Millised pildid ja illustratsioonid!

Kas sina tead, kes on Tõnis Talvepoolitaja või miks me just 1. septembril kooli läheme? Tule koos toredate tegelastega jalutama läbi meie tähtpäevade aastaringi – saad natuke targemaks ja kui kõik jutud läbi loetud, ka aastajagu vanemaks.

Hää lugeja! See muhe raamat aitab mõtestada sulle juba tuntud tähtpäevi, kuid lisab kindlasti ka mõne, millest enne aimugi ei olnud. Tähtpäevadele annab erilisuse just nende tähenduslikkus, mida raamatu lood mõnusasti kätte näitavad. Tegelikult on ju iga päev tähtis, kui sul on selle kohta lugu!  - Triinu Laan, lastekirjanik ja tähtpäevade sõber

See siin on ehtne kõivupunk. Kõivupunk on teadupärast see värk, kui leitakse üles väga vanad asjad ja olemised ning näidatakse reipasti, mismoodi need tänases päevas ja me ühises helges tulevikus edasi elavad. Nad elavad, pole kahtlustki. Elame meiegi. Et elada uut elu etemini, tuleb vana elu tunda. Marju Kõivupuu kirjutab meie tuleviku ajalugu. - Karl Martin Sinijärv, luuletaja

LINNUD

• Lumi kui vall
• silmade ees.
• Lindude trall
• akna all kees.
• Tihase lend
• kullerdav näis.
• Vaatas mu vend,
• palg imestust täis.

Sisukord: Vennake ja õeke Kalamees ja tema naine Surm ja vanaeit Teie terviseks Kolm imeasja Prints Kamil ja tema sõber Zarif Kerjus ja paradiis Piimalind ja inimsööja Järelemõtlematu sõna Tark vanamees Imeloomad ja imenui Tulilind Konnakuninga tütar Rišna-Šringa Draakoniprintsess Lillehaldjad Rebasepoeg, rebane ja mäger Puukauss Allahi kingitus Seitsme peaga madu Kuri inmsööja Taile Eluvesi Kuidas lilled maailma tagasi tulid Gilitrutt Suiline Imepuu Ititaujang Vanaisa ja näkk Mahamaetud kuu Lapsest, kes tahtis taevatähti endale Kiidukukk Hülgekütt ja vetevaim Björn, kes tahtis naist võtta Hans Niklas ja Õnne-Anders Tugev Jõmm Õndsuse saar Veski merepõhjas Kuutõrvajad Sepp Viletsus ja tema koer Vaesus Kaunitar ja koletis Balten, kalla kaela! Poolik kukk Kallid kassid Adrik Ausmees Kuningas, kes tahtis endale ilusat naist Kullast kingad Valged kassipojad

Kuidas mutte maa peale meelitada? Mis saab hambapastast, kes oma majast välja roomab? Kuidas pildistada sääske? Kas suve on võimalik purki toppida? Kellele kinkida oma vanad piimahambad? Kes peidab end vastlakukli kostüümi sees? Kuidas pilv jaanitulel käis? Mida teha siis, kui tikker soovib sinuga abielluda? Millise loomaga sarnaneb hapukurk? Mis on lohe lemmiktoit? Neile ja veel paljudele küsimustele leiab vastuse raamatust "Kampsun ja päike".

Koolipoiss Kaktus peab koolis puhkenud täiepideemia tõttu ootamatult koju jääma ja tema giidist ema Brá võtab ta bussireisile kaasa. Koos rühma ekstsentriliste turistidega võetakse ette tüüpiline päevareis Islandi jugade, karvaste hobuste ja maaliliste maastike juurde. Kui aga Kaktus märkab eemal midagi punaselt kumamas, võtab nende päev ootamatu pöörde... "Tulemägi" on plahvatuslikult visuaalne pildiraamat metsiku ja kontrollimatu looduse mõjust inimestele. Autor on tõeline vulkaanide austaja, kes otsustas pärast paarikümmet matka Reykjanesi poolsaare vulkaanipursete juurde seal kogetud erakordsed vaatemängud raamatus ellu äratada. Rán Flygenring sündis 1987 Norras, kasvas üles Islandil ja lõpetas aastal 2009 Islandi Kunstiakadeemia. Tema omapärane ning elav stiil on toonud talle palju auhindu, sealhulgas Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna 2023. aastal (raamatu "Tulemägi" eest).

