.png)
Biograafiline romaan
„Tüdrukust sirgub naine, noatera kõril.”
Nii algab Betty Carpenteri lugu. Betty sünnib 1954. aastal. Tema isa on tšerokii ja ema valge naine. Betty on peres kaheksast lapsest kuues ja kõige rohkem isa moodi. Väike Indiaanlane, nagu isa teda kutsub. Nad on viletsal järjel ja vägivald ähvardab neid nii väljaspool kodu kui kohutaval kombel ka pereringis. Isa jutustatud lugude toel leiab Betty pelgupaiga loodusest, mis on täis imesid, kuid pikapeale tulevad päevavalgele pere süngeimad saladused. Kõige rängem on see, et tüdruk ei saa neid kellegagi jagada.
Raskustest hoolimata on Betty südikas. Ta elav uudishimu looduse ja armastus õdede-vendade vastu ning isa imepärased lood toidavad tema kujutlusvõimet ning kõige koletu kiuste, mida ta kogenud on, leiab ta oma väljapääsu: ta hakkab kirjutama. Ta paneb paberile ka üleelatud õudused ning matab need sügavale maha – hetked, mis lõikasid nii valusalt südamesse, et neist ei saanud rääkidagi. Aga viimaks on aeg.
Romaan põhineb Tiffany McDanieli enda ema lool. See on korraga valus ja poeetiline lugu ühe väikese tüdruku sirgumisest nooreks naiseks.
Ta on üks köitvamaid kunstnikke 16.-17. sajandi Euroopas, kelle lühikest eluteed (ca 1571-1610) valitses üks tunne – kirg. Ta on kuulus kui varabaroki naturalistliku maalikooli rajaja ning kui nn. keldriluugivalguse maalija. Ta on kurikuulus kui kunstnik-mõrvar, kes 1606.a. tappis kakluses mehe, ja kuulujuttude järgi olevat samaga hakkama saanud varemgi, juba noorpõlves. Ta oli ainus itaalia maalikunstnik omas ajas, kes usaldas rohkem oma tundeid kui valitsevaid kunstitraditsioone, püsides ometi vastuvaidlematult renessansi peavoolus.
Delacroix (1798-1863) oli kunstnik, kelle mõju kunstiajaloos on olnud suurem kui tema kunstisaavutused ise. Kõiki Prantsusmaa valitsusi teenides ja reetes liikus ta koos Hugo, Musset' ja Dumas'ga peenimais Pariisi salongides, oli sõprussidemeis Stendhali, Mérimée ja Sandiga, kõnelemata Chopinist, kel vist ustavamat sõpra polnudki. Autor käsitleb teda kui murranguaja kunstnikku, kellest lähtusid paljud uued kunstinähtused alates impressionismist, nabiidest ja "Blauer Reiterist" kuni abstraktsionismini välja.
Romaan ei taotle esitada ehtsat Lydia Koidula elulugu, vaid jutustus sel ainestikul kulgeb kujutlusvõime vormis. Seepärast on mitmed tegelased täiesti fantaasiakujud – sümboolsed Tartu elu esindajad. Tõeliselt eksisteerinud isikud on loodetavasti kõigile lugejaile nimeliselt tuntud.
Giorgione, kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco (1477–1510) oli itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes Suur Jüri. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Aastail 1508–1510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses". Giorgione oli tuntud ka monumentalistina. Ta maalis Veneetsia paleedele freskosid, mis on kahjuks hävinud. Ta suri kolmekümne kolme aastasena 1510. aastal katku. Hoolimata lühikesest elueast oli tal palju õpilasi, kellest tuntuim on Tizian, ja veel rohkem jäljendajaid, mistõttu tema tööde autorsuse määramine ei ole lihtne. Ainult 6 maali kohta on kindlalt teada, et need on tema omad, ülejäänud on talle omistatud stiili põhjal.
Tuntud Prantsuse näitekirjaniku, lavastaja ja näitleja elulugu.
Sisukord:
Teen ämmamooriga juttu
Ahvimajas
Lugu kahest teatrisõbrast
Annaks õige vanaisale orvietaani?
Igaüks ei tahagi tapetsiiriks saada
Ad maiorem dei gloriam
Vähe tõenäolised seiklused
Kuulus kamp
Rändkomejant
Lavale ilmub prints de Conti
Hoia end, Bourgogne, Molière tuleb!
Bruhahaa!!!
Petit-Bourbon
Äranarritud sinine salong
Kes külvab tuult
Salapärane härra Ratabon
Armukadeda printsi kurblik lugu
Pärast armukadeda printsi hingusele minekut
Kes ta on?
