Kirjandus

Loengukursus kõrgemate koolide humanitaarteaduskondadele.

Sisukord
- Sissejuhatus
- Prantsuse kirjandus
- Inglise kirjandus
- Saksa kirjandus
- Taani kirjandus
- Ameerika kirjandus
- Itaalia kirjandus
- Hispaania kirjandus

 

Analüüsiv ülevaade A. Kitzbergi loomingust.

Artikleid aastatest 2010–2020.

Suurem osa kirjanikke, kirjastajaid, raamatukaupmehi ja lugejaid paistavad olevat veendunud, et tagakaanel peab midagi olema.

See on kujunenud kinnisideeks. Raamatu tagakaas on võimalus, mis lihtsalt tuleb ära kasutada. Sinna sobib teose autori paraadportree, seal võib üles lugeda ta tunnustused. Tagakaanele sobivad kriitik N.-i ja literaat P. kiidusõnad. Tagakaas on reklaamipind, see on tasuta käes, õige inimene ei jäta juhust kasutamata. Mis ripakil, see ära! Jah, parim soovitus raamatule võiks ju olla raamat ise, aga eks me hinda kõike ka kaante järgi, ja õige ongi. Tagakaanetekst on võlupeegel. 

Kõik on väga ilus, aga hirmus raske on aru saada, kui palju see peegel tõtt räägib.

Kirg, igatsus, armusuhte lõpp või vastamata armastuse meeleheide on sageli saanud ajendiks palavatele ja pahatihti ettevaatamatutele kirjadele. Virginia Woolf, George Sand, Emily Dickinson, Marina Tsvetajeva, keisrinna Aleksandra, Simone de Beauvoir, Anais Nin ja paljud teised rohkem või vähem tuntud naised on kõik kirjutanud hinnatavaid ja omanäolisi armastuskirju.

Selles raamatus toodud valik pakub lugejale avaramaid tõlgendusvõimalusi kui andide toomine üksnes romantilise ja seksuaalse armastuse altarile. Või kes saakski väita, et Colette'i armastus Marguerite Moreno vastu, mis pidas vastu viiskümmend neli aastat, oli ainult kahvatu vari selle kõrval, mida tundis kuulus abielupaar Josephine ja Napoleon?

Tagasivaatav raamat TA Keele ja Kirjanduse Instituudis ja selle uuemal ajal tekkinud järglastes tehtule. Lisaks must-valged fotod.

See raamat on koostatud teadmises, et keel on meie kõigi asi, ja veendumuses, et eesti keelt, meie emakeelt ja selle kujunemislugu on prestiižikas tunda. Lugejani on toodud meie keele ajaloo märgilise tähendusega sündmused ja saavutused. Raamatusse on valitud eesti keelt enim mõjutanud uurimuste, teoste ja ettevõtmiste kõrval ka kultuuriloolise tähendusega ühistegemisi, tutvustatud meie keeleelu korraldavaid institutsioone ja otsuseid, mis ühel või teisel moel on kaasa aidanud eesti keele käekäigule, eestluse kujunemisele, eesti keele väärtustamisele ja kaitsele.

Käesolev teatmik on raamat raamatutest, ülevaade trükistest, mis on ilmunud väljaspool Eestit aastail 1944-1986. Selles antakse andmed ka raamatute autoritest, kes on elanud sel ajal eksiilis. Bibliograafiline ülevaade ja lühike biofraafiline teatmik on valik umbes 2600-st eestikeelsest trükisest ja nende autoreist.

Sisukord: Kirjanduselu areng rahvusliku liikumise ettevalmistus- ja tõusuperioodil Friedrich Reinhold Kreutzwald Johann Voldemar Jannsen Teisi 1850-70-ndate aastate autoreid Uusi jooni rahvaluules Carl Robert Jakobson Lydia Koidula F. Kuhlbars, M. Veske, A. Reinvald Rahvusliku liikumise kõrgaja jutukirjandus Kirjanduselu üldpilt sajandi lõpukümnendeil Rahvaluule kogumine ja avaldamine Näitekirjanduse areng sajandi viimasel veerandil. J. Kunder E. Bornhöhe ja teised ajalooliste jutustuste viljelejad Olevikuaineline jutukirjandus Luule sajandi lõpul Jakob Tamm Kriitika ja kirjandusteaduse areng