On kevad ja viikingid asutavad end sõitma Miklagårdi. Aga Siri ei tohi kaasa minna! Tema pealikust isa ütleb, et ta on liiga väike. Ja pealegi tüdruk! Kui isa arvas, et see Sirit peatab, siis ta eksis. Siri peidab end laevale ära. Laeval on ka salapärane karp, mis tuleb üle anda keisrile endale. Kurikaelad Ivar ja Grym ihuvad aga karbile hammast ja Siri peab selle kaitsmiseks kasutusele võtma kogu oma julguse ja nutikuse. Õnneks tuleb talle appi Zack, poiss, kellega ta Miklagårdis kohtub. Aga kes see poiss õieti on? "Siri seikluste" esimeses raamatus seilavad viikingid kodusest Skandinaaviast kaugele lõunasse. Linna, mille kohta selle raamatu tegelased ise kasutavad nime Miklagård, kuid mille kohta mujal öeldi Konstantinoopol (nüüdne Istanbul).

Ludi ja Lundiisa on kaks kena lunnipoega, kes elavad Fääri saartel, väikesel Mykinesi saarel. Nad pistavad pead pesaaukudest välja ja näevad, kuidas maailm nende jaoks avaneb. Nad näevad värve looduses enda ümber, mõningaid loomi ja lõpuks avastavad nad, et oskavad lennata.

Kui koer ja rott leiavad tee pealt lapiku küüliku, püüavad nad juhtunus selgust saada ja mõelda välja, mida edasi teha. Pärast pikka mõtlemist panevad nad paika plaani ja töötavad selle nimel terve öö... Südamlik lugu elust, surmast, heatahtlikkusest ja kaastundest. Aastal 1972 Fääri saarte pealinnas Tórshavnis sündinud BÁRÐUR OSKARSSON on fääri lastekirjanik, illustraator ja kunstnik. Tema raamatud on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas prestiižse Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna. Eesti keel on juba 17. keel, millesse "Lapik küülik" tõlgitud on. Ühtlasi on "Lapik küülik" esimene fääri keelest eesti keelde tõlgitud raamat.

"Jooned" räägib loo sellest, kuidas vanaisa surma üle kurvastav poiss reageerib juhtunule sundmõtete ja -tegudega. Ootamatult näeb ta kõikjal jooni – hoovis tänavakivide vahel, kõigi uste all lävepakkudel, voodi kohal laes. Igal pool. Mida teha, kui sa näed kõikjal jooni ja sa ei saa sellest kellegagi rääkida?

Katkendid on valitud väljaandest: Victor Hugo "Hüljatud" I köide, Tallinn 1954

Sisukord: Sõjakas pudrunui Kaks maja Huviline filmikaamera Hirmuäratav tolmuimeja Isemeelne äratuskell Vankumatu televiisoriantenn Leierkast ja magnetofon Konn ja ekskavaator

"Kandsin nördinud rätsupoja taskus koju ja tutvustasin teda teatava kartusega oma perele. Minu üllatuseks tervitati teda täieliku haeakskiiduga ja kellelgi polnud midagi selle vastu, et ma ta majja jätan..."

"See on raamat lugemiseks ja ettelugemiseks. Käblik püüab aru siin saada, kes ta on ja mida tähendavad kõik need tugevad tunded, mis teda ikka-jälle valdavad. Käblik hoopleb ja kurvastab, saab kuulsaks ja veab kõiki ninapidi ning kogu asi sünnib Andri Luubile omapärases sürrilt ladusas stiilis. Kuna see on Luubi esimene raamat, mida võiks lugeda eeskätt lapsed, siis on ta endale appi kutsunud August Künnapu, kelle pildid räägivad teksti kõrvale oma loo. Igaühes meist on killuke Käblikut – tarvis see vaid üles leida ja läikima lüüa!"

"Eesti linnud vesivärvides" on koolitööst sündinud austusavaldus maalikunstile ja linnuriigile. Eesti linnud on meie ümber looduses, taevas, koduaias ja isegi kesklinnas. Nüüd on nad oma rändega jõudnud vesivärvide maailma ja pesitsevad mõnusalt selle raamatu kaante vahel. Noore talendi Marie Martine Luppi maalid viiekümne kaheksast linnust ei ole ainult kaunid ja elavad, vaid annavad ka hea võimaluse Eesti linde paremini tundma õppida. Maalide autori Marie Martine Luppi Parksepa keskkooli 8. klassis kaitstud loovöö pälvis ETA riikliku teadustööde konkursi 1. preemia põhikooli astmes ning ka Eesti Kunstiakademia eripreemia. Lisaks on Mariet tunnustatud Ilon Wiklandi preemiaga ning selle aasta vabariiklikul kunstiolümpiaadil sai ta 1. koha.

