Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Autobiograafiline romaan
Vaata veelVanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?
See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.
Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.
"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu
Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.
Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.
Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?
„Hommikutunnid“ on kirjanik Einar Sandeni autobiograafilise romaani esimene raamat. Autor vaatleb noore poisi silme läbi elu Tallinnas Eesti Vabariigi lõpuaastail ning Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ajal.
Uued tooted
Vaata veelKogumikus astuvad üles Priidu Beier, Villu Tamme, Tõnu Trubetsky, Merca, Kalev Kesküla, Tõnu Õnnepalu, Indrek Hirv, Hasso Krull, Karl Martin Sinijärv, Sven Kivisildnik, Kauksi Ülle, Elo Vee, Triin Soomets, Contra. Põhjalik saatesõna koostajalt Kajar Pruulilt.
Lava- ja ekraaninäitlejad, kes jätsid oma parimad esitused magamistoa seinte vahele. Paavstid, presidendid ja poliitikud, kelle südameasjad said riigiasjadest olulisemaks. Ajaloo tähelepanuväärsemad seksmaniakid, kurtisaanid, nümfomaanid ja gigolod. Marilyn Monroest Mozartini, Janis Joplinist Carl Jungini, Casanovast Katariina Suureni, kõigi nende lood on ära toodud selles klassikalises toredate ja tublide seksimürglis. Ülimalt loetav ning täis intiimseid naljajutte, paljastab „Rikaste ja kuulsate armuelud“ selliseid naiste ahvatlusi ja meeste seksuaalset lõbujanu, mida on tundnud läbi aegade kaunid naised ja võimsad mehed.
Sellest raamatust leiab paljude armastatud eesti lastelaulude sõnad. Siin on laule, mida on laulnud vanaemad-vanaisad, emad-isad ja lapsed ise. Leidub nii rahva-, filmi-, multifilmi- kui ka niisama toredaid laule. Nad on ühtaegu tuttavad, aga samas tahavad ka meenutamist. „Rongisõit“, „Tiiu, talutütrekene“, „Buratino laul“, „Krokodill Gena laul“, „Lapsed, tuppa“ – need ja teised toredad laulud ootavad lapsi ja laulmist.
Selles raamatus on tallel kirjaniku kingitused oma üheteistkümnele lapselapsele, mis üheskoos on mõjusamad kui üksikult. Nagu ka õdede-vendade lapsed on ühise perena tugev. Lastelastele hoida pärandatud maailm on roheline ja rõõmus ehkki mitte pilvitu. Kunstnik on selle väga täpselt jäädvustanud ja nüüd saab see kõikide laste omaks.
Tüdrukutirts Petral juhtub nii mõndagi. Ta käib issiga kelgutamas ja mängukoer Pontuga järve ääres, hüppab emme-issi voodi katki ja värvib oma toa kunstipäraselt üle.
Kristiina Kassi muhedaid lapsesuu-lugusid täiendavad ka autori enda illustratsioonid. Petra lugude esmatrükk ilmus 2008, selles raamatus on aga hulk uusi lugusid ja pilte.
Lugu saab alguse, kui Nelli märkab tänaval Ristot ja hüüab teda, aga poiss ei tee kuulmagi, vaid kaob nurga taha. Tädi Roosa aga imestab, kui näeb Ristot poes kommiriiulit uurimas – too pidi ju hoopis kodus tolmu imema. Altkorruse naaber Lennart Lindberg kutsub Risto kalale, ent poiss ei ilmu randa. Kas linnas tegutseb Risto teisik? Ja kui see on tõsi, siis kust ja miks on ta siia kanti tulnud? Kas ämblikud ja kadunud ehtekarp on kuidagi teisiku saladusega seotud? Aga miks on tädi Roosa tige sellest päevast peale, kui kuuleb, et lähikonnas liigub ringi Risto teisik? Keegi peab kukkuma pimedasse sügavasse auku, enne kui mõistatus lõpuks laheneb.
Sarjas „Paula elu“ on juttu Paulast, kellel on väike vend Patrik, koer Pontu ja kass Kiti. Paulal on ema ja isa ja kaks vanaema ja kaks vanaisa. Kõik nad on Paula perekond, kuigi nad ei ela sugugi ühes ja samas kohas koos. Varem elas Paula pere väikeses alevikus. Nüüd elab Paula pere juba kolmandat päeva linnas. Paulaga ühes majas elab Joosep, kellega Paula sai tuttavaks eelmises raamatus. Joosepi kodu on ülemisel korrusel otse Paula kodu peal. Paula ja Joosepiga ühes trepikojas elab Kolemees. Kolemees räägib üksi kõva häälega, vannub ja sõimab endamisi. Kolemees ajab lastele hirmu peale. Suures majas elab ka teisi lapsi. Kõik nad käivad õues mängimas. Paula ja Patrik teevad tutvust õuelastega uues kodus.
Sarjas on varem ilmunud „Paula lõpetab lasteaia. Paula läheb linna elama“.
„Tupsik“ on südamlikult lustakas lugu linnas elavast kahest tüdrukust, kes loomi armastavad ning endale imearmsa küüliku muretsevad. Tupsikul – nii on laste sõbra nimi – algab uues kodus uus elu.
Jaan Rannapile omase muhelaheda huumoriga kirjeldatakse, kuidas Tupsik A-d ja B-d õppis, kuidas ta koertekooli harjutusplatsil koeri ning kinos Austraalia loomi vaatamas käis ning lõpuks hoopiski linnaelu maaelu vastu vahetas. „Tupsikule“ on vahvad pildid joonistanud Piret Mildeberg.
