Kirjandus

Loengukursus kõrgemate koolide humanitaarteaduskondadele.

Sisukord
- Sissejuhatus
- Prantsuse kirjandus
- Inglise kirjandus
- Saksa kirjandus
- Taani kirjandus
- Ameerika kirjandus
- Itaalia kirjandus
- Hispaania kirjandus

 

Analüüsiv ülevaade A. Kitzbergi loomingust.

Taskuformaadis raamat sisaldab kilde, vesteid ja episoode eesti kirjandusloost.

Artikleid aastatest 2010–2020.

Suurem osa kirjanikke, kirjastajaid, raamatukaupmehi ja lugejaid paistavad olevat veendunud, et tagakaanel peab midagi olema.

See on kujunenud kinnisideeks. Raamatu tagakaas on võimalus, mis lihtsalt tuleb ära kasutada. Sinna sobib teose autori paraadportree, seal võib üles lugeda ta tunnustused. Tagakaanele sobivad kriitik N.-i ja literaat P. kiidusõnad. Tagakaas on reklaamipind, see on tasuta käes, õige inimene ei jäta juhust kasutamata. Mis ripakil, see ära! Jah, parim soovitus raamatule võiks ju olla raamat ise, aga eks me hinda kõike ka kaante järgi, ja õige ongi. Tagakaanetekst on võlupeegel. 

Kõik on väga ilus, aga hirmus raske on aru saada, kui palju see peegel tõtt räägib.

Sergei Dovlatov on öelnud, et tema elus on olnud kolm olulist linna: Peterburi, Tallinn ja New York. Peterburis on praegu ausammas Sergei Dovlatovile, Tallinnas on see kavas avada 2021. aastal, klassiku 80. sünniaastapäevaks, New Yorgis on temanimeline tänav. Aga selle raamatu kolm autorit tundsid, hindasid ja armastasid Sergei Dovlatovit siis, kui ta polnud veel kuulsaks saanud, kui teda vaenati nii Leningradis kui ka Tallinnas, kui ta alles hakkas New Yorgis tunnustust koguma. Siis, kui mõtted tema suurusest pärast surma ja maailmakuulsusest ei tulnud pähe Dovlatovile endale ega ta sõpradele.

Tagasivaatav raamat TA Keele ja Kirjanduse Instituudis ja selle uuemal ajal tekkinud järglastes tehtule. Lisaks must-valged fotod.

See raamat on koostatud teadmises, et keel on meie kõigi asi, ja veendumuses, et eesti keelt, meie emakeelt ja selle kujunemislugu on prestiižikas tunda. Lugejani on toodud meie keele ajaloo märgilise tähendusega sündmused ja saavutused. Raamatusse on valitud eesti keelt enim mõjutanud uurimuste, teoste ja ettevõtmiste kõrval ka kultuuriloolise tähendusega ühistegemisi, tutvustatud meie keeleelu korraldavaid institutsioone ja otsuseid, mis ühel või teisel moel on kaasa aidanud eesti keele käekäigule, eestluse kujunemisele, eesti keele väärtustamisele ja kaitsele.

Käesolev teatmik on raamat raamatutest, ülevaade trükistest, mis on ilmunud väljaspool Eestit aastail 1944-1986. Selles antakse andmed ka raamatute autoritest, kes on elanud sel ajal eksiilis. Bibliograafiline ülevaade ja lühike biofraafiline teatmik on valik umbes 2600-st eestikeelsest trükisest ja nende autoreist.

Sisukord: Kirjanduselu areng rahvusliku liikumise ettevalmistus- ja tõusuperioodil Friedrich Reinhold Kreutzwald Johann Voldemar Jannsen Teisi 1850-70-ndate aastate autoreid Uusi jooni rahvaluules Carl Robert Jakobson Lydia Koidula F. Kuhlbars, M. Veske, A. Reinvald Rahvusliku liikumise kõrgaja jutukirjandus Kirjanduselu üldpilt sajandi lõpukümnendeil Rahvaluule kogumine ja avaldamine Näitekirjanduse areng sajandi viimasel veerandil. J. Kunder E. Bornhöhe ja teised ajalooliste jutustuste viljelejad Olevikuaineline jutukirjandus Luule sajandi lõpul Jakob Tamm Kriitika ja kirjandusteaduse areng

