Klassika: eesti autorid
Siit leiad ilukirjanduse alla kuuluvad eesti autorite teosed, mille puhul teose esmatrükk on olnud enne 1990. aastat!
Autori esimene romaan, mis kujutab panoraamselt eesti ärakamisaja kõrgjärgu lõppu aastail 1881-1882. Romaani peategevuskohaks on Võrumaa Kanepi kihelkond, kuid tegevus siirdub ka tartumaale, Võrru, Viljandisse, Tartusse, Riiga, Peterburi ja Krimmi.
Peategelasteks on Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees Mart Mitt ja Võrumaa koolmeister Märt Vares, kuid romaanis esinevad ka C. R. Jakobson, M. Veske, J. Köler, H. Treffner, J. Järv, J. Kõrv, A. Grenzstein ja mõned teised eesti kultuuriloost tuntud isikud.
Sisu:
- "Tasuja"
- "Villu võitlused"
- "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad"
Romantilise noorsoojutustuse "Tasuja" tegevustik toimub Jüriöö ülestõusu ajal ja kujutab eestlaste vastupanukatset saksa vallutajatele. See on üks eesti ajaloolise ilukirjanduse tuntumaid teoseid, mis annab teada ja tuntud ajaloosündmustele peategelaste kaudu ka inimliku mõõtme.
“Villu võitlused” on ajalooline jutustus eestlaste ülestõusukatsest sakslaste vastu Jüriööl 1343. aastal. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud.
“Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film “Viimne reliikvia”.
Valik noorte autorite loomingut raalikirjas.
Aime Hansen
Edgar Allan Poe "Berenice", tõlkinud Riho Laanemäe
Sulev Kübarsepp
Reet Tens
Harry Liivrand
Raamat sisaldab kaks pikemat jutustust.
Esimest võib nimetada uurimislooks, teine käsitleb tänapäeval nii populaarse tutvumisteenistuse probleeme.
Prantsusmaal elanud eesti kirjaniku novellikogu. Jaks oli eesti lühiproosa markantsemaid viljelejaid.
Temale omase terava pilguga ja taltsutamatu huviga inimhinge salajasemate soppide pahupidipööramise vastu esitab kirjanik meile ka selles novellikogus inimesi nii, nagu nad ise endid näha ei tahaks, jõudes sel viisil tõele ja reaalsusele ligemale kui mõnigi ainult elu pealispinda vaatlev realist.
Ilmar Jaks võtab uurimise alla ka nähtused, mis tavalise silmaga vaadates vaevalt teadvuse pealispinnale on kerkinud ja toob need terveni ning viimaste konsekventsideni päevavalgele. Autor ei pea suuremat lugu juba sõnakõlksudeks kulunud ideaalidest, põhilise ketserina ründab ta teravalt niinimetatud üldisi tõdesid.
Autori esikteos, kus ühe keskkooliõpilaste ansambli "Copia" tegevuse taustal kirjeldatakse noorte omavahelisi suhteid, nende arusaamist sõprusest, armastusest.
1985. a. laste- ja noorsookirjanduse võistlusel III auhinna saanud teos
Romaanis on keskseteks probleemideks tänapäeva tsivilisatsiooni hüved ja mured.
Kogumikku on võetud järmised näidendid:
Vladimir Beekman "Hunditubakad"
Ardi Liives "Tormihoiatus"
Kersti Merilaas "Kaks viimast rida"
Enn Vetemaa "Õhtusöök viiele"
Jüri Tuulik "Hübriidgloobus"
Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Kirjanik Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.
Kirjandusteadlase, tõlkija ja prosaisti Leo Anveldi (1908-1983) enne sõda ilmunud isikuromaanil on olnud silmapaistev osa eesti psühholoogilise romaani kujunemisel.
"Elu ja armastus" on täpne pealkiri teosele, milles teineteisele vastu seatakse tõsine armastus ja tegeliku elu närusus. Romaan ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. Selles kirjeldatakse keskkooli lõpetanud vaese maaneiu tagajärjetut töökoha otsimist linnas ja sattumist üksiku jõuka ärimehe küüsi, kelle juurde ta esialgu palgatakse teenijaks ja kes siis sõlmib temaga lühiajalise abielu.
Enn jäi mulle rumala näoga otsa vaatama, küllap ta ei saanud hästi aru, mis ma öelda tahan. Olime juba minu maja lähedale jõudnud; korraks plaanitsesin, kas mitte mõne hoovi kaudu ringi minna, sest ma ei tahtnud, et ta minust midagi teada saaks. Jah, rongis hakkas ta mulle omamoodi isegi meeldima, ma lasksin tal ennast saata, sest öö oli nii ilus ja soe, aga rohkem midagi. Nad on kõik ühtemoodi, üks ehk veidi peenem, teine veidi labasem - aga kuidas talle seda kõike öelda? Kuidas talle öelda, et ülal toas ootab mind Vello? On pime, lehestik varjab aknad - ehk ei pane Vello meid tähele? Kõige tõenäolisem, et ta magab. Aga see poiss siin... ma ei tea - otsekui tahaksin teda veel näha, kunagi hiljem, kui -
"Ma pean nüüd tuppa minema," ütlesin.
"Jah?"
Oli lühike vaikus. Vaatasin kõrvale. Ühe maja ühes aknas kustus valgus.
Siis pani ta oma käed mu õlgadele. Ei tahtnud suudlust. Lükkasin ta eemale. Milleks suudlus, see tundub lubadusena, lepinguna, kohustusena - eriti sellisel augustiööl, mis ei luba nalja, sest õhus lõhnab juba sügise järele, aedades helendavad õunad ja lillherned ja varsti veetakse supelrandades puuelevandid veest liivale.
