Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Sophiet läbib "elekter" ja vägagi meeldiv tunne. Med-vend saab kuulda kummalise loo Sophie elukäigust. Sündmustejada alguspunktiks saab tehing Saksa ärimehest isa ja türklasest äripartner Mustafa vahel viimase tütardega, kellest Sophie ema antakse haaremist pealekauba.
Lugejale kangestub magus-õudne lugu, mis paneb tõdema, et pole midagi uut siin päikese all, ka kõige rabavamad käitumisnormid on ammuilma läbi kogetud.
Hoogsas ja köitvas päeviku-stiilis kirjutatud romaan, mille järelelainetus jääb pikaks ajaks virvendama.

Miljonär Diego Sajes, kes kunagi maakolkas elas, arvab küüniliselt, et kõik maailmas on ostetav ja müüdav. Isegi maailma kõige kuulsamate kaunitaride soosing. Kuid kas õnnestub tal osta Inglise aristokraatide hulka kuuluva naise armastus?

Pealtnäha on Jordan Hadlocki eluga kõik korras. Tal on hea töökoht ingliskeelsete raamatute kaupluses Luzerni vanalinnas Šveitsis. Temaga soovib abielluda rikas tööstur Helmut Eckherdt, kuigi Jordan pole talle jah-sõna andnud. Mida enamat võiks üks naine veel tahta? Vastuse sellele küsimusele annavad äkiline äikesetorm ja koputus poeuksele. Reeves Grant otsib vihmavarju, ent Jordani ja Reevesi vahel puhkeb kirg, mida nad sel ööl jagavad. Järgmisel hommikul on mees kadunud.

New York Timesi bestsellerite autori P. C. Casti romaan sellest, kuidas Ajaratsurid jätkavad oma meeleheitlikke katseid leida rahu võti… heites veel ühe endi hulgast ohtlikku teadmatusse… ja kui kirglikud on tulemused! Alexandra Patton on tõrges meedium, kes vastavalt Ajaratsurite projektile saadetakse tagasi meie ajaarvamise 60. aasta Britanniasse – maailma, milles ta suurivaevu suudab aru saada kõneldavast keelest, rääkimata siis veel julmust ja ebausku täis kultuurist. Abiks üksnes üleloomulik võime surnutega kõnelda, peab Alex kasutama kõiki oma andeid, et võluda Caradoc, metsikult seksikas druiidist sõdalane, ning panna see mees end missioonil aitama. See, mille nad oma tegevuse käigus avastavad, on puhas kirg. Kas peaks Alex, kelles kohusetunne võitleb ihaga oma unistuste mehe vastu, koju tagasi pöörduma, kui saab selleks võimaluse? Või julgeb ta uut elu alustada sellel saladuslikul võõral maal?

Järjekordne osa sarjast AJARATSURID on uus põnev kogumik läbi ajastute ulatuvatest paranormaalsetest seiklustest, ajarändudest ja kirest. Haarav seiklus, kus inimkonna saatus on kahe inimese kätes, keda seovad teineteisega võluvägi, kirg – ja üks hoomamatu ese. Kuna Tessa Marconil on üleloomulik võime kadunud asju üles leida, antakse talle ohtlik korraldus kanduda ajahüppega Pärsia impeeriumisse ja muistsesse Kreekasse ning kindlaks teha väärtusliku medaljoni asukoht. Xerxese õukonnas tabavad teda pahandused – ja tabab ka kõige ilusam mees, keda ta elu jooksul näinud on, nimelt Rustam Halikarnassosest. Asja juures on vaid üks probleem: see mees on kentaurlaste spioon, kelle tõotatud kohuseks on Tessa tappa.

Lõppude lõpuks töötas Allison Warner Zach Wilderi alluvuses üksnes ajutiselt. Kes võinuks arvata, et tema ülemus on nii vastupandamatu? Polnud kahtlustki, et Zach teda ihaldas. Ent armastuses haiget saanud Allison polnud kindel, kas peaks kinkima südame mehele, kes hoidus igal juhul püsisuhteid loomast. Zachil polnud mõtteski end muuta – töö oli talle kõige tähtsam ning armastus oleks lõppeesmärgi saavutamist üksnes takistanud. Aga miks mitte pärast tööd veidi meelt lahutada? Iseäranis nii ihaldusväärse naisega nagu Allison, kes ei paistnud vähimalgi määral tuleviku peale mõtlevat. Kuni reeglid muutusid...

