Kirjandus
Gümnaasiumi maailmakirjanduse kursust täiendav lugemik sisaldab tekstikatkeid kõikide käsitletud autorite kohta. Materjali kokkupanekul on silmas peetud, et valitud luuletused, proosa- ja draamakatkendid laiendaksid võimaluste piires maailmakirjanduse õpikuis käsitletud tekste. Siin pole esitatud ilukirjanduslikke tekste, mida on võimalik leida "Maailmakirjanduse lugemikust" ja millele on ka õpikutes viidatud (paraku jääb MKL-i ilmumine aastate taha ja pole enam kõigile kättesaadav). Lisalugemise tekstide või nende katkendite valimisel on arvestatud, et ilukirjandusliku väärtuse kõrval avardaks tekstivalik üldist maailma-mõistmist, mille läbi on ka iseendast ja oma ümbritsevast kergem aru saada. Sel eesmärgil on esitatud näiteid, mis aitavad valgustada kirjaniku elukäiku ning loomeprotsessi, tema aega ja arusaamu elust ning kirjandusest, mõistmaks, miks tema loodud tekstid on sündinud just sellisel kujul. Siin võib leida mõningaid tekstinäiteid sellisteltki autoritelt, keda õpikus otse ei käsitleta, kuid kelle panus ühte või teise kirjanduslikku voolu on olnud oluline. Arvesse on võetud ka seda, et valitud tekst pakuks huvi ja mingil moel selle lugejat ka puudutaks.
Antiikkirjanduse kursuse aineks on Kreeka-Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandus.
Kapitaalse koguteose Eesti kirjandus paguluses XX sajandil kaante vahele on koondatud kümme ülevaatepeatükki. Neis käsitletakse proosakirjandust (esitatakse 35 prosaisti loomingu lähivaatlused), luulet, memuaristikat, näite- ja lastekirjandust, antakse ülevaade tõlkekirjandusest ning tõlgetest võõrkeeltesse ja võõrkeeltes ilmunud teostest, samuti kordustrükkidest, kriitikast ja kirjandusteadusest. Koguteoses jälgitakse kirjandusprotsessi dünaamikat paguluses, raamatu peatükid on üles ehitatud üldsuundade iseloomustuste ja autoriportreede vaheldumisele. Tähelepanu keskendub ennekõike kirjandusteosele, biograafiline materjal jääb pigem taustaks. Osutatakse ka välis- ja kodueesti kirjanduses ilmnenud erinevustele ja paralleelidele. Arvuka ja pädeva autorkonnaga koguteose käsitluste laad varieerub traditsioonilisest akadeemilisusest lennukama esseistlikkuseni. Raamatut väärtustavad nii peatükke õpetavad mahukad ja põhjalikud valikbibliograafiad kui ka soliidne biograafiline andmestik, mis koondab informatsiooni 158 isiku kohta. Koguteos on illustreeritud rohkete fotodega (kokku 259 illustratsiooni) ning varustatud ingliskeelse resümeega, teatmeteose kasutamist hõlbustab nimeregister. Varasemaga võrreldes eesti kirjandusest paguluses XX sajandil kõige ulatuslikumat ja süvenenumat koondkäsitlust pakkuv kapitaalne teos võiks leida koha iga kultuuri ja teadmisi väärtustava eesti pere raamaturiiulis. Samavõrd teenib see raamat pedagoogilisi eesmärke nii humanitaarse kallakuga gümnaasiumi- kui ka ülikooliõppes ning annab olulise panuse eesti pagulaskultuuri kui fenomeni üldisemasse uurimisse.
