Kirjandus
Gümnaasiumi maailmakirjanduse kursust täiendav lugemik sisaldab tekstikatkeid kõikide käsitletud autorite kohta. Materjali kokkupanekul on silmas peetud, et valitud luuletused, proosa- ja draamakatkendid laiendaksid võimaluste piires maailmakirjanduse õpikuis käsitletud tekste. Siin pole esitatud ilukirjanduslikke tekste, mida on võimalik leida "Maailmakirjanduse lugemikust" ja millele on ka õpikutes viidatud (paraku jääb MKL-i ilmumine aastate taha ja pole enam kõigile kättesaadav). Lisalugemise tekstide või nende katkendite valimisel on arvestatud, et ilukirjandusliku väärtuse kõrval avardaks tekstivalik üldist maailma-mõistmist, mille läbi on ka iseendast ja oma ümbritsevast kergem aru saada. Sel eesmärgil on esitatud näiteid, mis aitavad valgustada kirjaniku elukäiku ning loomeprotsessi, tema aega ja arusaamu elust ning kirjandusest, mõistmaks, miks tema loodud tekstid on sündinud just sellisel kujul. Siin võib leida mõningaid tekstinäiteid sellisteltki autoritelt, keda õpikus otse ei käsitleta, kuid kelle panus ühte või teise kirjanduslikku voolu on olnud oluline. Arvesse on võetud ka seda, et valitud tekst pakuks huvi ja mingil moel selle lugejat ka puudutaks.
Antiikkirjanduse kursuse aineks on Kreeka-Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandus.
Kapitaalse koguteose Eesti kirjandus paguluses XX sajandil kaante vahele on koondatud kümme ülevaatepeatükki. Neis käsitletakse proosakirjandust (esitatakse 35 prosaisti loomingu lähivaatlused), luulet, memuaristikat, näite- ja lastekirjandust, antakse ülevaade tõlkekirjandusest ning tõlgetest võõrkeeltesse ja võõrkeeltes ilmunud teostest, samuti kordustrükkidest, kriitikast ja kirjandusteadusest. Koguteoses jälgitakse kirjandusprotsessi dünaamikat paguluses, raamatu peatükid on üles ehitatud üldsuundade iseloomustuste ja autoriportreede vaheldumisele. Tähelepanu keskendub ennekõike kirjandusteosele, biograafiline materjal jääb pigem taustaks. Osutatakse ka välis- ja kodueesti kirjanduses ilmnenud erinevustele ja paralleelidele. Arvuka ja pädeva autorkonnaga koguteose käsitluste laad varieerub traditsioonilisest akadeemilisusest lennukama esseistlikkuseni. Raamatut väärtustavad nii peatükke õpetavad mahukad ja põhjalikud valikbibliograafiad kui ka soliidne biograafiline andmestik, mis koondab informatsiooni 158 isiku kohta. Koguteos on illustreeritud rohkete fotodega (kokku 259 illustratsiooni) ning varustatud ingliskeelse resümeega, teatmeteose kasutamist hõlbustab nimeregister. Varasemaga võrreldes eesti kirjandusest paguluses XX sajandil kõige ulatuslikumat ja süvenenumat koondkäsitlust pakkuv kapitaalne teos võiks leida koha iga kultuuri ja teadmisi väärtustava eesti pere raamaturiiulis. Samavõrd teenib see raamat pedagoogilisi eesmärke nii humanitaarse kallakuga gümnaasiumi- kui ka ülikooliõppes ning annab olulise panuse eesti pagulaskultuuri kui fenomeni üldisemasse uurimisse.