"Allikas" on lugu andekast arhitektist Howard Roarkist, kes peab ägedat võitlust konventsioonidega, ning tema kirglikust armastusloost erakordse naisega, kes on ühtaegu nii ta armastatu kui vaenlane. Samal ajal on see ka lugu looja kompromissitusest ja hinnast, mis selle eest maksta tuleb.

Randi kangelased on eredad, monumentaalsed ja meeldejäävad ning ka nende vastasseisud on suurejoonelised ja võimsad. Nendega ei pruugi nõustuda, kuid unustada pole neid ka kerge.

Kergelt ja peenetundeliselt jutustab Andreas Iten loo: armastusloo, mis ei lõpe ootuspäraselt, ja loo edukast mehest, kellel näiliselt midagi ei puudu. Autor võtab lugeja kaasa reisile Itaaliasse – koos rännatakse läbi Perugia ja Sitsiilia, imetletakse võrratuid maastikke ja linnu. Humoorikalt ja kirglikult, meeleliselt ja melanhoolselt kirjeldab autor, kuidas tema kangelane ilusat ja tublit Annat otsib. Aga kui mees lõpuks Taorminas läbi kaupluse vaateakna Anna Galante avastab, siis on ta naise tegelikult juba kaotanud

Tema jaoks polnud kunagi ühtegi isandat olnud, kuni kõrbe šeik ta südame endale nõudis.

Lõpuks nad peatusid, kuid Christina ei hoolinud enam millestki, ta ei tahtnud enam isegi mõelda. Ta tõsteti jälle maha ja ta jalad värisesid all. Ta polnud alla andnud, kuid teadis, et joosta on mõttetu. Päike pimestas teda mõnda aega, kui keegi koti tal peast ära tõmbas. Kui ta jälle nägijaks sai, seisis üks lühikest kasvu kohalik ta ees. See andis talle rüü ja paelaga neljakandilise riidetüki, mis oli beduiinide peakate. "Kufiyah," ütles kohalik riidetükile osutades. Siis võttis ta Christinal tropi suust ja kõndis eemale.

XX sajandi prantsuse kirjanduse särava sõnameistri romaan "Silmapaistmatu inimene" on tema vaimne testament. "Ilus hommik" on mõistujutt inimese kõige imelisemast võimest - kujutlusvõimest.

Põlisest aednike perekonnast pärit, nüüdseks tuntud ja tunnustatud aiandusfotograafi Bertil K Johansoni sulest on eesti keelde jõudnud teos, mis tutvustab aastaringi põhjamaises õitsevas aias. Raamat tutvustab paljusid armsaid ammutuntud õisi, aga ka haruldusi, mida üksnes liikide kogujad või spetsialistid kasvatada suudavad. Raamatut illustreerivad autori suurepärased fotod, mis annavad edasi aia eri ilmeid nii päikeses kui lumes, kirkas kevadpäevas või sumedal suvisel pealelõunal. Autor tutvustab ka taimede nimetusi, nende klassifitseerimist ning muutusi.

Nende kaante vahele kogutud viieteistkümne novelli autor vajab küllap põgusat tutvustust tänapäeva lugejale, sest tuntud on Imre Siil ennekõike Eesti Informaatikakeskuse kauaaegse direktori ja e-riigi loojana. Ometi avaldus tema kirjanduslik loomeanne juba üsna õrnas eas ja kolm aastakümmet tagasi Tartu ülikoolis eesti filoloogiat õppides juhatas Siil ka tollast Noorte Autorite Koondist ehk NAK-i.

Olgugi et Imre Siili jutustusi, luuletusi ja humoreske on avaldanud mitmed ajalehed ja -kirjad, on käesolev kogumik esimene iseseisev väljaanne, mis tutvustab talle ainuomast, õrnuse- ja sarkasmisegust jutustajastiili.

Raamat koosneb kolmest suuremast osast, millest kaks äärmist on armsakesed fragmentide või jutukeste kogumid.

Vahelugemiste viies raamat sisaldab autori kõnesid, ettekandeid ja artikleid.