"Plekiraamat" jutustab loo poisist, kes avastab üksi koju jäädes endas julguse ja iseseisvuse. Joanna Liivaku tekst ja Liisa Kruusmägi illustratsioonid kutsuvad kaasa avardama lapse fantaasiamaailma. ​ Raamatust leitud loovad nipid pakuvad alternatiive nutiseadmes aja veetmisele. ​ "Plekiraamat" on pälvinud Põlvepikuraamatu konkursi ideepreemia.

Emme ja issi on otsustanud, et Sirtsuke on juba nii suur küll, et võiks püksi pissimise ära lõpetada ja potti soristama hakata. Sirtsukesele meeldib aga rohkem püksi pissida. Siiski minnakse üheskoos pissipotipoodi ja ostetakse vahva elevandikujuline pott. Sirtsuke kavatseb potielevanti kasutada hoopis ratsutamiseks, sest elevant ei taha ju pissine olla. Mis saab edasi? Kas Sirtsuke leiab olukorrale lahenduse? Raamat «Väike piss» võib osutuda imeliseks abiliseks, kui on tarvis laps potile saada. Samuti sobib juba lugema õppinud lapsele iseseisvalt lugemiseks. Raamatule on lustakad pildid joonistanud kunstnik Heiki Ernits. Pissi laulule on toreda viisi kirjutanud helilooja Piret Laikre.

19. sajandi ameerika kirjaniku Mary M. Dodge´i (1831-1905) jutustus Hollandist. Brinkerite pere, nende laste Hansu ja Greteli murede ja rõõmude taustal saab noor lugeja teada palju huvitavat selle väikese maa ajaloost ja geograafiast, rahvast ja tema elust.

Peäro August Pitka, kirjanikunimega Ansomardi loomingu kandvama osa moodustavad lastejutud, mis kuuluvad XX sajandi alguse eesti lastekirjanduse paremikku. Kirjanik lähtub valdavalt rahvajuttudest, avardades neid omapoolselt looduspiltide, kirjelduste ja selgitustega. Oma ajastu eesti lastekirjanduse üldpildist kerkivad Ansomardi lood selgesti esile ladusa stiili, sisemise soojuse, jutustamise siiruse, hea huumoritunnetuse ja fantaasiarikkusega

“Sipelgad ei alistu” on tšehhi lastekirjaniku ja illustraatori Ondřej Sekora 1954. aastal kirjutatud raamat, mis räägib julgest ja rõõmsast sipelgast Ferdast ning tema sõpradest. Ferda elab oma sõpradega suures sipelgapesas ja seal juhtub nendega alatasa palju lõbusaid seiklusi. Ta võitleb hirmsa ja koletu suure ämblikuga, ehitab koos sõpradega metsa kõige parema sipelgapesa ning sõdib ahnete ja halastamatute Orjapidajatega. Raamat annab värvika ning põneva ülevaate sipelgate igapäevaelust ja hakkama saamisest looduses. “Sipelgad ei alistu” on olnud mitme põlvkonna laste lemmikraamat. Ka mina lugesin seda raamatut oma lapsepõlves korduvalt ja see tõesti meeldis mulle väga. Pärast raamatu lugemist kujutasin sipelgate elu hästi ette ja vaatlesin huviga metsas olevaid sipelgapesi ning alati oli tunne, et kuskil seal elab ka rõõmus ja vapper sipelgas Ferda koos oma pere ja sõpradega. Soovitan seda raamatut väga ka kõigile tänapäeva lastele. Esiteks on see mõnus lugemiselamus ning pärast vaatate sipelgaid ja loodust hoopis suurema huviga. – Tiina Ristimets

Selle seiklusrikka ja põneva raamatu peategelasteks on kartmatu kumalane Keesi, südi kuklane Saida ja auväärne ämblik Pfõhh, aga ennekõike rohutirts maestro Pianooni oma võrratu viiuliga.

Sisukord: Porgandikott, Väike Teater, Pärast etendust, Memme juures, Haiglas, Ei enam doominoid, ei enam kukerpalle, Neli koolilast…

Tuntud Soome lastekirjaniku õpetlik, naljakas ning groteskne raamat, millest jagub lusti mitte üksnes lastele, vaid kindlasti ka nende vanematele.

