Luule: välisautorid

Luulekogu koostanud Ain Kaalep, järelsõna kirjutanud Ilmar Vene.

Luulekogu 8+8 II osa on järg samanimelisele kogule, mis ilmus aastal 2013 ning selle ilmumise ajendiks on olnud jätkuvalt soov rikastada ja nähtavamaks teha Eesti-Soome ühist kultuuri- ja keeleruumi.

Luulekogus on esindatud 8 poeeti Eestist ja 8 Soomest: Maarja Kangro, Andrus Kasemaa, Mathura, Liisi Ojamaa, Ly Seppel, Karl Martin Sinijärv, Andra Teede, Tõnu Õnnepalu, Birgitta Boucht, Anja Erämaja, J.K.Ihalainen, Hannu Kankaanpää, Sanna Karlström, Tomi Kontio, Henriikka Tavi, Ilpo Tiihonen. Luulekogu on kakskeelne – eesti autorid soome keeles ja soome autorid eesti keeles.

Rabindranath Tagore on india tähtsaim kirjanik. Tema rikkalikust loomingust leidsid maailmasõja-eelseil aastail vaimustatud vastuvõttu Euroopas eriti tema lüürilised, proosaluuletuste vormis kirjutatud primitiivid, mille lihtsus, omapärane orientaalne nõtkus ja kõlavus olid täielikuks üllatuseks eurooplaste peenutsustega harjunud kõrvadele. Lühikese ajaga tõlgiti need, esmalt kirjaniku enda poolt inglise keeles avaldatud luulekogud kõigisse tähtsamaisse kultuurkeeltesse. "Aednik" keskendub armastusluulele kevadest.

Valgevene rahvapoeet Janka Kupala (1882-1942) on oma lihtsate, ent kõlavate värssidega juba oma luuletajatee algul, tsaarivalitsuse sünge taeva all, püüdnud kogu maailmale kõnelda valgevene rahva kannatustest ja ootustest-lootustest, nõudes talle eluõigust. Hiljem kujunes Kupala üheks valgevene nõukogude kirjanduse rajajaks ning juhtivaks meistriks, jäädes seejuures siiski esmajoones rahvalaulikuks, kelle suu läbi nagu räägiks rahvas ise oma saatusest.

Valimik hõlmab poeemi "Agadir" (1961) ja luuletusi kogust "Hetk ja lained" (1962).

Raamat sisaldab kolm poeemi - "Pilv pükstes", "Selgrooflööt" ja "Armastan", mis tutvustavad Vladimir Majakovskit eesti lugeja jaoks mõnevõrra uudsest küljest - armastuse laulikuna.

Kogu sisaldab Jossif Brodski luuletusi klassitsistlikel teemadel poeedi loomingu kõikidest perioodidest. Tõlked on vene ja inglise keelest.

Käesolev valimik sisaldab tosin Schilleri paremat ja populaarsemat ballaadi. Samuti on ka tõlked nauditavad. Originaali pealkiri Balladen.

Rainer Maria Rilke oli eelmise sajandi üks suuremaid luuletajaid, kes alustas oma kümne "Duino eleegia" kirjutamist 1912. aastal vürstinna Marie von Thurn und Taxis-Hohenlohe külalisena Duino lossis ja valmis said nad 1922. aastal Švetsis Muzot' väikelossis. Rööptekst saksa keeles.

Avasta vene luule uusi tahke Sergei Timofejevi, Artur Punte, Semjon Hanini ja Vladimir Svetlovi teoses "Orbita. Eesti keeles sa lobise, tibuke". See raamat on kooslus nüüdisaegsest luulest, mis toob lugejateni neli erinevat häält ja stiili, kõik pärit Lätist, kuid kirjutatud vene keeles. Aare Pilve tõlgitud eestikeelses väljaandes avaneb lugejale võimalus sukelduda Orbita luuleprojekti sügavustesse, kus keel ja kultuur põimuvad ootamatul ja värskel moel.