Tallinna voorimehe poeg Eesti päritoluga Balthasar Russow kirjutas oma Liivimaa kroonikas, et 1578. aasta maikuus püüti Kuramaal 7 sülla (ca 15 m) pikkune vaal kinni, kes oli kuivale maale jäänud. Järgneva kolme sajandi jooksul puuduvad teated vaaladest siinsetes meredes. Suur uuditepomm plahvatas alles 1851. aasta kevadel - vaal Soome lahes. See oli midagi erakordset ja sellest kirjutasid paljude Euroopa linnade ja riikide tolleaegsed ajalehed. Soome lahe eksikülalist said aga Tallinna elanikud oma silmaga näha ja teadlased vaala igakülgselt uurida.

Erichi odüsseia algab siis, kui Teine maailmasõda jõuab Eestisse ja lõpetab tema lapsepõlve. Saksamaa põgenikelaagri kaudu jõuab Erich 1945. aastal Pariisi, kus elu näib kulgevat üsna lootusrikkalt, pärast kokkuvarisenud armuafääri siirdub ta aga Londonisse ja asub tööle Eesti eksiilvalitsuses. Erichi kujutlus monarhide, Churchilli ja „härrasmeeste" saarest haihtub, kui ta leiab Inglismaal eest põlgliku noorsoo, kitsarinnalised täiskasvanud ja allilmas tegutsevad spioonid, poliitilised petturid ja fanaatikud. Järgmised elupaigad Euroopas (Stockholm, Prantsuse Riviera) kinnitavad veelgi, et sõda ja moraalne allakäik pole ilmast kadunud, lisaks tekitavad Erichi isiklikus elus sel perioodil sügavamaid vapustusi sõprus ja armastus. Erich mõistab, et lepingud ei tähenda alati sõja lõppu ning et pühalikud riitused ei taga igavest armastust. Lõpuks jõuab Erich Balti keti ajaks tagasi Eestisse...

Ajalooõpetaja Hugo Lind sõidab koos rühma kaasmaalastega Capri saarele toidu- ja kultuurireisile. Reisikorraldajaks on Belmonte Travels eesotsas asjatundliku ja nutika Laraga. Meeleolu on ülev ja rühm naudib kõike, mida paradiisisaarel on pakkuda.

Ent idüllile langeb vari, kui kuulsa Salto di Tiberio kalju alt merest leitakse surnukeha. Kes on hukkunu ja miks tal on taskus Belmonte Travelsi brošüür? Tundub, et kõigil on midagi varjata, Hugo ja Lara mässitakse ootamatult kummalisse uurimisse lõõskava päikese all. Kas paradiisi on salamahti roomanud madu, kas kellelgi reisijate hulgast on saarele tulekuks veel mingi muu põhjus peale selle ilu nautimise?

„Capri juhtum” on Anders ja Anette de la Motte uue krimisarja „Mõrv päikese all” esimene osa.

Anders de la Motte on endine politseinik ja turvaülem ning Rootsi üks hinnatumaid põnevuskirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde ja müüdud üle kogu maailma miljonites eksemplarides. Ta on pälvinud rea auhindu, muuhulgas Rootsi krimiakadeemia debütandi auhinna 2010. aastal ja Rootsi parima kriminaalromaani auhinna 2015. aastal. „Capri juhtum”, mille ta kirjutas koos abikaasa Anette de la Mottega, on tema neljateistkümnes raamat.

Anette Ferragamo de la Motte on endine keeleõpetaja, õpikute autor ja toimetaja. Anette on Itaalia päritolu, tema juured on Campanias ja Emilia-Romagnas, kus ta lapsena palju aega veetis. Täiskasvanuna on ta terve Itaalia läbi reisinud, kuid pöördub sageli tagasi Napoli lähedal asuvasse Melito Irpino külla, kus tema pere peab juba neljandat põlve mainekat restorani Antica Trattoria Di Pietro. Abikaasaga ühistöös kirjutatud „Capri juhtum” on tema ilukirjanduslik debüüt.

Mida teha raamatuga, mis ei taha, et teda loetaks? Muidugi kaaned avada!

Et see raamat ei taha mingil juhul, et teda loetaks, püüab ta igal võimalusel lugemisest kõrvale hiilida: tähed kaovad, kaaned üritavad sulguda, raamat proovib sulle igasugu vempe visata, et sa raamatu lugemise lõpetaks.

