Millised pildid ja illustratsioonid!

Kas sina tead, kes on Tõnis Talvepoolitaja või miks me just 1. septembril kooli läheme? Tule koos toredate tegelastega jalutama läbi meie tähtpäevade aastaringi – saad natuke targemaks ja kui kõik jutud läbi loetud, ka aastajagu vanemaks.

Hää lugeja! See muhe raamat aitab mõtestada sulle juba tuntud tähtpäevi, kuid lisab kindlasti ka mõne, millest enne aimugi ei olnud. Tähtpäevadele annab erilisuse just nende tähenduslikkus, mida raamatu lood mõnusasti kätte näitavad. Tegelikult on ju iga päev tähtis, kui sul on selle kohta lugu!  - Triinu Laan, lastekirjanik ja tähtpäevade sõber

See siin on ehtne kõivupunk. Kõivupunk on teadupärast see värk, kui leitakse üles väga vanad asjad ja olemised ning näidatakse reipasti, mismoodi need tänases päevas ja me ühises helges tulevikus edasi elavad. Nad elavad, pole kahtlustki. Elame meiegi. Et elada uut elu etemini, tuleb vana elu tunda. Marju Kõivupuu kirjutab meie tuleviku ajalugu. - Karl Martin Sinijärv, luuletaja

Sisukord: Jutu võimalused Sobromornonte Televiisorikoletis Kassi tantsupidu Peeglid Kuningas ja kärbes Ajaprintsess Araabia ratas Puujalaga päev Märt kuningalossis Koobas Olematus Muinasjutu aeg Teadmiste ring Sõrmus Liikumine ja surm Pallimäng Seebimullitüdruk Kangete kaotus

"Bonadea" on esimene raamat soomerootsi kirjaniku Tulavalli linna lugudest. Selle raamatu peategelane on vaeslaps Bonadea, kes otsustab lastekodust jalga lasta ja omaette elama hakata. Koos oma musta kanaga seab end sisse pagari pööningul. Tema ümber kihab ja keeb väikelinn oma veidrate ja vahvate laste, täiskasvanute ja kõiksugu loomadega. Elu on täis põnevaid juhtumusi ja imelisi fantaasiaretki.

Katkendid on valitud väljaandest: Victor Hugo "Hüljatud" I köide, Tallinn 1954

Linnas leiavad aset üleujutused ja maavärinad, kuid keegi ei tea nende põhjust. Oma salajase puu otsast näeb Asta rotte linnapargis ringi sebimas. Koolis unistab ta aga sellest, et katus kõigile teistele pähe kukuks. Asfaldi ja betooni all ähvardab üks olend terve linna hävitada. Ühel päeval seisab Asta temaga silmitsi …

Jutustus elukatest, kes elavad nii meie ümber kui ka meie sees.

Tunnustatud Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt kui Hea Lasteraamat 2024

19. sajandi ameerika kirjaniku Mary M. Dodge´i (1831-1905) jutustus Hollandist. Brinkerite pere, nende laste Hansu ja Greteli murede ja rõõmude taustal saab noor lugeja teada palju huvitavat selle väikese maa ajaloost ja geograafiast, rahvast ja tema elust.

"Jooned" räägib loo sellest, kuidas vanaisa surma üle kurvastav poiss reageerib juhtunule sundmõtete ja -tegudega. Ootamatult näeb ta kõikjal jooni – hoovis tänavakivide vahel, kõigi uste all lävepakkudel, voodi kohal laes. Igal pool. Mida teha, kui sa näed kõikjal jooni ja sa ei saa sellest kellegagi rääkida?

Raamat sisaldab endas kuus meeleolukat juttu loodusest. Vilsandi ümbrust ja sealseid autori tehtud vaatlusi on kasutatud juttudes "Hele-ema", "Avaruse nälg", "Naerukajakate kommuun". Ülejäänud kolmes loos ("Kustumatu sõprus", "Surmaluht" ja "Hilinenud vabadus") on tegelasteks ka lapsed ja täiskasvanudki. Autor peab tähtsaks inimese looduse mõistmist ja armastamist.