Näitekirjaniku kool
Egiptlane vaderiks
Et välk teda tabaks!
Sapine armunu
Võliklavessiin
Ta ärkab ellu ja sureb jälle
Amphitryon
Suur elluärkamine
Monsieur de Pourceaugnac
Egiptlasest saab Neptunus, Neptunusest apollon ja Apollonist Louis
Ühislooming
Stseenid pargis
Madeleine lahkub
Õnnetu reede
Mullast oled sa võetud
Hüvastijätt pronksi valatud komödiandiga
Madame Tussaud' väliselt hästi dokumenteeritud eluloost saab Dorrit Willumseni meisterteoses meeliköitev sensuaalne portree erakordsest naisest, kes muutis surma ja õuduse äriks ning teenis Suure Prantsuse revolutsiooni peategelaste loomutruude vahakujudega tänapäeva ärinaiste kombe raha.
Raamat sisaldab ka Rein Põdra "Kahe sajandi tütar".
„Onu Moritza sõnaraamat“ on mõtteline jätk David Vseviovi raamatule „Elulugu. Kaks esimest nädalat“. „Onu Moritza sõnaraamatut“ võib nimetada ilukirjanduslik-dokumentaalseks fiktsiooniks, milles segunevad reaalsus ja väljamõeldis. Tegemist on David Vseviovi perekonnasõbra „onu Moritza“ koostatud ning juhuslikult ja tagantjärele autori kätte sattunud niinimetatud sõnaraamatuga, mille eesmärgiks oli jagada Davidile õpetussõnu ja tegutsemisjuhendeid tulevikuks. Millistest valikutest „onu Moritz“ seejuures lähtus, on raske öelda, kuid valdavalt on tema õpetussõnade aluseks isiklikud läbielamised ja kogemused. Need läbielamised ja kogemused moodustavadki raamatu mitmekümnest loost koosneva paleti.
Ühel päeval võtab ajakirjanikuga ühendust mees, kes on pikka aega pidanud motelli. Nagu selgub, on tema hobiks olnud läbi lakke puuritud augu piiluda, mida teevad inimesed motellitubades. Kõige selle kohta on ta pidanud detailselt päevikut. See on üllatav, häiriv ja köitev lugemine.
Gay Talese (snd 1932) on üks tuntumaid USA ajakirjanikke, nn pikkade lugude meister, kes on aastakümneid avaldanud olemuslugusid New York Timesis, New Yorkeris, Esquire'is jt tuntud väljaannetes.
Katsugu lugeja end mõelda tagasi 1991. aastasse, kui Lennart Meri oli Savisaare valitsuse välisminister. Katsugu mõelda end Toompeale, kus paiknes toonane välisministeerium.
See oli raske aeg.
Nagu ütles Lennart Meri, me pidime üheaegselt majas elama ja samas seda alles ehitama. Taas pidi endalt küsima: kust me tulime ja kuhu läheme? Eestisse tekkisid uued poliitikud, paraku väga erineva tagamaaga. Täna on Eesti ammu ÜROs, on NATOs ja Euroopa Liiduski.
See raamat on aegadest, kus Eesti tegi selles suunas alles esimesi samme. Ja nende sammude astujatest. See aeg tundub väga kaugel olevat, nagu lapsepõlv, ühes oma koomiliste ja tundeliste külgedega. Ometi - sinna pole veel paarikümmet aastatki. Mitmed selle aja kangelased on praegugi veel täies jõus. Siiski, kui lugeja arvab ära tundvat mõne praeguse tegelase prototüübi, suhtugu ta sellesse ettevaatlikult, sest ajalugu ja ilukirjandus pole kunagi üks ja seesama.
Siiski, ärgake, vanad varjud!
"Saunarahu" on hea tuju raamat. Pealkirjaks oleva sõna avastas raamatu autor Mika Keränen 2023. aasta detsembris ühe leiliruumi ukse peale kirjutatud sildilt. See sõna jäi kummitama, Keränen tundis, et ta peab ütlema oma sõna sekka saunadiskursuses, mis lahvatas peale "Savvusanna sõsarate" filmi.
Raamat on kirjutatud päevikuvormis, saunakülastuste järel ja hõlmab ajavahemikku 2024. aasta jaanuarist detsembrini. Kirjaniku eesmärk oli kirjutada üks hea tuju raamat, südamlik lugu saunatavatest eestlastest ja soomlastest (ja natuke rootslastest ja lätlastest ka).