Romaan ei taotle esitada ehtsat Lydia Koidula elulugu, vaid jutustus sel ainestikul kulgeb kujutlusvõime vormis. Seepärast on mitmed tegelased täiesti fantaasiakujud – sümboolsed Tartu elu esindajad. Tõeliselt eksisteerinud isikud on loodetavasti kõigile lugejaile nimeliselt tuntud.
Romaanis on püütud anda pilt 60-ndate aastate lõpus ja 70-ndate aastate alguses põhiliselt Tartus elanud ja tegutsenud Eesti intelligentsi elust, nende isikudraamadest ja esteetilistest kreedodest. Ainestik on esitatud dialoogi vormis läbi füüsiku ja psühhiaatri silmade.
Käesolevaga on ühiste kaante vahele koondatud kümme Friedebert Tuglase novelliauhinnaga premeeritud teost aastaist 1971-1975.
Sisukord:
Jaan Kross "Neli monoloogi Püha Jüri asjus"
Paul Kuusberg "Roostetanud kastekann"
Friedebert Tuglas "Helloi maa"
Jaan Kross "Pöördtoolitund"
Arvo Valton "Ohtlik leiutis"
Rein Saluri "Mälu"
Heino Väli "Veri mullal"
Mari Saat "Katastroof"
Uno Laht "Meie, tippkutid, üle kogu maakera"
Mats Traat "Kohvioad"
Bibliograafia ja novelliauhinna žürii
Ahto Levi "Halli Hundi päevik" kujutab endast ebatavalise saatusega inimese pihtimust. Levi on eestlane ning pärit Saaremaalt. Ta kasvas üles väikekodanlikus perekonnas, kus valitses kodanliku natsionalismi õhkkond, mis oli eriti tugev 1940. aastal – Baltimaade nõukogude võimu taaskehtestamise esimesel aastal. Kolmeteistkümneaastase poisikesena põgenes Levi 1944. aastal okupeeritud Eestist Saksamaale. Seal algaski tema elukompromisside, moraalse kõikumise ning kuritegude jada. Selle elu üksikasjalikus kirjelduses pole vähimatki püüet end mingil määral puhtaks pesta. Autor seab endale vaid ühe ülesande: ausalt, vähimagi hinnaalanduse ning järeleandmiseta näidata oma sassiläinud ja kuritegeliku elu varal noortele, kui ekslik on paljude arvamus, et kriminaalkurjategija elus peitub mingit "erilise romantika hõngu".
Ahto Levi "Halli Hundi päevik" kujutab endast ebatavalise saatusega inimese pihtimust. Levi on eestlane ning pärit Saaremaalt. Ta kasvas üles väikekodanlikus perekonnas, kus valitses kodanliku natsionalismi õhkkond, mis oli eriti tugev 1940. aastal – Baltimaade nõukogude võimu taaskehtestamise esimesel aastal. Kolmeteistkümneaastase poisikesena põgenes Levi 1944. aastal okupeeritud Eestist Saksamaale. Seal algaski tema elukompromisside, moraalse kõikumise ning kuritegude jada. Selle elu üksikasjalikus kirjelduses pole vähimatki püüet end mingil määral puhtaks pesta. Autor seab endale vaid ühe ülesande: ausalt, vähimagi hinnaalanduse ning järeleandmiseta näidata oma sassiläinud ja kuritegeliku elu varal noortele, kui ekslik on paljude arvamus, et kriminaalkurjategija elus peitub mingit "erilise romantika hõngu".
Romaanis on kesksel kohal ühe noore inimese isiksuse kujunemine. Tegevus toimub Valgas 1942. aasta alguskuudel, mil peategelane Ingrid Hunnius viibib vanglas eeluurimise all. Seal üleelatu, samuti Ingridi suhted vanematega, oma keskkonnaga, ülikooli- ja vanglakaaslastega, "imeliku" sakslase Herbert Lemmiga – see kõik kokku viib tütarlapse tõdemuseni, mis on sõnastatud raamatu lõpus: "Ingrid tundis äkki teravalt, et tal ei ole enam tagasipöördumist endise muretu ja lapseliku elu juurde."
Külajuttude ainestik on võetud Helme kihelkonnast, tegevusajaks möödunud sajandi viimane veerand ja meie sajandi algus. Jutte seovad raamatu peategelase Surma-Kusta lühimonoloogid. Surma-Kustaks hüüti Helmes omal ajal kalmistuvaht Gustav Limbergi.
"Hea meremeeste hoidja" on Juhan Smuuli monoloogide vormi valatud lühipalade kogumik, mis on ilmunud Eesti Raamatu väljaandel. Tegelastes jäädvustab kirjanik muhulaste maailmamõistmise ja selle vastupeegeldused igapäevaelus. See on olnud autorile väga lähedane, lausa isiklik aine, mis tegelaste üksikkõne kujul on leidnud adekvaatse vormi, tõstes ühtlasi "Monoloogid" Juhan Smuuli loomingu tippu. "Hea meremeeste Hoidja" teksti on Juhan Smuul kahel korral kirjutanud käsitsi. Mõlemad redaktsioonid talletuvad Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnas ja on käesolevas väljaandes reprodutseeritud. (Rutt Hinrikus)
Sisu:
- "Surmalaul"
- "Kirjad sõgedate külast"
- "Ookeani pale"
- "Muhu monoloogid"
- "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol"
- "Jäine raamat"
- "Jaapani meri, detsember"