Teiste riikide ajalugu

Raamat XVIII sajandi inglise sõja- ja riigimehe Oliver Cromwelli elust. Selle mehe nimi seostub Euroopas esimese, inglise kodanliku revolutsiooniga. Tema loos on mõndagi õpetlikku meie nüüdisajaloo seisukohalt.

"Kõige põhjalikum ja usaldusväärsem teos, mis on kuningliku perekonna kohta eales kirjutatud"
Sunday Times

"Andrew Mortoni tähelepanuväärne täistabamus. Haruharva on mõne inimese biograafia tema elus nii otsustavat osa mänginud"
Anthony Holden, Daily Mail

See Walesi printsessi biograafia on ainulaadne, sest ilma Walesi printsessi Diana siira koostööta poleks käesoleva raamatu lehekülgedele kätketud lugu iial ilmuda saanud. Raamatu aluseks said pikad lindistatud intervjuud Dianaga, mida täiendasid tema perekonna ja sõprade ütlused.

Endise Vene luureohvitseri Aleksander (Saša) Litvinenko julm mürgitamine radioaktiivse polooniumiga 2006. aasta novembris põhjustas rahvusvahelise sensatsiooni ja vapustas kogu maailma. Seni heas vormis olnud 43-aastane mees kustus paari nädalaga "minituumapommi" ohvrina. Esmasteks kahtlusalusteks said Vene FSB, KGB järglane, ja Putini režiim. Polooniumi jälitades leiti lennukitest tõendeid, et tappev mürk oli kohale toimetatud Venemaalt. Kuid mis juhtus tegelikult? Mis oli see, mida Litvinenko teadis, ja miks ta tapeti? Avameelne lugu Saša Litvinenko elust ja surmast on lugu, mida Kreml eelistaks mitte levitada.

Raamatu kaante vahel on ülevaade Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikutest: ühelt poolt ajalugu, teiselt poolt tänane päev. Tänased akadeemikud kirjutasid oma elulood ise. Teaduse suurim jõud on tema järjepidevus, õpetajatelt õpilastele antud teadmised on aga pidevalt arenemas. Nii pole seegi raamat mitte ainult akadeemikutest, vaid ka õpetajatest ja eelkäijatest.

Elizabeth II oli kõige pikemalt troonil olnud valitseja Suurbritannia ajaloos Ajendatud kohusetundest ja toetatud usust, õnnelik oma koerte ja hobuste seltsis, oli ta austatud ja imetletud üle kogu maailma. Tema matus oli üleilmne sündmus, teda jäid leinama miljonid inimesed. Ta nägu oli meile tuttav markidelt ja teleriekraanilt, enam kui 96 aasta vältel pildistati teda loendamatuid kordi ja kujutati kunstis. Kuid milline oli ta tegelikult? Kes ta oli? Ja mis oli see, mis tegi ta nii eriliseks? Gyles Brandreth kohtus kuningannaga esmakordselt 20-aastasena. Järgneva viiekümne aasta jooksul kohtuti palju kordi nii avalikel kui ka eraviisilistel üritustel. Sõprus Edinburghi hertsogiga tagas Brandrethile privilegeeritud juurdepääsu Elizabeth II-le. Ta tegi aastate jooksul märkmeid, mis kõik põhinesid kohtumistel ja vestlustel kuningannaga, tema perekonna ja sõpradega, ja just need lähedased tähelepanekud teevad selle väga isikliku ülevaate kuninganna erakordsest elust ainulaadselt põnevaks. Alates Elizabethi lapsepõlvest 1920. aastatel kuni Harry ja Meghani ajastuni 2020. aastatel, tema Windsori lossis veedetud sõja-aastatest kuni surmani Balmoralis jäädvustab käesolev raamat nii kuningliku ajaloo rahutu sajandi kui ka tõeliselt tähelepanuväärse naise intiimse portree. Gyles Brandreth on tunnustatud biograaf ja bestsellerite autor, kunagine Chesteri linna parlamendisaadik ning praegune Chesteri ülikooli kantsler. Ta on asutanud projekti Poetry Together, mis toob kokku koolilapsed ja hoolduskodude elanikud tassi tee ja koogi juurde luulet kuulama; koos oma tütre Aphraga teeb ta 2022. aastal alustatud Rahvaste Ühenduse luule taskuhäälingut eesmärgiga tunnustada Rahvaste Ühendust luule kaudu.

