Ulme ja õudus

Samal hommikul kell 9.59 startis Vandenbergi baasi rangelt salastatud angaari MSH-9 betoonväljakult reaktiivhelikopter K-4 ja võttis suuna itta, Arizona poole. Otsuse kohta tõusta just sellelt stardiplatsilt tegi major Manchek, kes ei tahtnud, et skafandrite vastu liigset uudishimu tuntaks. Sest helikopteris istus kolm meest -- piloot ning kaks teadlast -- ja kõigil neil oli läbipaistev plastmassist skafander seljas, nii et nad nägid välja nagu trullakad marsielanikud või, kui kasutada ühe angaaritehniku sõnu, "nagu õhupallid "Macy" paraadil". Kui helikopter selgesse hommikutaevasse tõusis, silmitsesid kaks reisijat teineteist. Üks neist oli Jeremy Stone, teine Charles Burton. Mõlemad olid paari tunni eest Vandenbergi jõudnud, Stone Stanfordist ja Burton Houstonist, Baylori Ülikoolist. Michael Crichton (sünd 1942) kuulub Ameerika Ühendriikide ulmekirjanike nooremasse põlvkonda, on selle menukamaid ja viljakamaid esindajaid. Ta õppis Harvardi Ülikoolis ja lõpetas sealse Meditsiinikooli 1969. aastal, selsamal aastal, mil ilmus esmakordselt käesolev ulmeromaan. Michael Crichton on oma kätt proovinud mitmes žanris kriminaalromaanist dokumentaalteoseni.

Tõnis Tootseni "Ahvide pasteet" on satiiriline ulmememuaar, millesugust teist on raske leida. HOIATUS: Kuigi selle legendaarse raamatu esmatrükki peeti maailma esimeseks ahvi kirjutatud raamatuks, valitseb tänapäeval uurijate seas konsensus, et selle memuaarteose näol on tegemist võltsinguga – vähe sellest, tõenäoliselt lausa punaahvide infooperatsiooniga. Õnneks pole tänane lugeja raamatusse hajutatud valede ja varjamatu inimvaenulikkuse ees enam kaitsetu: käesolev uustrükk on varustatud asjatundlike kommentaaridega, mis aitavad kõigil huvilistel keerulist ja ohtlikku teksti mõista ja mõtestada.

Menukate aimeraamatute autori Graham Hancocki esimene ilukirjanduslik teos "Ajarännak", mille sündmustik hargneb rööbiti 21. sajandil ning kiviajal, pajatab inimkonna tasandil toimuva hea ja kurja vahelise kosmilise konflikti loo. Kui 21. sajandi Los Angelesest pärit tasakaalutu teismeline Leoni tajub uimasti üledoosi tõttu surmalähedast kogemust, kandub tema hing nüüdismaailmast 24 000 aasta tagusesse paralleelmaailma. Seal põimub tema saatus noore naise Ria omaga, kes võitleb elu eest raevukate illimanidega, keda juhatab inimkonna hävitamist ihaldav vägev deemon Sulpa. Neidudel peab kurjuse jõudude alistamiseks jätkuma söakust tungida kummalistesse paikadesse, alistada oma kõige sügavamad hirmud ja pidada võitlust, milleks nad polnud kunagi valmistunud...

New York Timesi bestsellerite autori P. C. Casti romaan sellest, kuidas Ajaratsurid jätkavad oma meeleheitlikke katseid leida rahu võti… heites veel ühe endi hulgast ohtlikku teadmatusse… ja kui kirglikud on tulemused! Alexandra Patton on tõrges meedium, kes vastavalt Ajaratsurite projektile saadetakse tagasi meie ajaarvamise 60. aasta Britanniasse – maailma, milles ta suurivaevu suudab aru saada kõneldavast keelest, rääkimata siis veel julmust ja ebausku täis kultuurist. Abiks üksnes üleloomulik võime surnutega kõnelda, peab Alex kasutama kõiki oma andeid, et võluda Caradoc, metsikult seksikas druiidist sõdalane, ning panna see mees end missioonil aitama. See, mille nad oma tegevuse käigus avastavad, on puhas kirg. Kas peaks Alex, kelles kohusetunne võitleb ihaga oma unistuste mehe vastu, koju tagasi pöörduma, kui saab selleks võimaluse? Või julgeb ta uut elu alustada sellel saladuslikul võõral maal?

