Meedia ja meelelahutus
„Soomlased arvavad, et kõigi eesti meeste nimi on Urmas. Eestlased teavad, et kõigi soome meeste nimi on Pekka.“ Eestlane ja soomlane – sageli on nende kahe rahvuse tublid esindajad samasse anekdooti tegutsema sattunud, nüüd aga saavad lugejad teada, millise pilguga näeb Eestimaad ja eestlasi soomlanna Marjo Näkki.
Raamatu autor otsustas endalegi ootamatult Eestisse korrespondendiks tulla ning avastas, et peab mõnestki stereotüübist loobuma. Humoorikalt kirjeldab ta eesti poliitikuid ning kahe hõimurahva ühiseid ja erinevaid jooni.
Kas see ongi täiuslikult elatud elu, kui pole käest lastud ühtegi võimalust?
Kuidas mahutada kahe kaane vahele sirge tekstireana lood ja tagamaad inimesest, kellel on mitu erinevat nime, karjääri ja vastuolulist nägu, kelle missioon tundub suurem kui ta enese elu, kes jõuab lakkamatult kõikjale, kelle eraelu kirju pilt ajab tihti kukalt kratsima ja kelle siirus ja usaldavus kogu selle ilu ja valu juures tekitab isegi loo kirjapanijas vastupandamatu tungi inimest tema enda eest kaitsta? Kõige piinarikkam ja inspireerivam on töötada koos piirideületajaga ja dr Allan Oolo on kindlasti üks neist.
Üle kõige sooviks Allan olla muusik, rokkstaar ja pealekauba veel ka üdini eestlane, ent seda saatust talle siiski pole kingitud – dr Allan Oolo on hoopis lugematute lennumiilidega maailmakodanik ja Trigeenika meetodiga meditsiinilukku minev kiropraktikust ravitseja, kelle vastuvõtt võetakse ette justkui palverännak, reisides kohale ükskõik millisest maailma otsast.
Kes vajab täiuslikuks lihvitud väljamõeldud lugusid kui teie teele satub inimene nii täielikult elatud eluga?
Elis Aunaste, autor
Pööraselt naljaka autosaate "Top Gear" saatejuhi Jeremy Clarksoni kirjutiste kogumik peaks keskenduma autoteemadele, kuid lahendab mängleva kergusega ka paljud keerulised küsimused hoopis muudelt elualadelt.
Portreeraamat Beatrice'ist, ühest meie viimaste aegade kõnelduimast modellist, mis annab sisevaate nii maailmast tema sees ja ümber, kui modellikarussellist ja selles ringlevaist inimestest laiemalt. «Küsin endalt, mis tuleb pähe, missugused sõnad on valmis huultelt pudenema, kui püüan Beatrice kuju taas silme ette manada. Need on mõned assotsiatiivsed mõisted: fantastika, muinasjutt, vodka, videvik, number 13, läbipaistvad huuled, üksik pärliga sõrmus ja väike lohuke paremas põses. Kõik oli imeline! Ja see määrang iseloomustab küllalt täpselt kõike, mis sündis minuga selles kodus. Beatrice kodus. Mina muudkui kirjutasin. Kella kümnest õhtul kella kuueni hommikul, turgutades end kohviga. Beatrice vaatas, tõmbas nimesid maha ja küsis aina uusi tekste. Samal ajal hakkasime rääkima moest, sellest, millest Beatrice jutustas köögis võileibu süües, värvides end vannitoas, kõrges magamisvoodis. Nüüd õppisime juba mobiiltelefone välja lülitama ja kella vaatama. Mõnikord, pärast südaööd, olles kööki üle kolinud, lõi ta lahti külmutuskapi ja tõi välkkiirelt lagedale valge vee, minu jaoks apelsinimahla ning segas punast kalamarja hapukoorega. Mina unustasin kogu aeg diktofoni sisse lülitada. Kuidas määratleda selgeid piire?»