Teos on esimene põhjalik ning tippajakirjanike kirjutatud ülevaade Venemaa gaasimonopolist Gazpromist, tema toodetavast gaasist, mis soojendab poolt Euroopat, kuid on samas ka relv ja sealjuures ohtlik relv, mis loodi kohe pärast Teist maailmasõda. Selle relva abil saab santažeerida, muuta inimesi eimiskiks või miljardäriks, tarnida võõrast ideoloogiat, mis nagu gaaski põleb, lõhkeb ja lämmatab, pidada ideoloogilist sõda. See raamat toob lugejani Gazpromi ajaloo telgitagused ja annab teada, missuguses olukorras on praegu see võimas vene relv, mille on sepitsenud seltsimehed Beria ja Hrustšov, mida õppisid ära kasutama Brežnev ja Kossõgin ning mille Tšernomõrdin ja Vajhhirev andsid Putini kätesse. Valeri Panjuškin on sündinud 1969. aastal Leningradis ning lõpetanud teatriinstituudi Moskvas režissööri ja stsenaristina. Ta töötas kümme aastat rahvusvahelise vaatlejana prominentse päevalehe Kommersant toimetuses ning pälvis 2004 Venemaa kõige olulisema ajakirjandusalase auhinna Kuldne sulg. Käesoleval ajal teeb ta kaastööd ajalehtedele Vedomosti ja Esquire ning internetiväljaandele gazeta.ru. 2006. aastal ilmus Münchenis tema raamat Mihhail Hodorkovski. Mihhail Zõgar on sündinud 1981. aastal. Ta õppis Moskvas ajakirjandust ning teeb poliitilise vaatlejana kaastööd Kommersandile ning teistele meediaväljaannetele. Tema reportaažid maailma kuumadest punktidest ilmusid 2007. aasta lõpus raamatus Sõda ja müüt.

Ammu enne seda, kui vürst Rainier III võttis naiseks Hollywoodi tähe Grace Kelly, olid Grimaldi soost vürstide voodist läbi käinud näitlejatarid, kankaanitantsijad, turunaised ja metressid. Abielluti armukese tütrega, armukadedusstseenid tipnesid kord juba avaliku kõrvakiiluga. Pöörane elu keset skandaale ja riiklikke kohustusi annab kokku selle vastupandamatu dünastia – 700-aastase ajaloo ebatavalise õuekroonika. Üsna Grimaldide lipukirja kohaselt: Deo Juvante – Jumala abiga.

Adolf Hitlerita oli Kolmas Reich mõeldamatu. Diktaatorlikul Hitleril oli hulgaliselt abilisi-käsilasi, kes end täielikult tema teenimisele pühendasid. Käsilased olid nii võimu kandjateks kui täideviijateks. Käsilased täitsid kõik Hitleri poolt antud korraldused. Käsilased andsid diktatuurile olemuse. Selle raamatu tegelased on Goebbels, Göring, Hess, Himmler, Speer ja Dönitz. Nende nimede taga peitub kuus erinevat karjääri. Meeste psühhogrammid on sarnased ja aitavad teatud määral lahti mõtestada, kuidas natsikuriteod võimalikuks said.

See raamat on oma esmaväljaandest (1992) alates olnud maailmas üks populaarseimaid Kolmandat Riiki käsitlevaid teoseid. Selles haaravas uurimuses vaadeldud kindralite, admiralide, tankikomandöride, allveeässade ja lahingulendurite seas leiame tuntuimatest isikutest Hermann Göringi, Wilhelm Keiteli, Karl Dönitzi ja Walter Modeli, kuid ka vähem tuntud, ent nendega võrdväärselt huvitavad tegelased: Erhard Milchi, juudi apteekri poja, kellest sai Luftwaffe's mees number kaks, Theodor Eicke, koonduslaagrite võrgu arhitekti ja kuulsa SS-Totenkopf'i diviisi looja, allveelaevakapten Wolfgang Lüthi, kes on vastutav 43 laeva uputamise eest, SS-Hauptsturmführer Michael Wittmanni, kes hävitas ühes lahingus 30 Nõukogude tanki, ja palju teisi.