Järjekordne osa sarjast AJARATSURID on uus põnev kogumik läbi ajastute ulatuvatest paranormaalsetest seiklustest, ajarändudest ja kirest. Haarav seiklus, kus inimkonna saatus on kahe inimese kätes, keda seovad teineteisega võluvägi, kirg – ja üks hoomamatu ese. Kuna Tessa Marconil on üleloomulik võime kadunud asju üles leida, antakse talle ohtlik korraldus kanduda ajahüppega Pärsia impeeriumisse ja muistsesse Kreekasse ning kindlaks teha väärtusliku medaljoni asukoht. Xerxese õukonnas tabavad teda pahandused – ja tabab ka kõige ilusam mees, keda ta elu jooksul näinud on, nimelt Rustam Halikarnassosest. Asja juures on vaid üks probleem: see mees on kentaurlaste spioon, kelle tõotatud kohuseks on Tessa tappa.

"Algolagnia" (kreeka k. άλγος “valu”, λαγνεία “himu”) on lugu ühest pisut ebatavaliste naudinguallikatega noormehest, kes hilisõhtul Tallinnas kelnerina töötades kohtub kahe vampiiriga. Pärast üht ööd Alisiga on Casey nõus unustama oma senise elu ning järgmised neli aastat elab ta koos vampiiridega vaheldumisi Pariisis ja Venemaal. Käesolev romaan, mis on noore lootustandva autori kolmas teos, saavutas 2008. aasta romaanivõistlusel III koha.

„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda. Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret. Aaret aga kaitseb lohe.

"Andromeeda udukogu" on Ivan Jefremovi ulmeromaan, mille tegevus toimub kauges tulevikus (umbes aastal 3230) Maal ja maailmaruumis.

Menuka põneviku „Kriidimees" autori uus õudusromaan, mis paneb taas kord külmajudinad mööda selgroogu jooksma. Ühel ööl läks Annie kaduma. Haihtus omaenda voodist. Toimusid otsingud, tehti üleskutseid. Kõik uskusid kõige hullemat. Ja siis imeväel tuli ta nelikümmend kaheksa tundi hiljem tagasi. Aga ta ei suutnud või ei tahtnud rääkida, mis temaga oli juhtunud.

Raamatu tegelased ammutavad oma teadmisi planeetide kohta 9827. a. ilmunud A. Lowelli "Täielikust galaktikateatmikust". Selleks ajaks on inimesed jõudnud nii kaugele kosmosesse, et mälestust Maast - tsivilisatsiooni hällist - võetakse kui kaunist muinaslugu. Inimesed, kes oskavad "kõverruumi" läbides jõuda senitundmatute kauguste taha, on asustanud kõik vähegi elamiskõlblikud planeedid Galaktikas. Inimestel on avanenud isegi võimalus leida endale rahulik planeet, kus võiks segamatult teineteist armastada.

HARI SELDON -- ...sündinud Galaktika Ajastu 11 988. aastal, surnud 12 069. Tavaliselt antakse aastad jooksva Asumi ajastu tähistuses, so --79 kuni 1 A. A. Sündinud keskklassi perekonnas Heliconil, Arcturuse sektoris (kus ta isa kaheldava autentsusega legendi järgi oli tubakakasvataja planeedi hüdropoonilises vabrikus), ilmutas ta juba varases nooruses hämmastavat andekust matemaatika alal. Arvukalt on säilinud lugusid tema võimetest ja neis esineb vasturääkivusi. Räägitakse, et kaheaastaselt oli ta... ...Kahtlemata oli tema panus suurim psühhoajaloo alal. Enne Seldonit oli see üksnes ähmane aksioomide kogum; tema jättis endast järele sügava statistilise teaduse... ...Kõige autoriteetsemaid andmeid tema elust pakub biograafia, mille on kirjutanud Gaal Dornick, kes noore mehena tutvus suure matemaatikuga kaks aastat enne viimase surma. Lugu nende kohtumisest... GALAKTIKA ENTSÜKLOPEEDIA

Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov (sünd 1920) jutustab oma romaanis "Asum" elust Galaktikaimpeeriumis ja psühhoajaloolase Hari Seldoni võitlusest, mille eesmärk on Asumi rajamise abil vältida kümneid tuhandeid anarhia-aastaid inimkonna ajaloos.