"See on raamat lugemiseks ja ettelugemiseks. Käblik püüab aru siin saada, kes ta on ja mida tähendavad kõik need tugevad tunded, mis teda ikka-jälle valdavad. Käblik hoopleb ja kurvastab, saab kuulsaks ja veab kõiki ninapidi ning kogu asi sünnib Andri Luubile omapärases sürrilt ladusas stiilis.

Kuna see on Luubi esimene raamat, mida võiks lugeda eeskätt lapsed, siis on ta endale appi kutsunud August Künnapu, kelle pildid räägivad teksti kõrvale oma loo.

Igaühes meist on killuke Käblikut – tarvis see vaid üles leida ja läikima lüüa!"

Kuidas mutte maa peale meelitada? Mis saab hambapastast, kes oma majast välja roomab? Kuidas pildistada sääske? Kas suve on võimalik purki toppida? Kellele kinkida oma vanad piimahambad? Kes peidab end vastlakukli kostüümi sees? Kuidas pilv jaanitulel käis? Mida teha siis, kui tikker soovib sinuga abielluda? Millise loomaga sarnaneb hapukurk? Mis on lohe lemmiktoit? Neile ja veel paljudele küsimustele leiab vastuse raamatust "Kampsun ja päike".

Eno Raua "Karu majast" saate teada mitte ainult seda kuidas karu endale maja ehitas, vaid ka seda, kuidas siil oma uue potiga õunasuppi keetis, kuidas rebane sokku kanavargile ajas, kuidas toonekurg menüüd vahetada otsustas ja teisi põnevaid juhtumisi metsas.

Elasid kord kolm kitsekest, täpsemalt öeldes kolm karvast kitsekest. Jõuluvana polnud veel kunagi nende juures käinud. Äkki ta ei leidnud kitsekeste juurde teed? Või vahest ei olnud nad piisavalt head lapsed? Aga kui nad jõuluvanale kirja kirjutavad, võib ta ehk siiski tulla? Jõuluõhtul hilja kostab ukselt koputus. Kopp, kopp, kopp!

Lõbus ja haarav lugu kolmest karvasest kitsekesest.

Bjørn F. Rørviki ja Gry Moursundi raamatud kolmest karvasest kitsekesest on Norra lastekirjanduse moodne klassika. Jutud lähtuvad Põhjamaades tuntud muinasjutust, kuid autorid on loonud selle põhjal oma maailma, mida lapsed armastavad. „Kolm karvast kitsekest ja jõuluvana” on nende esimene eesti keeles ilmunud seiklus.

Sisukord: Sõjakas pudrunui Kaks maja Huviline filmikaamera Hirmuäratav tolmuimeja Isemeelne äratuskell Vankumatu televiisoriantenn Leierkast ja magnetofon Konn ja ekskavaator

Jaan Rannapi Koolilood on kogumik tema varem ilmunud keskmisele koolieale kirjutatud teostest, nagu "Musta lamba matused", "Salu Juhan ja ta sõbrad", "Agu Sihvka annab aru". Mõned lood on autoril juurde kirjutatud. Agu Sihvka juttudele on lisandunud neli koomiksitena antud pala. Sisukord : Salu Juhan ja ta sõbrad ; Pagunid ; Kukepoks ; Väike vana aurumasin ; Agu Sihvka annab aru.

Kujuta ette, et homme ei pea sa enam kooli minema ja võid teha, mida tahad.

Koolimineku asemel sõidad koos klassikaaslastega peaaegu asustamata saarele. Terveks talveks. Ilma täiskasvanuteta.

Oleks see natuke liiga metsiku unistuse täitumine?