ELA'87 on aasta parima luuletuse antoloogia (autorite enda valikul). Seekordne kogumik pakub luulet 63 erinevalt luuletajalt, sh. Juan Ramón Jiméneze kolme luuletuse tõlked Ain Kaalepilt ning rubriigis "Kirjandusloolist" Enn Uibo seniavaldamata luulet.

Ivan Kuratov (1839-1875), Nöbdinsa Vittor (1888-1943), Sergei Tšavain (1888-1937), Kuzebai Gerd (1898-1937), Ašaltši Oki (1898-1973). Eva Vingiano de Pina Martins saatesõnad (prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff).

Armastusluulet renessansist 19. sajandi lõpuni. Põimik prantsuse, inglise ja saksa varasemate aegade lembelüürikat valdavalt vallatlevas vaimus.

Eestis tutvustas Iwan Golli loomingut esimesena Marie Under, kes kirjutas uuemat prantsuse kirjandust üle vaadates temast "Tallinna Teatajas" mais 1920. Samuti on Under tõlkinud kuus luuletust Golli 1919. aasta ekspressionistlikust luulekogust Die Unterwelt ("Valik saksa uuemast lüürikast").

"Eurokoki"-romaaniga üsna sarnane meeleolu ja õhkkond valitseb näiteks luuletuses "Varieteeneeger", mis algab üleskutsega: "Nuuksu end välja Euroopale!" ning lõpeb: "Kelnerid hõljuvad tulipõõsaist nagu ükskord Jumal / ja sinu südame jõehogu möirgab läbi ilma". Sajandi lõpul, uuesti Euroopa teel olles, võib ehk mõndagi kirjandussõpra üllatada, kui ajakohaselt kõlab sajandialguse usu- ja eetikakriisi ekspressiivse kajastaja hingekarje.

Aforistlike lühipalade kogu, mis sisaldab loomingulisi ja humoorikaid võrdlusi ning tähelepanekuid, näiteks:  
"Välk on marruläinud korgits." 
"Kui daam ei saa auto ust lahti, avab ta meessaatja selle atleedi ilmel." 
"Erinevus nümfide ja sireenide vahel on selles, et nümfidel on magusad, sireenidel aga soolased suudlused."  
"Krokodill on rebenenud tallaga king."

Tõlgitud raamatust: Összes költemenyei. Raamat sisaldab Sándor Petöfi luuletusi ja poeeme.

Muinasjutuantoloogia "Ilmaveere jutud" teine köide sisaldab soojade kantide (Okeaania, India, Aafrika, Lõuna-Ameerika) pajatusi. Nendes lugudes on nii maagiat kui imesid, robinsonaade ja huumorit ning mõlgutusi inimolemuse saladuste üle. Lauri Sommeri koostatud ja tõlgitud teos järgib suulise pärimuse jutustavat stiili ning teost kaunistavad Kairo illustratsioonid.

Raamatus on esindatud 19. sajandi vene luuletajad.

"Jevgeni Onegin" on üks Aleksandr Puškini tähtteoseid. Seda värssromaani on nimetatud "vene elu entsüklopeediaks", kuna see annab detailse pildi tolleaegse Venemaa elust ja kultuurist. 

1820. aastatel toimuva romaani peategelane on igavlev ja elust tüdinud aristokraat Jevgeni Onegin, kes sõidab Moskvast oma onu maamõisa. Seal ristuvad tema teed idealistliku poeedi Vladimir Lenski ja kahe õega – tundliku ja siira Tatjana ning kergemeelse Olgaga. 

See on kütkestav ja traagiline lugu armastusest, süütusest ja sõprusest. Puškin toob lugeja ette värvika galerii tegelasi ja pakub hulga kirjanduslikke, filosoofilisi ja autobiograafilisi kõrvalepõikeid – tihti satiirilisi. 

