Üldajalugu

11. SS-vabatahtlike soomusdiviis Nordland on tähelepanuväärsemaid Teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnud väekoondisi, mis 1944. aasta jaanuarist oli peaaegu päevast päeva lahingute tulipunktis. Suurte kaotuste hinnaga kaeti Saksa vägede taganemist Venemaalt Oranienbaumi alt Eestisse ning löödi raskeid lahinguid Narva rindel, Tannenbergi liinil ja Tartu all. Diviis hukkus Berliini all ja linnas endas hargnenud lõppheitluses.

 

Miks lõi vöötkoodi leiutamine väikepoodidel jalad alt? Miks suurendas grammofon majanduslikku ebavõrdsust? Kuidas parandasid banaanid vaktsineerimise kättesaadavust? Kuidas lõi beebipill naistele võimaluse töötada juristi või arstina?

Briti majandusteadlane ja ajakirjanik Tim Harford räägib 50 leiutise kaudu loo, kuidas kujunes praegune majandussüsteem ja kuhu see võib areneda. See raamat ei ole teada-tuntud leiutistest, nagu trükipress või aurumasin. Autor räägib esemetest ja nähtustest, mis on mõjutanud majandust märkamatumalt. Need leiutised on meie igapäevaelus elementaarsed, ent nende sünniloo taga on rohkelt peamurdmist ja ootamatuid pöördeid. Autor kirjeldab, kuidas iga uus asi toob mõnedele suurt kasu ja teised paiskab põrmu. Ning see, kellest saab võitja või kaotaja, võib olla vägagi üllatav.

 

Andres Dido (Tiido) (1855–1921) sündis Viljandimaal, õppis Tartus, elas väljasaadetuna Kaasanis, pääses Šveitsi ja lõpuks elas pagulasena Prantsusmaal. Ta õppis ülikoolis sotsioloogiat ning on meie esimesi rahvusvaheliste, riigipoliitiliste ja riigiõiguslike huvidega publitsiste. Dido kõneles esimesena unistavalt Eestist kui vabariigist. Vabariigi mõiste, vabastatud inimese toimimine, võimu kasutamine õigluse huvides oli ta ilmavaate tuum. See oli edumeelsus, mis põlgas arengut takistavat tagurlust. Käesolev, Eesti Mõtteloo sarja 70. raamat näitab piltlikult, kuidas kapitalism toimis Prantsuse Vabariigis saja aasta eest just samuti nagu Eestis nüüd, 21. sajandi algul. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium.

Ajaloo võimsaimad riigid on olnud eripalgelised. Mõni, näiteks maiade tsivilisatsioon, koosnes omavahel konkureerivatest ja sõdivatest riigikestest, mida ühendas ühine kultuur. Mõni, nagu Pärsia impeerium, rajati relva jõul. Osa riike – Rooma, Hiina, Vana-Egiptus – võis uhkustada tsentraliseeritud valitsuse ja arenenud riigiaparaadiga. Seikleme ajaloo kõige võimsamate riikide territooriumidel ning vaatleme kadunud impeeriumide tugevaid ja nõrku külgi.

 

"Kaemusi Eestist" tähendab vaatlusi Eesti kohta, aga ka Eestist väljapoole, muud maailma haaravalt. Kas on identsus - iseendasamasus - midagi muud kui pidev liikumine, dünaamika enda ja teiste vahel, läbikõne teisega, vabadus liikuda, vabadus kõnelda?

Tartu Riikliku Ülikooli NSV Liidu ajaloo kateedri väljaanne, mis käsitleb rauaaja algust Ida-Euroopas antiikajal, antiikriike Musta mere ääres, Kaukaasia, Kesk-Aasia ja Siberi rauaaega, Ida-Euroopa varast keskaega, Volga-Bulgaariat, Vana-Vene arheoloogiat IX-XIII sajandil, muistset Novgorodi ja Moskva arheoloogilisi mälestusmärke.

 

Rohkem kui tuhat aastat õitses Bütsants ida ja lääne ristteel. Kuid kes olid sealsed inimesed? Mis eristas neid varasematest tsivilisatsioonidest ja millised kultuurilised tunnusjooned tegid neist, vaatamata nende mitmekesisele etnilisele päritolule, genuiinsed bütsantslased. Terve rea detailsete portreede varal luuakse pilt sellest kirjust ühiskonnast, mis on ühtaegu nii kauge, ent samas üllatavalt modernne.

