Asukohalood ja organisatsioonid

See raamat räägib sellest, kuidas 10–15 aasta eest sama hästi kui nullist alustanud Eesti kommertspangad nii kaugele on jõudnud. Milliseid takistusi on tulnud ületada, millistele karidele on satutud, millistest mööda laveeritud, milliseid vigu on tehtud, mida võib pidadada õnnestumiseks.

 

Kaie Mei ja Leini Kõrtsini koostatud Rocca al Mare kooli juubeliraamat.

 

Lõpuks ometi on juba mitu aastat tagasi UNESCO maailmapärandi hulka arvatud Eesti tantsupeod jäädvustatud väärilisel viisil ka raamatus. Ja millal veel on õigem aeg seda ilmutada kui praegu, järjekordse üldlaulu- ja tantsupeo eelõhtul. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi eestvedamisel valminud raamat annab täpse ülevaate tantsupidude arengust alates I Eesti mängudest 1934. aastal kuni XVII üldtantsupeoni aastal 2004. Lisaks rohkem kui 400 fotole on raamat illustreeritud ka rohke arhiivimaterjaliga: näha saab omaaegseid kavasid, pidude atribuutikat, väljalõikeid artiklitest ning tantsuetenduste fotosid. Raamat on eesti, saksa, vene ja inglise keeles.

Raamat kajastab 2003. a. 17. septembril 85aastaseks saanud Tallinna Tehnikaülikooli aastapäeva tähistamisega seonduvat infot.

Ülevaade põlevkivi kaevandamise ajaloost Eestis, erinevatest kaevandustest ja karjääridest ning põlevkivi kaevandamisega seotud organisatsioonidest. Raamatu teise poole moodustavad endiste mäetööliste mälestused.

Rohkete piltidega album Tallinna sadama ajaloost. Rööptekst inglise keeles.

Korp! Vironia sajanda aastapäeva puhul on nende kaante vahel Sinu kätte jõudnud Album Vironorum II. See on teine omataoline ja koondab endas aastatel 1920-2000 korp! Vironiasse astunute lühielulugusid. Albumi koostajate soov on olnud jäädvustada võimalust mööda kõik viroonlased, kelle kohta on õnnestunud andmeid saada. Kahtlemata on üksikuid, kes erinevatel põhjustel siit välja jäid. Albumis kajastatud ajajärk on olnud korp! Vironiale keeruline. Eesti on selle perioodi jooksul jõudnud üle elada esimese vabariigi huku, kaks Nõukogude okupatsiooni, Saksa okupatsiooni ning Eesti Vabariigi taastamise. Kõik need sündmused on jätnud oma jälje meie organisatsiooni kui ka iga viroonlase ellu. Saatused on olnud erinevad - kes on olnud sunnitud sünnimaalt lahkuma ja oma elu paguluses veetma, kes jätnud selle erinevate vägede ridades sõjaväljale, kes raisanud oma parimad aastad Siberisse küüditatuna, kes Eesti NSV oludes elus edasi rühkides. Noorem põlvkond on Vironiaga liitunud paguluses või juba taastatud Eesti Vabariigis. Üks asi aga, mis kõiki neid inimesi labi aegade ühendab, on Vironia aade: ühisus, kindlus, ausus.

Tartu Riiklik Ülikool 1632-1982, juubeliks valminud raamat, koostajateks Tullio Ilomets ja Hillar Palamets

Te hoiate oma käes kontserni BLRT Grupp 100-aastast lugu – edusammudest, raskustest ja saavutustest. Jutustus inimestest ja tehnoloogiatest, rauast ning laevadest, inimeste oskusest muuta metall oma ideede ja võimaluste imeliseks väljendusvormiks.Kontsern BLRT Grupp areneb ning tegutseb edukalt Eesti, Läti, Leedu, Soome, Norra, Poola, Venemaa ja Ukraina turgudel.

Mari Möldre muhedas toonis kirjutatud mälestustes meenutab näitleja oma paljusid lavarolle (sh. Tootsi rolli) ning elukäiku varasest lapsepõlvest peale.

Käesolev kogumik oli esialgselt mõeldud Eesti 21. sajandi säästva arengu strateegia ja tegevuskavana (Eesti Agenda 21). Tegemise käigus selgus, et tegelikult toimima hakkav arengustrateegia peab olema ühiskonnas läbi vaieldud ja kokkulepitud valikud peavad olema arusaadavad enamusele. Vaidlus, valikud ja poliitikute julgus otsuseid langetada ei sünni aga iseenesest. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on oma väga vahelduva sisu ja autorkonnaga tekitada arutelu Eesti rahvusliku arengukindluse strateegia ja tegevuskava üle.

