Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Sõnastik rehabilitatsioonitehnoloogiast.

Kataloog pakub suurepäraseid värvilisi reproduktsioone Eesti rahvusliku professionaalse maalikunsti parimate esindajate töödest 19. sajandist 20. sajandi I pooleni.

Teosesse on koondatud 1975. aastal asutatud lastekunstikooli ajalugu, õpetajate intervjuud, vilistlaste mälestuskatked ning arvukalt fotosid ning õpilastöid. Lugejale pakutakse esimest korda laiemat ülevaadet eesti kunstimaastiku tugisamba kujunemisloost ning näidatakse, kuivõrd kaalukas on olnud Tallinna Kunstikooli roll loovisiksuste kujunemisloos.

Raamat selgitab, kuidas muuta inimeste töö taas haaravaks. Keskendub hooseisundi saavutamisele ja tööelamuse disainimisele läbi keskkonna, töökorralduse, ülesannete ja meelelaadi. Autor, rahvusvaheline konsultant ja töödisaini labori VIVIC asutaja Klaas-Jan Reincke näitab, kuidas suurendada pühendumust, entusiasmi ning keskendumist tööl.

Populaarteaduslik raamat Maa kujunemisest ja arengust läbi aegade. Käsitleb maakera protsesse, geoloogilist ajalugu, Eestimaa arengut ning tulevikuväljavaateid.

See on raamat päris inimestest ja päris lugudest. Lugudest, mis ei räägi ainult lastekodust, vaid inimeseks kasvamisest, kuulumise otsimisest, kaotusest, hoidmisest ja lootusest. Raamat toob lugejani Tallinna Lastekodu ajaloo, tänapäeva ja kõige olulisema – nende inimeste hääled, kelle elu on asendushooldus puudutanud.

Need on laste, noorte, töötajate ja juhtide lood. Valusad, soojad, ausad ja väärikad. Lood sellest, mida laps päriselt vajab: turvatunnet, kuuluvust, mõistmist ja kedagi, kes ei loobu. Raamatus põimuvad isiklikud mälestused, elulood ja muutused Eesti asendushoolduse loos, andes lugejale võimaluse näha lastekodu maailma seestpoolt – ilma stereotüüpide ja lihtsustusteta.

See ei ole raamat haletsusest.
See on raamat inimeseks jäämisest.

Raamatu südamest kõlavad mõtted, mis jäävad saatma:

„Valu vajab mõistmist, lootus vajab hoidmist ja vastupidavus kasvab suhetes.”
„Need lapsed ei vaja haletsust, vaid mõistmist ja päris suhteid.”
„Mina usun lugudesse, mis inspireerivad.”

Erinevad elud. Samad unistused. Tallinna Lastekodu lood  on raamat kõigile, keda kõnetavad tugevad elulood, lapse heaolu, Eesti ühiskonna valukohad ja inimese võime vastu pidada ka siis, kui elu algus ei ole olnud õiglane. See on raamat, mis puudutab, avab ja jääb meelde.

Pärimuslik ajalugu käsitleb jutustusi sellest, kuidas inimesed tunnetavad möödanikku; mida nad on läbi elanud ja mida sellest tähtsaks pidanud. Kuidas on kohanenud tänapäeva ühiskonnas väikerahvad, kes 20. sajandi ajaloosündmustes on kaotanud oma maa või keele? Miks vajab ühiskond veidrikke, kangelasi või teisigi erinevaid aegu ja ruume? Kuidas ühiskond neid loob? Kuidas seovad esivanemad erinevaid aegu ja ruume? Kuidas peegelduvad meis meie sugulased ja pere? Neil teemadel kõnelevad uurijad Eestist, Lätist, Venemaalt, Soomest ja Rootsist.

Raamat selgitab sotsiaalseosega turunduse kontseptsiooni ja selle kohta brändifilosoofia kontekstis. Illustreeritud asjakohaste juhtumikirjeldustega, näitab „Hingega bränd“ võimalust, kuidas turundajad saavad rakendada sotsiaalseosega turunduse jõudu toote, teenuse või korporatiivse brändi edendamisel.