Kloun istus kiiresti maha. Bayta vaatas põrandale. Aegamisi, aegamisi tõmbas ta alahuule hammaste vahele. Mis lausus kähiseva sosinaga: "Ma olen veendunud, et Teine Asum suudab võita, kui Muul teda enneaegselt ei taba. Ta on hoidnud oma saladust; seda saladust on tarvis hoida; sel on oma eesmärk. Te peate sinna minema; teie poolt edastatav informatsioon on elulise tähtsusega... see muudab kõik. Kas te kuulete mind?" Toran hüüdis peaaegu paaniliselt: "Jah, jah! Ütle meile, kuidas sinna pääseda, Ebling! Kus ta asub?" "Ma võin teile öelda," lausus nõrk hääl. Ta ei teinud seda kunagi. Bayta, näost tardunud ja kahvatu, tõstis aatomipüstoli ja tulistas. Lask kajas vastu. Vööst kõrgemal polnud Mis'i enam olemas ja tema taga seinas haigutas sakiliste äärtega auk. Kangestunud sõrmede vahelt libises Bayta relv põrandale. Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov jätkab oma romaanitriloogia teises osas Asumi ja Impeeriumi vahelise võitluse ja Asumisiseste konfliktide kirjeldamist.

Šotimaa võimuvõitlusest alguse saanud perekonnatragöödia viib Ballantrae tiitlipärija salapärastele reisidele ja eksootilistele maadele, tormisele merele piraadilaeval ja ameerika indiaanlaste keskele. Lugeja leiab end ootamatute dramaatiliste pöörete, kirgede, seikluste ja ohtrate lahendust ootavate saladuste kütkestavas maailmas, täis inimlikku ülevust ja armetust. Kuid kõik pole kaugeltki nii lihtne. Kui kahe venna surmaheitlus metsikul talvisel kõnnumaal üllatava lõpplahenduse leiab, kas osakbki keegi siis enam öelda, kust läheb hea ja kurja piir.

Raamatu kaanelt: Keegi laseb õhku Gotham City kunagise eliitrajooni maju, et teha ruumi kahtlasele uusehitusele. Salasepitsuste taga olev kurjategija röövib ühe selle rajooni elaniku. Kuigi röövija loodab, et naist kunagi taga otsima ei hakata, on Leslie Thompkins mõjuvõimsate sõpradega -- naine, kes lohutas kunagi väikest poissi, kelle vanemad julmalt tapeti... naine, kelle heaks Batman teeks kõik, et teda tagasi saada. Samal ajal on "uusehitus" toonud tänavaile veel ühe kurjategija. Batman on temaga kohtunud juba varemgi, mil too lurjus plaanis tappa Robinit. Nüüd on vastane tagasi ja Batman tahab klaarida temaga ise vanad arved.

J. G. Ballardi 1973. aastal ilmunud romaan "Crash" on postmodernistliku kirjanduse kultusteoseid ja seda peetakse autori düstoopilistest romaanidest üheks paremaks. Uue teadusulme esindajana ei vii Ballard lugejat avakosmosesse ega lase tal kohtuda tulnukatega, vaid pakub pöörast ja painajalikku retke inimese sisemaailma, väärastunud kujutelmade sürrealistlikku kuningriiki. Selles kummalises tsoonis, kus inimese sisekosmos ja teda ümbritsev maailm on oma piirid kaotanud ja segunenud, on tehnoloogia omandamas inimese nägu ja inimene üha enam kõigest masin. Teose peamine tegevuspaik ja kokkupõrgete teatrilava, kiirtee on ühtaegu nii katsepolügoon, paradiisi stardirada kui ka Elüüsium ja sellel seikleva minategelase autofetiš mõjub hoiatusena inimese ja tehnoloogia patoloogilise seotuse eest.