Akadeemik ja kirjandusteadlane Jaan Undusk (s. 1958) on raamatusse koondanud maailmavaatelisi portreid Eesti alal üht- või teistviisi ringi toimetanud kirjanikest. Kõik nad polegi olnud eestlased või esmajärjekorras eestikeelsed, ja mõned neist on viibinud rohkem mujal kui Eestis. Ühetagi neist poleks aga ei tänane Eesti riik ega ajas edasi kestev eesti vaim mõeldavad.Maailmavaateta kirjanik ei paku mulle lugejana ilmselt elulist huvi, kui ma ka tema teksti mõnikord suure naudinguga võin lugeda. See ülim, mida ma kirjandusest otsin, on eksistentsi esiletulek – isik, kes kehtestab taas kord maailma. Kui ma sellise isiku teosest leian, siis ma usun, et kirjanikul on olemas maailmavaade, või vähemasti – maailmavaadet. Jaan Undusk

1986. aastal alustatud uus, täiendatud ja parandatud väljaanne kirjandusleksikonist. Kokku sisaldab leksikon 1260 artiklit. Käesolev leksikon ei haara siiski kõiki eesti keeles ilukirjanduslikke, publitsistlikke või kirjanduskriitilisi töid avaldanud isikuid. Välja on jäetud vähemtuntud isikud, kelle kirjatööd on langenud unustuse hõlma. Mõne leksikoni väärinud literaadi kohta pole aga õnnestunud saada biograafilisi andmeid kas tema ajalise või ruumilise kauguse tõttu. Välja on jäänud kõik nooremad literaadid, kes on kirjandusse astunud leksikoni käsikirja lõpetamise ajal 1990. a. ja hiljem. Töödest on eelisõigus antud trükitud kirjandusele, käsikirja jäänud teoseid on mainitud vaid kõige olulisematel juhtudel. Nii on välja jäetud ka need raadio-, televisiooni- ja filmikirjanikud, kel ei ole trükitud teoseid. Teatrirepertuaari loojatest on eelistatud algupäraste teoste kirjutajad, dramatiseerijatest ja tõlkijatest on esitatud kõige tuntumad. Ka teatri- ja filmikriitikute hulgast on valitud neid, kel on trükitud raamatuid. Ajakirjanike ja muude publitsistide puhul on arvestatud nende seost kirjandusega või ühiskondlikku tuntust.

Brošüür tutvustab eesti noori lavastajaid, näitlejaid, luuletajaid, kunstnikke ja muusikuid:
Evald Hermaküla
Kalju Komissarov
Viivi Luik
Priit Pärn
Jaak Soans
Lepo Sumera
Rein Tammik
Jaan Tooming
Lembit Ulfsak
Mati Unt
Juhan Viiding

Kirjandusteadus. Kriitika. Lastekirjandus. Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi ja Eesti Teadusfondi toetusel.

Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi toetusel.

Memuaristika. Tõlkekirjandus. Kordustrükid. Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi ja Eesti Teadusfondi toetusel.

Eesti raamat on 450 aasta jooksul kaasa teinud kogu eesti rahva arenemiskäigu. Arengut mitmekülgselt mõjutades on ta ise saanud selle arengu peegliks. Raamatus ja üldse trükisõnas peegelduvad kõik rahva elu küljed.

"Eesti raamatu lugu" käsitleb populaarselt eesti kultuuriloo olulist osa- eestlase ja raamatu vahekorda. Eestlased on olnud kogu eestikeelse trükiraamatu ajaloo vältel suhteliselt hea kirjaoskusega: ühel järjel muu Põhja-Euroopaga, tublisti ees Ida- ja Lõuna-Euroopast. Haritud rahva seas levis rohkesti raamatuid, hämmastav on eestlaste lugemishuvi teiste pärisoriste talupoegrahvastega võrreldes.

