Aino Perviku sõnamängulises jutukogus on leidlikult vigurlikke lookesi igasugustest seppadest, alates pottsepast kuni soss-sepani välja. Lugeja kohtub ka puu-uurija puu, kuu-uurija kuu ning luu-uurija luuga. Raamatus avaldub kirjaniku suurepärane sõnaseadmisoskus ning eriliselt tundlik keeletaju.

Kolmeteist-aastase Sigridil on kummaline sõber härra Q, kellele ta kirjutab kõigist oma muredest ja rõõmudest. Ühel päeval saabub Sigridi juurde ootamatult väike tüdruk, kes ütleb end olevat Sigridi poolõde ja nõuab, et Sigrid peab aitama nende ühist vanaema vanadekodust "ära päästa". Nii satub loomult tagasihoidlik ja kartlik Sigrid põnevatesse seiklustesse-sekeldustesse, mille tulemusena lähebki kahel tüdrukul korda vanaema vanadekodust ära tuua ning ka Sigridi ema ja isa taas kokku viia.

Saunapidu lõpeb traagiliselt: kahest uppujast suudetakse päästa vaid üks. Endist eluviisi ei saa enam jätkata, rasked allergiahood sunnivad talle peale täiesti uue käitumisjoone. Peategelase kohanemispingutuste taustal vaadeldakse inimsuhteid, eetilisi probleeme, eluhoiakute sisulisi väärtusi.

Lastekirjaniku, prosaisti ja luuletaja teine värsivalimik projitseerib inimlikke tunde- ja mõttevarjundeid ajaloolisele taustale.

Taevas mere kohal oli tumelilla ja roheline. Marulised tuulehood lõid tumeneva vee säbrule. Mööda tormihakul merd sõitis laev. Vandid naksusid, mastid raksusid ja purjed plaksusid, kui esimene äkiline tuuleiil sisse lõi. Tulist kurja vandudes ronisid laevamehed mastidele purjesid rehvima. Kaptenisillal seisis suure kühmus ninaga habemik mees, silmad peas kui tulised söed. See oli Taaniel, hüüdnimega Tina. Laeva nimi oli Skorpion. Skorpion oli mereröövlite laev, laevamehed kõik viimseni mereröövlid ja Taaniel nende kardetud pealik. Pealiku kõrval seisis laia purjeriidest meremehekuue sees väike tüdruk. Tüdruku nimi oli Arabella ja ta oli Taanieli tütar.