Akadeemik ja kirjandusteadlane Jaan Undusk (s. 1958) on raamatusse koondanud maailmavaatelisi portreid Eesti alal üht- või teistviisi ringi toimetanud kirjanikest. Kõik nad polegi olnud eestlased või esmajärjekorras eestikeelsed, ja mõned neist on viibinud rohkem mujal kui Eestis. Ühetagi neist poleks aga ei tänane Eesti riik ega ajas edasi kestev eesti vaim mõeldavad.Maailmavaateta kirjanik ei paku mulle lugejana ilmselt elulist huvi, kui ma ka tema teksti mõnikord suure naudinguga võin lugeda. See ülim, mida ma kirjandusest otsin, on eksistentsi esiletulek – isik, kes kehtestab taas kord maailma. Kui ma sellise isiku teosest leian, siis ma usun, et kirjanikul on olemas maailmavaade, või vähemasti – maailmavaadet. Jaan Undusk

1986. aastal alustatud uus, täiendatud ja parandatud väljaanne kirjandusleksikonist. Kokku sisaldab leksikon 1260 artiklit. Käesolev leksikon ei haara siiski kõiki eesti keeles ilukirjanduslikke, publitsistlikke või kirjanduskriitilisi töid avaldanud isikuid. Välja on jäetud vähemtuntud isikud, kelle kirjatööd on langenud unustuse hõlma. Mõne leksikoni väärinud literaadi kohta pole aga õnnestunud saada biograafilisi andmeid kas tema ajalise või ruumilise kauguse tõttu. Välja on jäänud kõik nooremad literaadid, kes on kirjandusse astunud leksikoni käsikirja lõpetamise ajal 1990. a. ja hiljem. Töödest on eelisõigus antud trükitud kirjandusele, käsikirja jäänud teoseid on mainitud vaid kõige olulisematel juhtudel. Nii on välja jäetud ka need raadio-, televisiooni- ja filmikirjanikud, kel ei ole trükitud teoseid. Teatrirepertuaari loojatest on eelistatud algupäraste teoste kirjutajad, dramatiseerijatest ja tõlkijatest on esitatud kõige tuntumad. Ka teatri- ja filmikriitikute hulgast on valitud neid, kel on trükitud raamatuid. Ajakirjanike ja muude publitsistide puhul on arvestatud nende seost kirjandusega või ühiskondlikku tuntust.

Brošüür tutvustab eesti noori lavastajaid, näitlejaid, luuletajaid, kunstnikke ja muusikuid:
Evald Hermaküla
Kalju Komissarov
Viivi Luik
Priit Pärn
Jaak Soans
Lepo Sumera
Rein Tammik
Jaan Tooming
Lembit Ulfsak
Mati Unt
Juhan Viiding

Kirjandusteadus. Kriitika. Lastekirjandus. Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi ja Eesti Teadusfondi toetusel.

Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi toetusel.

Memuaristika. Tõlkekirjandus. Kordustrükid. Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi ja Eesti Teadusfondi toetusel.

Eesti raamat on 450 aasta jooksul kaasa teinud kogu eesti rahva arenemiskäigu. Arengut mitmekülgselt mõjutades on ta ise saanud selle arengu peegliks. Raamatus ja üldse trükisõnas peegelduvad kõik rahva elu küljed.

"Eesti raamatu lugu" käsitleb populaarselt eesti kultuuriloo olulist osa- eestlase ja raamatu vahekorda. Eestlased on olnud kogu eestikeelse trükiraamatu ajaloo vältel suhteliselt hea kirjaoskusega: ühel järjel muu Põhja-Euroopaga, tublisti ees Ida- ja Lõuna-Euroopast. Haritud rahva seas levis rohkesti raamatuid, hämmastav on eestlaste lugemishuvi teiste pärisoriste talupoegrahvastega võrreldes.

 Kokkuvõtted inglise, saksa, soome ja vene keeles

Teos annab ülevaate eesti raamatu välise külje arengust, alustades esimestest trükiväljaannetest kuni nõukogude perioodini. Uurimuse põhialaks on aastad 1920-40, millal mitme maa graafika ja raamatukunsti kogemusi ühendades kujunes täiesti rahvuspärane eesti raamatugraafika. Vaadeldakse eesti raamatukunsti mitmesuguseid suunitlusi jutustavast realismist kubismi ja konstruktivismini, antakse ülevaade kogu tolleaegsest raamatukunstnikkonnast. Teos on rikkalikult illustreeritud vastava näidismaterjaliga.

