulab meeskooris; Tiiu Voogla rändas ehitusmalevlasena; Mati Kalkun on ajakirjanik ja Vahur Raid näituste direktor. Paigad, mis praeguses kogumikus Antarktika ja Saaremaa vahepeale jäävad, on Austria, Belgia, Donbass, Holland, Island, Jordaania, Kamtšatka, Kuramaa, Küpros, Liibanon, Luksemburg, Mehhiko, Saksa DV, Saksa FV, Süüria, Taganrog ja Tšukotka.

Raamatu autor Mait Nilson on juht ja ettevõtja, kes jättis oma juhtimistöö, et ellu viia ammune unistus – sõita isetehtud amfiibautoga ümber maailma. Oli vaja kakskümmend aastat unistamist, viis aastat sõiduki ehitamist, aasta reisi korraldamist ja seiklus võis alata.

"Autoga ookeanile" on tavalisest reisikirjast erinev lugu sellest, kuidas ühte tehniliselt ja bürokraatlikult keerukat reisi korraldada ja mida kõike võib sellisel reisil ette tulla.

See on lugu Gerald Durrell’i loomade püüdmise ekspeditsioonist 1940ndate aastate lõpul tolleaegsesse Briti Kameruuni. Raamat on täis meeldejäävaid tegelasi, nii inimesi kui loomi. Muu hulgas kirjeldab Durrell tantsivaid ahve, kesköist konnajahti, oma jahimehi ja nende kirevat jahikoerte rühma ning suure hulga metsloomade kinnihoidmise rõõme ja muresid.

Kirjanik Olev Remsu on võtnud vaatluse alla juutide ajaloo kunagistel Poola riigi aladel, mis täna kuuluvad lisaks Poolale ka Leedule, Valgevenele ja Ukrainale. Raamatust leiame erinevaid suhtumisi juutidesse ja juudi kultuuri.

Austria rännu- ja kirjamees geoloog Herbert Tichy armastab seiklusi ning oskab neist jutustada huviäratavalt ja sooja huumoriga. Lugeja tõuseb Himaalajas koos temaga maailma kõrguselt seitsmendale mäele, on šerpade pulmapeos, liigub filipiinide džunglis koos peadeküttidega...

Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu- armastus, abielu, usk, soosing, oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja võttis jälle ette uue retke.

Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu – armastus, abielu, usk, soosing – oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja – võttis jälle ette uue retke.

Mida me teame Vietnamist? Tema vabadustarmastava rahva kangelaslik vastupanu imperialistlikele agressoritele on peamine, mis meenub seoses selle kauge maaga. Sõja varju jäi kõik: mitte millegagi võrreldav troopiline eksootika, nelja tuhande aasta vanune kultuur, vietnamlaste omapärased tavad ja kombed, nende raske võitlus igapäevase leiva eest. Reisiraamatu "Draakonite maal" geoloogist autor on mõnda aega töötanud nii Põhja- kui ka Lõuna-Vietnamis ning jagab nüüd lugejaga oma mitmekesiseid tähelepanekuid. Sisukord: Esimesed päevad, esimesed muljed Ninh Binh ja selle ümbrus Thang Long - Tõusva Draakoni linn Draakobi lõugade vahelt Vinhi Põhja-Vietnami avastamas Vana keisripealinn Mitmepalgeline suurlinn Rännud mööda Lõuna-Vietnami Vietnamlane, tema tavad ja kombed Tähtsamad ajaloolised sündmused

Tutvu Joosepi erakordse seiklusjutuga, mis viib sind Paapua Uus-Guinea lopsakasse
džunglisse ja kohalikele küla- ning linnatänavatele! See on kirega kirjutatud raamat ühe eesti noormehe viis kuud kestnud rännakust teises maailma otsas. Riigis, mis on täis kummalisi tavasid, värvikaid inimesi ja ainulaadset ahhetama panevat loodust.

Lugeja saab osa Joosepi igapäevaelust, põnevatest teaduslikest välitöödest ja ehedatest
kultuurikogemustest, mis ajavad naerma ja panevad imestama. Ideaalne lugemine kõigile, kes armastavad tõelisi seiklusi ja värvikaid lugusid. Haarav ja humoorikas raamat, mis lennutab lugeja vihmametsa, vulkaani kraatrisse, koopasse ja ühepuupaati, muuhulgas rinda pistma dinosauruse mõõtu kaasuaride, beetlipähklite ja nõidumistega.