Koolipõlgurite moodne eksperiment võtab kiiresti tuurid keset metsikut loodust üles. Mängu tulevad nii matuseauto, aare merepõhjas, saarele eksinud pingviin kui ka linnast põgenenud direktor.

Jutuõhtud pirrutule valgel Külaliste leib Nälg Leivajätk kadus Mehe pärisõnn Võõras kuld Vanaema jutt Lauritsast Kaevust saadud õnn Näkineiul meheks Kuidas sulane näkkide saladuse teada sai Näkk sulaseks Puuvaras ja metshaldjas Metshaldjas karistab noormeest Ussikuningas Uss helmesteks Kuidas mees ussikoopast õnne leidis Jutt mehest, kes teadis ussisõnu Rahakatel Maa-alune linn Peretütar ja vaenelaps Saunalaps ja peretütar Imekivi Kolm venda Seitse venda ja seitse õde Pöialpoiss

Kui koer ja rott leiavad tee pealt lapiku küüliku, püüavad nad juhtunus selgust saada ja mõelda välja, mida edasi teha. Pärast pikka mõtlemist panevad nad paika plaani ja töötavad selle nimel terve öö... Südamlik lugu elust, surmast, heatahtlikkusest ja kaastundest. Aastal 1972 Fääri saarte pealinnas Tórshavnis sündinud BÁRÐUR OSKARSSON on fääri lastekirjanik, illustraator ja kunstnik. Tema raamatud on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas prestiižse Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna. Eesti keel on juba 17. keel, millesse "Lapik küülik" tõlgitud on. Ühtlasi on "Lapik küülik" esimene fääri keelest eesti keelde tõlgitud raamat.

Tuntud Soome lastekirjaniku õpetlik, naljakas ning groteskne raamat, millest jagub lusti mitte üksnes lastele, vaid kindlasti ka nende vanematele.

Ludi ja Lundiisa on kaks kena lunnipoega, kes elavad Fääri saartel, väikesel Mykinesi saarel. Nad pistavad pead pesaaukudest välja ja näevad, kuidas maailm nende jaoks avaneb. Nad näevad värve looduses enda ümber, mõningaid loomi ja lõpuks avastavad nad, et oskavad lennata.

Pärast seda kriminaalset lugu, kui Riho oli jätnud väikese Madise lihtsalt tänavale ja ise nurjatul kombel jalga lasknud, elas Peeter võrdlemisi ühetoonilist elu. Äikesepilved, mis algul ta pea kohale ähvardasid koguneda, hajusid võrdlemisi kiiresti. Hädavale, et Madisele haiglas süstimise asemel hoopis mingi nakkusevastane tablett sisse anti, läks üsna hõlpsasti läbi ja ema ei hakanudki lapse kehalt süstlajälge otsime ega võimaliku palaviku pärast muret tundma. Ning kui paar päeva hiljem jõudsid Peetri majja kuuldused kummalisest juhtumist tüdrukuks ümberriietatud poisslapsega, siis ei taibanud keegi seda sündmust kuidagiviisi Madisega seosesse viia. Nii et mingid otsesed ohud Peetrit enam ei varitsenud, selle eest aga hakkas talle tasapisi kallale kippuma igavus. Polnud õieti kellegagi mängida. Meelik, Jürnas ja Kaur, need küll kõndisid selle linnatüdrukuga alatihti ringi, kuid teadagi...

Värviliste illustratsioonidega lastelugude raamat, kus peategelasteks kassid ja koerad.

"Maari suvi" on kaasahaarav jutustus ühe tüdruku suvest maal toimeka vanaema ja teadmishimulise vanaisa juures. Raamatu esimeses osas saab Maari lähemalt tuttavaks mesilaste elukorraldusega, teises osas elab kaasa sipelgate tegemistele. Tüdruku avastusi looduses saadavad põnevad ja imepärased seiklused.

