Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

 

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.

 

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

 

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.

Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

 

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.

Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.

Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

 

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?

Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

 

Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.

 

Teos käsitleb Eesti ajaloo sõlmküsimusi nagu kas me olime siinsed algasukad, miks me kaotasime oma muistse vabaduse, miks me lõime oma riigi alles 1918. aga mitte varem ning miks libises meie riik 1939.a. käest. Tegemist ei ole pelga ajaloolise ülevaatega vaid see on "...rahvuse elulugu, lugu meie, eestlaste saatuset" kus peamiseks küsimuseks on "miks", mitte aga "mis".

Käesolev teos on raamat, mis peaks lugemiselamust pakkuma nii noorele kui vanale. Selma Lagerlöfi "Legendid Kristusest" on varem eesti keeles ilmunud kahel korral, kuid isegi viimasest trükist on praeguseks möödunud rohkem kui pool sajandit -- vaikiti ju vahepealsetel aastatel maha enamik piibliainelisi teoseid. "Legendid Krsitusest" ilmusid 1904. aastal. Need on fantaasiarikkad kirjeldused Uuest Testamendist, vagajutud suurtest prohvetitest ja imetegijaist. Raamatu sügav filosoofiline sisu on põimitud muinasjutuliku põnevusega. Jutud on lihtsakeelelised, kuid samas värvirikkad.

Autor saatesõna raamatu ilmumisel: "Võin dokumentide ja tunnistajate abil tõendada, et poliitilise kanapimeduse ja tööalase saamatuse jäägitu toetamine on Justiitsministeeriumi juhtkonna üheks meelistegevuseks.

Tuntud semiootiku prof. Juri Lotmani (sünd. 1922) monograafia suure vene luuletaja elust ja loomingust. Teoses puudutatakse mitmeid seni vähe käsitletud probleeme, on toodud rohkesti luulenäiteid.

Michael Bungay Stanieri raamat „Nõuannete lõksus“ on praktiline ja inspireeriv teejuht neile, kes soovivad oma suhtlemisoskust arendada, juhtimisvõimekust parandada ning teisi tõhusamalt aidata, vältides samas liigse nõu andmise varjukülgi. Autor, kes on tuntud ka populaarse raamatu „Coaching’u harjumus“ poolest, keskendub siin sellele, kuidas vabaneda instinktiivsest soovist kohe nõu anda ning selle asemel suunata vestlusi sügavamale tasandile.

Raamat võtab vaatluse alla ühe äärmiselt levinud juhtimis- ja suhtlusprobleemi: nimelt oleme harjunud arvama, et kõige väärtuslikum panus vestlusse on nõuanne. Bungay Stanier selgitab, kuidas see võib sageli rohkem kahju kui kasu tuua. Ta toob välja, et liiga kiire nõu andmine võib takistada meie õppimismomente, vähendada iseseisvust ning isegi nõrgendada suhteid. Selle asemel kutsub autor lugejat üles arendama oskust paremini kuulata, esitada õigeid küsimusi ja võimaldada teistel enda jaoks õigete lahendusteni jõuda.

Raamatu õppetunnid on koondatud kolme osasse: esmalt uurib Bungay Stanier, miks on nõu andmine sageli problemaatiline ning kuidas inimesed satuvad n-ö nõuandja-koletise lõksu, st usuvad, et peavad alati vastuseid pakkuma. Teises osas õpetab autor, kuidas sellest lõksust vabaneda, jagades praktilisi nippe ja tehnikaid, mis aitavad muutuda paremaks kuulajaks ja suunajaks. Viimane osa keskendub coaching’u harjumuse juurutamisele ja uue lähenemise integreerimisele igapäevaellu – tõeline muutus tuleb ennekõike harjutamise kaudu.