Filoloogiadoktor professor Eduard Laugaste kogumik sisaldab rahvaluuleteadlaste uurimusi folkloori kõigi liikide kohta ajavahemikust 1901-1978. Ulatuslikes kommendtaarides selgitatakse paljusid rahvaluulenähtusi ja antakse ülevaade folkloristide tegevusest. Teos on illustreeritud fotodega.

Eesti teaduskeele konverents Tallinna Ülikoolis 04.12.2009.
Sisukord:
Saateks
Aianduse, eriti pomoloogia eestikeelse oskussõnavara lätted. Toivo Univer
Eestikeelsete rahvapäraste taimenimede kategoriseerimine ja selle rakendatavus tänapäeval. Raivo Kalle, Renata Sõukand
Inimloetav ja masinloetav: mõistete analüüs. Priit Parmakson
Rahvusvahelisuse ja interdistsiplinaarsuse mõju teaduskeelele argikultuuri uurimise näitel. Tiiu Jaago
Tõlkevõhik keele- ja lugemisoskuse valdkonna terminivarast. Krista Kerge
Eesti keele probleeme ülikoolide trükistes. Ülo Sõstra
Terminiteadusest eesti teaduskeeleni. Peep Nemvalts
Artiklite kokkuvõtted inglise keeles.

Raamatu I osa sisaldab ülevaadet eesti pagulaste kirjastustegevusest välismaal maade ja kirjastanud organisatsioonide kaupa. Raamatu lõpus on kirjastustegevuse analüüs ja tabelid kirjastuste kohta. II osa on raamatukataloog, mis sisaldab üle 4000 raamatukirje pagulasmaade ja kirjastavate organisatsioonide kaupa.

Raamatu I osa sisaldab ülevaadet eesti pagulaste kirjastustegevusest välismaal maade ja kirjastanud organisatsioonide kaupa. Raamatu lõpus on kirjastustegevuse analüüs ja tabelid kirjastuste kohta. II osa on raamatukataloog, mis sisaldab üle 4000 raamatukirje pagulasmaade ja kirjastavate organisatsioonide kaupa. Lõpus on 100 illustratsiooni väljaantud raamatute kaanepiltidest.

Luuletaja Hando Runneli artiklivalimik sisaldab esseistlikke arutlusi kirjandusest ja kirjanduse kohast, arvustusi, loomingupsühholoogilisi enesevaatlusi ning filmistsenaariumi "Juhan Liivi lugu".

Valimik Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professori, luuletaja ja tõlkija uurimusi ja käsitlusi aastaist 1974-1994, kõik kantud hispaania vaimust. Järjestatud on nad kirjanduslooliselt, peegeldades hispaania kirjanduse arenguloo tähtsamaid lõike algusest tänapäevani. See valik ei piirdu vaid ilukirjanduse vaatlusega, vaid avardab pilku ka filosoofilise esteetika ja filosoofia suunas.

Mahukas teos sisaldab Johannes Aaviku nägemusi ja ideid eesti keele seisust, arendamisest, tulevikust ning avab uusi, seni vähe käsitletud tahke haridusest, sotsioloogiast, kirjandusest, tõlkimisest, stiilist jpm

Raamat sisaldab kirjandusteadlase ja tõlkija Ants Orase (1900-1982) perioodikas ja tõlkeraamatutes ilmunud saatesõnu/autoritutvustusi Lääne-Euroopa, ameerika ja vene kirjandusest (valdavalt luulest), alates William Shakespeare'ist ning lõpetades XX sajandi klassikutega (Lord Byron, John Masefield, Walt Whitman, Swinburne, Verhaeren, John Donne, Otto Manninen, Koskenniemi, Heine, Puškin, Fröding jpt.). Kokku 30 pisikest peatükki. Orase eruditsioon jõuab neis peatükkides meieni targa tagasihoidliku kergusega. Vaatlusel rakendab Ants Oras oma kindlapiirilist esteetilist printsiipi, mis ei ole iialgi sõnastatud dogmaatiliselt, ent püsib loova arhitektoonilise jõuna igas tekstis. Ants Oras ülistab julgelt suure luule igavest ilu ja haljust.

