Tehnika ja teadus

Raamatus tutvustatakse eri riikide huvitavamaid automarke, esitatakse nende tehnilised andmed ning lühike ehitusiseärasuste kirjeldus. Selgitatakse ka autoasjanduse tähtsamaid mõisteid ja antakse neile vastavad terminid. Mõeldud eelkõige noorukeile, kuid samas võib huvi pakkuda ka täiskasvanud autohuvilistele.

Siia on valitud ehitised, mis kajastavad inimkonna tehnilise mõtte arengut ja on silmapaistvad kas uudse tarinduse või täiuslikkuse poolest. ajalise järjestuse kõrval väljendab tehtud valik ka ehituse geograafilist levikut. Suur osakaal on antud 20. sajandi ehitistele ning samuti meie kodumaistele kõrvutamaks neid maailma ehitustasemega. Album on mõeldud eelkõige noorukitele, ent võib huvi pakkuda ka kõige laiemale lugejaringile.

MTÜ Loodusajakiri käivitas uue raamatusarja Looduse Raamatukogu. Aastal 2012 ilmub neli järgmist raamatut. Raamatusari toetub ajakirjades Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets aastate jooksul pikemat käsitlust leidnud teemadele. Raamatu "Aasta puud" koostaja Ann Marvet: "Taasiseseisvumise esimese kümnendi isamaaliste meeleolude ajel sugenes muude algatuste kõrval soov valida oma rahvuslinnu, -lille ja -kivi kõrvale ka rahvuspuu. Ajakirja Eesti Loodus lugejate lemmikuiks osutusid kadakas, kuusk, mänd ja pärn, ent lõplikku valikut teha oli raske. Ja siis, 1995. aastal, soovitas professor Viktor Masing rahvuspuu asemel järgida põhjanaabrite eeskuju ning valida igal aastal üks puuliik – puude perekond, et sellega lähemalt tuttavaks saada. Esimene aasta puu (1996) oli kadakas, temale järgnesid kuusk (1997), tamm (1998), kask (1999), pihlakas (2000), mänd (2001), pärn (2002), vaher (2003), lepp (2004), haab (2005), paju (2006), saar (2007), jugapuu (2008), sarapuu (2009), toomingas (2010) ning perekonnakaaslased jalakas ja künnapuu (2011)." Raamatu "Aasta puud" 1. osa ilmus 2011. aasta juunis, mis käsitles aasta puid 1996–2002. Raamatu 2. osas leiate aasta puud aastail 2003–2011. Iga puu – puude perekonna kohta on raamatus üks pikem ja paar-kolm lühemat artiklit, mõned pildilood – huvitav pilt seletava tekstiga – ning lõpuks n.ö viitelood sisukatest artiklitest, mida kuidagi ei õnnestunud kokku suruda. Väljapääsuna sai nopitud neist mõned huvitavad faktid ning lisatud täisviide artiklile Eesti Looduses – lugejaile, kelles kirjapandu uudishimu äratas.

Hiiumaa laidude kaitseala juhataja, kes kannab hoolt nende väikeste ja inimtegevusest vähe puudutatud maakildude eest keset merd, toob lugejani sõna ja pildis laidude võlu. Raamat kõigile.

Veisekasvatuse organiseerimisest, lautadest, söötmisest, farmiseadmetest ja veterinaariast veisekasvatuses.

Huvitav arutelu inimese alateadvuse evolutsioonilise päritolu üle. Autor on pikka aega elanud keset Aafrika ürgloodust ning jälginud lähedal elutsevaid tšakmapaaviane. "Me alustasime ilma ühegi kinnistunud arusaamata ja meil polnud ühtegi teooriat, mida oleks tulnud tõestada. [---] Tšakmapaavianide mentaalsed protsessid on niivõrd sarnased inimeste omale, et tegelikult osutus võimatuks neid kriitiliselt uurida ilma igapäevast inimeste kogemust justkui standardit aktsepteerimata."

Visandatakse muinasastronoomia ja -kalendriloo uudne käsitlusviis koos arusaamiseks vajalike taustteadmistega. Keskne on katse taastada jääaja inimese taevapilti ja tõlgitseda "Kalevala" ainest astronoomia seisukohtadelt. Hilisemat arengut jälgitakse meie kalendriloo kujunemise suunas. Raamat kõigile kultuuriloost ja taevalaotusest huvitatuile

Raamatus antakse ülevaade akvaariumi ajaloost, räägitakse esimestest akvaristidest, tutvustatakse lugejat vee füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Asjahuviline loeb veeorganismide hingamisest, nende suhtumisest vees sisalduvatesse sooladesse, valgusesse jne. Hea käsiraamat kõigile elusloodusest huvitatuile, eriti akvaariumisõpradele.