 Kokkuvõtted inglise, saksa, soome ja vene keeles

Teos annab ülevaate eesti raamatu välise külje arengust, alustades esimestest trükiväljaannetest kuni nõukogude perioodini. Uurimuse põhialaks on aastad 1920-40, millal mitme maa graafika ja raamatukunsti kogemusi ühendades kujunes täiesti rahvuspärane eesti raamatugraafika. Vaadeldakse eesti raamatukunsti mitmesuguseid suunitlusi jutustavast realismist kubismi ja konstruktivismini, antakse ülevaade kogu tolleaegsest raamatukunstnikkonnast. Teos on rikkalikult illustreeritud vastava näidismaterjaliga.

Eesti teaduskeele konverents Tallinna Ülikoolis 04.12.2009.
Sisukord:
Saateks
Aianduse, eriti pomoloogia eestikeelse oskussõnavara lätted. Toivo Univer
Eestikeelsete rahvapäraste taimenimede kategoriseerimine ja selle rakendatavus tänapäeval. Raivo Kalle, Renata Sõukand
Inimloetav ja masinloetav: mõistete analüüs. Priit Parmakson
Rahvusvahelisuse ja interdistsiplinaarsuse mõju teaduskeelele argikultuuri uurimise näitel. Tiiu Jaago
Tõlkevõhik keele- ja lugemisoskuse valdkonna terminivarast. Krista Kerge
Eesti keele probleeme ülikoolide trükistes. Ülo Sõstra
Terminiteadusest eesti teaduskeeleni. Peep Nemvalts
Artiklite kokkuvõtted inglise keeles.

Sariväljaande esimene köide nõukogudeaegsest lastele määratud ilukirjandusest ja belletriseeritud aimekirjandusest. Kirjandus on järjestatud alfabeetiliselt. Kirje sisaldab žanri- ja eamääratluse, keele, millest teos on tõlgitud, tõlkija, koostaja, illustreerija nime , väljaandmiskoha, kirjastuse ning raamatu ilmumise aasta, lehekülgede arvu ning mõõtmed, sisu, hinna ja tiraaži. Seejärel nimetatakse kõik kirjeldatud raamatu kohta ajakirjanduses ilmunud retsensioonid ja arvamused. Tõlgete puhul tuuakse võimalusel ära ka originaali pealkiri. Järgneb autori nimi ja pealkiri vene, saksa ja inglise keeles. Kirje lõpul näidatakse ära preemiad, millega kõnealust teost on pärjatud. Seejärel tuuakse andmed ka autori kohta.

Raamatu I osa sisaldab ülevaadet eesti pagulaste kirjastustegevusest välismaal maade ja kirjastanud organisatsioonide kaupa. Raamatu lõpus on kirjastustegevuse analüüs ja tabelid kirjastuste kohta. II osa on raamatukataloog, mis sisaldab üle 4000 raamatukirje pagulasmaade ja kirjastavate organisatsioonide kaupa.

Raamatu I osa sisaldab ülevaadet eesti pagulaste kirjastustegevusest välismaal maade ja kirjastanud organisatsioonide kaupa. Raamatu lõpus on kirjastustegevuse analüüs ja tabelid kirjastuste kohta. II osa on raamatukataloog, mis sisaldab üle 4000 raamatukirje pagulasmaade ja kirjastavate organisatsioonide kaupa. Lõpus on 100 illustratsiooni väljaantud raamatute kaanepiltidest.

Luuletaja Hando Runneli artiklivalimik sisaldab esseistlikke arutlusi kirjandusest ja kirjanduse kohast, arvustusi, loomingupsühholoogilisi enesevaatlusi ning filmistsenaariumi "Juhan Liivi lugu".

Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetuse riismed, mis käesolevate kaante vahele kogutud, on hädavajalikuks abiallikaks kõigile neile, kes vähegi sügavamalt on tahtnud pilku heita niihästi asjaosaliste enda tegevusele kui ka meie läinud sajandi kultuuri- ja kirjandusajaloole üldse. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad nr. 4

Valimik Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professori, luuletaja ja tõlkija uurimusi ja käsitlusi aastaist 1974-1994, kõik kantud hispaania vaimust. Järjestatud on nad kirjanduslooliselt, peegeldades hispaania kirjanduse arenguloo tähtsamaid lõike algusest tänapäevani. See valik ei piirdu vaid ilukirjanduse vaatlusega, vaid avardab pilku ka filosoofilise esteetika ja filosoofia suunas.