Brošüür tutvustab Eesti beebisid, kes on koos vanematega seilanud ookeanil või sooritanud lausa ümbermaailmareisi. Üks tuntumaid beebisid on Ahto Valteri laps Ewen, kes tegi 1932.a koos vanematega kaasa ümbermaailmareisi purjejahil "Ahto".

"Ehkki elust Tšukotkas on möödas ligi 55 aastat, viivad unenäod mind ikka ammustele radadele. Tihti ekslen lumetormis ega suuda kuidagi leida teed koduni. Tõsi, nüüd juba üha harvem," meenutab Ülo Siimets. "Imelik, aga isegi sealsete toitude maitsed on meeles – värske põdraveri, millega algas söömaaeg, või, kolmeliitrisest purgist supilusikaga söödud punane kalamari. Samuti jutuajamised lõkke ääres šamaan Ejgeliga, tänu kellele sain osa erinevatest riitustest. Just Ejgeli soovitas mäletada oma unenägusid, sest see võib mõjutada saatust. Pärast tagasijõudmist nii ka juhtus – nägin unes oma tulevast abikaasat. Kuhu iganes hilisemad reisid ka on viinud – aasta noore mehena Tšukotkas kaalub üles kõik muu." Elamusi ja seiklusi sellest aastast siit raamatust leiabki.

Ülo Siimets (snd 1948) õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias ning Tartu Ülikoolis välismajandust, Šveitsi sihtasutuses Transfer majandust. Töötas Tartu Metsakombinaadis, alustas metsameistrina ja lõpetas peainsenerina. Seejärel oli ta Tartu Metsamajandis, millele järgnes Eesti Rahva Muuseumis majandusdirektori ja Raadi haldusjuhi amet. Reisinud on ta veel Koola poolsaarel, Neenetsimaal, Indias, Nepaalis, Bhutanis, Pakistanis, Indias, Peruus, Tšiilis jm.

Soovitan raamatut "Eesti poisid Tšuktšimaal" kõigile, keda köidavad seiklused, kauged maad ja rahvad. Hendrik Relve, rännu- ja kirjamees

Rikkalikult illustreeritud raamatu "Eestimaa. Kultuurituristi teejuht". Reisijuht kirjeldab kultuurihuvilistele Eestimaa kirikuid, linnuseid, mõisaid, muuseume ja muid vaatamisväärsusi. Teejuht on üles ehitatud maakondade kaupa, eraldi tutvustatakse Tallinna ja Tartu turismiobjekte. Lisatud on kaardid, skeemid, joonised, arhitektuuriterminite sõnastik, turistile vajalikud telefoninumbrid ja muu teave.

Teekond püramiidide maale on olnud teekond unistuste, aga ka iseenda juurde. See tee sai alguse, kui inglise filoloogia viimase kursuse tudengina reisibüroos töötades Egiptusesse jõudsin, aga see võis ka alata juba lapsepõlveunistustes igavesest suvest, Tutanhamoni kuldehetest ja kummalistest rahvariietest. Eluteekond siinpool maakera on kestnud viis aastat, õlg õla kõrval abikaasa Mohamediga, egiptlasega, moslemiga, saatjateks meie lapsed Nadiin ja Omar. Eestlasena egiptlaste seas, moslemina moslemite hulgas kutsun nüüd teidki selle tegeliku elu loori taha piiluma, kuhu ise kunagi nii väga kiigata tahtsin, et kummutada eelarvamused ja avardada maailma veelgi.

"Elust kirju" algab lapsepõlvest, kulgeb läbi konarliku kooliea ja haiguste tudengiseisusesse, hüppab läbi Indiast, Itaaliast, Venemaalt, Hispaaniast, jääb kauemaks New Yorki, kolib Tartusse ja siis Viljandisse, otsib elu mõtet, aga tavaliselt lihtsalt elab...

Kuidas ma siia sattusin? Kasvasin üles Hiinas, traditsioonilises hiina perekonnas. Mu vanemad käisid üheksast viieni tööl riigile kuuluvas ettevõttes, mis tootis ronge. Me sõime iga päev riisi. Elu oli hea ja ma ei mõelnud kordagi kuskil mujal kui Hiinas elamisele. Minu teadmised elust piirdusid koolis hästi õppimisega, endast vanemate inimeste austamisega ning poes sõbrahinna küsimisega. Nii oligi. Mul ei olnud kunagi põhjust Hiinast lahkuda, sest Hiina oli mu kodu. Kuni ma sain kaheksateist ja lõpetasin keskkooli.