 

Isegi Stalin tundis D-Päeva ehk Normandia dessandi alguse ees aukartust. Kasutades varem kahe silma vahele jäänud ja uusi materjale 5-6 riigi enam kui 30 arhiivist on "D-Päev" Normandia lahingu siiamaani kõige eredam ja paremini uuritud ülevaade. Nagu oma raamatutes "Stalingrad" ja "Berliin 1945" annab Antony Beevori haarav jutustamisviis edasi tõelist sõjakogemust.

Raamat käsitleb maffia ajalugu ja arengut, hõlmates teemasid nagu latifundiumide ja läänide alged, maffia tegevus pärast Itaalia ühendamist, fašismiaastate maffia, sõjajärgsed aastad, narkokaubandus, Cosa Nostra ja maffia suhted poliitikaga.

Analüüsides haruldast allikat, mis vahendab ühe 12. sajandi kuulsama turniirivõitleja, Prantsuse kuninga Philippe Auguste'i sõnul "maailma parima rüütli", elukäiku, õnnestub ühel 20. sajandi kõige tuntumal keskajauurijal Georges Duby'l (1919–1996) taaselustada oma terviklikkuses kogu keskaegne kirev ja kirglik rüütlimaailm.

Milline oli 80ndate elu-olu? Raamat "Hallo, 80ndad!" annab vastuse. See kirjeldab 72 asja ja nähtust ning igat lehekülge kaunistavad Olivia Lipartia detailsed ja fantaasiarikkad joonistused. Laps saab teada ja emmed-issid meenutada, mis asi olid kalapäev, Dihlofoss, piimapukk ja telegramm.

160 aastat pärast neandertallaste avastamist kipume me seda esiajaloolist inimest ikka ette kujutama kuskil külmunud kõnnumaal hulkuva ilmetu kujuna, kes karmides oludes imekombel elus püsis, aga Homo sapiens'i saabudes välja suri. Ometi on viimastel aastakümnetel lisandunud selle inimese liigi kohta tohutult palju uusi teadmisi, mis sellise arusaama ümber lükkavad. Tunnustatud Briti arheoloog Rebecca Wragg Sykes juhatab lugeja olulisimate neandertallast puudutavate avastuste juurde ning näitab, kus ja kuidas ta elas, milline oli tema kultuur ja armuelu. Mis kõige tähtsam – ta kummutab ettekujutuse neandertallasest kui tähtsusetust Homo sapiens'ile allajääjast. Meie silme ette kerkib uudishimulik, leidlik, osav ja ennekõike kohanemisvõimeline muistne sugulane. "See pole lugu ainult sellest, kuidas hoopis teistsugusel viisil inimeseks olla, vaid sellestki, kuidas peaksime uue pilguga vaatama ka iseend," ütleb autor. Sykes on teinud märkimisväärset tööd, sünteesides tuhanded teadusuuringud üheks kergesti haaratavaks looks. [–-] Me kipume käsitlema kõiki inimese liike enda kaudu. Me näeme neid kui verstaposte Homo sapiens'i tekkeloos ning me tunneme huvi, mil moel me neist üle olime, kas me seksisime nendega ja kas me suretasime nad välja. Aga Sykesi käsitluses on Homo sapiens vaid kõrvaltegelane loo lõpus. "Hõimlased" seab esikohale neandertallase. Raamatu "Sapiens" autor Yuval Noah Harari väljaandes The New York Times

Briti impeeriumi tõus ja langus, Ameerika Ühendriikide kujunemine suurriigiks, Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Venemaa võidu- ja allakäik – neid ajaloolis-poliitilisi protsesse oleks võimatu mõista, kui me ei uuri, mis samal ajal toimus mainitud riikide rahvastikuga. Demograafilised muutused aitavad selgitada ka seda, miks hääbus araabia kevad, kuidas Hiina on nii kiiresti esile tõusnud ja miks Suurbritannia hääletas Brexiti ja USA Donald Trumpi poolt. Paul Morland käsitleb möödunud kahe sajandi olulisemaid globaalseid sündmusi, aga vaatab ka tulevikku. Saame teada, miks meie tulevik on omajagu hallim (ühiskonnad vananevad) ja vähem valge (kasvab mitte-Euroopa rahvastik), ent rohelisem (väheneb loodusressursside tarbimine). See on oluline teos kõigile, keda huvitavad nüüdisaja põletavaimad teemad.