Raamat sisaldab kirjandusteadlase ja tõlkija Ants Orase (1900–1982) perioodikas ja tõlkeraamatutes ilmunud saatesõnu/autoritutvustusi Lääne-Euroopa, ameerika ja vene kirjandusest (valdavalt luulest), alustades William Shakespeare’ist ning lõpetades XX sajandi klassikutega (Lord Byron, John Masefield, Walt Whitman, Swinburne, Verhaeren, John Donne, Otto Manninen, Koskenniemi, Heine, Puškin, Fröding jpt). Kokku 30 pisikest peatükki. Orase eruditsioon jõuab neis peatükkides meieni targa tagasihoidliku kergusega. Vaatlusel rakendab Ants Oras oma kindlapiirilist esteetilist printsiipi, mis ei ole iialgi sõnastatud dogmaatiliselt, ent püsib loova arhitektoonilise jõuna igas tekstis. Ta ülistab julgelt suure luule igavest ilu ja haljust.

XV sajandil ilmunud trükiseid nimetatakse hällitrükisteks ehk inkunaabliteks. Kataloogis esitatakse inkunaablid tähestikulises järjekorras. Iga inkunaabli kohta antakse bibliokirje, annotatsioon ja kommentaarid. Kataloogi täiendavad trükiste kronoloogiline, linnade ja trükkalite, endiste omanike ning üldine isikunimede register. Teksti näitlikustamiseks on lisatud fotosid inkunaablite tiitel- ja alguslehtedest, ilmekamatest illustratsioonidest ja ehiselementidest.

Kirjatöid aastaist 1975–2013. Asta Põldmäelt on varem ilmunud „Me“ (Loomingu Raamatukogu, 1977, nr 1), „Mitmekesi maateral“ (Eesti Raamat, 1978), „Linnadealune muld“ (Eesti Raamat, 1989), „Sügisjooniku seeme“ (Eesti Raamat, 1989), „Viini plika“ (Ilmamaa, 1999), „Kirjad pääsukestele. Epistolaareleegia“ (Eesti Keele Sihtasutus, 2009)

Nagu arheoloogid ja botaanikud, haruldaste raamatute kogujad ja teised kollektsionäärid, teavad ka logofiilid hästi, et põnevaimate eksemplaride otsa komistab sageli juhuslikult, otsides midagi muud või otsimata üldse mitte midagi. Sõna puhul on vaja tingimata välja uurida, kust ta tuleb, mida tähendab ja millised on tema seosed teiste sõnadega. Raamat sisaldab enam kui sadat sõnalugu, mis illustreeritud silmapaistvate sõnaloojate portreedega, koopiatega vanadest arhivaalidest ning värvikate näidetega proosast, luulest ja omaaegsest ajakirjandusest.

Esseid eesti kirjandusest.

Teatmeteos, mis sisaldab põhiandmeid eesti lastekirjanike, lastekirjanduse tõlkijate ning lasteraamatukunstnike loomingu kohta, samuti ulatuslikumaid ülevaateartikleid, aga ka andmeid lasteajakirjanduse kohta ja muud lastekirjanduse väljaandmisega seoses olevat.

Kogumik sisaldab näiteid Euroopa kirjandusest, alates varasemast keskajast kuni XV sajandini.

Esseid kirjandusest. Autor analüüsib troika sümboolikat Vene kirjanduses, keskendudes Gogoli ja Dostojevski teostele ning nende seostele Euroopa kultuuriga ja nihilismi temaatikaga.

Valimik keskkooliõpilaste kirjanduslikke katsetusi

Niisiis on selle raamatu teemaks elulood, täpsemini nende fragmendid: haruharva antakse hinnanguid teostele, ning isikute käsitlusest ilmnev sümpaatia või antipaatia ei ole tingimata vastavuses minu imetlusega või selle puudumisega nende loomingu suhtes. Kaugel hagiograafilisusest ning samuti hardusest, millega sageli kõneldakse suurtest kunstnikest, on need "kirjapandud elud" jutustanud minu hinnangul eelkõige armastuse ja huumoriga. Viimast kohtab kahtlemata kõikide puhul, kuid tunnistan, et esimene puudub Joyce'i, Manni, ja Mishima eluloo käsitluses.