„Seitse aastat tagasi olnuksin väga tänulik, kui taevas oleks avanenud ning ingel ulatanud mulle selle raamatu. Aga nii ei juhtunud. See raamat tuli mul endal valmis kirjutada.“
Enno Tammeri elulooraamatute kolmas köide, mis sisaldab tema ajakirjanduslikke tekste. Raamat hõlmab arvamusi, hoiakuid, intervjuusid ja publitsikat, mis käsitlevad ühiskonda, poliitikat ja eluolu. Teos valmis autori 50. sünnipäevaks.
Ajakirjanik Enno Tammeri kogumik sisaldab nii seni avaldamata kui ka varem ilmunud ajakirjanduslikke töid.
Uutest töödest on mahukamad peatükid "Edgari sünnisaladus ja lapsepõlv", mis annab lugejale mõtlemisainet, kust on pärit tänane tipp-poliitik Edgar Savisaar ning miks ta ise sellele küsimusele eri aegadel erinevaid vastuseid on andnud. Peatükk on varustatud dokumentaalsete materjalidega.
Samuti on eraldi peatükk "Lõpparve rongaemadusega", kus kriminaalkorras süüdi mõistetud Enno Tammer analüüsib, kellele tegelikult oli protsessi vaja ning kes seda suunasid.
Taasiseseisvumisaja ühe mõjukama ajakirjandustegelase, Postimehe kauaaegse juhi Mart Kadastiku raamatus "Nüüd ma siis kirjutan" rullub lahti neli aastakümmet eesti ajakirjanduse ajalugu, teljeks Eesti suurima ajalehe Postimees ja suurima meediaettevõtte Eesti Meedia ülesehitamine. Siin põrkuvad ning põimuvad isiksused ja ideed, lootused ja pettumised, siirus ja silmakirjalikkus.
"Nüüd ma siis kirjutan" on ajatruu dokument, aga ka tundlik mõtisklus ajakirjanduse olemusest ja ajakirjanikuks olemisest. Kadastik toob avalikkuse ette nii mõndagi igavesest võitlusest meedia sees ja selle ümber, millest me seni pole midagi teadnud või oleme teadnud väga vähe. Ja muidugi nii mõndagi ka inimestest: kolleegidest, konkurentidest, omanikest.
Endine Edasi ja Postimehe ajakirjanik Tiit Pruuli on Mart Kadastiku elutööd võrrelnud kiriku ehitamisega keset küla. "See, kuidas Mart seda kirikut vaatamata oludele järjest rohkem küla keskele nihutas, oli omaette fenomen," kirjutab Pruuli. "Seda, millist hinda tal meie kõigi kiriku ehitamise eest maksta tuli, teab lõpuni vaid Mart ise."
"Nüüd ma siis kirjutan" on esimene niivõrd isiklik ja sügav sissevaade nüüdisaja eesti ajakirjandusse.
See on õnnelik juhus, et olen saanud kirjutada mõned raamatud. Olen püüdnud lisada loetavale ka iseennast, jätta endast mingi jälg, enne kui aeg nagu sügisene karge meri selle, mis olnud, olematuks uhub.
Mind on alati huvitanud isiksused ja nende võlu, mis on jäävad väärtused ja „mille sära aeg ei vii”, kui tsiteerida Blokki.
Kergeid intervjuusid tuleb üliharva ette. Millegipärast on alati raske.
Kas armastusest on üldse midagi suuremat? Võib-olla ainult elu ja surm?
Kuulsus on meeldiv, kui sa ise ei pea selle all kannatama.
Kogumik „Puudutused ja jäljed” sisaldab valiku mõtteid karismaatilise telereporteri Urmas Oti (23. aprill 1955–17. oktoober 2008) raamatutest, mis on aastatel 1994–2012 ilmunud kirjastuselt SE&JS. Valik on tehtud raamatutest „Playback” (1994), „Carte blanche” (1995), portreeraamat Erika Salumäest „Surprise” (2002), „Asmerid. Topeltpeeglis” (2007) jt. Kasutatud on fragmente Urmas Oti intervjuudest Käbi Lareteiga raamatus „Eksiil” (1997) ja Karin Saarseniga raamatus „Grand Hotel, Stockholm. Poola suvi” (2006).
