Lydia Koidula viimane näidend „Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ilmub trükisõnas esmakordselt originaalmahus – nii nagu autor ise selle 1880. aastal koos osaliselt kakskeelsete remarkidega kirja pani. Värvikate tegelaskujudega lustlik-õpetlik hoogne lugu pärineb eesti teatri algusaegadest, ent käsitletud inimsuhted ja ühiskondlikud teemad pole aktuaalsust kaotanud ka tänapäeval.

Käsikirja saatust ning näitemängu ajalist tausta valgustab eessõnas kultuuriloolane Malle Salupere.

Sisu:
Saaremaa onupoeg
Kosjakased
Säärane mulk
Kosjaviinad
Lydia Koidula näidendeid (P. Ambur)

Ärkamisaja vabaduspüüdlustes ülemöödunud sajandi 60.-70-ndail aastail avanes Lydia Koidula mitmekülgne talent. Ta osales ärkamisliikumise algatuste ettevalmistamisel, temast sai eesti teatri ja näitekirjanduse rajaja. Üle aegade elavaks jääb Koidula luule, ta valu isamaa pärast, mis sai hümnilise väljenduse. Kogumik "Mu isamaa on minu arm", mis tähistab Koidulauliku 150. sünniaastapäeva, pakub avara ülevaate ta luuleloomingust.