Katoliku kiriku õudustäratav sünnitis – inkvisitsioon on nõudnud ajaloo vältel sadu tuhandeid ohvreid, kelle seas on olnud kuulsaid teadlasi, kirjanikke, kunstnikke ning oma aja väljapaistvaid poliitika- ja ühiskonnategelasi. Tänapäeva teoloogid püüavad inkvisitsiooni kuritegusid "õigustada" üksikute kirikutegelaste või ilmaliku võimu omavoliga. Ajaloodoktor, VNFSV teeneline teadlane J. Grigulevitš (Lavretski) toob oma teoses päevavalgele aga inkvisitsiooni tõelise palge.

Raamat "Jäljed kivil" jutustab sellest, kuidas sündis Maa, kuidas tekkisid temal mandrid ja ookeanid, jõed ja mäed, vulkaanid ja jääliustikud, kuidas Maa peal ilmus ja arenes elu esimestest ainuraksetest organismidest ja vetikatest kuni kõrgemate taimedeni ja imetajate loomadeni.

Jeruusalemm on universaalne linn, kahe rahva pealinn, kolme usundi pühamu; ta on impeeriumide auhind, kohtupäeva toimumispaik ning tänapäeva tsivilisatsioonide kokkupõrke lahinguväli. Kuningas Taavetist Barack Obamani, judaismi sünnist, kristlusest ja islamist Iisraeli-Palestiina konfliktini – see on 3000 aasta pikkune ajalugu, millesse mahuvad usk, veresaunad, fanatism ja kooseksisteerimine.

Kuidas sai sellest väikesest, suurkeskustest eemal asuvast linnast Püha linn, „maailma keskpunkt” ja tänase Lähis-Ida rahuprotsessi võti? Haaravas jutustuses näitab Simon Sebag Montefiore seda alaliselt muutuvat linna tema paljudes inkarnatsioonides, esitades iga ajastut ja iseloomu ääretult elutruult. Jeruusalemma biograafiat jutustatakse meeste ja naiste – kuningate, keisrinnade, prohvetite, poeetide, pühakute, vallutajate ja hoorade – sõdade, armulugude ning ilmutuste kaudu. Kõik need inimesed lõid, hävitasid, jäädvustasid ja uskusid Jeruusalemma. Lisaks paljudele lihtsatele jeruusalemlastele, kes on jätnud linnale oma jälje, kuuluvad selle tegelaste hulka Saalomon, Saladin ja Suleiman Tore, Kleopatra, Caligula ja Churchill, Aabraham, Jeesus ja Muhamed, Iizebel, Nebukadnetsar, Heroodes ja Nero, keiser Wilhelm II, Disraeli, Mark Twain, Rasputin ja Araabia Lawrence.

Toetudes uutele arhiivimaterjalidele, viimase aja uurimustele, oma perekonna ürikutele ja elupõlisele uurimistööle, avab Montefiore oma ainulaadses kroonikas pühaduse ja müstika, identiteedi ja impeeriumide olemust. See on raamat linnast, kus paljude uskumust mööda toimub kord apokalüpsis, ainsast linnast, mis eksisteerib nii taevas kui ka maa peal.

Uuendatud ja ajakohastatud kordustrükk.

Raamat heidab valgust Pimeda ajastu kõige süngematele sündmustele, näidates kuidas:
Rooma keisririigi iha elevandiluu järele päästis valla epideemia, mis tappis poole Vahemeremaade rahvastikust;
antiikmaailma suurima tammi purunemine aitas kaasa islami tekkele;
kliimakatastroofi tagajärjel tekkis Venemaa steppides nüüdseks ammugi unustatud juudi kuningriik;
saladusliku kollase tolmu mahasadamine sundis hiinlasi äärmises hädas kannibalideks hakkama;
maajade riik alustas planeet Veenuse abiga "tähesõda";
Lõuna-Ameerika tsivilisatsioon valmistas surnute skelettidest slusuurusi nukke;
Jaapani suurkuningas kaebas, et "ei kollane kuld ega kümme tuhat nööritäit raha ei aita näljast jagu saada" ja küsis, mis kasu on "tuhandest kastist pärlistest sellel, kes külma pärast nälgib".

28. augusti hommik, 1941. Loode-Eesti sadamates kogunevad laevadele kümned tuhanded sõdurid ja tsivilistid. Järgmiseks päevaks lebab 64 laeva merepõhjas ja ligi viisteist tuhat inimest on elu kaotanud.

Kõštõm, 1957. Toimub tuumakatastroof, mille kannatanute arv ja radioaktiivse saaste tase ületab Tšornobõli oma mitmekordselt.