Raamat sisaldab 88 energeetika veterani või nende lähedaste meenutusi olulisematest sündmustest nii tööl kui ka väljaspool seda ja võimalusel ka tööga seotud fotosid.

Kirja pandud mälestuskillud omavad suurt ajaloolist väärtust mitte ainult Eesti energeetika rajamise ja arengu seisukohalt, vaid võimaldavad meil heita pilke ka vanema põlvkonna tööelule ja harrastustele. Meenutused pärinevad üsna pikast perioodist ning ulatuvad peaaegu Eesti tööstuse algaegadesse. Kõige vanemad mälestused pärinevad inimestelt või on koostatud nende lähedaste poolt, kelle sünniaeg jääb 20. sajandi algusesse (1902, 1910, 1914 jne). See on austust vääriv generatsioon, kes püüdis arendada Eesti energiamajandust oma parimal moel. Kuigi iga uus lahendus tõi kaasa vastuolusid, tähendas see neile vaid põnevaid väljakutseid ning võimalusi järjekordsete eesmärkide püstitusteks. Vaid tänu sellele on Eesti energeetika jõudnud praeguse tasemeni.

Jätkuks kogumiku esimesele osale. Raamat sisaldab 38 energeetika veterani või nende lähedaste meenutusi olulisematest sündmustest nii tööl kui ka väljaspool seda ja võimalusel ka tööga seotud fotosid.

Raamatu üheksas aastakäik on viimane enne Euroopa Liitu astumist. Mida toob Eesti merendusele liikmestaatus? Raamatu teemade valik on juba traditsiooniline: siin räägitakse riigiasutuste tegevusest, sadamatest, mereorganisatsioonidest. Oma koht on merearheoloogia ekspeditsioonidel, artiklitel lähi- ja kaugemast ajaloost, Eestimaaga seotud rahvusvaheliselt tuntud meestest, meenutame tublisid inimesi, keda meie hulgas enam pole. Mitu lehekülge võtab enda alla merendusvaldkonna sündmuste kroonika. Ja nagu ikka, avalikustame Mereakadeemia lõpetajate ning värskelt diplomi saanute nimekirjad.

Läänemere olevikust ja tulevikust Eesti merenduse riiklik korraldus vajab täiustamist Meresõidu arenguperspektiivid Eestis Eesti lipp on vajalik Sillamäe sadam Puksiirlaevastiku areng jätkub Umbsõlm Väinamere liikluses Reeder Gustav Sergo Mereharidusest Kundas Eesti Laevamehaanikute Liit Heinaste merekool – lätlaste ja eestlaste õnnestunud koostöö Meremuuseumi allveeuuringud 2004 Miinid meres ja muuseumis Eesti mereväeohvitserid – paadipõgenikud Uued laevad Eesti Merelaevandusele Eestlased heeringapüügil Põhja-Atlandil Mohni saar ja tuletorn Amandus Adamson ja meri Kodus tundmatu, maailmas kuulus Tallinna merejõud 15. ja 16. sajandil Vanimad kirjalikud teated lootsidest ja lootsimisest Läänemerel Kalevi Jahtklubi ja 25 aastat Olümpia regatist 40 aastat Eesti vaatlusi Antarktikas 2004. a. Eesti merenduse kroonika 2004. a. ilmunud merekirjandust Eesti Laevanduse Aastaraamatu autorid Eesti Mereakadeemia 2005. a. lõpetanute nimekiri 2004. a. väljastatud diplomiga kaptenid ja vanemmehaanikud Eesti sadamate register

Ülevaade Eesti Meestelaulu Seltsist aastatel 1988-2003

Sisukord: Urmas Dresen Eesti Meremuuseum uue aastatuhande algul Vello Mäss Eesti randlase merekaart ja navigatsioonikunst muinasajal Juhan Kreem Maasilinna foogt ja mereteed Mati Õun Briti laevastik Eesti Vabadussõjas Ragnar Kokk Eesti mereväeohvitseride III lend, 1928 Ilze Bernsone Läti merenduse historiograafiast Jaak Sammet Traallaeva "Merituul" põgenemine 1947. aastal Vladimir Kopelman Muuseumi mererelvastuse püsinäituse kujunemine ja museaalne tähtsus Ants Pärna Laevamudelid Eesti Meremuuseumis