Meisterdetektiiv Blomkvist on kõigest kolmteist aastat vana, kuid igatahes juba väga osav detektiiv. Ta elab väikeses idüllilises linnakeses koos Andersi ja Eva-Lottaga. Valge ja Punase Roosi vahel lüüakse rõõmsaid lahinguid ja kõik on nii ilus, nagu ainult saab olla suvevaheajal. Siis aga juhtub midagi sellist, mis lööb mängud segi ning paiskab meisterdetektiivi koos sõpradega eluohtlikesse seiklustesse.

"Plekiraamat" jutustab loo poisist, kes avastab üksi koju jäädes endas julguse ja iseseisvuse. Joanna Liivaku tekst ja Liisa Kruusmägi illustratsioonid kutsuvad kaasa avardama lapse fantaasiamaailma. ​ Raamatust leitud loovad nipid pakuvad alternatiive nutiseadmes aja veetmisele. ​ "Plekiraamat" on pälvinud Põlvepikuraamatu konkursi ideepreemia.

Sisukord: SÕDA Jõulud Lennukid Sakslased Kuhu te olete peitnud oma juudid PÄRAST SÕDA Kala Oli kevad Rahvaste pall Miks nii kurvad on su mustad silmad AIVAR Kui päike on kuuse kõrval Lilled õpetajale Pahandus Suusapäev Järgmine tund on reedel Mida kinkida õpetajale Niikuinii tuleb välja Agulimäng Ei istuta kodus ega peeta pühi KAHEKSASADA MEETRIT Kontrollitud andmetel Sooja mere äärde Kaheksasada meetrit Sealpool pilliroogu ja kõrkjaid Pisikest punast võtab paremini Sõpruskohtumine Elu parim sõit

Raamatus jutustatakse elava fantaasia ning suure soojusega metsa varjus askeldavatest mutukatest. Raamatu esmatrükk ilmus 1936. aastal, teine trükk 1946. aastal. Käesolev, kolmas trükk on autori poolt ümber töötatud. Illustratsioonid pärinevad esimesest trükist ja need on teinud omaaegne populaarne lasteraamatute illustraator Roman Kivit.

Juubelivalimiku aluseks on jutukogu "Siledad omad, karvane võõras". Juurde on lisatud autori uuemat loomingut. Aino Tigasele on omane pehme huumor, eredad karakterid, täpsete väärtushinnangute andmine.

Sisukord:

• Epu päev
• Külaline metsast
• Vuss siin, vuss seal
• Sekka laudalugusid
• Londu aabits

On kevad ja viikingid asutavad end sõitma Miklagårdi. Aga Siri ei tohi kaasa minna! Tema pealikust isa ütleb, et ta on liiga väike. Ja pealegi tüdruk! Kui isa arvas, et see Sirit peatab, siis ta eksis. Siri peidab end laevale ära. Laeval on ka salapärane karp, mis tuleb üle anda keisrile endale. Kurikaelad Ivar ja Grym ihuvad aga karbile hammast ja Siri peab selle kaitsmiseks kasutusele võtma kogu oma julguse ja nutikuse. Õnneks tuleb talle appi Zack, poiss, kellega ta Miklagårdis kohtub. Aga kes see poiss õieti on? "Siri seikluste" esimeses raamatus seilavad viikingid kodusest Skandinaaviast kaugele lõunasse. Linna, mille kohta selle raamatu tegelased ise kasutavad nime Miklagård, kuid mille kohta mujal öeldi Konstantinoopol (nüüdne Istanbul).