Raamat annab nende Saksa väejuhtide iseloomujoontest, võimetest ja puudustest tõepärase ülevaate, heites kõrvale levinud eelarvamused. Tulemuseks on paljastav mosaiikpilt neist, kes juhtisid 20. sajandi kõige brutaalsemat sõjamasinat. Autorid: Dr. Samuel W. Mitcham Jr. on endine Henderson State University, Georgia Southern University ja University of Louisiana (Monroe) professor ning West Pointi Sõjaväeakadeemia külalisprofessor. Ta on rohkem kui 40 Suur-Saksamaa relvajõude käsitleva raamatu autor. Dr. Gene Mueller on Idaho Lewis and Clark University, Henderson State University ja Texas A & M University (Texarkana) endine professor ja dekaan, alates 2009 on ta pensionil. Tema koostatud feldmarssal Wilhelm Keiteli biograafia on leidnud positiivset vastukaja.

11. sajandil janunesid Põhjamerd ümbritsevate maade valitsejad võimu järele. Võimu haaramiseks vajasid nad sõjamehi, sõjameeste värbamiseks vajasid nad hõbedat ning hõbeda hankimiseks polnud muud võimalust kui sõda. See nõiaring tõmbas Põhjamaade valitsejad jõhkrasse võitlusesse ülemvõimu ja ellujäämise nimel, mille tulemusel hävisid kuningriigid ning sündis impeerium. "Huntide aeg" viib lugeja haaravale reisile läbi Inglismaa ja Skandinaavia ühise verise ajaloo, läbi varakeskaegse Euroopa, metsikute Norra fjordide ja jõukate Andaluusia linnade. Tore Skeie dramaatiline, suuresti saagadel ja skaldiluulel põhinev teos toob elavalt ja värvikalt meieni viikingite ja anglosakside maailma täis sõdu, vandenõusid, reetmist ja äraostmist.

1914. aastal Gruusias sündinud, kõige vanemast kristlikust dünastiast pärit printsessi Leonida Bagration Mukhrani elusaatus langeb kokku XX sajandi omaga, sajandi lootuste, revolutsioonide, pagenduste ja taassündidega. Täna on ta suurvürst Vladimiri, Vene keisritrooni ja Romanovite dünastia pärija lesk ning usaldab oma eluepopöa ajaloole.

Tuhat aastat tagasi valitses maailma islami tsivilisatsioon. Paljud Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia linnad olid nii arhitektuurilised, intellektuaalsed kui ka majanduslikud ilmaimed. Neis sulasid ühte sõjaline jõud, kunstiline suursugusus, äriline vägevus ning vaimne pühadus. "Islami impeeriumid" vaatleb viieteistkümne islami linna kuldaega. Alustades oma teekonda seitsmenda sajandi Mekast ja lõpetades 21. sajandi Dohaga, keskendub ajaloolane Justin Marozzi ühele linnale igal sajandil. Erakordsed arhiivimaterjalid, reisikirjad, kaardid, fotod ning meenutused nendest linnadest pakuvad uusi vaatenurki teemadele, mis sellest regioonist siiani vastu kajavad. Need materjalid räägivad loo, mis erineb märkimisväärselt tänapäeva arusaamast islami maailma kohta. Ennekõike jutustavad need tolerantsuse, pluralismi ning kosmopoliitsuse vaimust, mis valitses kunagi islami tsivilisatsiooni – ja mida paljud loodavad taas ellu äratada.

Jeruusalemm on universaalne linn, kahe rahva pealinn, kolme usundi pühamu; ta on impeeriumide auhind, kohtupäeva toimumispaik ning tänapäeva tsivilisatsioonide kokkupõrke lahinguväli. Kuningas Taavetist Barack Obamani, judaismi sünnist, kristlusest ja islamist Iisraeli-Palestiina konfliktini – see on 3000 aasta pikkune ajalugu, millesse mahuvad usk, veresaunad, fanatism ja kooseksisteerimine.

