Nostalgiat lapsevanematele

Seiklusrikas lugu Knotsi kaubamaja liftipoiss Aabeli, härra Trumpi ja lauluõpetaja preili Klaterhoeni seikluslikust reisist tsirkusevankriga otsimaks tsirkuses kadumistrikis ootamatult kadunuks jäänud Laurat.

Sibulapoiss Cipollino elab maailmas, mida valitsevad kurjad puuviljad vürst Sidruni ning rüütel Tomati juhtimisel. Cipollino isa mõistetakse tühise asja eest eluks ajaks vangi ning ta avaldab soovi, et poeg läheks laia maailma tarkust õppima. Oma teekonnal kohtab Cipollino mitmeid värvikaid tegelasi ja hakkab mõtisklema, kuidas saaks vürst Sidruni ebaõiglasele valitsemisele lõpu teha... Gianni Rodari (1920–1980) kirjutas kümneid lasteraamatuid ning on tänaseni üks populaarsemaid itaalia lastekirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning need on pälvinud rea auhindu, muuhulgas maineka Anderseni preemia 1970. "Cipollino seikluste" esimene trükk ilmus 1951 ning selle raamatu põhjal on valminud nii filme, joonisfilme, näidendeid ja koguni ballett.

Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast.

Selliseid jutte nagu siin, on rahvasuu ammuilma jutustatud. Nad oleksid enamjaolt ju unustussegi jäänud, kui neid poleks üles kirjutatud. TA FR. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond on koht, kuis hoitakse kümneid tuhandeid rahvajuttude kirjapanekuid. Ka see raamat on nende põhjal kokku seatud. Tegelasteks pole siin muinasjutunõiad vaid inimesed, kellel arvati olevat erilisi tarkusi, ebatavalisi võimeid ja oskusi. Vanasti usuti päriselt olemas olevat ka ussikuningaid ja metshaldjaid, libahunte ja vanatonte, ning veel õige paljusid isemoodi olendeid, kelle välimust pole kuigi kerge täpselt ette kujutada. Lugejal on võimalus oma kujutlusvõimet proovida; juttude temaatika ja rahvapärane esitusviis pakuvad loodetavasti huvi mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanuile.

Sisukord:

• Kõik minule!
• Minia võitegu
• Kadakast võtan karjaõnne
• Sõrve mehe kirves
• Metsas kasekännu otsas
• Sandi sõnaga teomees
• Nõiamuna
• Silmamoondaja
• Kes ussisõnu mõistab
• Majaussid
• Kord käinud mees ussimaarjapäeval metsas
• Rahaauk
• Ussikuninga hari
• Ussid tulle
• Tondiraamat
• Varavedajad-pisuhännad
• Kuidas pisuhänd koorma kaotas
• Nägin ise teda lendamas
• Kuhu sa selle vilja viid?
• Miku Mart ja Päpu Jaak
• Ühel neljapäeva õhtul
• Niuh, näuh, nahk selga
• Soend
• Virmaliste juures
• Loksperil
• Kelleks keegi läheb
• Luupainaja
• Kas ilmu või kalmu?
• Halltõbi
• Täna seitsme aasta pärast
• Katka kardab sõnakaid inimesi
• Siis läinud katk kuuse otsa
• Inni haisu, tommi haisu
• Katk ei pääse üle vee
• Ennevanasti katkuaegadel
• Kes sa iked seal?
• Lähen üle jõe ja vaatan
• See juhtus metsas
• Metshaldjas hakkas vastu laulma
• Hobuseotsija näeb ilusat tüdrukut
• Lummutis
• Kõik maailma õnned
• Emand kaseladvas
• Vanahalva tee peal
• Kuidas vanatondist jagu saadi
• Räimeostja, tont ja hundid
• Kuts, säh seda jalga
• Vanasarvik ja karu
• Maadlus kuuvalgel
• Öösel tulid tondid
• Vahetatud laps
• Vanapagana isevärki ettevõtmised
• Vanakuri noomis kutsujat
• Nimepanemine
• Vii pulmamajasse terviseid
• Kuidas puder pajast kadus
• Pillimees põrguliste pulmas

 

Seekord viib autor meid rüblik Ottokari abil põnevasse ja ebatavalisse kooliellu, kus alatasa juhtub midagi. Lusti ja nalja, trikke ja tempe on seal enam kui küllaga.

Silvia Rannamaa suure südamesoojusega kirjutatud Kadri-lood ei vaja enam tutvustamist – need on niigi võitnud, eriti tüdrukute hulgas, suure populaarsuse. "Kadri" on kirjutatud päeviku vormis, nagu ka "Kasuema", mis on järg jutustusele "Kadri".

Kalle ja ta sõprade suverahu saab häiritud, kui nende silma all röövitakse professor koos väikese poja Rasmusega. Kalle ja ta kaaslased tekitavad aga kurikaelte leeris segadust, nurjates kõik nende alatud plaanid.