Pagulasmälestusi Prantsusmaalt ja Itaaliast 1909-1910

Maailmakuulsa norra teadlase ja rännumehe haarav jutustus tema esimesest tuntuks saanud reisist Fatu-Hiva saarele Vaikses ookeanis, kus ta elas pärismaalaste primitiivset elu täis seiklusi ja ohte. Raamatu väärtust tõstavad eluloolised kõrvalepõiked.

7. oktoobril 1852. aastal hiivas Kroonlinna suurel reidil ankru Vene sõjalaevastiku iludus fregatt "Pallada", et alustada merereisi ümber maailma...

Raamatus kirjeldatakse Vene sõjalaevastiku fregati "Pallada" ümbermaailmareisi viimast etappi aastail 1853-1854. Sisukord: Šanghai Venelased Jaapanis Liukiu saared Manila Manilast Siberi randadeni Tagasitee läbi Siberi Jakutskist Irkutskini Kakskümmend aastat hiljem

Inglise kirjandusklassiku W. Somerset Maughami filosoofiline reisiraamat "Härrasmees võõrastetoas" (The Gentleman in the Parlour), kannab alapealkirja Ülestähendusi reisilt Rangoonist Haiphongi.

Tegemist on täiesti omanäolise reiskirjaga reisilt, mis kulges läbi Birma, Siiami, Kambodža ja Vietnami, ning millest kirjutades annab Maugham vaba voli oma tundelisele ja filosoofilisele mõttelaadile. Muu hulgas leiab lugeja käesoleva reisiraamatu teksti põimituna ka Maughami Siiamis haiguse ajal kirjutatud suurepärase muinasjutu "Printsess September ja ööbik" ning ühe tema kuulsaimatest novellidest "Miraaž".

"Himaalaja jutud" on ühtaegu vaimukas ja kurb reisikiri elust maailma katusel – Himaalaja piirkonnas, kus Hiina poolt okupeeritud Tiibetis kaovad inimesed; kus plahvatavad pommid ja hävivad kultuurid; aga kus seikleb ka kentsakaid rändureid ja peetakse Tiibeti olümpiamänge. Eluterve sarkasmiga kirjeldatud seiklustest võtavad teiste seas osa popkunstnik Kiwa ja üks Eesti riigikogu liige, kel tuleb rinda pista rohelise tšilli ja kohaliku riietumiskultuuriga.

Ühtaegu vaimukas ja kurb reisikiri elust maailma katusel – Himaalaja piirkonnas, kus Hiina poolt okupeeritud Tiibetis kaovad inimesed; kus plahvatavad pommid ja hävivad kultuurid; aga kus seikleb ka kentsakaid rändureid ja peetakse Tiibeti olümpiamänge. Eluterve sarkasmiga kirjeldatud seiklustest võtavad teiste seas osa popkunstnik Kiwa ja üks Eesti riigikogu liige, kel tuleb rinda pista rohelise tšilli ja kohaliku riietumiskultuuriga. Roy Strider (1974, Eesti) on sotsiaalse õigluse aktivist, ajalehe Postimees kolumnist, punkansamblite Vennaskond ja The Flowers Of Romance kitarrist. Viimastel aastatel on ta elanud Nepali pealinnas Kathmandus, kuid ka Tiibetis, Sikkimis ja Tiibeti eksiilvalitsuse residentsiks olevas Dharamsala mägilinnas Indias. 2., täiendatud trükk

Hispaaniast räägitakse peamiselt kui päikese, paella, flamenko, härjavõitluse ja tulise temperamendiga inimeste maast. Ometi moodustab see vaid stereotüüpse murdosa tuhandenäolisest Hispaaniast. Raamat pakub avastamist paralleelmaailmades: ajaloos ja kaasajas, linnas ja looduses, kunstisaalides ja hipirandadel, traditsioonides ja vabameelsuses, puhkehetkedel ja pöörastel Hispaania fiesta'del. Autor viib teid ringkäigule erinevates maakondades Baskimaast Andaluusiani ja Katalooniast Galiciani. Selle käigus veendute, kuivõrd võivad kultuur, inimesed ja loodus ühes riigis üksteisest erineda nagu öö ja päev!

Tuntud tšehhi etnograaf-etnoloog annab rohke faktilise materjali põhjal ülevaate nende legendidega ümbritsetud saarte ajaloost ja kultuurist, paradiislikust loodusest. Illustreeritud värvifotodega.