Vähetuntud fakte tuntud inimeste elust. Maailmas on väga suure populaarsuse võitnud raamatute "Ärge muretsega, hakake elama!" ja "Kuidas võita sõpru..." autori Dale Carnegie raamat kuulsatest inimestest, nagu seda on Albert Einstein, Walt Disney, Katariina Suur ja paljud teised.
Autor on kogunud kaante vahele just selliseid seiku nende inimeste elust, mis ei ole leidnud laiemat kajastamist ning jäänud seetõttu paljudele teadmata. Samas on need olnud olulise, sageli saatusliku tähtsusega aga neile endile. Põnevad ja õpetlikud lood.
Pange end valmis, Clarkson on tagasi! Ta tahaks teile tutvustada maailma kõige vaimustavamaid, pööraselt kiiremaid ja nutmapanevalt kaunemaid autosid (koos mõne andestamatu katastroofiga ...). Ta tutvustakski, kui väga paljud asjad vahepeal tema tähelepanu kõrvale ei juhiks ja sunniks kõike hinge pealt ära rääkima. Igatahes on Clarksoni maailm üks nõutukstegev koht, täis okkalisi küsimusi. Miks üks mees tema pärast oma käest ilma jäi? Miks ükski naine kunagi Lexuse roolis ei istu? Miks peaksid kõik veetma ühe nädala koos kopaga? Kuidas vedada terve rannabaar jahi taga merre?
Kartmatu, sõltumatu, üllatav ja kõva häälega naerma ajavalt naljakas „Sõit on sees“ on täisgaasil Clarkson, kes pakatab omapärastest vaadetest moodsa maailma rõõmudele, absurdsustele, õudustele ja autodele.
Walter Isaacson, endine CNN-i uudistekanali esimees ja ajakirja Time tegevtoimetaja, on pannud paberile haarava jutustuse loova ettevõtja Steve Jobsi käänulisest eluteest; kõrvetavalt eredast isiksusest, kelle täiuseiha ja raevukas tegutsemistung tekitasid pöörde kuues tööstusharus: personaal- ja tahvelarvutite, animatsiooni, muusika, telefonide ning e-kirjastamise vallas. Ajal, mil Ameerika otsib võimalusi püsida uuenduste esirinnas, kõrgub Jobs leidlikkuse ja kujutluste elluviimise ülima võrdkujuna. Ta teadis, et parim viis luua 21. sajandil väärtust on ühendada loovus ja tehnoloogia. Tema rajatud ettevõttes põimus fantaasialend insenertehnika tippsaavutustega. Ehkki Jobs aitas raamatu koostamisel kaasa, ei taotlenud ta kontrolli kirjapandu üle ega isegi õigust jutt enne avaldamist läbi lugeda. Tabuks ei kuulutanud ta ühtegi teemat. Vastupidi, tuttavaidki kehutas ta kõik ausalt ära rääkima. Jobs ise kõneleb otsekoheselt – vahel jõhkragi otsekohesusega – inimestest, kellega ta koos töötas või kellega konkureeris. Sõbrad, vihamehed ja kolleegid maalivad ilustamata pildi kirgedest, perfektsionismist, kinnisideedest, kunstimeisterlikkusest, hulljulgusest ning ohjade külge klammerdumisest – kõigest, mis kujundas peategelase tööstiili ja sellest võrsunud uuenduslikke tooteid. Steve Jobsi elulugu põhineb enam kui neljakümnel intervjuul, mis tehtud temaga kahe aasta jooksul – lisaks üle saja usutluse pereliikmete, sõprade, vaenlaste, võistlejate ja töökaaslastega.