„Nõuannete lõksus“ on kasulik lugemine juhtidele, mentoritele, coach’idele ja kõigile, kes soovivad oma suhtlemisoskust arendada ning enda elu coaching’u meetoditega rikastada. See aitab arendada oskust suunata vestlusi viisil, mis annab teistele võimaluse iseenda lahendusteni jõuda, suurendades samal ajal usaldust ja koostööd. Bungay Stanieri sõbralik ja humoorikas stiil muudab raamatu lugemise nauditavaks ning praktilised näited ja harjutused aitavad õpitut kohe rakendada.

 

Coach’iv juhtimine algab aususest iseenda vastu – valmisolekust näha ja tunnistada nii oma tugevusi kui ka nõrkusi, endale ja teistele.

See on teekond, mis nõuab küll haavatavust, aga loob ka kindlust. Sellest saab alguse töökultuur, kus vigu ei peideta ega kardeta, vaid neist räägitakse, neist õpitakse – ja seejärel tegutsetakse. Enesekindlalt ja teadlikult.

Kui tiim tunneb end turvaliselt, sünnib julgus küsida, katsetada, kasvada ja võtta vastutus.

Coach’iv juhtimine muudab hirmu usalduse kasvulavaks ja jõuks, mis viib edasi nii inimest kui organisatsiooni.

Andero Keronen
coach, ettevõtte No Bananas juht ja kaasasutaja

 

Alates ilmumisest aastal 2020 olen seda raamatut soovitanud paljudele juhtidele ja oma coaching’u klientidele. Michael Bungay Stanier kirjeldab lihtsalt, samas meisterlikult, miks meie soov anda nõu pärsib teiste soovi tegutseda. Siiras uudishimu ja asjakohased küsimused nügivad vastuseid ja võimalusi otsima ning seeläbi arenema. Kui tahad päriselt paremaks juhiks saada, on see kohustuslik lugemine!

Peep Aaviksoo

coach, PCC

Kui olete lugenud maailmakuulsat juhtimisromaani "Eesmärk", siis teate, et omaenda piirangute tundmises, kasutamises ja ületamises on pideva arengu võti. "Asi pole vedamises" on kirjutatud "Eesmärgi" järjena mõned aastad hiljem. Loodetud tõusu asemel on turud võtnud suuna allapoole. Konkurents on karmim kui kunagi varem. Kuidas viia ettevõtted lühikese ajaga kasumisse, ilma investeeringuid tegemata? Kas sellisest olukorrast väljatulemine on ainult vedamise asi? Sedamööda, kuidas probleemidele lahendus leitakse, avaneb järk-järgult Piirangute Teooria - loogiline ja süstemaatiline mõtlemine, mille abil saab koostada ja edastada tervel mõistusel põhinevaid lahendusi "võimatutele olukordadele". "Asi pole vedamises" kirjeldab mõtlemisprotsesse, mille abil leitakse lahendused turundusele, varade juhtimisele, suhtlemisprobleemidele ja kogu ettevõtte strateegiale.

Paleodieet, detoks, aluseline ja "puhas" toitumine, kookosõli ja antioksüdantide kultus, gluteenihirm, suhkruviha, müütilised iidsed toitumistarkused – iga natukese aja tagant kerkib esile mõni uus dieet, mis eelmised moeröögatused varjutab. Paraku on suurem osa neist põhjendamatud ja mitmed otseselt ka kahjulikud. Kui elukutselisel kokal Anthony Warneril sai kõikjal laiutavast toidujurast kõrini, sündis Tige Kokk. Teadlasi appi võttes tirib ta päevavalgele põhjused, millest toitumisvaled ja -lollused alguse saavad, miks need nii laialt vohavad ning miks muidu arukad ja intelligentsed inimesed imedieetide lõksu langevad. Raamatu lisas jagab Tige Kokk näpunäiteid, kuidas glamuurse kesta alla varjunud jampsi ära tunda ja kellelt on mõtet toitumisnõu küsida.