Ühes väga omapärases linnas nimega Kardemon elavad vana Tobias, tädi Sofie, Kamomilla, Tommy ja heasüdamlik kordnik Bastian. Ametimeestena töötavad linnas pagar, vorstimeister, habemeajaja ja palju teisi toredaid inimesi. Linna taga vanas majas elavad aga kolm heasüdamlikku röövlit – Kasper, Jesper ja Jonatan.

Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb. Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab mujalgi. Tripp on Kessu ustav sõber ja igapäevane mängukaaslane.

Eesti rahvakirjaniku 100. sünniaastapäevaks koostatud valikkogu, kuhu on koondatud tema lasteloomingu paremik. Lisaks korduvalt avaldatud, ülipopulaarsele "Nukitsamehele" on selles kogumikus ka kirjanduslikuks harulduseks muutunud, enamasti 1920. aastail kirjutatud palad "Inderliin", "Lauka poiste ootamatu teekond", loomalood "Parbu-jutt" ning "Pett ja Parbu" ja paar mälestuskildu. Neid kõiki iseloomustab soe, mõnus huumor ja ladus jutustamisviis.

 

Sisukord:

• Inderlin
• Nukitsamees
• Lauka poiste ootamatu teekond
• Parbu-jutt
• Pett ja Parbu
• Mälestuskilde koolipõlvest
  • Minu esimene tööpõld
  • Ebausk
•  
• Järelmärkus
• Kommentaare

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Sisukord:

• Ööviiuli lõhn
• Lumikelluke
• Forsteriana
• Võilill
• Kirss
• Seakõrv
• Nartsiss
• Hüatsint
• Jänesekapsad
• Jasmiin
• Pärsia sirel
• Kannike
• Moon
• Rebasesaba
• Kinglill
• Kameelia
• Päevalill
• Lootos
• Ööviiul
• Tsi-tsin
• Kibuvits ja Koidutuul
• Murtudsüda
• Gladiool
• Lillhernes
• Kassitapp
• Õlelill
• Käopisar
• Vesiroos
• Liilia
• Orhidee
• Balsamiin
• Granaadipuu
• Pojeng
• Magnoolia

Meisterdetektiiv Blomkvist on kõigest kolmteist aastat vana, kuid igatahes juba väga osav detektiiv. Ta elab väikeses idüllilises linnakeses koos Andersi ja Eva-Lottaga. Valge ja Punase Roosi vahel lüüakse rõõmsaid lahinguid ja kõik on nii ilus, nagu ainult saab olla suvevaheajal. Siis aga juhtub midagi sellist, mis lööb mängud segi ning paiskab meisterdetektiivi koos sõpradega eluohtlikesse seiklustesse.

Kogumik tutvustab lugejat H. Männi kui näitekirjanikuna. Sisu: Õhuloss Pilvemaal! ; Nimi-Nii, nimi-Naa ; Sabata krokodill ; Kolm musta sulge ; Nutikas eesel ; Mõmmi ja aabits ; Mõmmi on koolilaps

Lõbus juturaamat pajatab hakkajast koolipoisist, kellel alailma igasugu viperusi juhtub, kuid kes oma avala oleku ja rõõmsa meelega ka kõige keerulisemates olukordades lahenduse leiab.

Esimene köide kaheköitelisena kavandatud väljaandest, mis kujutab endast Hans Christian Anderseni lühiproosa esimest nii ulatuslikku kogu eesti keeles. Raamat on mõeldud täiskasvanud lugejale. Teine köide H.C. Anderseni loomingust "Lumikelluke" ilmus 1996. a.

Kaasaegse Saksa LV kirjaniku Peter Härtlingi (1933) neli noorsoojutustust: "Vanaema", "Ben armastab Annat", "Vana John" ja "Theo laseb jalga, kus kirjanik kujutab teismeliste tõsiseid probleeme, suhteid täiskasvanutega, seiklusi, esimest armastust. Keskmisele koolieale

Saksa kirjanik Erich Kästner on lisaks luuletustele kirjutanud ka edukalt populaarseid lasteraamatuid („Emil ja detektiivid“).

„Veel üks Lotte“ on põnev ja südamlik lugu kaksikutest tüdrukutest – Lottest, kes elab Münchenis, ja Luisest, kes elab Viinis. Enne juhuslikku kohtumist Seebühli lastelaagris pole kummalgi õe olemasolust aimu. Nad sõbrunevad ning otsustavad proovida lahkuläinud vanemad taas kokku viia, mis lõpuks ka õnnestub.

 

Uhti, uhti, uhkesti

viisk läks Tartust Viljandi,

kaasas põis ja õlekõrs,

õlekõrs kui sääseõrs.

Jaan Tammsaare kaunite illustratsioonidega vana hea lastelaul kolme sõbra äpardusterohkest teekonnast.

 

Viplala on tilluke mehike, kes oskab võluda - ise nimetab ta seda tinistamiseks. Aga kuna Viplala alles õpib tinistama, tuleb tal seda tehes nii mõnigi kord ette pahandusi. Tema sõbrad Nella Della, Johannes ja härra Blom leiavad, et see on pisut tülikas, kuid lõpuks satuvad nad ikkagi koos Viplalaga hirmnaljakatesse ja põnevatesse seiklustesse.