Valimik nõukogude ulmejutte

Sisukord:

D. Bilenkin. Intelligentsi proov
S. Žemaitis. Artaxerxes 
V. Mihaailov. Valeri Gussevi odüsseia
K. Bulõtšev. Valik
A. Dmitruk. Simson XII
V. Morotško. Te teate mu nime
J. Nikitin. Diogenese latern
I. Varšavski. Kannike
K. Sošinskaja. Vaeseke
V. Šefner. Tagasihoidlik geenius
A. Dneprov. Krabisaar
A. Šalimov. Meditsiini triumf
A. Kolpakov. Pimeduse mere taga
I. Rossohhovatski. Iidne retsept
R. Podolnõi. Pseudoajaloolised pajatused

Autoritest

Frank Herberti klassikaks saanud „Düüni kroonikate” esimene osa – kujutlusvõime triumf ja üks kõige menukamaid ulmeromaane läbi aegade. Inspiratsioon samanimelisele menufilmile.

„Düünis” on kesksel kohal võimuvõitlus tähtedevahelisele impeeriumile kuuluval kõrbeplaneedil Arrakis. See planeet on ainus paik, kust saadakse ainet, mis on vajalik tähtedevahelistel lendudel ja mis annab selle tarvitajale psüühilised võimed ja pikaealisuse. Seega tähendab Arrakise valitsemine suurt võimu. Kui planeedi haldamine läheb Harkonneni Kojalt Atreidese Kojale, ei taha Harkonnenid sellega leppida ning jätavad lapseeas Paul Atreidese planeedi karmi loodusesse surema. Paul Atreides on aga midagi palju enamat kui lihtsalt ülikuvõsu ning sündmused ei hakka hargnema hoopiski Harkonnenide tahtmist mööda.

Frank Herbert (1920–1986) on kirjutanud ka teisi raamatuid, kuid teda teatakse eelkõige just „Düüni” ja selle järgede autorina. Eesti keeles on „Düüni” sarjast ilmunud ka „Düüni messias”, „Düüni lapsed”, „Düüni jumal ja keiser”, „Düüni ketserid” ja „Düün – kapiitlisaal”.

Ulmeromaan. Jumal lõi maailma oma näo järgi; inimene asub Jumalat kloonima oma näo järgi; ja see uus Jumal alustab maailma loomist jälle otsast peale, oma näo järgi.

Üks kõige kentsakamatest juhtumitest elu, Universumi ja igasuguste muude asjade ajaloos leidis aset siin Maa peal just enne seda, kui Maa ära hävitati. Siiani oli inimkond elanud teadmatuses mitteasjakohastest infotükikestest. Hoolikaim konsultatsioon "Pöidlaküüdi reisijuhiga Galaktikas" ja "Universumi Lõpu restoraniga" on jätnud miljonid teadmatusse sellest, miks ülejäänud Galaktika on alati vältinud Maad. Nüüd võib kõik avalikkuse ette tuua – ja veelgi enam. Douglas Adamsi tegi maailmakuulsaks BBC raadiosaade "Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas", millele järgnesid bestselleriks saanud raamatud, telesari, näidend, arvutimäng, film ja saunalina.

Vivacia on piraatide käes ning Kennit peab plaani, kuidas laeva veelgi põhjalikumalt endaga siduda. Wintrow heitleb ikka veel kahtluste ja kõhklustega ning ei oska kujutleda, mis teda oodata võib. Althea, Brashen ja Amber suunduvad Paragoni pardal Vivaciat vabastama, teadmata, kas Vivacia üldse vabastamist ootab. Bingtowni kaubaisandaid ootavad ees muutused ning Malta side Reyniga tugevneb. Meres hoiavad mälestuste raasukestest kinni maod ja otsivad seda, kes mäletab. Vihmaorus aga püüab vangistatud lohe oma elu päästa ja vabadusse pürgida. Kõigi jaoks on lahendused veel kauged ja nendeni jõudmine nõuab vaeva ja ennastsalgavust.