XV sajandil ilmunud trükiseid nimetatakse hällitrükisteks ehk inkunaabliteks. Kataloogis esitatakse inkunaablid tähestikulises järjekorras. Iga inkunaabli kohta antakse bibliokirje, annotatsioon ja kommentaarid. Kataloogi täiendavad trükiste kronoloogiline, linnade ja trükkalite, endiste omanike ning üldine isikunimede register. Teksti näitlikustamiseks on lisatud fotosid inkunaablite tiitel- ja alguslehtedest, ilmekamatest illustratsioonidest ja ehiselementidest.

Esseid eesti kirjandusest.

Eestlased on sõnausku rahvas ja sõnalood on inimesi alati kõnetanud. "Keele konksvingerdusi" on lõbus ja huvitav sissevaade eesti keele ununenud sõnade rikkasse maailma. Kogumikus on lugusid, mis on inspireeritud ühiskonnas toimuvast, aga ka erilistest tähtpäevadest. Vestetele lisavad omapoolseid konksvingerdusi Ave Taaveti humoorikad ja mitmekihilised karikatuurid.

Teatmeteos, mis sisaldab põhiandmeid eesti lastekirjanike, lastekirjanduse tõlkijate ning lasteraamatukunstnike loomingu kohta, samuti ulatuslikumaid ülevaateartikleid, aga ka andmeid lasteajakirjanduse kohta ja muud lastekirjanduse väljaandmisega seoses olevat.

Kogumik sisaldab näiteid Euroopa kirjandusest, alates varasemast keskajast kuni XV sajandini.

Esseid kirjandusest. Autor analüüsib troika sümboolikat Vene kirjanduses, keskendudes Gogoli ja Dostojevski teostele ning nende seostele Euroopa kultuuriga ja nihilismi temaatikaga.

Niisiis on selle raamatu teemaks elulood, täpsemini nende fragmendid: haruharva antakse hinnanguid teostele, ning isikute käsitlusest ilmnev sümpaatia või antipaatia ei ole tingimata vastavuses minu imetlusega või selle puudumisega nende loomingu suhtes. Kaugel hagiograafilisusest ning samuti hardusest, millega sageli kõneldakse suurtest kunstnikest, on need "kirjapandud elud" jutustanud minu hinnangul eelkõige armastuse ja huumoriga. Viimast kohtab kahtlemata kõikide puhul, kuid tunnistan, et esimene puudub Joyce'i, Manni, ja Mishima eluloo käsitluses.

Javier Marías

Valik noorema põlvkonna kriitiku teatri- ja kirjandusalaseid kirjutisi ajavahemikust 1975-1985. Valdavalt esseistlikus laadis käsitletakse lavastusi ja teoseid, vastavate ainevaldade aktuaalseid küsimusi ja mõtiskletakse kunstiprobleemide üle laiemalt.

Kirjandusteadlane August Eelmäe (s. 1931) töötas aastast 1971 vastasutatud Fridebert Tuglase Majamuuseumi juhatajana ning juhtis aastail 1993-2002 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonda. Tema tööpaigaks oli eesti kultuuriloo legendiks kujunenud "valge maja mände seas". August Eelmäe 75. sünnipäevaks ilmunud kogumik sisaldab autori seni raamatusse koondamata uurimusi ja esseesid, helisalvestistelt litereeritud sõnavõtte ja peokõnesid. Käsitluste ühe osa keskmes on eesti kirjandusloo suurkujud Marie Under ja Friedebert Tuglas, kaasaelamisega on maalitud portreed nende elukaaslastest Artur Adsonist ja Elo Tuglasest, samuti kõiki nelja ühendavast majast Nõmme mändide all. Eraldi rühma moodustavad esseed eesti kirjanduse suurtest ja väikestest autsaideritest Jaan Oksast, Kusta Toomest ja Richard Kullerkupust, milles on mõndagi esmaavastuslikku.

Johann Peter Eckermanni kogumik vestlusi ja kõnelusi Goethega on suuremalt jaolt sündinud autori loomutungist muuta kirjapanekuga enda omaks midagi läbielatut, mis tundub talle väärtuslik või tähelepanuväärne.

