Filosoofia
Raamatusse on koondatud ajaloolase David Vseviovi sadakond artiklit, 14 esseed ja 34 arvustust, mis on ilmunud perioodikas aastail 1996—2009. Et vaadata, mida aja vaimud on nende tekstidega teinud, mida valdavalt hävitanud ja mille alles jätnud.
Väga paljude lugejate-kuulajate lemmikul David Vseviovil on mineviku-uurijana harukordne anne luua ajalooseikadega mängeldes üllatavaid seoseid ja öelda välja vägagi lihtsaid tõdesid, mille peale ise millegipärast pole tulnud. Ta jutustab, vaeb ja seletab meile ajalugu ikka oma rahulikul muhedal moel ning tundliku närviga inimesena vahel murelikult ja nauditavalt irooniliseltki. Kogumik ilmus lugupeetava ajaloolase juubeliks.
David Vseviov, D.Phil, on Eesti Kunstiakadeemia professor, raadiosaatesarja "Müstiline Venemaa" ning raamatute "Bütsantsi keisrid" (2004), "Venemaa – lähedane ja kauge" I, II (koostöös Vladimir Sergejeviga, 2002, 2007) ning kooli ajalooõpikute autor. Tunnustatud 2004. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia ja 2008. aastal Aadu Luukase missioonipreemiaga.
Kes Sa oled? Kas Sa tahaksid kujundada oma karakterit, tunda oma hingemustrit? Siis süvene Schopenhaueri „Elutarkusesse”! Oli aasta 1957, kui ostsin antikvariaadist „Elutarkuse”. Süvenesin raamatusse täielikus üksinduses ja eraldatuses kahel nädalal. See oli võimas, kogu elu määrav impulss. Minu maailmatahe – elutahe – sai eesmärgistatud ja muutus ideed teenivaks tahtejõuks. Filosoofia ei ole mingi targutamise teema intelligentidele, vaid tegutsemise ideoloogia. Mõte ilma teota on haigus. Tegu määrab lõpuks kõik. Filosoofiaga ei tegeleta, filosoof ollakse. Olla filosoof tähendab üle kõige armastada tõde ja püüda elada selles vaimus. Einar Laigna, teoloog ja ajaloofilosoof
Missugune on juhuse osa meie elus? Kes on mõelnud selle küsimuse üle, see on kindlasti märganud, kuivõrd me sõltume juhusest. Juhuslikkus ümbritseb meid igast küljest.
Mulle tundub, et tavahoiakuid võiksime kokku võtta järgmiste lausetega:
Kui X käitub lollisti teadlikult ning ühiskonna arvates vääradest tõekspidamistest lähtuvalt, siis on ta kuradi loll ja tuleks nt tapalavale saata.
Kui X ei oma küllaldaselt teadmisi või teab ebavajalikke asju, siis on ta jumala loll ja väärib pigem kaastunnet.
Kui X käitub adekvaatselt või oma kasulikke teadmisi, siis on ta kuradi tark ja temaga on kasulik hästi läbi saada.
Pole tänapäeval meie hulgas ühtegi inimest, kes oleks jumala tark, st tõeliselt tark ja kardetavasti oleks selline tarkus midagi sellist, mille kohta võrukeelne vanasõna ütleb: “Ülearvu suur tarkus um tuusama, miä suur ullus.”
Rohkem kui seitsekümmend aastat tagasi ilmunud raamatu uustrükk (Leo Anveldi ja Aira Kaalu tõlge ilmus esmakordselt 1936-1938). Loetavalt kirjutatud ülevaade filosoofia ajaloost alates filosoofia sünnist kuni 20. sajandi alguseni. Väljaandest, mida nelja aasta jooksul pärast ilmumist müüdi rohkem kui pool miljonit eksemplari, sai üks kahekümnendate aastate enim müüdud raamat.
Seneca moraalifilosoofiline teos kirjades ilmub Ilmamaalt teise trükina. Tõlkija Ilmar Vene on teinud hulgaliselt parandusi põhiteksti ning kirjutanud uue järelsõna.
Õhtumaise mõtteloo raames märgib stoitsism esimest suurejoonelist katset luua monistlik filosoofia. Monistlik tähendab, et ainet ja vaimu võetakse lahutamatult ühtseina. Õpetuse tuum on lihtne: kogu maailma nähakse suure ja igavese elustervikuna. Seneca väited ja mõistekasutus peegeldavad tema kaasaja elutunnetust ja maailmanägemust, ometi tunduvad need nüüdisaegsetena. Võib öelda, et niivõrd on meie olevik mõjutatud antiikse mõtleja pärandist.
Sisukord:
- Pessimismi põhjendus
- Armastusest
- Kompromissidest
- Palimplastid
Kristlus on kriisis, märgib kirjanik ja psühhoterapeut Mark Vernon (snd 1966). Õpetused, mis aastasadu inimesi vaimselt toitsid, ei ole juba ammu suutnud seda teha nii nagu varasematel aegadel.
Suure belgia dramaatiku ja filosoofi Maurice Maeterlincki teos on 20.sajandi esimese poole vaimuelu ühe säravaima esindaja usutunnistus. See on ülemlaul vaimsele vaprusele, õhutus võitlusele inimese elu määrava saatusega ja selle saatuse võitmine hingelise vabaduse ning siirusega. Siin leiab väljendust vaimustatud panteism, mille allikaid tuleb otsida keskaegsete müstikute, vanade hindude ja nende uusaegsete järglaste, nagu Novalise ja Emersoni, juures. Ometi ei lange selles teoses, nagu teisteski Maeterlincki filosoofilisis kirjutisis, pearõhk seevõrra ainese teaduslikule küljele kui vormi ning keele kaunidusele, esitamisviisi sugestiivsusele ja mõtte haaravusele.
Suure belgia dramaatiku ja filosoofi Maurice Maeterlincki teos on selle praegusaja vaimuelu ühe silmahakkavama esindaja usutunnistus. See on ülemlaul vaimsele vaprusele, õhutus võitlusele inimese elu määrava saatusega ja selle saatuse võitmine hingelise vabaduse ning siirusega. Siin leiab väljendust vaimustatud panteism, mille allikaid tuleb otsida keskaegsete müstikute, vanade hindude ja nende uusaegsete järglaste, nagu Novalise ja Emersoni, juures. Ometi ei lange selles teoses, nagu teisteski Maeterlincki filosoofilisis kirjutisis, pearõhk seevõrra ainese teaduslikule küljele kui vormi ning keele kaunidusele, esitamisviisi sugestiivsusele ja mõtte haaravusele. Praegusel kibestunud ja pessimistlikul ajastul, mille kõle vaim inimkonda nii raskelt rõhub, Maeterlincki elujaatav ja julgustav vaim on teenäitajaks parema ja hingestatuma tuleviku poole.