Guam, 2008. Kell on pool üksteist hommikul, üle stardiraja sõidab pommitaja B-2, kõigi aegade kõige salastatum ja kõige kallim lennumasin. Paar hetke hiljem on lennukist järel rusuhunnik ja kaks miljardit dollarit tõuseb suitsusambana taeva poole.

Miks? Iga suurkatastroofi puhul täidavad sellele küsimusele vastuse otsingud kümneid köiteid uurimismaterjale. Suuremat sorti õnnetused ei juhtu enamasti lihtsalt niisama. Vaja on tervet kokkusattumuste ahelat ning piisaks vaid ühe ketilüli katkemisest, et katastroof jääks olemata. "Katastroofid, mis ei unune" annab põhjaliku ülevaate kümnetest sellistest sündmusteahelatest, mille käigus inimene kaotas tehnika üle kontrolli ning maksis selle eest ränka hinda.

Sisukord: Varajane keskaeg Euroopa ja Aasia XI-XV sajandil Hiliskeskaeg

1519. aasta kevadel maabus hispaania seikleja Hermán Cortés Mehhiko tühjal rannikul. Mõne kuu pärast alistus asteekide pealinn Tenochtitlán lahinguta hispaanlastele ning kõikvõimsast valitsejast Motecuhzomast sai Cortési alandlik sõltlane. Käesolevas raamatus selgitatakse nii indiaani kui ka hispaania allikaid analüüsides Uue Maailma arenuima indiaani tsivilisatsiooni kiire hukkumise põhjusi. Rikkalikult illustreeritud, originaalsete kommentaaridega varustatud raamat kõigile ajaloohuvilistele.

Raamat annab ülevaate maailma maismaateedest alates korilasrajast umbes 9500 aastat tagasi kuni tänase kiirteeni. Käsitleb antiikteid, eriti Vana-Rooma teedemajandust ning teid meie maal orduajast kuni praeguseni. Puudutab NSV Liidu teede minevikku, olevikku ja tulevikku. Vaeb nüüdismaantee ja keskkonna vahekorda ning puudutab põgusalt tulevikuveondust. Mõeldud laiale lugejaringile, igale tänasele teekäijale.

Kahekümnenda sajandi teisel poolel näis külm sõda paratamatusena ja selle lõppu ei osanud ette näha ükski lääne ega Nõukogude poliitik. Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vastasseis kõikvõimalikel elualadel tundus vääramatu. Ka pärast 1985. aasta märtsi, kui NSV Liidu uueks juhiks sai Mihhail Gorbatšov, ei tundunud tuumasõja oht esialgu sugugi vähenevat. Kõigest neli aastat hiljem oli aga Berliini müür langenud ja perestroika oli toonud nn sotsialismileeris kaasa sellised muutused, mis peagi päädisid NSV Liidu lagunemisega.

Arhiivimaterjalidele toetuva põhjaliku uurimistöö tulemusena on Briti akadeemia liige ja Oxfordi St Antony’s College’i professor Robert Service maalinud haarava pildi, kuidas president Ronald Reaganil ja Mihhail Gorbatšovil ning USA riigisekretär George Shultzil ja NSV Liidu toonasel välisministril Eduard Ševardnadzel kujunesid ootamatult lähedased suhted, millest arenes hea koostöö ja mis omakorda tõi kaasa põhjalikud muutused kogu maailmas.

2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kiiresti üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme. Kuidas suutis üks pisike viirus terve maailma põlvili suruda? Raamat heidab valgust sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on. Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi. Autorist Fareed Zakaria on India päritolu USA ajakirjanik, CNNi poliitikasaate "Fareed Zakaria GPS" juht ja tunnustatud välispoliitika-analüütik. Ajakiri Foreign Policy nimetas ta 2019. aastal viimase kümnendi kümne kõige mõjukama globaalse mõtleja hulka. Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta ise end tsentristina, ent teda on kirjeldatud ka liberaali, konservatiivi, mõõduka ja radikaalse tsentristina. Zakaria on kirjutanud mitu menukaks saanud raamatut, nende seas "The Future of Freedom" ja "The Post-American World", milles ta käsitleb demokraatia olemust ja probleeme.