„Lisaks vajasin ma alati õpetust, nii siis, kui kohtasin esimest korda seda erakordset meest, kui ka siis, mil olin juba aastaid temaga koos elanud ja haarasin meelsasti tema sõnade sisu ning panin selle endale kirja, et see oleks mul edasise elu jaoks tallel. Aga kui ma mõtlen tema sõnade heldele küllusele, mis pakkus mulle õnne üheksa aasta kestel, ja vaatan nüüd seda vähest, mis mul õnnestus sellest paberile kirja panna, siis tundun endale lapsena, kes katsub kosutavat kevadvihma avali käsi kinni püüda, aga kellel suurem osa jookseb sõrmede vahelt läbi ...“

 

Käesolevas monograafias taotletakse anda kogu vastava uurimistöö tulemustele toetudes eesti rahvusliku kirjanduse tekkeperioodi üksikasjalikku ülevaadet, mis on keskendatud Fr. R. Kreutzwaldi elutöö ja vaadete käsitluse ümber. Uurimuse autor on seadnud oma eesmärgiks näidata, milline oli eestikeelne kirjasõna enne Kreutzwaldi, mida uut tuli juurde tema ajal ja milline on tema osa selle uue tekkes ning kujunemises.

Keel on tõsine asi, emakeel veel eriti. Keel äratab mõtteid, aga võib mõtteid ka lämmatada. Keelega saab asju segaseks ajada, aga võib ka asju selgeks teha. Keel on vist ülepea kõige parem ja halvem asi, mida inimesed välja on mõelnud. Ent nii hea või kuri, kui ta ka poleks, üks on kindel – ilma keeleta ei saa. Käesolev raamatuke sisaldab mõtteid ja arutlusi eesti keeles ja eesti keelega praegu toimuvast. See valdavalt torkavas kõneviisis kirjutatud publitsistika ei tohiks külmaks jätta ühtki keelehuvilist.

Nobeli 1999. aasta kirjandusauhinna laureaat Günter Grass (1927–2015) jutustab selles teoses kirkalt ja detailselt endast, oma ajast ja jõudmisest oma maailmakuulsa romaani "Plekktrumm" (1959) sünnini. Oma lapsepõlve lõpust kadunud vabalinnas Danzigis seoses Teise maailmasõja puhkemisega. Mundripoisist, kes tahab väga pääseda allveelaevale, ent leiab end pärast sõja lõppu hoopis nälgimas sõjavangilaagris. Noormehest, kes pühendub ühtviisi jõulise kirega nii kujutavatele kunstidele ja kirjandusele kui ka naistele. "Mälusibula" paljude kihtide vahel on peidus lugematu arv kogemusi ja inimesi, portreesid oma perekonnast, sõpradest, õpetajatest ja sõjakaaslastest. Kõigest läbielatust sündis "Plekktrummi" kummaline peategelane Oskar Matzerath, kuid see andis inspiratsiooni ka Grassi muudele teostele. Oluline osa on teoses söömisel ja toiduvalmistamisel. Sõja-aastate nälja ja viletsuse kujutamisel ning uhketel pidusöökidel, mida Grass annab nii tõelistele kui ka ajaloost ja kirjandusest küllakutsututele. Sibula koorimine on kujund mälu ekslikkuse ja puudulikkuse kohta. Alati jääb mäletajal kestma kahtlus, kas tema elus ja ajaloos võis olla ka teisi detaile ja variante kui need, mida mälusibul välja annab.

"Armastage oma vaenlast - see hirmutab ta poolsurnuks." Mark Twain

Mark Twain oli suurem kui elu, ja tänase päevani on ta jäänud maailma austamatumaks Ameerika kirjanikuks. Samuti oli ta üks tuntumaid naljamehi, satiirik ja humanist, kes kasutas huumorit ja teravat keelt oma vastakate arvamuste avalikustamiseks ja oma kaubamärgi - lugupidamatu suhtumise - väljendamiseks. Selle raamatu kaante vahele on kogutud Mark Twaini jäljendamatu ja hindamatu taip tema paljudest raamatutest, lühijuttudest, esseedest, sketšidest ja kõnedest, samuti reisikirjadest ja autobiograafilistest kirjutistest - Ameerika kirjanduse ühe armastatuma kuju tarkuse varasalv.