Bingtownis koidavad suured muutused – lahingud linnas on lõppenud, kuid et rahu jääks kestma, peavad kaubaisandad, uued kaupmehed, Kolmelaeva rahvas ja kõik teised linnaelanikud leidma ühise keele. Althea ja Brashen leiavad viimaks Kenniti, kuid nende kohtumine pole hoopiski selline, nagu nad lootsid. Muutunud Vivacia ja meremadude abiga on Kennit saamas Piraadisaarte kuningaks, ent just siis, kui tema unistuste täitumine on juba käeulatuses, tõuseb neid ähvardama viirastus minevikust. Reyn asub lohe abiga Maltat otsima. Malta katsumused vormivad samal ajal pealiskaudsest tüdrukust sihikindla naise. Meremaod saavad võimsa abilise ning jätkavad läbi raskuste koduteed.

Hukatu pea veeres aganakorvi. Juve tõukas eemale Fandori, lipsas abide vahelt läbi, pistis käe veristesse aganatesse, tõmbas välja pea, silmitses seda hetke… "Missugune õudne eksitus! Fantoom on põgenenud! Fantoom on vabaduses! Ta laskis enda asemel tappa ilmsüütu inimese! Fantoom on elus!"

Flugerlane oli viis meetrit pikk ja nelja paksu jalaga. Keha molekulaarne tihedus muutis selle läbimatuks ning hulk hambaid olid võimelised teemante pulbriks jahvatama. See oli nelisada kilogrammi ägedust, julmust ja vihkamist. Kui flugerlane oli nimekirjavälise kaubana Olümpuse avatud linna saabunud, alustas ta mõrvarlikku mürgeldamist. Keegi ei suutnud teda peatada. Olend seadis kabuhirmus utoopiaühiskonna probleemi ette, kuidas seda vastupandamatut jõudu peatada. Ainus väljapääs näis olevat võõras palgamõrtsukas – väliskosmosest pärit humanoid, kellest Olümpuse kodanikud ei teadnud midagi peale selle, et ta oli elukutseline tapja, kes ei peatunud enne, kui töö tehtud...

Inglise kirjaniku Mary Wollstonecraft Shelley (1797 – 1851) teos kuulub ulmekirjanduse klassikasse. Vanade õudusjuttude laadis põnevasisuline romaan seab eesmärgiks inimloomuse vaatlemise; olulisel kohal on eetiline probleem looja vastutusest oma loomingu ees.

Mary Wollstonecraft Shelley "Frankenstein ehk Moodne Prometheus" (1818) kasvas välja süngest ja üleloomuliku tegelaskonnaga gooti romaanist, mis oli moes 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi algul Lääne-Euroopas. "Frankensteiniga" lõi 19-aastane autor uue kvaliteedi õuduskirjanduses ja kirjanduses tervikuna. Omas ajas oli romaan tavatu selle poolest, et autor püüdis üleloomulikke jõude teaduslikult seletada.

Ameerika ulmekirjaniku R.A. Heinleini (1907-1988) romaani peakangelanna on geneetiliselt parimast materjalist loodud tehispersoon, kes tegutseb salakullerina lähituleviku maailmas, kus valitseb kaos. Välise kindlusetuse vastukaaluks igatseb Friday kaaslase turvalist õlga, kuhu toetada. Sunnitud pagenduse tingimustes võtab Friday ette ilmaruumireisi, et leida planeet, kuhu rajada kodu. Reisi ajal selgub, et ta täidab ühtlasi ülesannet, mille lahendusest sõltub tema elu.

Raamatus on kaks lugu: "Habakuk Jephsoni ülestunnistus" ja "John Huxfordi äraolek".

„Häving” on poliitiline triller, mille tegevus on paigutatud lähitulevikku, aastatesse 2026–2027. Veebis levivad salapärased sõnumid, pannakse toime terroriakte, keegi tahab valitsevale eliidile märku anda, et senine ühiskonnakorraldus ei ole jätkusuutlik ei poliitilises ega ka ökoloogilises mõttes. Romaani peategelane on Paul Raison, kohe viiekümneseks saav majandusministeeriumi ametnik, ministri parem käsi ja usaldusalune. Presidendivalimiste vaatemängu ja jätkuvate terrorirünnakute taustal hakkab vaikselt lahti rulluma ka üks palju isiklikum ja intiimsem lugu, mis sunnib Pauli seisma silmitsi suurte eksistentsiaalsete küsimustega.