Kui arheoloogid kaevasid 2012. aastal Leicesteri linna sotsiaalameti parkla alt välja vana kloostrikiriku müürid, leidsid nad sealt ühe haua. Hauas lamas luukere, mille selgroog oli tugevalt kõverdunud, kolp sisse löödud ja luudel paistis mõõgajälgi. Kas see võib olla Inglise kuningas Richard III, kurikuulus küürakas, kelle tuntusele aitas tublisti kaasa Shakespeare? Kas kuninga halb maine on ehk pelgalt Tudorite laimukampaania tulemus? Milline ta tegelikult välja nägi? Ja kuigi on teada, et Richard III hukkus Bosworthi lahingus, siis kuidas ta ikkagi suri – mõõga, oda või kirve läbi? Teadus annab sellele vastuse. Raamat toob sammhaaval avalikkuse ette haua leidmise ja luustiku tuvastamise, mille käigus põimusid arheoloogia, kartograafia, genealoogia, kohtumeditsiin, geenitehnoloogia ja mitmed teised teadusvaldkonnad. See kõik tekitas tohutut huvi ning meedia vahendusel jälgisid "meie sajandi Tutanhamoni" lugu miljonid inimesed; küsimus, kellele kuuluvad kuninga luud ja kuhu tuleks need matta, jõudis aga välja Briti parlamenti ja kohtusse. Mike Pitts on tuntud arheoloog ja ajakirjanik. Ta on läbi viinud väljakaevamisi Stonehenge'is ja Aveburys ning tema praegused teadusuuringud käsitlevad muuhulgas Lihavõttesaare kujusid. Viimase kümne aasta jooksul on Mike Pitts toimetanud Suurbritannia juhtivat arheoloogiaajakirja British Archaeology ning teeb vabakutselise ajakirjanikuna kaastööd nii Briti kui ka rahvusvahelistele väljaannetele.

Sõjaajaloolase Mati Õuna temaatiline bookazine "Atlandi lahingud." Kaks üliriiki, mõlemad veendunud oma tehnoloogia ja sõjalise jõu ülevõimus, kohtuvad Atlandi ookeani avarustel. Lahingulaev Hood on inglaste uhkus, Kruppi terasest hiiglane Bismarck omakorda kehastab Saksa insenerimõtte suursaavutusi. Kaks hiigellaeva kohtuvad surmaheitluses. Ent Teise maailmasõja märg lahingutanner ei piirdunud kaugeltki kahe superlaeva ajaloolise duelliga. Võideldi üle kogu Atlandi ookeani, enamgi, võitlus ei piirdunud veepinnaga, sõditi ka õhus ja meresügavustes.

Populaarteaduslik raamat Maa kujunemisest ja arengust läbi aegade. Käsitleb maakera protsesse, geoloogilist ajalugu, Eestimaa arengut ning tulevikuväljavaateid.

Inimene on loomult uudishimulik. Meie liigi esindajad on ette võtnud uurimisretki nii kaua, kui me oleme olemas olnud. Umbes kaks miljonit aastat tagasi liikusid varajased inimesed oma sünnikodust Aafrikast välja teistele mandritele. Tänapäeva inimese maailmavallutuste algusest on möödunud ainult 60 000 aastat. Tõelistele, sihipärastele avastusretkedele, mis algasid umbes 5000 aastat tagasi, ajendasid meid seiklushimu, huvi võõraste kultuuride vastu ja majanduslikud tegurid, nagu kaubavahetus ja aardejaht. Selles Imelise Teaduse raamatus käsitleme varaseid, juba enne meie ajaarvamist toimunud uurimisretki. Heidame pilgu julgete portugallaste mereretkedele. Uurime vürtsikaubandust ja selle tähtsust kaugretkede kontekstis. Heidame põhjaliku pilgu Uue Maailma avastamise loole ja selle mõjule. Ehitame koos muistsete laevaehitajatega kaugretkedeks sobivaid aluseid. Läheme reisidele koos James Cookiga. Paneme end proovile maakera kõige karmimates paikades. Otsime Niiluse lätet. Kirjeldame maadeavastajate rasket argipäeva ning võtame ette matkad poolustele.

Kogumik sisaldab dokumente, mälestusi ja muid materjale Molotovi-Ribbentropi paktina tuntud lepingu saamisloost ning NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse abistamise lepingu sõlmimisega seotud asjaoludest. Paljud materjalid jõuavad lugejani esmakordselt.

 

Interneti ja pitsa, monopoli ja porno, vahukommide, rula ja muude vingete asjade ajalugu meie planeedil. Mis on moodsad asjad? Selle kohta on igal generatsioonil oma arvamus. Arvuti ees üles kasvanud nooruk arvab muidugi, et enne teda polnud üldse midagi, või siis hoopis vastupidi – et kõik vidinad, mida tema iga päev kasutab, on alati olemas olnud, ning imestab, miks vanaema nendega sina peal pole.