Sisu kõrval on tähelepanuväärne ka teose vorm. Puškin võttis seal kasutusele nn Onegini stroofi, mis koosneb 14 kindla riimiskeemiga värsist. Värsimõõt on nelikjamb.

Eesti keelde on "Jevgeni Onegini" tõlkinud Betti Alver. Tema tõlget peetakse Eesti tõlkeajaloos üheks silmapaistvamaks.

Vene kirjanduse klassiku kuulsa värssromaani neljas kordustrükk.

Kȩstutis Navakas on üks tunnustatumaid tänapäeva leedu luuletajaid. Tema kujundlikes, kohati unenäolistes luuletustes loovad omavahel seotud elemendid korduvates peegeldustes üha uusi tähendusi.

Keskaja kuulsaima gruusia luuletaja poeem, mis tänaseks on muutunud gruusia rahvuseeposeks. Poeemi tegevus toimub küll Araabias, Indias ja mujal Idamail, ometi võib teose õhkkonnas ja miljöös tunda 12. sajandi Gruusiat.

See on üpris isiklik raamat selles mõttes, et ei pretendeeri moodsa ukraina luule täielikule ülevaatele ega kvalifitseeru antoloogiaks, vaid peegeldab minu enda maitset ja valikut. Taolisi tõlkekogusid on Eestis ilmunud varemgi. Lisaks tõlgitud tekstidele on raamatus mu enda luuletused Ukrainast.

Anna Verschik

Raamatus on rööptekst ukraina keeles.

Tänapäeva silmapaistva leedu luuletaja Justinas Marcinkeviciuse draamapoeemi peategelasteks on kuulus leedu arhitekt, Vilniuse katedraali looja Laurynas Stuoka. Keskse probleemina käsitleb autor kunstniku ja ajastu, kunsti ja rahva suhteid.

Draama tegevus toimub Vilniuses aastail 1782-1794.

Tekste neljandalt ja viiendalt Põhjamaade Luulefestivalilt Tallinnas 2004. ja 2005. aasta kevadel.

Konstantinos Kavafis (1863–1933) on kreeka kirjanduse suurkuju, kellest saab alguse tänapäeva kreeka luule. Kavafise kodulinn oli Egiptuse Aleksandria, kunagine hellenistlik pealinn. Tema luule jaguneb ajalooliseks, filosoofilisteks ja erootiliseks haruks; muuhulgas tõi ta uuskreeka luulesse homoseksuaalse armastuse teema. Eluajal ei avaldanud Kavafis ühtegi raamatut, vaid levitas luuletusi lahtistel lehtedel. Oma luuletuste kallal töötas ta kaua, sageli pikki aastaid, lihvides neid täiuslikkuseni. Kavafise kõige tuntumad tekstid on "Ithaka", "Oodates barbareid" ja "Jumal hülgab Antoniuse", mille keskmes on antiikne mütoloogia ja ajalugu.

Valimikule nime andnud luuletuses öeldakse, et maalides on peaasi, et pildile püütud lind lõpuks nõuks võtab laulda – see on hea märk.

Valimikus on linnud lipsanud mõnesse teissegi luuletusse, nõnda on juttu lüürasabalinnust, armastuslindude rahvalauludest, mälestuste pääsukestest ja majakavahist, kellele linnud liialt meeldisid. Üks tekst aga hoiatab mõtlematult paberiks tegema metsa.

Claes Andersson on meil juba tuntud mälestusraamatuga „Kaksteist aastat poliitikas”. Kodumaal Soomes on ta avaldanud kakskümmend luulekogu, näidendeid ja esseid.