Akvaarium on üheks praktiliseks vahendiks ja miniatuurseks laboratooriumiks looduse murdosa aastaläbiseks jälgimiseks ja tundmaõppimiseks ning on lüliks mitšuurinliku bioloogiaõpetuse ahelas, mis lubab metoodiliselt tunnetada teid loodusseaduste olemusse tungimiseks, et neid allutada ning juhtida inimesele vajalikus suunas. "Akvaariumi" koostajad tahavad omapoolse panusena kaasa aidata loodusesõpradele, akvaristidele, et nad võiksid kasutada akvaariumi seadistamiseks mõningaid näpunäiteid ja et see huvitav ala meil leviks lasteasutustes, koolides, isegi tervishoiuasutustes, noorte õppe- ja kasvatusvahendina, aga samuti oleks meie kodude kaunistuseks osakesena suvisest loodusest põhjamaa pikal talvel.

Kogumikus on 51 artiklit eri teadusaladelt. Esindatud on humanitaarteadused ja teoloogia, õigus, majandus ja sotsioloogia, põllumajandus ja metsandus, meditsiin ning loodusteadused. 36 artikli autorit elavad Rootsis, 5 Saksamaal, 5 USA-s, 2 Kanadas. Artiklid on viies keeles, kusjuures ainult kolm on rootsi ja kaks eesti keeles. Need on varustatud inglise-, prantsuse- või saksakeelse kokkuvõttega.

"Armastusega loodusest" koondab bioloogi ja loodusajakirjaniku Kristel Vilbaste looduslugusid, mis olid eetris Vikerraadios ning on nüüd, raamatukaante vahel illustreeritud enam kui saja kauni ja informatiivse värvifotoga. 

Vestelised lood tutvustavad taimi, linde, loomi ja putukaid, kes on Eestis kõige levinumad ja eestlastele kõige armsamad, aga kellest tänapäeval, kui inimeste kokkupuude loodusega pole enam nii sügav, ometi kuigi palju ei teata.

 

Sisukord:
* Aeg ja Päike
* Preestrid ja püramiidid
* Ratas ja kaalupommid
* Täht ja teekond
* Tarkus ja filosoofia
* Null ja geniaalsus
* Kera ja raskusjõud
* Jõud ja voolujooned

Vaba Akadeemia raamatusarja esimese raamatu aluseks on Vabas Akadeemias peetud astronoomialoengud. „Tänapäeval ei piisa taevakehade kirjeldamiseks enam sellest, kui astronoom istub teleskoobi kõrval, vaatab palja silmaga okulaari ja kirjutab või joonistab üles, mida ta teleskoobis näeb. Taevakehade vaatlemiseks tuleb kasutusele võtta väga keeruline tehnika, kuid ka sellest jääb väheks, sest vaatlusest saame vaid arvude rea. Selleks et aru saada, mida need arvud tähendavad, tuleb sageli appi võtta teoreetiline füüsika. Ja kui tahame teada saada taevakehade või isegi kogu Universumi minevikku või tulevikku, tuleb meil tegelda uuritavate objektide matemaatilise ja füüsikalise modelleerimisega, sest inimese eluiga on kaugelt liiga lühike, et näiteks tähtede evolutsiooni vaatlustega kindlaks teha. Samas võib evolutsioon teinekord liigagi tormiline olla, näiteks supernoovades. Kõik see teeb mitteastronoomile tänapäeva astronoomiast arusaamise keeruliseks. Raamat ongi kirjutatud eesmärgiga, et taevastest protsessidest oleks lihtsam aru saada.“

Raamatus vaadeldakse aurukatelde ja nende abiseadmete ehitust, töötamist ja teenindamist. On toodud füüsika, keemia ja soojustehnika põhimõisteid, andmeid kütuste, toitevee ning katlaehituse materjalide kohta; käsitletakse toitevee ettevalmistust, kvaliteetse auru saamist, soojustehnilisi mõõtmisi, katelseadmete vigastusi, ohutusnõudeid ja töö organiseerimist katlamajas. 4. täiendatud trükk

Teine, täiendatud trükk. Raamat kirjeldab auto seadiste tööpõhimõtteid, rikkeid ning miinimumnõudeid korrashoiu kohta. Peatähelepanu on pööratud kõigi autode ühisjoontele; enamik jooniseid on tehtud "Žiguli" põhjal. Tutvustatakse ka juhtseadiseid ja nende käsitsemist, liiklusohutuse olulisemaid küsimusi ning antakse nõu sõiduoskuse arendamiseks. Raamat on mõeldud neile, kes teevad esimest tutvust autoga või suhtuvad sellesse kui tarbeesemesse ega soovi teda ise kuigi palju korrastada-parandada.