Kuidas sai sellest väikesest, suurkeskustest eemal asuvast linnast Püha linn, „maailma keskpunkt” ja tänase Lähis-Ida rahuprotsessi võti? Haaravas jutustuses näitab Simon Sebag Montefiore seda alaliselt muutuvat linna tema paljudes inkarnatsioonides, esitades iga ajastut ja iseloomu ääretult elutruult. Jeruusalemma biograafiat jutustatakse meeste ja naiste – kuningate, keisrinnade, prohvetite, poeetide, pühakute, vallutajate ja hoorade – sõdade, armulugude ning ilmutuste kaudu. Kõik need inimesed lõid, hävitasid, jäädvustasid ja uskusid Jeruusalemma. Lisaks paljudele lihtsatele jeruusalemlastele, kes on jätnud linnale oma jälje, kuuluvad selle tegelaste hulka Saalomon, Saladin ja Suleiman Tore, Kleopatra, Caligula ja Churchill, Aabraham, Jeesus ja Muhamed, Iizebel, Nebukadnetsar, Heroodes ja Nero, keiser Wilhelm II, Disraeli, Mark Twain, Rasputin ja Araabia Lawrence.

Toetudes uutele arhiivimaterjalidele, viimase aja uurimustele, oma perekonna ürikutele ja elupõlisele uurimistööle, avab Montefiore oma ainulaadses kroonikas pühaduse ja müstika, identiteedi ja impeeriumide olemust. See on raamat linnast, kus paljude uskumust mööda toimub kord apokalüpsis, ainsast linnast, mis eksisteerib nii taevas kui ka maa peal.

Uuendatud ja ajakohastatud kordustrükk.

Aleksandr Kuprin (1870–1938) sai kogeda bolševistliku hirmuvalitsuse sündi Venemaal, millele ta vastas imetlusväärse järjekindlusega täidetud kohustusega sellele märatsuslikule hullusele vastu hakata. Kunagise Nobeli-kandidaadi poliitiline publitsistika on uutel aegadel ilmunud nii Vene- kui ka välismaal mitmes väljaandes. Eesti lugejani jõuab see käesoleva valikkogu näol esmakordselt. Meil jääb üle üksnes imetleda kirjaniku hämmastavat läbinägelikkust kommunistlike võimuhaarajate suhtes ning veelgi enam veendumuslikku ettenägelikkust, et kord leiab see kuritegelik avantüür vältimatult oma ärateenitud otsa. Küll tuleb küsida, kas tänane Venemaa on selline Venemaa, mis Kuprini südamele armas?

2006. aasta novembri lõpus raputas maailma endise FSB (Venemaa julgeolekuteenistus ja KGB järeltulija) alampolkovniku jõhker mõrv Londonis. Mõrv oli kõige kurikuulsam Vene luureteenistuse välismaal sooritatud kuritegu rohkem kui kolme aastakümne jooksul. Autor Boriss Volodarski, kes konsulteeris juurdluse ajal Londoni Metropolipolitseid ja on endiselt Litvinenko lesega lähedane tuttav, on endine Venemaa sõjaväeluure ohvitser ja rahvusvaheline ekspert erioperatsioonide alal. Tema jutustus näitab, et juba 1917. aastast – alates Leninist ja Tšekaast, mis oli KGB eelkäija – on Vene eriteenistused regulaarselt korraldanud individuaalselt planeeritud mürgitamisoperatsioone üle terve maailma, et hävitada Kremli vaenlasi.

Mis oli 11. septembri sündmuste eellugu? Mida arutasid terrorirünnakute ajal ja vahetult selle järel USA president ning administratsiooni kõrgeimad juhid? Kas USA võttis terroriohtu tõsiselt ja Iraagi ründamine oli põhjendatud? Neile küsimustele otsib käesolevas raamatus vastuseid endine tippametnik Richard Clarke. See on üks viimaste aastate kõmulisemaid poliitikaraamatuid, mille tempo ja sündmused mõjuvad kohati pigem põnevusromaanina.

Autor kirjeldab Saksa armee, õhujõudude, mereväe ja Relva-SS-i üksusi, mis olid Hitleri poolt alustatud hukatusliku sõja avangardis. Raamat vaatleb lähemalt eliitüksustesse kuulunud võitlejaid, nende relvi, varustust, komandöre, taktikat, võite ja kaotusi.