Nii Armeenia kui Türgi üli- ja elukoolis tudeerinud autor lahkab teravmeelselt islami ja kristluse piiril balansseerivaid riike, üks näopool naermas ja teine nutmas. Eksootika teda ei huvita. Selle asemel kirjeldab ta läände pürgivate idamaade valu ja võlu, tihti läbi tragikoomilise absurdi. Jutuks tulevad natsionalism, sõjad, religioon, seksuaal- ja rahvusvähemused, naabritevahelised suhted jpm.

Tuntud saksa kirjanik Heinrich Böll reisis koos perega 1950. aastate keskel Iirimaal ning peatus Achilli saarel. „Iiri päevikus” kirjeldab ta Iirimaa igapäevaelu ja olustikku, kohtumisi pubides, rongides ja mujal, kuhu juhus ta Iirimaal viis. Neist kildudest kujuneb haarav jutustus täis Böllile omaseid teraseid tähelepanekuid ja mõistmisi. Midagi tolleaegsest Iirimaast on alles veel praegugi, kuigi muutused on olnud suured. Iirimaa huumor, rahvamuusika, kultuur ja traagiline ajalugu tõmbavad ligi üha uusi huvilisi ning praegugi võib leida Achilli saarel saksa turiste, kes hoiavad käes just Heinrich Bölli raamatut. Aga nagu Böll ise on öelnud, ei maksa teda süüdistada, kui eest ei leita just tema kirjeldatud maad. Küll aga on tema raamat hea algus iga lugeja oma Iirimaa avastamiseks. Heinrich Böll (1917–1985) oli üks sõjajärgse Saksamaa kõige olulisemaid kirjanikke. Ta kirjutas sõja mõttetusest ja sõjajärgse elu ja ühiskonna silmakirjalikkusest, kaitstes inimsust ja näidates inimkogemuse poeesiat. Tema teoseid loeti ja tõlgiti laialdaselt ning ta oli üks tõelisi sõjajärgse maailmakirjanduse suurkujusid. 1972. aastal sai ta Nobeli kirjanduspreemia kogu oma loomingu ja selle järjekindla mõju eest globaalsele lugejaskonnale. „Iiri päevik” ilmus esmakordselt eesti keeles 1987. aastal Loomingu Raamatukogus.

KRISTER KIVI on ajakirjanik, luuletaja, reisikirjanik. Lugeja ees avanevad nüüd Hiina müür, Petra kaljulinn Jordaanias, Kristuse kuju Brasiilias, Machu Picchu Peruus, maiade kuulsaim linn Chichen Itza Mehhikos, Colosseum Itaalias ja Taj Mahal Indias.

Autor kirjeldab oma India-huvi tärkamist ning pärast Teist maailmasõda avanenud võimalust seda riiki ise külastada. Marsruut läks läbi Lvovi ja Praha Bombaysse. Indias külastati Šiva koobast, Kalkutat, Holi, Benarest, Delhit, Agrat, Tadž-Mahali ja Aurangabadi. Illustreeritud fotodega.

India looduseuurija ja jahimehe Jim Corbett'i jutustused paeluvad asjatundlike kirjeldustega India omapärasest loodusest, keskendudes inimesesööjate kiskjatega seotud ohtudele. Autor kirjutab oma kohtumistest tiigrite ja leopardidega; palju huvipakkuvat leiab lugeja ka India olustiku ja rahva kohta.

1954. a. sooritas inglise loomapüüdja Gerald Durrell matka Lõuna-Ameerikasse. Elavalt ja köitvalt jutustab ta raamatus "Joobnud mets" oma seiklustest Argentiina pampas ja Paraguais Chaco väheuuritud piirkondades, jutustab nende paikade loodusest, Lõuna-Ameerika kontinendi loomade ja lindude elust, kirjeldades neid mitte ainult teadusliku täpsusega, vaid ka laitmatu kunstimeisterlikkusega. Jätkates haruldaste loomade otsimist, suundub Durrell Patagooniasse ja seejärel Andide eelmäestikku. Oma teises raamatus "Sahisev maa" kirjeldabki autor sellel reisil läbielatud seiklusi.

"Jumalate aed" kirjeldab huvitavaid juhtumeid elust Korfu saarel, kus tulevase kirjaniku ja looduseuurija pere veetis enne Teist maailmasõda mitu suve. Teismelise poisi pilgu läbi tutvustatakse lugejale mitmesuguseid elusolendeid: putukaid, liblikaid, mereloomi akvaariumides, vigastatud linde, vaskusse jt. Lisaks käib nende peres palju huvitavaid külalisi, igaüks oma harjumuste ja karakteriga. Käesolev raamat on omamoodi järjeks varem ilmunud teosele "Linnud, loomad ja sugulased".