Pilvelammas on sõpradega koos kepseldes taevast alla kukkunud. Kristiine leiab ta ja üritab teda lõbustada. Kuid pilvelammas Zirri on kurb, ei söö, ei joo ega taha ka mängida. Ta tahab tagasi oma sõprade juurde. Kristiine otsustab teda aidata. See imeilusate piltidega liigutav lugu pilvelammas Zirrist ilmus saksa keeles esmakordselt 1958. aastal. Raamat võitis auhinna SDV Kultuuriministeeriumi laste- ja noorteraamatute konkursil ning valiti üheks aasta kauneimaks raamatuks.

Väikese printsi lummav ja eriline lugu räägib sõprusest, armastusest, hoolimisest ja märkamisest, pakkudes mõtteainet igas vanuses lugejale, nii suurtele kui väikestele. Raamat "Väike prints" on ka suur illustraatorite lemmik. Sellele raamatule joonistas võrratud pildid tuntud itaalia kunstnik Paolo Proietti. Ainult südamega näed hästi.Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.

Meisterdetektiiv Blomkvist on kõigest kolmteist aastat vana, kuid igatahes juba väga osav detektiiv. Ta elab väikeses idüllilises linnakeses koos Andersi ja Eva-Lottaga. Valge ja Punase Roosi vahel lüüakse rõõmsaid lahinguid ja kõik on nii ilus, nagu ainult saab olla suvevaheajal. Siis aga juhtub midagi sellist, mis lööb mängud segi ning paiskab meisterdetektiivi koos sõpradega eluohtlikesse seiklustesse.

Selles kaunilt illustreeritud raamatus on 8 muinasjuttu: Lumivalgeke Punamütsike Tuhkatriinu Uinuv kaunitar Võlutuleraud Inetu pardipoeg Pöialpoiss Karupoeg Karru

"Bonadea" on esimene raamat soomerootsi kirjaniku Tulavalli linna lugudest. Selle raamatu peategelane on vaeslaps Bonadea, kes otsustab lastekodust jalga lasta ja omaette elama hakata. Koos oma musta kanaga seab end sisse pagari pööningul. Tema ümber kihab ja keeb väikelinn oma veidrate ja vahvate laste, täiskasvanute ja kõiksugu loomadega. Elu on täis põnevaid juhtumusi ja imelisi fantaasiaretki.

Värviliste illustratsioonidega lastelugude raamat, kus peategelasteks kassid ja koerad.

Barbara tahab üle kõige maailmas endale koera. Lõunamaal suvepuhkust veetes ja solvunult vanemate juurest ära joostes satub ta suvekoerte laagrisse - need on peremeheta koerad. Laagris on koeri, kes pärast suvitamist maha jäetud või kelle peremees surnud või kes kodust röövitud... Ja neid leebeid ja hea hingega suvekoeri ähvadavad metsikud metskoerad. Ka Barbara elu on ohus.

Sisu: Üle saja jutu ja jutukese armastatud lastekirjanikult.

Eelseisvale audientsile mõeldes Admiral muigas mõrult. Vana kuninganna eluajal oli ta kuningalossis niisama hästi kui omainimene, naasnud merelt, ootas teda sageli juba sadamas ees tõld kuningavapiga. Lilibilyga nad seevastu peaaegu et ei kohtugi, vahetavad vaid haruharva üliviisakaid, ent mittemidagiütlevaid kirju... Ei, ta ei vaja teenimatut soosingut, kuid ei ole õiglane, kui mingid nimetud inimesed otsustavad ja määravad suuri asju, ja tema, esimene kapten laevastikus, saab laevastiku ees seisvatest ülesannetest sageli viimasena teada. Ebmäärane umbusetunne Admirali hinges hakkas varjutama ka seda pikisilmi oodatud päeva. Ta püüdis end tusamõtetest energiliselt lahti raputada. Ent audients kuninganna juures jäi ka sel korral ära. Kabineti ukse ees ootas teda juba kannatamatult käskjalg. -- Tema Ekstsellents Laevastiku Minister soovivat Admirali sedamaid näha! Admiralis kihvatas. "Teatage Ministrile, et ma viibin oma kabinetis ja jään siia pooleks tunniks!" kostis ta käskjalale järsult. Sel vajus mokk jahmunult rippu. Ta kogus end pisut ja tuiskas minema. Juba viivu pärast oli ta tagasi. "Tema Ekstsellents lasevad väga vabandada... Nad on üliväga kinni!" pudistas käskjalg. "Neil on teie jaoks väga tähtis teade!" "Põrgusse!" mõtles Admiral endamisi. "Varsti oleme merel, kõigest sellest siin prii..." Ja otsustas pilli alla neelata.