Javier Marías

Raamatus esitab kirjanik ja avalik arvaja Mihkel Mutt lühemaid tähelepanekuid elust meie ümber. Need on kristalliseerunud pika aja vältel ja seni avaldamata. Teemaring on lai: inimelu ning ajalugu, eestlane ja Euroopa, kirjandus ja kunst, jumal, armastus ja palju muud. Autori hoiak on talle omaselt niihästi mõista püüdev kui skeptiline, kirgastunud ja irooniline. Raamat on sisuline järg „Loomingu Raamatukogus“ ilmunud ja lugeja poolt soojalt vastu võetud „Mõtetele“.

Kirjandusteadlane August Eelmäe (s. 1931) töötas aastast 1971 vastasutatud Fridebert Tuglase Majamuuseumi juhatajana ning juhtis aastail 1993-2002 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonda. Tema tööpaigaks oli eesti kultuuriloo legendiks kujunenud "valge maja mände seas". August Eelmäe 75. sünnipäevaks ilmunud kogumik sisaldab autori seni raamatusse koondamata uurimusi ja esseesid, helisalvestistelt litereeritud sõnavõtte ja peokõnesid. Käsitluste ühe osa keskmes on eesti kirjandusloo suurkujud Marie Under ja Friedebert Tuglas, kaasaelamisega on maalitud portreed nende elukaaslastest Artur Adsonist ja Elo Tuglasest, samuti kõiki nelja ühendavast majast Nõmme mändide all. Eraldi rühma moodustavad esseed eesti kirjanduse suurtest ja väikestest autsaideritest Jaan Oksast, Kusta Toomest ja Richard Kullerkupust, milles on mõndagi esmaavastuslikku.

Johann Peter Eckermanni kogumik vestlusi ja kõnelusi Goethega on suuremalt jaolt sündinud autori loomutungist muuta kirjapanekuga enda omaks midagi läbielatut, mis tundub talle väärtuslik või tähelepanuväärne.

„Lisaks vajasin ma alati õpetust, nii siis, kui kohtasin esimest korda seda erakordset meest, kui ka siis, mil olin juba aastaid temaga koos elanud ja haarasin meelsasti tema sõnade sisu ning panin selle endale kirja, et see oleks mul edasise elu jaoks tallel. Aga kui ma mõtlen tema sõnade heldele küllusele, mis pakkus mulle õnne üheksa aasta kestel, ja vaatan nüüd seda vähest, mis mul õnnestus sellest paberile kirja panna, siis tundun endale lapsena, kes katsub kosutavat kevadvihma avali käsi kinni püüda, aga kellel suurem osa jookseb sõrmede vahelt läbi ...“

 

Käesolevas monograafias taotletakse anda kogu vastava uurimistöö tulemustele toetudes eesti rahvusliku kirjanduse tekkeperioodi üksikasjalikku ülevaadet, mis on keskendatud Fr. R. Kreutzwaldi elutöö ja vaadete käsitluse ümber. Uurimuse autor on seadnud oma eesmärgiks näidata, milline oli eestikeelne kirjasõna enne Kreutzwaldi, mida uut tuli juurde tema ajal ja milline on tema osa selle uue tekkes ning kujunemises.

«Voltaire ütleb: «Loetakse vähe, ja nendegi hulgas, kes tahavad, et lugemisest oleks tulu, suurem osa ei oska lugeda.» Sedasama mõtet sisaldab ka üks XIX sajandi alguse epigramm: «Inimeste saatus on - palju kutsutuid, kuid vähe valituid, raamatute saatus aga - palju läbilehitsetuid, kuid vähe loetuid.»» Raamatu autor arutleb lugemise ja lugemisoskuse üle, toetudes peamiselt prantsuse kirjandusele. Sisu: Tarvis lugeda aegamööda Ideelised raamatud Meie tunnetele mõjuvad raamatud Dramaatilistest teostest Luuletajad Tumedad kirjanikud Viletsad kirjanikud Lugemise vaenlased Arvustajate lugemisest Korduvast lugemisest