Siit raamatust saame aga teada, et mõnigi moodsa moega asi on saanud alguse kauges minevikus, osa lausa antiikajal (jõusaal, vesiklosett, popkorn), samas kui mõni teine maailma vallutanud asi on alles üpris nooruke (lumelaud, elektriline golfiauto, läänelikud benji-hüpped, tõsielu-show’d jne). Üllatusi siin raamatus igatahes jätkub.

Paljude lahingute saatuse on otsustanud ilmastiku kapriis, kehv (või hea) luuretegevus, ootamatu kangelaslikkus või individuaalne ebakompetentsus. Teisisõnu, ennustamatu asjaolu. Sõjalises kõnepruugis nimetatakse seda ka murdepunktiks. Sõjaajaloolane Erik Durschmied käsitleb selles värvikas raamatus sündmusi Azincourtis, Waterloos, Moskva all ning paljudes teistes tuntud lahingutes.

Teise maailmasõja ajal röövisid natside rünnakrühmad Euroopa paljaks. Keskpangad tehti tühjaks, samuti eraisikute pangaseifid, ja surmalaagritesse saadetud jäid ilma kogu oma varast. Aga mis juhtus Saksa riigipanga varaga Kolmanda Riigi huku ajal 1945. aastal? Suurem osa sellest peideti soolakaevandusse, mille Ameerika sõdurid vallutasid, vara jagati natside ohvriks langenud riikide vahel. Ent mitte kõik. Natside kuld ja hästi hoitud saladus jutustab kõigi aegade suurimaks nimetatud kullaröövist. Osa sellest aardest on tänaseni kadunud.

Millega täitsid naised oma päevi, mis töid nad tegid, kuidas lapsi kasvatasid ning tulid toime menstruatsiooni ja sünnitusega ajal, kui neil teemadel jagasid nõu ja käske mehed? Raamat "Neiud, naised, lesed" teeb harukordse sissevaate naiste igapäevaellu varauusaegsel Inglismaal. Raamatu pealkiri kirjeldab naise elu läbi seadusesilma, mille järgi sõltusid naise õigused ja vabadused tema perekonnaseisust. Näeme, et esimest korda oma elus muutusid naised meestest sõltumatuks alles lesena. Aga leidus ka neid, kes keeldusid üldse selliste ühiskonnareeglite järgi mängimast. Raamat räägib ka tollasest moest, ilurituaalidest, religiooni tähtsusest ning meenutab ka naisajaloo olulisi hetki, nagu esimese ämmaemandajuhendi avaldamine või abielunaiste asjaõigusseadus. Autor Sara Read on Briti ajaloodoktor, kes on keskendunud varauusaegsele kultuurile ja elule, eelkõige naiste olme ja reproduktiivtervisega seonduvale.

Unest sõltuvad meie õnn ja õnnetus, toitumine ja välimus, potents ja impotents, teadmine ja teadmatus. Ka üksainus kehva unega öö mõjutab absoluutselt kõiki meie olulisi elundkondi. Ole sa kosutavast unest unistav teismeline või hallipäine memmeke, "Parem uni, parem sina" selgitab, kuidas elada just sinule sobiva unegraafikuga pikemat ja tervemat elu. Kasina une lõiv on soolane: kaalutõus, hormonaalne tasakaalutus, nihkes ajukeemia, streikiv seede- ja immuunsüsteem, südamehaigused, diabeet ja Alzheimeri tõbi on kõigest jäämäe tipp. Autorid tutvustavad haaravate juhtumite najal põhjuseid, mis viivad selle hapra rütmi tasakaalust välja ning kuidas seda taastada, pöörates erilist rõhku füsioloogilistele aspektidele, muu hulgas vanusele, sooletervisele, hormoonidele ja geenidele. Raamatu üks autoritest, Frank Lipman, on funktsionaalse ja integreeriva meditsiini doktor, kes on rohkem kui 40 aastat jaganud õpetust, kuidas ravimite arutu neelamise asemel seljatada rõhuvad sümptomid harjumuste muutmise abil. Ta suhtub patsientide aitamisse vähem mehaaniku ja rohkem aedniku kombel, põimides raviprotsessi teadmisi ka traditsioonilisest hiina meditsiinist. Raamatu kaasautoriks on Neil Parikh, innovaatilistele unetoodetele keskendunud ükssarvikust ettevõtte Casperi üks asutajatest, kes on kunagi olnud seal, kus sina praegu – vajadus lahendada oma uneprobleemid viis ta Franki juurde.

