Nostalgiat lapsevanematele

Teine köide inglise lastekirjaniku Hugh Loftingi (1886-1947) populaarse Dolittle'i-seeria jutustustest. Heasüdamlik, üdini aus ning kartmatu tohter, kes oskab loomade keelt, võtab nende omakasupüüdmatut abi kasutades ette suuri asju nii loomariigi kui ka vähearenenud rahvaste "elu ja hariduse edendamiseks". "Reisides" annab autor jutujärje uue tegelase, kehva kingsepa poja Tommy kätte, kellest saab doktori assistent ning kaaslane seiklusrikkal merereisil, mille vältel imepärasel doktoril jällegi õnnestub mitmeti "maailma parandada" ja euroopalikku tsivilisatsiooni levitada. Jutustused nooremale koolieale.

Valimik ungari muinasjutte vanema põlve ungari proosakirjaniku ja esseisti Emil Kolozsvári Grandpierre töötluses. Eriliseks teeb „Imeflöödi” autori meisterlik jutuvestmisoskus. Siit leiab huumorit ja uljast hoogu, lisaks kirjeldusi, mis maalivad silme ette terveid maailmu, kus tegutsevad printsid, printsessid, kuningad ja kuningannad nagu muinasjuttudes ikka, aga ka nutikad seakarjused, jonnakad naised ja muidugi pekki armastavad kuradid. Nendes lugudes on vaesed nupukad ja vaprad, aukandjad ja kuningapered saavad aga tögada. On inimesed ju nemadki!

Seekord viib autor meid rüblik Ottokari abil põnevasse ja ebatavalisse kooliellu, kus alatasa juhtub midagi. Lusti ja nalja, trikke ja tempe on seal enam kui küllaga.

Ühes väga omapärases linnas nimega Kardemon elavad vana Tobias, tädi Sofie, Kamomilla, Tommy ja heasüdamlik kordnik Bastian. Ametimeestena töötavad linnas pagar, vorstimeister, habemeajaja ja palju teisi toredaid inimesi. Linna taga vanas majas elavad aga kolm heasüdamlikku röövlit – Kasper, Jesper ja Jonatan.

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Sisukord:

• Ööviiuli lõhn
• Lumikelluke
• Forsteriana
• Võilill
• Kirss
• Seakõrv
• Nartsiss
• Hüatsint
• Jänesekapsad
• Jasmiin
• Pärsia sirel
• Kannike
• Moon
• Rebasesaba
• Kinglill
• Kameelia
• Päevalill
• Lootos
• Ööviiul
• Tsi-tsin
• Kibuvits ja Koidutuul
• Murtudsüda
• Gladiool
• Lillhernes
• Kassitapp
• Õlelill
• Käopisar
• Vesiroos
• Liilia
• Orhidee
• Balsamiin
• Granaadipuu
• Pojeng
• Magnoolia

Eelseisvale audientsile mõeldes Admiral muigas mõrult. Vana kuninganna eluajal oli ta kuningalossis niisama hästi kui omainimene, naasnud merelt, ootas teda sageli juba sadamas ees tõld kuningavapiga. Lilibilyga nad seevastu peaaegu et ei kohtugi, vahetavad vaid haruharva üliviisakaid, ent mittemidagiütlevaid kirju... Ei, ta ei vaja teenimatut soosingut, kuid ei ole õiglane, kui mingid nimetud inimesed otsustavad ja määravad suuri asju, ja tema, esimene kapten laevastikus, saab laevastiku ees seisvatest ülesannetest sageli viimasena teada. Ebmäärane umbusetunne Admirali hinges hakkas varjutama ka seda pikisilmi oodatud päeva. Ta püüdis end tusamõtetest energiliselt lahti raputada. Ent audients kuninganna juures jäi ka sel korral ära. Kabineti ukse ees ootas teda juba kannatamatult käskjalg. -- Tema Ekstsellents Laevastiku Minister soovivat Admirali sedamaid näha! Admiralis kihvatas. "Teatage Ministrile, et ma viibin oma kabinetis ja jään siia pooleks tunniks!" kostis ta käskjalale järsult. Sel vajus mokk jahmunult rippu. Ta kogus end pisut ja tuiskas minema. Juba viivu pärast oli ta tagasi. "Tema Ekstsellents lasevad väga vabandada... Nad on üliväga kinni!" pudistas käskjalg. "Neil on teie jaoks väga tähtis teade!" "Põrgusse!" mõtles Admiral endamisi. "Varsti oleme merel, kõigest sellest siin prii..." Ja otsustas pilli alla neelata.

Lõbus juturaamat pajatab hakkajast koolipoisist, kellel alailma igasugu viperusi juhtub, kuid kes oma avala oleku ja rõõmsa meelega ka kõige keerulisemates olukordades lahenduse leiab.

Kaasaegse Saksa LV kirjaniku Peter Härtlingi (1933) neli noorsoojutustust: "Vanaema", "Ben armastab Annat", "Vana John" ja "Theo laseb jalga, kus kirjanik kujutab teismeliste tõsiseid probleeme, suhteid täiskasvanutega, seiklusi, esimest armastust. Keskmisele koolieale

Saksa kirjanik Erich Kästner on lisaks luuletustele kirjutanud ka edukalt populaarseid lasteraamatuid („Emil ja detektiivid“).

„Veel üks Lotte“ on põnev ja südamlik lugu kaksikutest tüdrukutest – Lottest, kes elab Münchenis, ja Luisest, kes elab Viinis. Enne juhuslikku kohtumist Seebühli lastelaagris pole kummalgi õe olemasolust aimu. Nad sõbrunevad ning otsustavad proovida lahkuläinud vanemad taas kokku viia, mis lõpuks ka õnnestub.

 

Uhti, uhti, uhkesti

viisk läks Tartust Viljandi,

kaasas põis ja õlekõrs,

õlekõrs kui sääseõrs.

Jaan Tammsaare kaunite illustratsioonidega vana hea lastelaul kolme sõbra äpardusterohkest teekonnast.