Kaasakiskuv raamat kaheksast kuninglikust printsessist, keda saatus viis võõrsile ja kellest said oma uue kodumaa väljapaistvad valitsejannad. Teos on illustreeritud rohkete värvi- ja mustvalgete fotodega.

Enne, kui Elizabeth I andis Francis Drake'ile ülesande ümber maailma seilata, oli „kuninganna piraat", El Draque ehk Draakon, nagu hispaanlased teda kutsusid, ehk kõige tagaotsitum – ja edukam – mereröövel, kes eales meresid kündnud. Punapäine tulise temperamendiga Drake röövis Uuest Maailmast hõbeda- ja kullakoormatega naasvaid Hispaania aardelaevu ning krabas oma kuningannale – ja iseendale – kokku tohutu varanduse. Elizabethi heaks tegi Drake teoks võimatu: aitas vormida Inglismaast, sellest vaesunud ja isoleeritud saareriigikesest, üleilmse impeeriumi.

Raamatus kirjeldatakse Londoni ajalugu roomlaste ajastust tänapäevani. Et tegu on aga ikkagi romaaniga, siis ilmneb see ajalugu inimsaatuste kaudu. Lugeja ees avanevad nii erinevate inimeste elud nagu rooma-aja pisivõltsija Julius, dame Barnikel, kelle kõrtsis pidutseb Chaucer koos oma kaasaegsetega, Edmund Meredith ja Shakespeare'i Globe'i teatri näitlejad ning paljud teised.

Teine paranduste ja täiendustega trükk.

Indiaanlaste ajaloost Ameerika Läänes

1992. a toimetas Suurbritannia salaluureteenistus Venemaalt välja ülejooksiku, kelle Läänes viibimine jäi kuni selle raamatu ilmumiseni saladuseks. Vassili Mitrohhin töötas peaaegu 30 aastat KGB välisluure arhiivis ning 1972. a määrati ta vastutavaks selle üleviimise eest uude peakorterisse Moskva lähistel. Arhiivi eduka üleviimise ning ustava "teenistuse eest riikliku julgeoleku hüvanguks" autasustas teda välisluure ülem Vladimir Krjutškov (1991. a Moskva putši juht). Krjutškovi teadmata oli salajane dissident Mitrohhin juba kümme aastat kopeerinud ülisalajasi toimikuid. FBI on nimetanud Lenini ajaga algavat ja 1980ndate aastatega lõppevat Mitrohhini arhiivi "kõige põhjalikumaks ja ulatuslikumaks luureteabeks, mis eales on kuskilt saadud". KGB enneolematu "aardekirst" võimaldas Christopher Andrew'l heita uut valgust Nõukogude Liidu ja Ida-Lääne konflikti ajaloole.

Euroopa ja Aasia piiril, muistsete suurte sõja- ja kaubateede ristumiskohal asub Kesk- ja Kirde-Kaukaasia. Sellel territooriumil asuvad tänapäeval Dagestani, Tšetšeeni-Inguši, Põhja-Osseedi ja Kabardiini-Balkaari autonoomne vabariik ning Stavropoli krai rajoonid. Siinne loodus on mitmekesine ja rikas, nagu on vaheldusrikas ja keeruline ka tema ajalugu, mis on vajunud aastatuhandete sügavusse. Ees-Kaukaasia stepitasandikke on tallanud paljude rändrahvaste ratsude kabjad. Sküüdid ja sarmaanid, hunnid ja kasaarid, polovetsid ja mongolid on siit hord hordi järel aastasadade jooksul läbi käinud. Paljud neist jäid steppidesse kindlamalt pidama ja muutsid need kauaks ajaks oma rändlaagrite asupaigaks. Silmitsege stepiavarusi, ja te näete kõikjal kõrgumas kurgaane – ammu kadunud suguharude ja rahvaste hauakünkaid. Kõige vanemad neist tekkisid juba metalliaja koidikul (III aastatuhandel e.m.a.), viimased aga umbes 300 aastat tagasi. Ja nii nad seisavad, ümbritsetuna legendidest, andes tunnistust karmidest ja heroilistest aegadest, rahvaste rändamisest, veristest lahingutest ja inimestest – meie esivanematest.