Jalgpall on suurem kui elu, nagu ütlevad itaallased. Jalgpalli mängitakse kõikides maailma riikides ja viimased sada aastat ka Eestis. Sellel maailma populaarseimal spordialal selgitatakse maailmameistrit alates 1930. aastast. "Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade" võtab põhjalikult kokku kõik suurturniirid, räägib nende kangelastest, toob lugejateni põnevaid fakte ja dramaatilisi seiku ning jäädvustab maailmameistrid. See raamat on ka lahutamatuks kaaslaseks ja väärt abiliseks järgnevate MM-turniiride jälgimisel. Raamatust leiate: haarava ülevaate 18-st toimunud MM-turniirist iga turniiri tähtsamate mängude kronoloogia 2010. aasta MM-i osavõtjate lühitutvustuse värvikate mängijate, treenerite ja kohtunike tutvustused iga finaali iseloomustuse koos kommentaaride ja järelkajadega kirevate sündmuste ja isikute kirjelduse huvitavad fotod ja mängude sümboolika täieliku statistika finaalturniiril peetud mängudest parimad väravalööjad, enim mänge pidanud mängijad jpm Rohkelt illustreeritud ning ladusas keeles kirja pandud lugu annab edasi kõige olulisema jalgpalli maailmameistrivõistluste ajaloost. Suurvõistlusi kirjeldatakse peatükkide kaupa algusaastatest tänapäevani. Raamatust saab lugeda: MM 1930. Väike Uruguay hõivab trooni MM 1934. Mussolini Itaalia võidutseb MM 1938. Itaalia triumfeerib Pariisis MM 1950. Maracana. Üks mäng. Lein MM 1954. Berni ime MM 1958. Brasiilia, lõpuks ometi MM 1962. Draama neljas vaatuses MM 1966. Svingiv Inglismaa pidutseb MM 1970. Samba Aztecal MM 1974. Totaalne jalgpall Saksamaal MM 1978. Argentina võtab jõuga oma MM 1982. Itaalia. Kes? Itaalia! MM 1986. Maradona MM 1990. Keisri teine kroonimine MM 1994. Jalgpall võõral maal MM 1998. Viva la France! MM 2002. Brasiilia võidab üllatuste turniiri MM 2006. Suvemuinasjutt Saksamaal, peategelaseks Itaalia Lisana 2010. aasta MM-i osavõtjate lühitutvustus "Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade" on hea abiline maailma jalgpalliajaloo tundmaõppimisel ning jalgpallisangarite saavutustele kaasaelamisel.

Toomas Raudami „minu mina“ jaguneb kaheks – üks Raudam on lugeja („minu“), teine Raudam on looja ja tegija („mina“). Looja ja tegija Raudam võtab lugemiseks ja hindamiseks ainult nn enesekohaseid autoreid ja raamatuid. Raudamit ei huvita niivõrd lugu, kuivõrd see, kuidas seda lugu jutustatakse. Raudam analüüsib meeleldi niisuguste autorite tekste nagu Anthony Burgess, Franz Kafka, Jacques Derrida, Vladimir Nabokov, Marcel Proust, Isaac Bashevist Singer jt., eesti kirjanikest mahuvad sellesse kaunisse dekadentlikku ritta ainult mittedekadendid Karl August Hindrey, Juhan Liiv ja A. H. Tammsaare. Neid autoreid portreteerides joonistub Raudamigi autoportree. – Olev Remsu, Õhtuleht, 26. september 1998

 

2009. aasta 23. septembri varahommikul kõlab häire – Västbergas röövitakse sularahakeskust. See on Rootsi ajaloo kõige suurejoonelisema röövi avapauk. Röövijad saabuvad helikopteriga ja politseil ei jää üle muud kui pealt vaadata, kuidas nad ligi 40 miljoni krooniga õhku tõusevad ja kaovad. Ainsatki lasku laskmata.

