Lydia Koidula
Lydia Koidula viimane näidend „Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ilmub trükisõnas esmakordselt originaalmahus – nii nagu autor ise selle 1880. aastal koos osaliselt kakskeelsete remarkidega kirja pani. Värvikate tegelaskujudega lustlik-õpetlik hoogne lugu pärineb eesti teatri algusaegadest, ent käsitletud inimsuhted ja ühiskondlikud teemad pole aktuaalsust kaotanud ka tänapäeval.
Käsikirja saatust ning näitemängu ajalist tausta valgustab eessõnas kultuuriloolane Malle Salupere.
Käesolevas raamatus on Lydia Koidula järgmised kogutud jutud ja näidendid: „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“, „Maret ja Miina ehk Kosjakased“, „Saaremaa onupoeg“, „Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai“, „Ojamölder ja tema minia“, „Enne ukse lukutamist“, „Ainuke“, „Tammiste küla veskitondid“, „Olesja“, „Talvine metsasõit“, „Loigu perenaine“.