Enamik kaasaegseid Lääne fantaste maalib naiivseid pilte võitlusest gangsterlusega kosmoses ja muudest seiklustest galaktilises mastaabis. Asimovi fantastika läheb teist teed. Tema tulevikukangelased ei otsi kunagi seiklusi seikluste pärast, vaid lahendavad üldinimliku tähtsusega probleeme. Heaks näiteks Asimovi humaansusest ja isegi filosoofilisest sügavusest ongi käesolev romaan.

Aegade algusest saati on haldjariik võtnud… Seitsmeteistaastase näitlejahakatise Kelley Winslow jaoks on haldjad vaid tegelased lapsepõlve muinaslugudest. Siis aga kohtub ta Sonny Flanneryga, kelle terashallide silmade taga peitub sama terasene soov teda kaitsta. Sonny valvab Samhaini väravat, mis ühendab surelike maailma haldjate nõidusliku ja ohtliku Teineilmaga. Jäise kuninga Auberoni käsul suletud värav avaneb vaid kord aastas. Sel aastal, kui läheneb aeg, mil Samhaini Värav avali paiskub ja Haldjamaa hirmuäratavad asukad üritavad end pahaaimamatute inimeste maailma läbi murda, juhtub midagi ootamatut… midagi imelist ja kummalist.Kelleyle ei avane mitte ainult haldjailm tema ümber, vaid ta saab teada ka teda ootavast pärandist. Nüüd peab Kelley korraga hakkama saama nii haldjate hukutava reetlikkuse kui oma süvenevate tunnetega Sonny vastu – tulemuseks on rabavalt kaasahaarav lugu, millest kiirgab romantikat. "Imekummaline" on mitmekihiline lugu armastusest haldja ja sureliku vahel, reetmistest kuningate ja kuningannade vahel, ja maagiast… autori ja lugeja vahel.Lesley Livingston on Torontos elav kirjanik ja näitlejanna. Ta lõpetas Toronto ülikooli magistrikraadiga inglise keeles ning tema erialaks on kuningas Arthurit puudutav kirjandus ja Shakespeare. Samuti on Lesley teatritrupi Tempest asutajaliige ja üks põhinäitlejatest. "Imekummaline" on tema esimene romaan.

"Kus? Ma pole sellest kunagi kuulnud." "Mu vaene ori, mida sa üldse tead maailma maadest? Aga sellest ei võigi sa midagi teada, sest see on hoopis teises maailmas." Dekteon põrnitses Zaisterit, kes tühjendas oma peekri, osutas sellele ja ütles: "Kui sa vaatad peekri siinpoolset külge, siis ei näe sa tema vastaspoolt. Aga sa tead, et see on olemas. Kui sa peekrit keerad, muutub varjatud külg sinule nähtavaks ja kaob see, mida ennist vaatasid. Nüüdki tead sa, et teine pool on olemas. Peekri sisse vaadates ei saa sa teda näha väljastpoolt. Ja vastupidi: peekrit väljastpoolt silmitsedes ei tea sa, mis on tema sees. Saad sa minust aru? Maailm, kus sina elad, on peekri üks pool, samal ajal on minu maailm tema teine pool. Mõlemad on olemas, ainult enamasti on nad teineteise eest varjatud. On palju maailmu ja maid, mis asetsevad kõrvuti, kuid on siiski üksteisest eraldatud ja samal ajal seotud üksteisega nii tihedalt nagu peekri kaks külge. Kus üks lõpeb, seal algab teine. Võlujõu abil on võimalik minna ühest maailmast teise." Ise seda teadmata oli Dekteon sammu tagasi astunud. Ta mõistis ja samas ei mõistnud ka. Mida rohkem ta püüdis sõnadest aru saada, seda vähem see tal õnnestus. Aga sügaval sisemuses taipas Dekteon, mida Zaister öelda tahtis.