Raamat kõneleb eesti nõukogude teatri kujunemisest arengust rohkem kui kahe aastakümne (1940-1965) kestel, jätkates uurimust L. Tormise "Eesti teater 1920-1940" rajajoonelt.
Eesti lavakunstnike varematest aegadest pärinevad demokraatlikud mängutraditsioonid ja professionaalne ettevalmistus soodustasid eesti nõukogude lavaloomingu jõudsat arengut. Vaatluse all on üksikute teatrite looming, jälgitud on lavastajate isepära, näitlejate loomelaadi ja rolle, ka kunstnikutööd. Eesti nõukogude teatrit rajanud meistrite eeskuju virgutas järgmise põlvkonna teatritegijate arengut. Raamatu piirdeajaks on kuuekümnendate aastate keskpaik, mil annavad tunda uuenemistendentsid teatris, nagu kogu kunstielus üldisemas mõttes.
Illustreeritud fotodega.

Raamat käsitleb Altai krai endise Beloglazovo (nüüdse Shipunovi) rajooni Estonia küla ja selle elanike ajalugu.

Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu I. Eellugu ja algus kuni Põhjasõjani

See raamat on ülevaade Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) sünnist ning tegevusest. ERSP oli esimene avalikult tegutsev demokraatlik erakond tolleaegses Nõukogude Liidus. Erakond, mille liikmed murdsid hirmu ja lootusetuse tõkked ning avasid tee mitmeparteisüsteemi taaskehtestamisele.

ERSP loomine kujutas endast uut etappi 1987. a. Hirvepargi meeleavaldusele järgnenud rahvuslik-demokraatlikus liikumises. See oli otsene väljakutse valel ja vägivallal rajanevale diktatuurile. 20. augustil 1988 Pilistveres asutatud ERSP esitas põhimõttelise alternatiivi nii Nõukogude korrale kui ka selle ümberkorraldamise ametlikele katsetele.

Kui kommunistlikus ainuparteis tekkinud reformimeelne suund pakkus välja järk-järgulisi reforme olemasoleva süsteemi raames, siis Pilistvere kirikust lähtus 20. augustil 1988 selge sõnum - ainsaks realseks lahenduseks on Eesti täiemahuline iseseisvus väljaspool Moskva kontrolli.

Iseseisev rahvusriik, mis on 1918. aastal rajatud riigi õigusjärglane. Ehkki valdav enamus ei suutnud ERSP pakutud alternatiivi reaalsena käsitada, on sümboolne see, et täpselt kolm aastat hiljem - 20. augustil 1991 - taastati Eesti iseseisvus ERSP väljakuulutatud põhimõtete alusel.

"Eesti Rahvusraamatukogu 1918-2018" on arhiiviallikatel põhinev monograafia.Eesti Rahvusraamatukogu asutati 21. detsembril 1918 Eesti Vabariigi Riigiraamatukoguna. Ühegi teise Eesti raamatukogu ajalugu ei ole sedavõrd põimunud Eesti poliitilise ajalooga kui toonase Riigiraamatukogu, tänase Rahvusraamatukogu oma. Selle raamatukogu ajalugu on meie mälu ja selle katkestuste lugu. Eesti Rahvusraamatukogu ajalugu kõneleb informatsioonist, mida on levitatud või siis varjatud riiklikul tasandil, millist teadmist on väärtustatud, mida eiratud, mida hävitada püütud.

Ülevaade on jagatud kolme perioodi:Esiteks Eesti Vabariigi Raamatukogu 1918–1940 – riigiraamatukogu asutamine, komplekteerimispõhimõtted ja kodukord, Riigiraamatukogu kasvab välja kitsastest raamidest, Riigiraamatukogu 1927. aasta kodukord ning vastuolu raamatukogu staatuse ja ühiskondliku nõudmise vahel, parlamendiraamatukogust vabariigi keskseks raamatukoguks, riigiraamatukogu seadus, viimased tööaastad, Riigiraamatukogu ruumid.

Teiseks vaatleb autor Riigiraamatukogu olukorda okupeeritud Eestis. Kõne all on nõukogude okupatsiooni aastad, Saksa okupatsioon, Eesti NSV Vabariikliku Raamatukogu loomine Leningradis 1944, riiklik raamatukogu II maailmasõja lõpukuudel, riiklik raamatukogu aastail 1945–1948, 1949–1953, 1953–1956, sisepoliitiline sula 1957–1966, seisakuaeg 1967–1984 ja viimased okupatsiooniaastad 1984–1988.

