"Eesti raamatu lugu" käsitleb populaarselt eesti kultuuriloo olulist osa- eestlase ja raamatu vahekorda. Eestlased on olnud kogu eestikeelse trükiraamatu ajaloo vältel suhteliselt hea kirjaoskusega: ühel järjel muu Põhja-Euroopaga, tublisti ees Ida- ja Lõuna-Euroopast. Haritud rahva seas levis rohkesti raamatuid, hämmastav on eestlaste lugemishuvi teiste pärisoriste talupoegrahvastega võrreldes.

Käesolevas väljaandes on esitatud valik kaasajal käibivaid rahvajutte jahist ja metsloomadest. Siin on rahvusvahelise levikuga rahvajututüüpe, aga ka selliseid, mis põhinevad mingil konkreetsel faktil ja mille levik on nii ajas kui ruumis üsna kitsas. Paljud valimikus esinevatest paladest on niisugused suhteliselt hilise tekkega jutud, mille süžeed on loodud ja kujunenud rahvusvaheliselt tuntud juttude eeskujul, neist ümber kujundatud ja reaalelu faktidega seostatud.

Sisukord: Kirjandus revolutsiooniaastal ja Suure Isamaasõja ajal (1940-1945) Kirjandus sõjajärgsel perioodil (1945-1953) Juhan Sütiste, Johannes Barbarus, Jaan Kärner, Mart Raud ja teisi luuletajaid Friedebert Tuglas ja Johannes Semper August Jakobson Juhan Smuul Debora Vaarandi Ralf Parve, Minni Nurme, Aira Kaal, Paul Rummo ja teisi luuletajaid Eduard Männik, Osvald Tooming ja Hans Leberecht Aadu Hint Erni Krusten Rudolf Sirge Laste- ja noorsookirjandus aastail 1940-1985 Kirjanduslik publitsistika ja dokumentalistika Kriitika ja kirjandusteadus aastail 1940-1954

"Posthobustel Jõhvist Rooma" sisaldab esseid uudsetest ning seni unustusse jäänud probleemidest: kirjanike Rooma-reisidest meie maalt, pealegi veel nii varastel aegadel kui hobusõidukite-perioodil, enne raudteede tulekut. Hoopis sagedamini kui lõunamaareisidele tuli neil kaugeil aegadel asuda kaugele teekonnale ida suunas - Siberisse, tuhandete verstade taha. Küüditamisi toimetati kibitkadega, mõned vangid pidid kogu teekonna marssima jala. Kirjandussotsioloogilises arutluses Juhan Liivi mõjuloost selgitatakse põhjuseid, miks Liiv, kes eluajal oli luuletajana peaaegu tundmatu, on saanud meie kõige populaarsemaks luuletajaks. Uusi perspektiive meie rahvushümni saamisloos pakub essee "Isamaalaul", milles näidatakse, kuidas meie hümn on välja kasvanud laulukooride "isamaalauludest".