1986. aastal alustatud uus, täiendatud ja parandatud väljaanne kirjandusleksikonist. Kokku sisaldab leksikon 1260 artiklit. Käesolev leksikon ei haara siiski kõiki eesti keeles ilukirjanduslikke, publitsistlikke või kirjanduskriitilisi töid avaldanud isikuid. Välja on jäetud vähemtuntud isikud, kelle kirjatööd on langenud unustuse hõlma. Mõne leksikoni väärinud literaadi kohta pole aga õnnestunud saada biograafilisi andmeid kas tema ajalise või ruumilise kauguse tõttu. Välja on jäänud kõik nooremad literaadid, kes on kirjandusse astunud leksikoni käsikirja lõpetamise ajal 1990. a. ja hiljem. Töödest on eelisõigus antud trükitud kirjandusele, käsikirja jäänud teoseid on mainitud vaid kõige olulisematel juhtudel. Nii on välja jäetud ka need raadio-, televisiooni- ja filmikirjanikud, kel ei ole trükitud teoseid. Teatrirepertuaari loojatest on eelistatud algupäraste teoste kirjutajad, dramatiseerijatest ja tõlkijatest on esitatud kõige tuntumad. Ka teatri- ja filmikriitikute hulgast on valitud neid, kel on trükitud raamatuid. Ajakirjanike ja muude publitsistide puhul on arvestatud nende seost kirjandusega või ühiskondlikku tuntust.
"Eesti lastekirjandus" on kirjutatud kirjandusteaduslikust aspektist lähtudes. Lastekirjanduse varasema ajaloo puhul on põgusalt puudutatud ka religioosset ja pedagoogilist laste vajadusi arvestavat kirjasõna. Autor on teadlik sellest, et lastekirjanduse uurimine peaks toimuma interdistsiplinaarselt, käsikäes üldise kultuuriloo, pedagoogilise mõtte ja kooli, perekonna ja lapse ühiskondliku seisundi, ajaloo, kirjandussotsioloogia ja raamatuajaloo probleemide käsitlemisega. Kahjuks on senine uurimistöö neis valdkondades napp või puudub arvestataval tasemel üldse. Kõige rohkem on uuritud eesti kooli ja pedagoogika ajalugu, seevastu perekonna ja eriti lapse olukorda ajaloos on jälgitud väga pealiskaudselt. Puudulik on lastekirjanduse bibliograafia, vanema perioodi kohta puudub see täiesti. Kõik need asjaolud on kindlasti mõjutanud ka "Eesti lastekirjanduse" valmimist ja sisukust.
Kirjandusteadus. Kriitika. Lastekirjandus. Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi ja Eesti Teadusfondi toetusel.
Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi toetusel.
Memuaristika. Tõlkekirjandus. Kordustrükid. Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi ja Eesti Teadusfondi toetusel.
Eesti raamat on 450 aasta jooksul kaasa teinud kogu eesti rahva arenemiskäigu. Arengut mitmekülgselt mõjutades on ta ise saanud selle arengu peegliks. Raamatus ja üldse trükisõnas peegelduvad kõik rahva elu küljed.
"Eesti raamatu lugu" käsitleb populaarselt eesti kultuuriloo olulist osa- eestlase ja raamatu vahekorda. Eestlased on olnud kogu eestikeelse trükiraamatu ajaloo vältel suhteliselt hea kirjaoskusega: ühel järjel muu Põhja-Euroopaga, tublisti ees Ida- ja Lõuna-Euroopast. Haritud rahva seas levis rohkesti raamatuid, hämmastav on eestlaste lugemishuvi teiste pärisoriste talupoegrahvastega võrreldes.
Filoloogiadoktor professor Eduard Laugaste kogumik sisaldab rahvaluuleteadlaste uurimusi folkloori kõigi liikide kohta ajavahemikust 1901-1978. Ulatuslikes kommendtaarides selgitatakse paljusid rahvaluulenähtusi ja antakse ülevaade folkloristide tegevusest. Teos on illustreeritud fotodega.
Luuletaja Hando Runneli artiklivalimik sisaldab esseistlikke arutlusi kirjandusest ja kirjanduse kohast, arvustusi, loomingupsühholoogilisi enesevaatlusi ning filmistsenaariumi "Juhan Liivi lugu".