Kolmas osa räägib tänasest Eesti Rahvusraamatukogust, mis omakorda jaguneb aastatel 1988–1997 rahvusraamatukoguks kujunemiseks, keeruliseks kümnendiks 1998–2008 ning alates aastast 2008 võetud suunast e-rahvusraamatukogule.Väljaande trükkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Eesti Vabariigil ja Eesti Rahvusraamatukogul on ühine sünniaasta - 1918. Eesti Rahvusraamatukogu fotoalbum on ajaraamatuna omanäoline hüvastijätt eluga Toompeal, ülevaade meie raamatukoguhoidjate paari põlvkonna tööst. Ivi Eenmaa Album tutvustab lühidalt eri etappe raamatukogu ajaloos ning illustratsioonidena on kasutatud vastava perioodi trükiseid. Sisu: Raamatukogu eellugu Raamatukogu asutamine Raamatukogu esimesed aastad Riigiraamatukogu ühendamine Riigiarhiiviga Riigiraamatukogu aastail 1925-1935 G. Ney Riigiraamatukogu direktorina 1936-1940 Riigiraamatukogu lõpuaastad Sõjaaeg 1941-1944 Sõjajärgsed aastad Viiekümnendad aastad Rariteetide kogu Kuuekümnendad aastad Seitsmekümnendad aastad Arhiivkogu Raamatukogu peahoone sisevaateid Kunsti- ja kartograafiakogu Muusikakogu Kaheksakümnendad aastad National Library of Estonia and its Books Estnische Nationalbibliothek und ihre Bücher

Rikkalikult illustreeritud, ca 220 fotoga suureformaadiline kokkuvõtlik teos Eesti raudteede arengust. Käsitletakse raudteid Tsaari-Venemaa, Eesti Vabariigi, Eesti NSV ja taastatud Eesti Vabariigi ajal, jõudes käsitlusega 2010. aastasse. Populaarses vormis on käsitletud raudteede ehitamist, raudteeveeremit, reisi- ja kaubavedu, raudteede arenguga kaasnenud muudatusi Eestis, raudteeharidust, vastavat seadusandlust jms. Samuti on juttu raudteelastest Eesti Vabadussõjas, nõukogude võimu represioonidest raudteelaste vastu ning suurimatest raudtee- õnnetustest.

Aastaraamat annab ülevaate erinevate spordialade parimatest sportlastest ja nende võistlustulemustest.

Raamat pakub spordialade kaupa andmeid eestlaste saavutustest 1999. aastal toimunud kohalikel ja rahvusvahelistel võistlustel.

"Eesti spordi aastaraamat 2000" koondab kaante vahele pea kõik mullu spordis toimunu. Raamatu juhatab sisse Eesti spordistrateegiat kirjeldav ja esimesi tulemusi analüüsiv kirjutis. Järgneb kronoloogiline ülevaade olümpia-aasta silmapaistvamatest kordaminekutest. Väljaande statistikaosa kajastab enam kui 60 Eesti populaarsemat spordiala. Ära on toodud Eesti meistrivõistluste medaliomanikud täiskasvanute, juunioride ja kahes noorteklassis. Nimedes (ca 15000) ja numbrites on jäädvustatud meie sportlaste osavõtt olümpiamängudest, maailma- ning Euroopa meistri- ja karikavõistlustest, samuti Eesti rahvuskoondiste maavõistlused ja olulisemad rahvusvahelised jõuproovid koondiste tasemel, Eesti rekordite püstitused 2000. aastal ning edetabelid numbriliselt võrreldavatel aladel. Rohkem kui 450-leheküljelist trükist kaunistab värvipiltidega lisapoogen 2000. aasta edukamatest.

"Eesti spordi aastaraamat 2001" koondab kaante vahele pea kõik mullu spordis toimunu. Väljaande statistikaosa kajastab enam kui 60 Eesti populaarsemat spordiala. 480-leheküljelist trükist kaunistab värvipiltidega lisapoogen 2001. aasta edukamatest.

Käesolev raamat pakub põhjaliku ülevaate mitte üksnes kordaminekutest, vaid paljust muustki spordiaastal 2003 toimunust. Statistikaosa hõlmab ligi 70 spordiala. Ära on toodud Eesti meistrivõistluste medaliomanikud täiskasvanute, juunioride ja vähemalt kahes noorteklassis. Nimedest ja numbritest on jäädvustatud meie sportlaste osavõtt maailma- ja Euroopa meistri- ning karikavõistlustest, samuti Eesti rahvuskoondiste maavõistlused ja olulisemad rahvusvahelised jõuproovid koondise tasemel, Eesti rekordite uuendamised 2003. aastal ning edetabelid numbriliselt võrreldavatel aladel.