Robert Asprin on näidanud ennast fantaasiaküllase ja lustliku seiklusjuttude meistrina.Selle raamatu lugude peategelaseks on Tohmi dimensioonist pärit algaja võlur Skeeve (tohman). Tema rännakukaaslaseks saab Vääri dimensioonist pärit maag Aahz (väärik, pigem väärak), kes on kaotanud oma võlurivõimed. Nad liiguvad kentsakatest sõpradest kaaskonnaga ühest veidrast dimensioonist teise, satuvad ohtlikesse olukordadesse ja koomilistesse seiklustesse, mille kaudu autor parodeerib üldlevinud kirjanduslikke stampe.

Fantaasiaromaan, mis meenutab oma sisult Lewis Carrolli raamatut “Alice imedemaal”

On aasta 1806 ja Inglismaad kimbutab sõda Napoleoniga. Keset ärevat aega kogunevad Yorki Võlurite ühingu liikmed, et arutleda, miks praktiline võlukunst sajandeid tagasi välja suri. Ootamatult selgub, et üks võlur, kes ka võluda oskab, on siiski veel alles – eraklik härra Norrell. Londonisse sõites äratab ta surnuist üles kauni naise ja kutsub prantslaste hirmutamiseks kohale kummituslike laevade armee. Olukord saab uue pöörde, kui välja ilmub teinegi võlur, kes on valmis tujukale Norrellile väljakutse esitama. Veel nooruke, ent geniaalse andega, nägus ja julge Jonathan Strange on kõiges vanameistri vastand. Alguse saab kahe suurmehe ohtlik jõukatsumine. Kui võlurid hakkavad oma eesmärkide saavutamiseks mustast maagiast abi otsima, käivitub saatuslik sündmustejada, mille kohutavad tagajärjed varjutavad ka Inglismaa-Prantsusmaa vahelise lahingu. "Jonathan Strange ja härra Norrell" on Briti fantaasiakirjanduse klassiku Susanne Clarke’i tuntuim romaan, mille põhjal on valminud ka film. 2021. aastal ilmus Postimehe Kirjastuses Clarke’i värskeim romaan "Piranesi".

Cronin jätkab sealt, kus jäid pooleli "Teekonna" seiklused, kuid kandub ka tagasi, aega enne seda kui vallandus viirus, mis tekitas maakeral katastroofi. Inimesed püüavad endiselt mingil moel mõista, kuidas uues olukorras elada, kaksteist esialgset nakatunut on loonud oma telepaatilised armeed ja keset kõike seda kõnnib endiselt Amy, mõistatuslik tüdruk, kes liigub ringi otsekui lunastaja. Temaga on liitunud oma kindluslinnast väljatunginud seltskond ning seiklusi selles katastroofijärgses maailmas jätkub neile kuhjaga. Cronini sünget maailmalõpunägemust eristab paljudest teistest samalaadsetest romaanidest kindlasti see, et tegu on väga hästi kirjutatud raamatuga. Enne "Teekonda" oli Cronin kirjutanud väga viimistletud proosat ning tema stiil ja kirjutamisoskus teevad äärmiselt nauditavaks ka selle põnevustriloogia.

Pariis, 1633. issanda aastal. Prantsusmaa kuningas on Louis XIII ja teda valitseb Richelieu. Kardinal, üks oma ajastu kardetavamaid ja mõjuvõimsamaid isikuid, peab lakkamatut võitlust Prantsusmaa vaenlastega. Eesmärgi nimel läheb käiku kõik: salakuulajad, mõrvad, sõda... isegi nõidus, mida valdavad kuningriigi kõige salakavalamad vastased – lohed.

Väike õudusromaan, nagu nimetab seda Teet Kallas ise. Samas ka südamlik-nostalgiline tagasivaade 50ndatesse aastatesse. Mõnus lugemine kindlasti neile, kelle lapsepõlv sellesse aega on jäänud, nagu ka neile, kellel see parasjagu käsil on. Esikaane maastikufoto tegi autor neljakümne aasta eest. Just sellel tühermaal, kus praegu kerkib jõenire taga taeva poole elektrijaama korsten, toimuvadki romaani põnevamad sündmused, mis raamatu lõpus võetakse kokku nii: See veider lugu, mida minu lapsepõlves kodukandis mõnikord sosinal või ka muigamisi levitati, rääkis ju mingist müütilisest Kontkäest, mis viskuvat maapõue sügavusest mitme kilomeetri kõrgusele, et rüvetatud taevast kinni püüda ja karistada jultunud võõramaalaste tigedaid lennukeid.