Suvel sõbrunenud alevipoiste Meeliku, Jürnase, Kauri ning linnatüdruk Kärdi ja teiselt poolt kahe alevipoisi Peetri ja Riho seiklused jätkuvad (eelnevad osad on "Päris kriminaalne lugu" ja "Lugu lendavate taldrikutega"). Triloogia kolmandas osas tegeldakse varasemast veidi rohkem "südameasjadega". Kärdi suvevaheaeg maa-alevis hakkab lõppema ning Meelik kutsub ta surnuaiale, et talle "midagi tähtsat öelda". Kaur ja Jürnas märkavad Meeliku ja Kärdi kahtlast kadumist ning nad avastavad Jürnasel telepaatilised võimed, mille abil nad samuti surnuaiale saabuvad. Kärdi vastu on vahepeal hakanud huvi tundma ka Peetri sõber Riho, kes juba triloogia esimeses osas kujutatud Peetri väikevenna Madise kaudu proovib Kärdile läheneda. Tehakse plaan lüüa poiste ja Kärdi vahele "kiil", kasutades selleks jällegi Madist ning alevitüdrukut Marjut, kellega Rihol on hea läbisaamine. Peeter kutsub Kärdi jalutama ning "juhuslikult" satutakse Marju aeda. Algab luuremäng, mis lõpeb Riho armetu vahelejäämisega ja tema plaanide ilmsikstulekuga. Poiss hüppab tänava ääres seisva auto furgooni ning sõiduk liigub paigast - auto sõidutab Riho kaugele võõrale maanteele. Telepaatia abil ei õnnestu Jürnasel aga Rihot alevisse tagasi meelitada ning lapsed on sunnitud koos Riho isaga (kes on ametilt taksojuht) minema Rihot otsima. Poiss leitakse ning sõidutatakse rahvast täis tuubitud taksoga alevisse tagasi. Riho isa teatab, et sõidu eest tasub karistuseks Riho. Kärt aga peab ikkagi linna sõitma. Meelik ja Kärt lepivad kokku, et jäävad kirjasõpradeks.

Koolipoiss Kaktus peab koolis puhkenud täiepideemia tõttu ootamatult koju jääma ja tema giidist ema Brá võtab ta bussireisile kaasa. Koos rühma ekstsentriliste turistidega võetakse ette tüüpiline päevareis Islandi jugade, karvaste hobuste ja maaliliste maastike juurde. Kui aga Kaktus märkab eemal midagi punaselt kumamas, võtab nende päev ootamatu pöörde... "Tulemägi" on plahvatuslikult visuaalne pildiraamat metsiku ja kontrollimatu looduse mõjust inimestele. Autor on tõeline vulkaanide austaja, kes otsustas pärast paarikümmet matka Reykjanesi poolsaare vulkaanipursete juurde seal kogetud erakordsed vaatemängud raamatus ellu äratada. Rán Flygenring sündis 1987 Norras, kasvas üles Islandil ja lõpetas aastal 2009 Islandi Kunstiakadeemia. Tema omapärane ning elav stiil on toonud talle palju auhindu, sealhulgas Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna 2023. aastal (raamatu "Tulemägi" eest).

Selles kaunilt illustreeritud raamatus on 8 muinasjuttu: Lumivalgeke Punamütsike Tuhkatriinu Uinuv kaunitar Võlutuleraud Inetu pardipoeg Pöialpoiss Karupoeg Karru

Väikese printsi lummav ja eriline lugu räägib sõprusest, armastusest, hoolimisest ja märkamisest, pakkudes mõtteainet igas vanuses lugejale, nii suurtele kui väikestele. Raamat "Väike prints" on ka suur illustraatorite lemmik. Sellele raamatule joonistas võrratud pildid tuntud itaalia kunstnik Paolo Proietti. Ainult südamega näed hästi.Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.

Sisukord:

• Porgandikott
• Väike Teater
• Pärast etendust
• Memme juures
• Haiglas
• Ei enam doominoid, ei enam kukerpalle
• Neli koolilast…

Selle seiklusrikka ja põneva raamatu peategelasteks on kartmatu kumalane Keesi, südi kuklane Saida ja auväärne ämblik Pfõhh, aga ennekõike rohutirts maestro Pianooni oma võrratu viiuliga.