1941. aastal langes Moskvat sakslaste kallaletungi eest kaitstes ligi miljon Vene sõdurit, rohkem kui Ühendriikidel ja Suurbritannial kogu II maailmasõja jooksul. Paljud neist polnud tegelikult sõdurid, vaid tavalised inimesed, kes võtsid relva, et oma linna kaitsta. Üliõpilased jätsid oma raamatud ja võtsid püssid, vabakslastud vangid läksid lahingusse ja naised sõdisid kõrvuti meestega Moskvasse viivatel poristel jäätunud teedel. Selleks ajaks kui Ühendriigid sõtta astusid, sakslased juba taandusid ja liitlased olid saanud otsustava võidu.

"Moskva ja moskvalased" on unikaalne teos, milles jutustatakse meelelahutuslikus vormis 19. sajandi lõpu ja 20. alguse moskvalaste elust. Minevik rullub lugeja ees lahti kogu oma mitmekesisuses: hiilguses ja viletsuses, rõõmus ja mures. Tuntud tolleaegne olukirjanik Vladimir Giljarovski ei jäta tähelepanuta ühtegi Moskva elu külge. Siin on lärmakad peod ja vaiksed jalutuskäigud hämaratel bulvaritel, šikid kauplused ja räpased ohtlikud agulid, voorimehed ja esimesed trammid.

Uus Scotland Yardi muuseum on hoiupaigaks mitmetele asitõenditele, millega eales on toime pandud kõige jubedamaid mõrvu. Väljapaneku eksponaadid on alati ehtsad kuriteopaigast leitud esemed, paljud neist otsustava tähtsusega, mis on viinud kurjategija vahistamisele ja süüdimõistmisele. Kirjutatuna kriminoloogia eriteadlase poolt ja varustatuna rikkalike illustratsioonidega, kusjuures paljud fotod on avaldatud esmakordselt, on see raamat unikaalseks teejuhiks.

Äärmiselt põnevalt kirjutatud raamatus on juttu laevakaptenite, madruste, salakaubavedajate ja Aafrikast toodud orjade värvikatest ja tihti traagilistest seiklustest. Ajalooline jutustus 16.-19. saj. orjakaubandusest; haigustest, korruptsioonist ja meresõidu ajaloost.

Pärast 1998. aasta augusti finantskrahhi paistis, et Venemaa kui superriigi päevad on loetud. Selle taastumine ja taaskehtestamine vähem kui kümne aastaga on tõeline majanduslik ja poliitiline ime. "Naftaimpeerium. Putin, võim ja uus Venemaa" räägib Venemaa dramaatilisest taastõusust maailmaareenile, heites valgust selle taassünni peamisele põhjusele, milleks on riigi üha kasvava energiarikkuse kasutamine, eesmärgiga taastada oma ajalooline suurvõimu staatus. Kirjeldanud Venemaa naftamajanduse tõusu 19. sajandist nõukogude ajani ja pärast selle lagunemist, keskendub Goldman Vladimir Putini otsutavatele püüetele valitseda uusrikastest oligarhide üle, kes tulid võimule pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Putin asus kiiresti ja jõuliselt Venemaa ettevõtteid taasriigistama ja ümber korraldama "rahvuskangelasteks" – Gazpromi-laadseteks firmadeks, mis kuuluvad peamiselt riigile ja täidavad selle käsku. Goldman näitab, kuidas Venemaa on tasunud oma välisvõla ja kogunud maailmas suuruselt kolmanda välisvaluutareservi – seda kõike tänu sellele, et riigist on saanud maailma suurim naftatootja ning maailmas suuruselt teine eksportija. Vladimir Putin ja ta kaaskond on stabiliseerinud Venemaa majanduse ja koondanud võimu taas Moskvasse ning fossiilkütused – nafta ja maagaas – on kõik selle võimalikuks teinud. Nafta ja gaasi lugu Venemaal on jutustus geopoliitilistest intriigidest, korruptsioonist, patronaažist ja võimust. Marshall Goldman jutustab seda lugu nii, nagu ainult üks maailma juhtivam Venemaa-ekspert seda suudab.