Sisukord: SÕDA Jõulud Lennukid Sakslased Kuhu te olete peitnud oma juudid PÄRAST SÕDA Kala Oli kevad Rahvaste pall Miks nii kurvad on su mustad silmad AIVAR Kui päike on kuuse kõrval Lilled õpetajale Pahandus Suusapäev Järgmine tund on reedel Mida kinkida õpetajale Niikuinii tuleb välja Agulimäng Ei istuta kodus ega peeta pühi KAHEKSASADA MEETRIT Kontrollitud andmetel Sooja mere äärde Kaheksasada meetrit Sealpool pilliroogu ja kõrkjaid Pisikest punast võtab paremini Sõpruskohtumine Elu parim sõit

Pärast seda kriminaalset lugu, kui Riho oli jätnud väikese Madise lihtsalt tänavale ja ise nurjatul kombel jalga lasknud, elas Peeter võrdlemisi ühetoonilist elu. Äikesepilved, mis algul ta pea kohale ähvardasid koguneda, hajusid võrdlemisi kiiresti. Hädavale, et Madisele haiglas süstimise asemel hoopis mingi nakkusevastane tablett sisse anti, läks üsna hõlpsasti läbi ja ema ei hakanudki lapse kehalt süstlajälge otsime ega võimaliku palaviku pärast muret tundma. Ning kui paar päeva hiljem jõudsid Peetri majja kuuldused kummalisest juhtumist tüdrukuks ümberriietatud poisslapsega, siis ei taibanud keegi seda sündmust kuidagiviisi Madisega seosesse viia. Nii et mingid otsesed ohud Peetrit enam ei varitsenud, selle eest aga hakkas talle tasapisi kallale kippuma igavus. Polnud õieti kellegagi mängida. Meelik, Jürnas ja Kaur, need küll kõndisid selle linnatüdrukuga alatihti ringi, kuid teadagi...

Kuidas me käivitasime kooli autot Kuidas ma rikkusin keelekabineti magnetofoni Miks ma hommikuti hilinen Kuidas me dresseerisime meremadu Kuidas ma sain rühmapäevikusse kiituse Kuidas ma rikkusin aukülalise ülikonna Kuidas ma sain geomeetrias puuduliku Kuidas me rikkusime internaadi öörahu Kuidas me täitsime sotsioloogilist ankeeti Kuidas me soodustasime ebola viiruse levikut Kuidas ma ajasin nurja aastapäeva kontserdi Miks ma jätsin käimata tornis Kikk ja Kökk Kuidas ma sain loodusteaduses puuduliku Sport ja kollektiivsus Kuidas me dresseerisime mesilasi Kuidas me korraldasime öise häire Kuidas minust sai oktoobrilaste raua röövija

Luuletused lapsepõlvest ja laste kasvatamisest.

Sisukord: Jutu võimalused Sobromornonte Televiisorikoletis Kassi tantsupidu Peeglid Kuningas ja kärbes Ajaprintsess Araabia ratas Puujalaga päev Märt kuningalossis Koobas Olematus Muinasjutu aeg Teadmiste ring Sõrmus Liikumine ja surm Pallimäng Seebimullitüdruk Kangete kaotus

Jutuõhtud pirrutule valgel Külaliste leib Nälg Leivajätk kadus Mehe pärisõnn Võõras kuld Vanaema jutt Lauritsast Kaevust saadud õnn Näkineiul meheks Kuidas sulane näkkide saladuse teada sai Näkk sulaseks Puuvaras ja metshaldjas Metshaldjas karistab noormeest Ussikuningas Uss helmesteks Kuidas mees ussikoopast õnne leidis Jutt mehest, kes teadis ussisõnu Rahakatel Maa-alune linn Peretütar ja vaenelaps Saunalaps ja peretütar Imekivi Kolm venda Seitse venda ja seitse õde Pöialpoiss

Kogumikust saab lugeda valikut Eesti muistenditest. Taskuformaadis raamatusse on valitud nii muinasjutte Kavalast Antsust ja Vanapaganast kui ka muid rumala Vanapagana lugusid. Eesti eri osades on soositud erinevaid jutte. Igal jutuvestjal olid oma lemmiklood, ka kirjapanija tegi valiku. Nüüd valis raamatu koostaja neist umbes 1500-st Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna käsikirjades leiduvast tekstist omakorda 35 juttu. Kavala Antsu ja Vanapagana lood on just sellised nagu siin: jutt on pisike naljakas seiklus - nupukas sulane lööb tühmavõitu peremehe üle...