Käesolev raamat pakub põhjaliku ülevaate mitte üksnes kordaminekutest, vaid paljust muustki spordiaastal 2004 toimunust. Statistikaosa hõlmab ligi 70 spordiala. Ära on toodud Eesti meistrivõistluste medaliomanikud täiskasvanute, juunioride ja vähemalt kahes noorteklassis. Nimedest ja numbritest on jäädvustatud meie sportlaste osavõtt olümpiamängudest, maailma- ja Euroopa meistri- ning karikavõistlustest, samuti Eesti rahvuskoondiste maavõistlused ja olulisemad rahvusvahelised jõuproovid koondise tasemel, Eesti rekordite uuendamised 2004. aastal ning edetabelid numbriliselt võrreldavatel aladel.

Väljaanne kajastab nii tippvõistlusi, kui ka Eesti meistrivõistlusi täiskasvanute, juunioride ja noorteklassis. See teeb statistikakogumiku eriti huvipakkuvaks sportlastele: on ju Eesti spordi aastaraamat üks esimesi kohti, kust võimalus oma saavutusi juba osana meie spordiajaloost meelde tuletada. Kaalukaima osa teaberaamatust moodustavad umbes 70 spordiala tulemused nii Eestis kui väljaspool toimunud võistlustelt. "Aastaring 2005" võtab kokku spordiaasta, EOK ja kultuuriministeeriumi ettevõtmised, alaliitudes toimunu jne. Nagu ikka sisaldab aastaraamat Eesti spordi üldstatistikat ning parimate sportlaste ja treenerite fotosid.

Olümpiaeelsel aastal rõõmustasid meid eeskätt kergejõustiklased, vehklejad ja sõudjad, heade tulemustega virgutasid lootusi teistegi alade sportlased. Nagu eelnevad, pakub ka käesolev aastaraamat kordaminekute kõrval põhjaliku ülevaate veel paljust muustki spordiaastal 2007 toimunust. Statistikaosa hõlmab ligi 80 ala. Ära on toodud Eesti meistrivõistluste medaliomanikud täiskasvanute, juunioride ja vähemalt kahes noorteklassis, meie sportlaste esinemine maailma- ja Euroopa meistri- ning karikavõistlustel, Eesti rahvuskoondiste maavõistlused ja olulisemad rahvusvahelised jõuproovid koondiste ja koondislaste osavõtul, samuti Eesti rekordite uuendamine ning edetabelid numbriliselt võrreldavatel aladel.

Raamat võtab kokku Eesti Spordimuuseumi neli aastakümmet. Tutvudes muuseumi ajaloo ja tegevusega, viies end kurssi kogus leiduvaga, saab kindlasti aimu, et need on olnud tegusad aastad.

Käesolev raamat jälgib eesti teatrilugu (täpsemalt: sõnalavastusteatri arengut) 20. sajandi kolmanda ja neljanda kümnendi vältel, s.o kodanliku riigi päevil. Toetudes keeruka ja vastuolulise ajajärgu teatriloomingu uurimisel leninlikule õpetusele kahest kultuurist igas rahvuslikus kultuuris, huvitub tänapäeva teatriloolane eeskätt muidugi selle kunstipärandi eesrindlikust, väärtuslikust osast, demokraatliku ja sotsiaalse kultuuri elementidest, milleta poleks saanud rajama hakata eesti nõukogude teatrikultuuri.

2003. a suvel möödus 90 aastat Eesti tennise algusest. Selles raamatus esitatakse Eesti tennise lugu perioodide kaupa, pakkudes vahelugemisi tuntumatest mängijatest ja ühest treenerist-korraldajast – grand old man Evald Kreest. Lisaks statistikat ja fotomaterjali.

Raamatus leiavad kajastamist Mall Orru juhtimisel läbiviidud turbauuringud (Eesti soode revisjon, turba balneoloogilised uuringud, doktoritöös esitatud põhiseisukohad ning õppetöö dotsendina TTÜ Mäeinstituudis).

Raamat annab ülevaate Välisministeeriumi 80-aastasest ajaloost, teenekaima diplomaadi Ernst Jaaksoni tegevusest (1905-1998), liitumisläbirääkimistest Euroopa Liiduga ning Välisministeeriumi struktuurist ja osakondadest.