Luuletõlkeid väliskirjanike teostest. Tõlkinud August Sang

Valik August Sanga luuletõlkeid järgnevatelt autoritelt:

• Aleksandr Puškin
• Mihhail Lermontov
• Nikolai Nekrassov
• Maksim Gorki
• Aleksandr Blok
• Igor Severjanin
• Boriss Pasternak
• Vladimir Majakovski
• Sergei Jessenin
• Nikolai Tihhonov
• Jossif Utkin
• Leonid Martõnov
• Boriss Lihharev
• Olga Bergholz
• Aleksandr Tvardovski
• Jevgeni Vinokurov
• Jevgeni Jevtušenko
• Ilja Fonjakov
• Sergei Polikarpov
• Boriss Primerov

Kanada kirjanik, tõlkija ja õppejõud Anne Carson on tõeline elav klassik, kelle teostes põimuvad luule ja proosa, antiikaeg ja tänapäev. „Linnade elus” on koos kolm luuletsüklit ja poeemi, nende ühisosaks on alati muunduvad, eest pagevad linnad, mille lood eksitavad ränduri oma keerdkäikudesse. Tõlgitud teostest "Plainwater" (1995) ja "Glass, Irony and God" (1995).

Filosoofide konverents toimub kõrvu 15. sajandi sõjaga Perugia vürstide ja paavsti vägede vahel. Külaskäik Rooma viib meeleheitele – mis tunne on olla võõras, vallutaja nagu läänegootide kuningas Alarich I, juua võõrustaja köögis lahustuvat kohvi ja otsida jututeemat. Nimitsüklis võib sattuda veel enamatesse kujuteldavatesse ja kujuteldamatutesse linnadesse. Linna ei saa kunagi kätte, see koosneb ajaloost ja lugudest, ning teekäija näeb seda alati vaid möödaminnes. Ei ole ühtegi tühja linna ega ole kahetsust. Nüüd astu edasi.

Anne Carson on Kanada kirjanik, tõlkija, esseist ja õppejõud, kelle eriala on antiikkeeled ja -kultuurid. Ta on õpetanud mitmetes mainekates Kanada ja USA ülikoolides ja pälvinud oma žanripiire ületavate teoste eest terve hulga rahvusvahelisi kirjandusauhindu ning mitu audoktorikraadi. Kogumikus „Linnade elu” on esimest korda samade kaante vahel samanimeline luuletsükkel, poeem „Canicula di Anna” raamatust „Plainwater” (1995) ja „Rooma langemine” raamatust „Glass, Irony and God” (1998).

See raamat on sündinud ühisest huvist. Hea luule armastajana ning kirjandushuvilisena vestlesin Eestis elava tšiili kunstniku Izak One’iga, kes otsis võimalust esitleda meie kultuurist tõukuvat loomingut, ning luuletaja Mariliin Vasseniniga, kes soovis tõlkida tšiili poeete. Kõik läks loomulikku rada pidi, andsin meie huvidele ühise suuna ning visandasin pildi nüüdisaegsest tšiili luulest. Pean rõhutama, et tegu on vaid killukesega tšiili luulest. Tulemuseks on "Vientos del sur II / Lõunatuuled II" postkaart lõunast, kus kunstnik Izak One on igale luuletusele pühendanud ühe akvarelli. "Vientos del sur II / Lõunatuuled II" on juba teine Eestis ilmavalgust näinud tšiili lapsuke. Sarnaselt esimese valimikuga on seegi raamat kakskeelne, et materjalist oleks kasu ka hispaania keele huvilistele. Mulle tegi rõõmu teadmine, et mõned hispaania keele õpetajad kasutasid esimest raamatut oma tundides. See esimene luulenäide, kus esitlesime selliseid tšiili luuletraditsiooni alustalasid nagu Nobeli preemia laureaadid Gabriela Mistral ja Pablo Neruda, ilmus 2015. aastal.