Pööraselt naljaka autosaate "Top Gear" saatejuhi Jeremy Clarksoni kirjutiste kogumik peaks keskenduma autoteemadele, kuid lahendab mängleva kergusega ka paljud keerulised küsimused hoopis muudelt elualadelt.

Raamatu esimeses osas kirjeldatakse autode remondi üldisi töövõtteid: lukksepa-, mehaanika-, keevitus-, liimimis- ja värvimistöid, metalli pealepihustamist, galvaanilisi katteid ja plastdetailide remonti. Teises osas käsitletakse auto agregaatide ja sõlmede remondi tehnoloogiat. Selgituseks on arvukalt jooniseid. Raamatut on võimalik kasutada õppevahendina autolukkseppade, -mehaanikute ja -inseneride ettevalmitamiseks ning erialaseks täiendõppeks, kuid sobib ka käsiraamatuks autojuhtidele, kes on huvitatud sõiduki iseseisvast korrastamisest.

Raamatus kirjeldatakse autode "Volga" GAZ-24 ning GAZ-3102, UAZ-469, IŽ-2715, "Moskvitš 2734", UAZ-451M, UAZ-451DM, UAZ-452 ning UAZ-452D ehitust. Kirjeldatakse gaasiauto toitesüsteemi ehitust. Käsitletakse ka nende autode kasutamise ja hooldamise aluseid. Erilist tähelepanu on pööratud autode agregaatide, mehhanismide ja riistade diagnoosimisele ning tegeliku hooldamise võtetele. Raamat neile, kes õpivad juhtima B-kategooria sõidukeid.

See on lugu Gerald Durrell’i loomade püüdmise ekspeditsioonist 1940ndate aastate lõpul tolleaegsesse Briti Kameruuni. Raamat on täis meeldejäävaid tegelasi, nii inimesi kui loomi. Muu hulgas kirjeldab Durrell tantsivaid ahve, kesköist konnajahti, oma jahimehi ja nende kirevat jahikoerte rühma ning suure hulga metsloomade kinnihoidmise rõõme ja muresid.

Raamat annab ülevaate loomorganismide keemilisest koostisest ja loomsetes kudedes toimuvatest biokeemilistest protsessidest. Raamat jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas käsitletakse loomorganismide keemilist koostist ja iseloomustatakse nende koostisesse kuuluvaid aineid. Teine osa on pühendatud toidus leiduvate ainete seedumisele ja looma kehaomasteks aineteks muudnumisele, kusjuures vaadeldakse süsivesikute, rasvade, valkude, mineraalide ja vee ainevahetust. Kolmandas osas käsitletakse vere, närvikoe, lihaskoe, uriini, piima ja munade keemiat.

Mis käivitab biorütme?
Millel põhineb mõnede elusorganismide võime mõõta aega?

Neid seni veel lõplikult lahendamata probleeme käsitleb ameerika bioloogi Ritchie R. Wardi populaarne raamat. Tutvume mitmete väljapaistvate biorütmide uurijate ning nende poolt loodud teooriate ja kavandatud eksperimentidega, mis kokkuvõttes annab hea ülevaate uue teadusharu – biokronomeetria tekkest ja arengust.

Miks uuritakse lindude lendamist? Miks huvitab teadlasi delfiinide ujumisviis? Mille poolest võib kasulik olla nahkhiir? Kas konnaski on midagi uurimisväärset? Need on vaid osa küsimustest, millega tegeleb bioonika.

Praegusel ajal muutuvad üha tähtsamaks tööviljakuse tõstmise küsimused. Üheks oluliseks faktoriks kõrge tööviljakuse saavutamisel on õigete suhete loomine süsteemis inimene–masin–ümbritsev keskkond, inimese arvestamine masinate ja töökohtade projekteerimisel. Soome teadlaste raamatus käsitletaksegi töö ratsionaalse korraldusega, teenindamiseks mugavate seadmete ja töökohtade konstrueerimisega ning efektiivsete töömeetodite projekteerimisega seotud probleeme. Hulgaliselt on näiteid biotehnoloogia- (ergonoomia-) alastepõhimõtete kasutamisest mitmesugustel töödel.