Inglise ajaloolane Orlando Figes on tänapäeva üks kõige hinnatumaid Venemaa ajaloo uurijaid, kelle värske raamat "Nataša tants" annab põhjaliku ja paeluva ülevaate Venemaa kultuuriloost 18. sajandi algusest tänapäevani. Laiaulatuslik ning erakordseid lugusid ja tegelasi kätkev teos äratab ellu pika rea pärisorjadest kunstnikke ja aristokraate, revolutsionääre ja pagulasi, vaimulikke ja vabamõtlejaid, ning selle haare ulatub Sankt-Peterburgi kaheksateistkümnenda sajandi hiilgusest stalinistliku propagandaajastuni, rahvakunstist Aasia šamaanide maagiliste rituaalideni, Puškini luulest Mussorgski muusika ja Eisensteini filmideni. Figesi raamatu pealkiri pärineb kuulsast stseenist "Sõjas ja rahus", kus noor ja ilus krahvitar Nataša kuuleb rahvaviisi ning hakkab kohe vaistlikult selle rütmi ja samme tunnetades tantsima. Tolstoi näitab, et aristokraadid võivad olla küll suursugused ja välismaal hariduse saanud, kuid südames on venelased siiski venelased. Orlando Figes uuribki oma raamatus Nataša tantsu tähendust, neid sageli vastuolulisi impulsse ja ühiseid tajusid, mis on loonud maailma ühe kõige säravama kultuuri. Ta näitab, kuidas Venemaa identsuse tunne kehastub võib-olla suuremal määral kui mõnegi teise maa oma just kultuuris ning mitte üksnes suurepärases luules, muusikas, kirjanduses ja maalides, vaid ka selle üldlevinud ideedes, kommetes ja uskumustes. Hoolimata sellest, et Venemaa on tohutu suur ja seal leidub suuri erinevusi, on just see ainuladne temperament hoidnud koos nii Euroopast kui ka Aasiast pärit inimesi ja aidanud neil omaenda hirmsa ajalooga vastamisi seistes ellu jääda. Suurepäraselt kirjutatud ja vaimustavalt elav "Nataša tants" kinnitab vene kultuuri suurust ning toob esile nende inimeste tähelepanuväärsed elukäigud, kes on seda vormistanud. Orlando Figes on Londoni ülikkooli Birkbecki kolledži ajalooprofessor. Ta sündis 1959. aastal Londonis ja õppis ajalugu Cambridgei's. Enne Birkbecki tööle asumist oli ta Cambridge'i Ülikooli Trinity kolledži ajaloo õppejõud. Ta on kirjutanud raamatud "Talupoegade Venemaa", "Kodusõda" ja "Ühe rahva tragöödia". Neist viimane sai 1997. aastal Wolfsoni Ajalooauhinna, W. Smithi kirjandusauhinna, Longmani/History Today Aasta raamatu tiitli, NCR raamatuauhinna ja Los Angelese raamatuauhinna.

Teine maailmasõda on Saksamaal endiselt tundlik teema, millest rääkimisel tõmmatakse Wechrmachti sõduri ja natsi vahele tihtilugu võrdusmärk. Maailmasõjas võidelnud mehed on muutunud neetud põlvkonnaks, kes esialgu sunniti võitlema, seejärel üleelatust vaikima ning nooremate põlvede põlgust taluma. Seejuures ei ole ajaloolased kunagi kahelnud, et sõjakuritegudes ja holokaustis osales siiski vaid väike osa Wehrmachti sõduritest. Kuidas ikkagi suutsid sakslaste isad ja vanaisad Stalingradi katla väljakannatamatus näljas ning pakases või Aafrika piinavas kuumuses vastu pidada? Mis tundeid tekitasid neis meestes 1939. aasta verine pühapäev Poolas, vangilaagrites nälga surnud kamraadid või Normandia dessandi ajal toimunud veresaun? Kuidas pääseda eluga, kui su hävitaja Vahemere kohal alla tulistatakse ja sa üksi vette hulpima jääd? Teise maailmasõja tähtsaimatest lahingutest osa võtnud 13 Saksa sõdurit räägivad viimast korda ja otsekoheselt sellest, mida nad üle elasid. Neid kuulates tasub küsida, kas neid ikka saab üheselt hukka mõista.