Satiiriline romaan ulmeliste hetkedega.

Tuntud inglise autori hoiatav kujutlus ühiskonnast, kus räägitakse vene-inglise segakeelt ning võimutsevad noorukite jõugud. Peategelane Alex on omamoodi üksikisiku vägivalla kehastus, ning talle vastandatakse riiklik, seadustatud vägivald.Inglise kirjanik ja helilooja Anthony Burgess (kodanikunimega John Anthony Burgess Wilson, 1917–1994) on kõige tuntumaks saanud just oma romaaniga "Kellavärgiga apelsin", kuigi tema avaldatud raamatuid on mitukümmend, lisaks veel kirjandusteaduslikud käsitlused, loengud, sümfooniad, balletid ja ooper.Võib-olla oli selline erakordne viljakus tingitud ka sellest, et 1959. aastal avastasid arstid tal ajukasvaja ning pidasid tõenäoliseks, et tal on elada jäänud vaid aasta. Seda allesjäänud aega, mis kujunes hoopis 35 aasta pikkuseks, kasutas kirjanik ära täiel määral.Käesoleva, originaalis 1962. aastal ilmunud ja peagi kultusromaaniks kujunenud romaani populaarsusele on kindlasti kaasa aidanud Stanley Kubricku film (1971), millega kaasnesid kirglikud vaidlused vägivalla olemuse üle. Aastal 2000, kui see film Londonis täies ulatuses ekraanile jõudis, olid kõik need küsimused ja Burgessi romaan endiselt aktuaalsed. Raamatu populaarsuse püsivust tänapäeval võib hinnata kas või kümnete teosele pühendatud kodulehekülgede ja tuhandete linkide järgi internetis.

Kogumikus on järgmised jutud: 
1. Rio Lained 
2. Koletis, kes kuulutas armastust maailma südames 
3. Fööniks 
4. V-A-M-P-I-I-R jõuluvana vastu 
5. Proovi nüri noaga 
6. Valge valgel 
7. Rünnak tähtedele 
8. Kas te kuulate? 
9. S R O 
10. Maailmad tapmiseks 
11. Kildudeks nagu klaasist paharet 
12. Poiss ja tema koer 
13. Hea naise viimane päev 
14. Silma aeg 
15. Üksinduse tusk 
16. "Kahetse, Arlekiin!" ütles Tikk-takkmees 
17. Mul ei ole suud, aga ma pean karjuma 

Harlan Ellisoni iseloomustati hiljuti väljaandes Teh New York Times Book Review kui meest, kellel on "lisaks entsüklopeedilistele teadmistele ka kõik suure jutuvestja lummavad omadused." The Los Angeles Times väitis: "Juba ammu oleks aeg nimetada Harlan Ellison 20. sajandi Lewis Carrolliks." Ja Washington Post Book World konstateeris: "Üks suurtest Ameerika elavatest novellistidest." 
Ta on kirjutanud või toimetanud 74 raamatut; enam kui 1700 novelli, esseed ja artiklit; paar tosinat telelavastust, mille eest pälvis Ameerika Kirjanike Liidu aasta parimale telelavastusele määratud auhinna pretsedenditult 4 korda; ja tosinajagu filmistsenaariume. Ellison sai kaks korda Ameerika Põnevuskirjanike Liidu Edgar Allan Poe nimelise auhinna, viis korda Nebula auhinna, 8 1/2 korda Hugo auhinna, Ajakirjanduse Hõbepliiatsi PEN-klubilt jpt. 
Ellison on reisinud The Rolling Stnesiga, marssinud Martin Luther Kingiga Selmast MOntgomerysse, tõrjunud, Remington XP100 käes ja saunalina niuetel, tagasi ühe maffiabossi poja rünnakuid, kaebas Paramounti ja ABC-TV ideevarguse pärast kohtusse ning võitis 337 000 dollarit. Teda peetakse üheks riiakamaks inimeseks, kes kunagi meie planeedil on kõndinud. Eelmise aasta Booklist on väljendanud tabavalt: "Üks on kindel: see mees oskab kirjutada."