New York Timesi ja Sunday Timesi bestseller. Valitud korduvalt aasta parimaks raamatuks, muu hulgas Science Friday, Timesi, Popular Mechanicsi ning Science Newsi poolt. Dinosaurused olid suured, rumalad ja jõhkrad elukad, evolutsiooni tõelised läbikukkujad. Just sedavõrd primitiivselt käsitleti neid müstilisi olendeid ajal, mil paleontoloogiamaailma ühe säravaima tegija Steve Brusatte’i püksid veel koolipinki nühkisid. Raamatu "Dinosauruste tõus ja langus" autor on veendunud, et need stereotüübid on absurdselt valed. Seda kinnitavad ka üha uued avastused – keskmiselt kord nädalas leitakse uus dinosauruseliik – ning täiustunud uurimismeetodid. Arenevad tehnoloogiad aitavad paleontoloogidel mõista dinosauruste bioloogiat ja evolutsiooni moel, mis oli veel hiljuti kujuteldamatu. Nende aju ja meelte uurimiseks kasutatakse kompuutertomograafe, arvutimudelid näitavad dinosauruste liikumist ning võimsad mikroskoobid paljastavad, mis värvi nad olla võisid. Raamat annab võrratu ülevaate sellest, kust dinosaurused pärinesid, kuidas nad domineerima hakkasid, kuidas mõni neist hiigelsuureks muutus, samal ajal kui teistel suled ja tiivad arenesid ning neist aegamööda linnud said. Brusatte kirjeldab elavalt, kuidas dinosaurused arenesid koos muutuva maailmaga, mis oli hiigelsuurte vulkaanipursete ja asteroidilöökide sihtmärgiks, mille mandrid liikusid ringi, meretase kõikus pidevalt ning temperatuur kerkis ja langes kapriisselt. Nad küll kohastusid keskkonnaga, kuid viimaks enamik neist suri, suutmata ootamatu kriisiga toime tulla. Meil oleks nende teekonnast paljugi õppida.

Paljud loodusnähtused, mida varem peeti seletamatuiks, loeti imede või üleloomulike nähtuste hulka kuuluvaiks, on nüüdseks leidnud oma teadusliku seletuse. Niisugustest looduseilmingutest räägibki raamat, samuti sellest, kuidas inimene on õppinud niisuguseid jõude ja nähtusi tunnetades neid enda hüveks rakendama.

Monograafia kujutab endast teaduslikku käsiraamatut 150 tähtsama Eesti NSV järve (välja arvatud Peipsi ja Võrtsjärv) kohta.

koostamisel osalesid Agnes Aaslaid, Alo Adamson, Maire-Liis Hääl, Jaanus Kiili, Kaie Lehtla, Heino Levald, Olev Liik, Enn Loigu, Tiit Metsvahi, Tiina Randla, Enno Reinsalu, Marit Seepõld, Vello Selg, Valdu Suurkask, Mihkel Veiderma, Harald-Adam Velner, Raivo Vilu, ... jt

Teaduskonverents Eesti Rahvusraamatukogus 12. märtsil 2005

Sisu: Sissejuhatus Setete levik ja paksus Stratigraafia Pleistotseen Holotseen Geomorfoloogia Aluspõhja pealispind Kesk-Pleistotseeni pinnamood Viimase jäätumise pinnamood Holotseeni pinnamood Maavarad The Map of Estonian Quaternary Deposits. Summary Карта четвертичных отложений Эстонии. Резюме

"Eesti linnud vesivärvides" on koolitööst sündinud austusavaldus maalikunstile ja linnuriigile. Eesti linnud on meie ümber looduses, taevas, koduaias ja isegi kesklinnas. Nüüd on nad oma rändega jõudnud vesivärvide maailma ja pesitsevad mõnusalt selle raamatu kaante vahel. Noore talendi Marie Martine Luppi maalid viiekümne kaheksast linnust ei ole ainult kaunid ja elavad, vaid annavad ka hea võimaluse Eesti linde paremini tundma õppida. Maalide autori Marie Martine Luppi Parksepa keskkooli 8. klassis kaitstud loovöö pälvis ETA riikliku teadustööde konkursi 1. preemia põhikooli astmes ning ka Eesti Kunstiakademia eripreemia. Lisaks on Mariet tunnustatud Ilon Wiklandi preemiaga ning selle aasta vabariiklikul kunstiolümpiaadil sai ta 1. koha.