Rootsi koomiku David Sundini lõbus lasteraamat „Raamat, mis ei tahtnud, et teda loetaks” pakub lustakat lugemiselamust väikestele ja paneb proovile ka suurte ettelugejate fantaasia. Raamat oli 2020. aasta ostetuim lasteraamat Rootsis.

Noor edumeelne londonlanna Louisa Cannon otsib oma õiget kohta ja kutsumust kahe ilmasõja vahelises kiirelt muutuvas maailmas, olude sund viib ta aga tagasi teenijaameti ning Mitfordide perekonna juurde.

Raamatusarja järjekordses osas on Louisa tööandjaks Diana, Mitfordide vanuselt kolmas, kõige kaunimaks peetud tütar, kes on äsja täiskasvanuks saanud ja abiellunud ning naudib aristokraatliku seltskonna luksuslikku jõudeelu. Diana uue elulaadi juurde kuuluvad kõrgmood, restorani- ja teatrikülastused, reisid Pariisi ja Veneetsiasse ning läbikäimine oma ajastu suurkujudega, pillerkaari ei pidurda ka laste sünd, New Yorgi börsikrahhist alanud majanduskriis ega Euroopa üha pingestuv poliitiline olukord. Kui aga mitu sõpruskonna liiget järgemööda pealtnäha õnnetu juhuse tõttu sureb, on Louisa ja tema politseinikust sõber Guy Sullivan need, kes kahtlustavad, et mängus on kellegi kuri käsi, ning paljastavad mõrtsuka.

Me elame närvilisel planeedil. Selles pole kahtlust. Piisab, kui avada end hetkeks välismaailmale ja vaadata või kuulata või lugeda uudiseid. Uudised mõjutavad meid ja teevad meid närviliseks. Lisaks uudistele survestab meie teadvust moodne leiutis sotsiaalmeedia. See on võimeline tõstma meid pilvedesse või halval juhul paiskama hoopis põrmu.

Kas olete ära lugenud, mitu korda te olete täna alates ärkamisest ilma erilise vajaduseta uurinud oma nutitelefoni ekraani? Kui pole, võiksite seda teha. Vahest avastate siis üllatusega, et teil on nutitelefonisõltuvus. Just seda tunnistab enda puhul avameelselt käesoleva raamatu autor Matt Haig.

Matt Haig räägib sellestki, et ta on nüüdisaegsetes pühamutes – kaubamajades – kogenud õudu, kartes, et mõni rõivapoe vaateaknal olev mannekeen võib teda puudutada. Mis peaks ju olema võimatu.

Usutavasti pakub raamat, mida te käes hoiate, mõnelegi teist äratundmist. Ning ehk on temast ka abi, kui lugeja tunneb juba ammu pakilist vajadust sisemise omaruumi järele, kuhu närvilise planeedi ja kõigi tema hädade eest peitu minna.

Raamatu keskmes on autor ise, igavene heidik rõõmutul elupõlisel teekonnal läbi natsismi ja kommunismi Ameerikasse maapakku. Ehkki Norman Manea raamat on mitmes mõttes memuaarne, on see samas sügavalt meelekujutuslik teos, mis hõlmab aega ja ruumi, elu ja kirjandust, unenägu ja tõelisust, minevikku ja olevikku. Eluloolised sündmused sulavad ühte ajalooliste seikadega, mis seovad üksikisiku ikka ja jälle kollektiivse saatusega. Manea räägib 20. sajandi kõige julmemast ajajärgust ning sellele järgnenud võistlushimulisest ja mõnikord küünilisest tänapäeva ühiskonnast.

Olles ühtaegu ahistav mälestusteraamat ja ambitsioonikas eepiline projekt, saavutab „Huligaani tagasitulek” eriomase sisemise harmoonia, kui äng läheb üle peeneks irooniaks ja burleskseks fantaasiaks. Huvitavalt kirjutatud ja säravalt sõnastatud teose autor tajub teravalt, milline tohutu vägi on inimlikul kurjusel ja headusel, kuulekusel ja ausameelsusel.

„Huligaani tagasitulek” ilmus 2003. aastal ja pälvis 2006. aastal maineka kirjanduspreemia Prix Médicis Étranger’.