"Eesti lastekirjandus" on kirjutatud kirjandusteaduslikust aspektist lähtudes. Lastekirjanduse varasema ajaloo puhul on põgusalt puudutatud ka religioosset ja pedagoogilist laste vajadusi arvestavat kirjasõna. Autor on teadlik sellest, et lastekirjanduse uurimine peaks toimuma interdistsiplinaarselt, käsikäes üldise kultuuriloo, pedagoogilise mõtte ja kooli, perekonna ja lapse ühiskondliku seisundi, ajaloo, kirjandussotsioloogia ja raamatuajaloo probleemide käsitlemisega. Kahjuks on senine uurimistöö neis valdkondades napp või puudub arvestataval tasemel üldse. Kõige rohkem on uuritud eesti kooli ja pedagoogika ajalugu, seevastu perekonna ja eriti lapse olukorda ajaloos on jälgitud väga pealiskaudselt. Puudulik on lastekirjanduse bibliograafia, vanema perioodi kohta puudub see täiesti. Kõik need asjaolud on kindlasti mõjutanud ka "Eesti lastekirjanduse" valmimist ja sisukust.
Luuletaja Hando Runneli artiklivalimik sisaldab esseistlikke arutlusi kirjandusest ja kirjanduse kohast, arvustusi, loomingupsühholoogilisi enesevaatlusi ning filmistsenaariumi "Juhan Liivi lugu".
Isikuloo vormis romaanis kujutatakse 1949. aasta märtsiküüditamist ja sellele järgnenud elu Siberis. Romaani trükilugu tõi autorile kaasa vastandlikke elamusi ja isegi vangistamisähvarduse. 1979. aastal valminud romaan levis huviliste hulgas esialgu käsikirjana. 1981. aastal konfiskeeris KGB Viljandis käsikirja ühe eksemplari kui nõukogude korda halvustava masinakirjatekstis koostatud kirjutise. Alles 1987. aastal ilmus romaan ajakirjas Looming ja aasta hiljem Kupra väljaandel. Kordustrükk.
Nobeli kirjandusauhind on oma veidi rohkem kui saja-aastase ajaloo jooksul põhjustanud märksa rohkem poleemikat kui näiteks teadusauhind. Miks on valik langenud just nendele kirjanikele? Kuivõrd on kaasa mänginud poliitika ja geograafiline printsiip? Vastuseid nendele ja paljudele muudele küsimustele annabki Kjell Espmark, Rootsi Akadeemia Nobeli komitee esimees aastast 1988, oma raamatus, kus kõige viimastele avalikustatud arhiivimaterjalidele on lisatud tema enda rikkalikud kogemused tööst auhindade määramisel.
"Raamat" on nii huvitav lugemine kui hariv seltskonnamäng kõigile suurtele raamatusõpradele. Nende kaante vahel on 800 valikvastuste ja selgitustega küsimust Eesti ja kogu maailma kirjanduse kohta. Kui on soov oma kirjanduslikud teadmised mitmekesi proovile panna, tuleb liikuda läbi raamatu täringut visates, järjehoidjatega järge pidades ja kordamööda küsimustele vastates. Et rohkem põnevust oleks, tuleb täita ka lisaülesandeid. Kes esimesena õnneliku lõpuni jõuab, on võitja. "Raamat" on mõeldud kõigile kirjandushuvilistele, küsimusi on nii kergemaid kui raskemaid, kuid osad kirjandusteaduse ja muude huvitavate kirjandusega seotud faktide kohta käivad küsimused on maiuspalaks tõelisele kirjandusgurmaanile. Raamatuga käivad kaasas ka mängujuhis, järjehoidjad ja täring. Põnevat lugemist ja elamusterohket mängimist!
Antoloogia annab üldise ülevaate renessansiajastu kirjandusest ning tutvustab enam kui üheksakümne autori teoseid, suurelt osalt katkendite kaudu. Tekste täiendavad kommentaarid ja rohked illustratsioonid.
„Rooma kirjanduse antoloogia” (1971, 680 lk), mille koostasid ja toimetasid Ülo Torpats ja Ain Kaalep, oli sisult niivõrd kõrge tasemega ja vormilt sedavõrd hoolikalt teostatud, et kujunes loomulikul moel standardiks. Tollase antoloogia valmimine võttis koos eeltöödega aega viisteist aastat, aga on kujundanud antiikkirjanduse mõistmist juba nelikümmend aastat. Terve põlvkond eestlasi on selle raamatu kõrval üles kasvanud, sh uue antoloogia tõlkijad.