Õpikus antakse ülevaade noorsoo kasvatamisel esinenud ideedest ja organisatsioonilistest vormidest ürgajast kuni tänapäevani. Esimeses osas käsitletakse kasvatuse sisu, meetodeid ja korraldust kapitalismieelses ühiskonnas. Teises osas vaadeldakse kodanliku pedagoogika silmapaistvaid teoreetikuid ja kodanliku kooli ning koolisüsteemi kujunemist. Kolmas osa on pühendatud kasvatusele kapitalismi üldkriisi ning sotsialismi võidukäigu ajastul. Erilist tähelepanu on pööratud noorsoo kommunstlikule kasvatusele praeguseks juba ajaloohõlma vajunud Nõukogude Liidus ja teistes sotsialismimaades. Õpiku lõpus antakse ülevaade nõukogude koolist ja pedagoogikast täna ja homme. Õpik on mõeldud Eesti NSV kõrgkoolide pedagoogiliste erialade üliõpilastele.

Piiblitekstid pakuvad huvi ennekõike usklikele, kuid ka ajaloolased on süvenenud vana ja uue testamendi maailma, et luua nende põhjal ettekujutus ajast, mil sündisid suured tsivilisatsioonid. Kuigi piiblilugude ajaloolisust ei saa enamasti tõestada, võivad need tugineda tegelikult toimunud sündmustele. Seetõttu otsivadki näiteks geoloogid jälgi veeuputusest, millest jutustab Noa laeva piiblilugu. Kliimateadlased ja bioloogid püüavad kindlaks teha, milliste sündmustega võiks seletada Egiptust kimbutanud nuhtlusi. Piibliteadlased murravad pead isegi selle üle, milline looduskatastroof võis hävitada Soodoma ja Gomorra. Kas piiblilood paradiisist, Moosesest ja Noa laevast võivad olla tõsi? Uurime lähemalt arheoloogide avastatud leide. Vana testament räägib juudi rahva kujunemisloost. Tegelikkus on keerulisem ning selgub, et juutide minevikust on üllatavalt vähe teada. Kuidas nägi välja Vahemere piirkond piiblis kirjeldatud sündmuste ajal? Vanad potitükid ja mesi annavad uusi teadmisi tolle aja kultuurist ja kliimast. Ajaloolased kalduvad arvama, et Jeesus oli ajalooline isik, kuid muus osas lähevad nende seisukohad Jumala ja Inimese Poja elust lahku. Kitsekarjuse poolt 1947. aastal Surnumere lähedalt leitud kirjarulle nimetati sajandi avastuseks. Nende tekst sisaldab iidse Juudamaa kohta väärtuslikku teavet. Teadlased murravad pead, kas juutide rangetel kommetel ja rituaalidel, näiteks ümberlõikamisel ja koššertoidul, võivad olla hügieenilised tagamõtted. Keskajal võis kirikuis leiduda meie mõistes lausa pornograafilist kunsti. Miks preestrid siivutuid teoseid talusid ja need isegi heaks kiitsid?

Saksa õigusajaloo klassiku Carl Schmitti „Poliitilisuse mõiste“ on üks 20. sajandi riigifilosoofia võtmetekste. Ilmunud algselt 1927. aastal artiklina, 1932. aastal aga täiendatuna eraldiseisva teosena, peegeldab see oma ajastut – Schmitti arutluskäik on poleemiline ning kriitiline Esimese maailmasõja tagajärjel sündinud vastuolulise rahvusvaheliste suhete süsteemi ja angloameerika liberalismi aadressil. Õigusteadusliku loogika ja ratsionaalsusega osundab Schmitt idealismi nõrkustele ning leiab, et poliitika eelduseks on inimese kalduvus jaotada maailm sõbralikuks ja vaenulikuks, sõpradeks ja vaenlasteks – niisiis eelneb poliitika tema käsitluses õigusele. See tees ja seda sisaldav tekst on jäänud oma ähvarduse ja ebamugavusega tänini ümber lükkamata. Sõltumata sellest, kas Schmitti arutluskäik ja selle tulemused lugejale meeldivad või mitte, pole ka praegu võimalik rääkida riigifilosoofiast ja riigiõigusest, pidamata silmas Carl Schmitti „Poliitilisuse mõistet“.