«Eesti looduse kannatuse aastad» on ühe põlvkonna manifest Eesti metsale. Loodan, et nii süngetes toonides ei ole enam tulevikus vaja Eesti loodusest kirjutada. Eestis on rikkumata metsi alles 2%, rikkumata soid umbes 5%. XX sajand hävitas Eesti looduse.

Mis põhjustas sellise katastroofi, mida me praegu rahvana sügavalt läbi elame? Eestlasi iseloomustab teiste XX sajandil peetud sõdade kõrval kolm isemoodi sõda: soodesõda, fosforiidisõda ja metsasõda. Need ütlevad ilmselt midagi olulist ka eestlaste ilmavaate ja elutunnetuse kohta. Lisaks oleme vähem kui saja aasta jooksul kaotanud (või kohe kaotamas) kolm eestlasi maarahvaks vorminud identiteeti: rannarahva, talurahva ja metsarahva oma.

See raamat on läänemeresoomlase viimane karje uue maailmakorra künnisel. Minu meelest peaksime tegema kahte asja – säilitama indiaanlase väärikuse ja minema oma kavatsustes lõpuni. Mis kavatsused need täpsemalt on, sellele küsimusele otsime raamatus vastust.

Tavaformaadis ja kõvas köites artiklite kogumik.

Raamat annab ülevaate aastatel 1996-1998 Eestis läbi viidud CORINE Land Cover projektist, mille käigus koostati ühtse Euroopa metoodika alusel kogu Eestit hõlmav digitaalne maakatte andmebaas. CORINE Land Cover projekt on osa Euroopa Liidu CORINE programmist, mida teostati Euroopa Liidu liikmesriikides aastatel 1985-1990. Jättes kõrvale topograafilise kaardistuse, on projekti tulemusena esmakordselt loodud kogu riiki kattev, ühtsel metoodilisel alusel ja digitaalselt teostatud andmekogu Eesti looduslike, pool-looduslike ja inimtekkeliste alade esinemisest ja levikust.

Suures formaadis ning kõvas köites album. Rööptekst vene ja inglise keeles.

Lisa: tekstid illustratsioonide juurde vene, inglise ja saksa keeles ; kaart: Eesti NSV metsasus

Mets - see on omamoodi täiuslikkuse ime. Iga sekund tekib või muutub metsas midagi, sest loodus ei tunne oma loomingu lõpetatust. Metsal on omad eksistentsiseadused, mida ta on aastasadu viimistlenud ning olukordadele kohandanud. Nagu maailmas pole kaht sarnast nägu või iseloomu, nii pole ühenäolisi puid ega metsi. Metsa eriline võlu peitub tema kordumatuses.

Narmasnutt (Inacybe) on üks levinumaid mürkseente perekondi Eestis. Määrajas kirjeldatakse 77 narmastutiliiki, neist 71 on leitud Eestist ja 6 naaberaladelt. Raamat seenehuvilistele ja eriala spetsialistidele.

Teatmik sisaldab andmeid Eesti agrokliima ressurssidest, samuti põllutööde ning tähtsamate põllumajanduskultuuride kasvu ja saagi kujunemise agrokliimatingimustest. Tabelid ja joonised iseloomustavad taimede soojuse ja niiskusega kindlustatust vegetatsiooniperioodil, kultuuride talvitumist, põllumajandusele ohtlikke ilmastikunähtusi, kliimatingimusi põllutööde tegemisel ning kultuuride kasvu ja arengut.

"Eesti NSV imetajad" on käsiraamat-määraja, mis esitab põllu-, metsa- ning jahimajanduse ja rahvatervishoiu alal töötajaile, kel tööalaselt tuleb tegemist teha imetajatega, vajalikke andmeid Eesti NSV imetajate liigilise koostise, leviku, arvukuse, eluviisi ja praktilise tähtsuse kohta ning võimaldab kõigi vabariigi territooriumil kindlaks tehtud imetajaliikide määramist.

Professor Eerik Kumari: "Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni aseesimehe bioloogiakandidaat Aare Mäemetsa raamat Eesti NSV järved ja nende kaitse" on valminud tema ligi 25-aastase uurimistöö viljana. Seejuures on autor isiklikult külastanud kõiki vaadeldavaid järvi, kogunud nende kohta füüsilis-geograafilist, ökoloogilist ja limnoloogilist materjali, mille läbitöötamise tulemusel ongi valminud käesolev mahukas köide."