Jonas Bonnier on kirjutanud tempoka loo, mis põhineb tegelike röövijate ülestunnistustel. Põnevik sisaldab ohtralt šokeerivaid detaile selle ülimalt hästi ettevalmistatud ja unikaalse röövi kohta. Aeglaselt, kuid kindlalt kulminatsiooni poole arenevatel sündmustel on peaaegu filmilik kvaliteet. Rahvusvaheline huvi romaani vastu on suur, tõlkimise õigused on müüdud 33 keelde ning Netflix on ostnud filmiõigused.

 

Hollandi psühhiaatri Bernard Lievegoedi raamat vaatleb inimkujutluse terviklikkust antroposoofiliselt seisukohalt. Esimene üldosa kirjeldab inimese arengu erinevaid külgi antroposoofilise inimkujutluse ja maailmakäsitluse taustal. Teine osa annab ülevaate biograafilise teraapia põhijoontest ning on mõeldud professionaalsemalt suunitletud lugejale. Raamat on 50 aasta pikkuse isikliku kogemuse tulemus, mistõttu tal on isiklik kallak.

 

Sügava kaasaelamisega kirjutatud ajalooline uurimus Tallina I Baptistikoguduse oma maja saamise loost ja elust 20. sajandi alguses.

 

Mis joogid on sillibub, hippokras, contentement, chaudeau? Nende ja rohkem kui 100 alkoholivaba joogi valmistamise kohta jagab õpetusi keemiamagister Ants Sossi. Raamat ilmus esmakordselt 1930. aastal.

 

Igas erksamaks läinud tajuga olendis on veidi nõida. Enamasti me ei tea, kuhu võiksid ulatuda meie piirid, kuhu avarduda vaim, kui sisemus veidigi korda saaks. Siis oleks väge paljugi teostamiseks. Vägi hoiabki elu liikumas. See on vald, kus igalyhel on oma õpetajad. Ainult Jumal on iseõppija. Mu silmade avaja Uku Masing kirjutas kunagi oma märkmete hulgas: „Milline oleks kultuur: nõidmees ja -naine?“ Seda lugedes taipasin, et olen asja yle omaette juba kaua mõelnud. Sihuke kultuur põhineks osaduslikul tajueksperimendil, mida hoiaks – minu sõnadega – käigus nõidade õrnus. See õrnus on siin ja nyyd saavutatav eelaste armastusele, mille tulevast olemust me praegu ehk ei aimagi. Õrnuse vaimsest plaanist täieneb keha, tekib uusi suhtlemisviise (jõetaoline energiate yhendamine, unenäos koos viibimine, aimamine, mõtete saatmine ja koos mõtlemine, sygava mõistmise toel tehtavad yhised loomingulised leiutused, mis võiksid laieneda tervenisti improviseeritud Eluks, ehitada yles selgemaid maailmu) ja iga kohtumine enda ja teistega toimub avaramal pinnal kui „minad“ või sugupooled. Nagu hulk valguskybemeid liituks tuleks, mis valgustab tundmata või unustatud teeradu. Minu jaoks pole praegu midagi raskemat ja huvitavamat. Need luuletused on rännud, otsingud ja selgitused.

 

Noormees satub haldjate maale, temasse armub haldjaneiu. Asi laheneb kas õnnelikult – inimese ja haldja abieluga – või õnnetult: noormees, kellel on juba kallim, ei julge haldjariiki jääda. Esmalt mitte noorsookirjanduseks mõeldud „Suur Meaulnes“ ei paku tänapäeval enam täit rahuldust täiskasvanud lugejale, tänu kõige rohkem ehk oma kergele sentimentaalsusele. Kuid noorsoole peaks „Suur Meaulnes“ huvi pakkuma ka meie ajal, nagu näitab raamatu taaspuhkenud populaarsus ta sünnimaal ja mujalgi maailmas.

 

Fakte, mälestusi ja mõtteid Eesti Ajakirjanike Liidu 85. sünnipäeval.