Kuigi populist ei pea ilmtingimata äärmuslane olema ega äärmuslane populist, kipub inimkonna ajalugu ikka ja jälle vastupidist tõestama. Nii leiavad Holger Mölder ja Vladimir Sazonov raamatus "Populism ja poliitiline äärmuslus muistsest ajast kuni tänapäevani". Samuti nagu populism pole ka äärmuslus poliitikas kaugeltki uustulnuk. Tinglikult võib selle hälliks pidada Uus-Assüüria impeeriumit (930–610 eKr), mis laiutas kunagi tänase Iraagi, Süüria, Jordaania, Liibanoni, Iisraeli, mõneks ajaks Egiptuse ning osaliselt ka Saudi Araabia, Iraani ja Türgi aladel. See oli impeerium, kus inimeste ulatuslik tapmine, teibasse ajamine, poomine ja sandistamine olid kõigiti tavapärased tegevused. Mitme miljoni jagu küüditatuid ja mõrvatuid ning tuhandeid assimileeritud rahvaid – selline oli Uus-Assüüria impeeriumi vägivallatsemise tagajärg ja hind kõigest paari sajandi jooksul. Kuid paraku vaatavad meile ka lähiminevikust vastu küll karismaatilised, samas halastamatult kalkuleerivad, manipuleerivad ning julmad poliitilised figuurid, teiste seas Maximilien de Robespierre, Vladimir Lenin, Lev Trotski, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Mao Zedong, Fidel Castro, Che Guevara, Pol Poth, Muammar al-Gaddafi ja Saddam Hussein. Neist paljud on leidnud tee sellesse mõtlemapanevasse raamatusse, mis analüüsib populistlikke ja äärmuslikke liikumisi, samuti poliitikuid alates inimtsivilisatsiooni algusest kuni tänapäevase tõejärgse ajastuni välja. Politoloogiadoktor Holger Mölder on rahvusvahelise julgeoleku ekspert ning Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent. Ajaloo ja kultuuriuuringute doktor Vladimir Sazonov on Tartu Ülikooli Orientalistikakeskuse vanemteadur. Autorid on varasemalt avaldanud hulgaliselt artikleid, Sazonovi sulest on ilmunud ka mitu raamatut.

Kui keegi tahab end tappa, siis valib ta selleks viisi, mis tagab tulemuse. Nii on öelnud USA uurija Pat Brown, kes on süüvinud Egiptuse kuninganna Kleopatra surma ja on oma uurimistöös kasutanud nii kaasaegseid kriminalistikameetodeid kui ka muinasallikaid. Ta usub, et Kleopatra ei teinud enesetappu. Brown on ainult üks paljudest teadlastest, kes uurivad kaasaegsete meetoditega Vana-Egiptuse saladusi. Neil kõigil on sama eesmärk: lahendada Egiptuse viimased müsteeriumid. Selles Imelise Ajaloo raamatus tutvume uurijate tegevusega lähemalt.

"Suurepärane uus tänapäeva geopoliitilise maastiku lõhede analüüs." Financial Times

"Robert Cooper on väljapaistev Euroopa õpetlane ja diplomaat. Tema julge nägemus Euroopa ja Ameerika Üendriikide tulevikust on imetlusväärselt arukas ja optimistlik. See raamat juhatab transatlantilise mõttevahetuse uude järku." Robert Kagan, raamatu "Paradise and Power" autor

"Cooper on aukartustäratav mõtleja... kes esitab oma kesksed väited suure mõjukuse ja elegantsiga. Ta näitab, kuidas riigid ja inimesed, kellest need riigid koosnevad, võivad radikaalselt muuta arusaamu nii oma identiteedist kui huvidest." The Independent

"Cooper ei paku ühte ja ainsat organiseerivat ideed, vaid pigem terve hulga ajaloolisi paralleele ja jõuliselt väljendatud kontseptuaalseid eristusi... Ta on Ameerikat ja ÜRO-d pooldav Euroopa-meelne, kes toetab multilateraalset diplomaatiat, kuni see on võimalik ja sõda, kui see on paratamatu." The Economist

Romantismiperiood ei olnud enam aristokraatlik, ent mitte ka veel kodanlik. Traditsioonilised hierarhiad ja endised väärtushinnangud hakkavad kaduma, uued ühiskondlikud normid pääsevad mõjule pikkamööda ja väga suurte kõhklustega. Seitsme portree varal, mis kujutavad romantismiajale iseloomulikke inimtüüpe, kirjeldatakse selles raamatus ühiskonda 1789. aasta Prantsuse revolutsioonist 1948. aasta revolutsioonideni.