Kuigi teismelist Fauri köidab üksinduse imeline maailm, kannustab teda ka soov olla keegi teine, igatsus saladusliku muu järele.
Nii leiab ta endale eeskujuks vanema noorhärra, kelle põnevasse ellu püüab ta päev-päevalt üha enam sulanduda.
Paraku muutubki mõlgutamisi ette kujutatu reaalsuseks, võimaluseks osaleda hoopis teistsuguses maailmas, mõõtmatult erinevas, kus ta tegelikult elab.
Ümbritsev kiretus seevastu lisab kentsakaid varjundeid president Urho-Urhole, kes hea tahte saadikuna juhtub naaberriiki külastama.
Meisterlikult loodud tegelaskujude seas eristub ehk enim raamatu teine peategelane Mirt, kelle unistus valgest vannikohvikust realiseerub suletud ühiskonnale ja väikelinnale kohaselt aga hoopis ootamatul kujul.

Ignar Fjuk sündis Tartus, päeval, mil Stalinit maeti ja seetõttu pool linnast nuttis, teine aga varjas truult rõõmupisaraid. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, teeninud elatist linnaplaneerija, arhitekti ja ajakirjanikuna, tegutsenud kunstniku ja pedagoogina ning istunud rahvaesindajana Toompea suures saalis ajal, kui poliitika eesmärgiks oli eelkõige veel ühishüve.

Miami Beachi rannal seisva häärberi all on peidus kahekümne viie miljoni dollari eest kulda. Halastamatud kaabakad on seda aastaid jahtinud. Jõugu eesotsas on elajalike himudega Hans-Peter Schneider, kes elatab ennast rikkurite jubedate kujutelmade teokstegemisega.

Nende vastas seisab maja hooldav nooruke Cari Mora. Neiu on põgenenud oma kodumaalt Colombiast džunglisõja vägivalla eest ja elab Miamis ajutiselt kaitstud isiku hapra staatuse najal. Ta teeb leivaraha teenimiseks väga mitmesuguseid töid. Kaunis Cari jääb silma viimaks ometi peidetud aardeni jõudnud Hans-Peterile. Aga Cari Mora oskab üllatavaid asju ja tema elutahet on varemgi proovile pandud.

Meeste iha ja naiste ellujäämissoovi vahel hiilivad ringi koletised. Viimase saja aasta jooksul ei ole keegi suutnud manada neid esile verd tarretama panevamana kui sädelev Thomas Harris. „Cari Mora” on „Voonakeste vaikimise” autori Harrise kauaoodatud kuues romaan.

„Hannibal Lecteri keha võib ju olla mujal, aga tema vaim on taas siin … „Cari Mora” on väga iseäralik ja pentsik raamat, mis on peaaegu täielikult pühendatud inimjulmuse võigaste äärmuste kirjeldamisele.” – The Spectator

Pilt võib öelda rohkem kui tuhat sõna. Aga oskab ka varjata oma autorit ja sünnilugu. 1967. aasta kuumal juulipäeval läheb Odelle Bastien Londonis Skeltoni galeriisse teadmisega, et kohe muutub tema elu täiesti teistsuguseks. Viis aastat tagasi saabus ta koos sõbrannaga Trinidadist Londonisse ja on püüdnud seal endale kohta leida. Nüüd on talle pakutud masinakirjutaja tööd suurilmaliku ja salapärase Marjorie Quicki juhendamisel. Ehkki Quick võtab Odelle’i oma tiiva alla ja julgustab teda kasutama võimeid, mida too õieti ei teadnud endas olevatki, jääb naine ise saladuseks – ka siis, kui galeriisse tuuakse mõistatusliku ajalooga tundmatu meistriteos.

Tõde maali kohta peitub 1936. aastas ja suures Hispaania maamajas, kus tuntud kunstikaupmehe tütar Olive Schloss hellitab omi lootusi. Sellesse haprasse paradiisi satub kunstnikust revolutsionäär Isaac Robles koos poolõe Teresaga, kes imbuvad Schlosside perekonda, tuues kaasa plahvatuslikud ja hävitavad tagajärjed.

Haarav ja pingeline „Muusa“ on unustamatu romaan püüdlustest, identiteedist, kinnisideedest ja armastusest, pettusest ja ehtsusest. Varem on eesti keeles ilmunud Jessie Burtoni menuromaan „Miniaturist“.