Selleks korraks otsisime mitmest põlvkonnast erinevate stiilidega autoreid. Meil on hea meel alustada raamatut Ladina-Ameerika ühe tähtsaima folkloristi Violeta Parraga. Valimikus leidub enne 1950. aastat sündinud poeete, kes avaldasid tšiili traditsioonile tugevat mõju, näiteks Gonzalo Rojas, Enrique Lihn ja Jorge Tellier. 1970. ja 1980. aastate vahel tekkis põlvkond, kes uuendas põhjalikult meie kirjandust. Kui Eestis oli alanud nõukogude perioodi loojang ning Tšiilis valitses Pinocheti diktatuur, alustasid oma loomingulist teed katkestuslikud poeedid Raúl Zurita, Rodrigo Lira, Juan Cameron, Carmen Berenguer ja Elicura Chihuailaf. Samal ajal lükkas eksiilis viibiv luuletaja Óscar Hahn uuesti käima oma poeetilise projekti, mida diktatuur oli rünnanud. Põimisime valimikku ka Christina Chaini terava pilgu ning nooremaid poeete, nagu Héctor Hernández, Julio Espinoza Guerra, Gladys González ja Camilo Cantillana. Kõigil neil on peen ja värskendav looming.

Teatud mõttes on tšiili luule võrreldav eesti kooritraditsiooniga. Tuleb meeles pidada, et kunagi oli aeg, kui muusika ja luule vahel polnud piiri. Mõlemal rahval on see elujõuline sünergia maa ja inimeste vahel muutunud sõnadeks ja muusikaks. Käesolev raamat on mõeldud kingituseks meie kultuurilt eesti rahvale, kelle riigi sünnist täitus sada aastat. Niisiis kingime Eestile värsipostkaardi, mis pärineb maailma lõunaküljelt.

Marcelo Gatica Bravo Tallinn, 2018

Käesolev kakskeelne luuleraamat tuvtustab Nobeli preemia laureaadi, iirlase William Butler Yeatsi (1865-1939) luulet. Yeats, aegade suurimaid lüürilisi poeete, väljendub omapärases, jõulises sümboolikas; tema sensuaalne dramaatilisus ja müstikalembus on läbi põimunud rikkast rahvuslikust fantaasiast, mille kreedoks oli ning jäi ülev vabadusiha.

Väljapaistva vene nõukogude poeedi Sergei Jessenini (1895-1925) luulet.

Öökull saab tõrelda metshaldja käest. Linnu eest rohtu poeb varjule sääsk. Uu! Karumemm und näeb ja kurgus tal nutt: odaga torgib ta jõnglasi kütt. Uu!

Kogumik sisaldab valiku luulet aastaist 1818-1836 ning järgmised poeemid: 
- Ruslan ja Ludmilla
- Kaukasuse vang
- Bahtšisarai purskkaev
- Mustlased
- Krahv Nulin
- Poltaava
- Majake Kolomnas
- Jezerski
- Vaskratsanik

Poeedina on Schiller oma parima andnud ballaadides. Üldse kipub ta luuleloomingus domineerima eepiline element, varase noorusea vähene tundelüürika aga on elujulge ja hoogne, nagu ta tollased ühiskondlikelgi teemadel loodud värsid on maailmaparandavalt ründavad.

Mõistuseinimesena pühendab ta enamiku oma luuleloomingust filosoofilistele aruteludele, mis kajastavad ta esteetika-alastes kirjades avaldatud seisukohti. Lühivormilistes votiivtahvlites ja kseeniates võtab ta kriitikaluubi alla kaasaegsete loomingu. Hiljem annab poeedi ägedus ja kirglikkus maad resignatsioonile, ta minetab oma revolutsioonilisuse ja otsib eluideaali antiikajast. Samuti eelistab Schiller värsivormiski antiikseid rütme.

Valimikus on püütud anda järkjärguline ülevaade selle jõulise talendi rikkalikust pärandist.

Kogumikus on valik luuletusi aastatest 1815-1833 ning poeemid “Kaukasuse vang”, “Mustlased” ja “Vaskratsanik”.

Valimik annab läbilõike suure vene luuletaja Mihhail Lermontovi luulest.