6. juunil 1944 toimus sõjaajaloo suurim dessantoperatsioon. Inglismaa lõunaranniku sadamatest väljunud laevastik tõi liitlasväed tagasi Mandri-Euroopasse. Stephen Badsey kokkuvõtlik ülevaade nn D-Day mere- ja õhudessandist, dramaatilistest kokkupõrgetest, Caeni vallutamisest, „Cobra” ofensiivist ja sakslaste tõrjumisest Seine’i jõeni annab hea ettekujutuse II maailmasõja otsustavast operatsioonist läänerindel, misjärel jäi õhku veel vaid küsimus, kui kiiresti Saksamaa kapituleerub.

OLIGARHID on dramaatiline lugu ülisuurest rahast ja võimust maailma julgeimas kapitalistlikus eksperimendis, milles väike noorte ettevõtjate grupp sai maailma rikkaimateks inimesteks ning saavutas selle käigus kontrolli supervõimsa riigi langeva presidendi üle. Kahe aastakümne lugu on täis saatuslikke võimuvõitlusi ja paeluvaid elukäike ning kirjeldab ka Venemaa maffia kuldaega. Samuti tutvustatakse 1990ndate julgeid erastamisprotsesse, üleminekut riigikapitalismile ning majanduse plahvatuslikku kasvu 2000ndail.

1944. aasta augustis, Jätkusõja viimastel nädalatel, sai Mannerheimi risti rüütel Ilmari Honkanen ülesande juhtida kaugluureüksuse rünnakut Petroskoi raudteesõlmele. Vaenlase tagalasse viidi 50 meest, kes pidid takistama raudteetransporti rindejoonele Põhja-Karjalas ning kiirendama sellega rahuläbirääkimisi. Operatsiooniplaan ja selleks kokku pandud rühm olid suurepärased, ent ülesannet täites läks pea kõik viltu: üks mehi vedanud lennukitest kukkus alla, lisavarustust toonud lendur sõitis purjuspäi vastu puud ja üksuse juht haigestus. Raskustest hoolimata lõigati Petroskoisse viiv raudtee mitmest kohast läbi, ent siis tuli tagaajajate eest põgeneda. Relvarahu sõlmimise ajal oli üksus veel vaenlase tagalas. "Operatsioon Hokki" jutustab esimest korda loo Soome suurimast dessantoperatsioonist. Raamat põhineb veteranide meenutustel, retkest säilinud fotodel ning ära peidetud sõjapäevikul. Raamat on Soome tunnustatuima aimekirjandusauhinna Tieto-Finlandia nominent.

"Pariislased" algab Prantsuse revolutsiooni koidikul ja lõpeb tänapäevaga, mõnikord põigatakse aga ka keskaega ja eelajaloolisse minevikku. Graham Robb jälgib linna laienemist ühelt Seine'i saarelt, mis oli koduks pariiside hõimule, praeguste eeslinnadeni, mis ajavad tänapäeval suurema hirmu nahka kui noil aegadel, mil seal luusisid ringi maanteeröövlid ja hundid.

Autor on loonud omamoodi miniatuurse "Inimliku komöödia" Pariisist, milles linna ajaloole heidavad valgust tema elanike tegelikud kogemused. Kõik lood on tõesti sündinud ja igaüks neist moodustab omaette terviku, ent leidub ka vastavusi ja ristumisi – nii otseseid kui müstilisi –, mis täidavad ajaliste ja ruumiliste maamärkide rolli.

Autor kirjeldab mitmeid ülemaailmse kuulsuse omandanud silmapaistvaid kultuurimälestisi, nagu Prantsusmaa ja Hispaania kiviaegsed koopamaalid, Abu-Simbeli templid Alam-Nuubias, Pärsia muistse pealinna Persepolise varemed, Kartaago kaubalinn Põhja-Aafrikas, Angkori ehitusmälestised Kagu-Aasias, Veneetsia, Petrodvoretsi lossid ja iidse Novgorodi aarded. Kõigist neist jutustab autor noorele lugejale huvitavalt ja haaravalt. Seejuures on autor seadnud esikohale kultuurimälestiste kaitsmise idee, võitluse kultuurimälestiste säilitamiseks järeltulevatele põlvedele.

Peruu poeedi, kriitiku, nimeka prosaisti ja ajaloolase Ricardo Palma (1833-1919) raamat on elurõõmus ja värvikas panoraam Peruu kirevast ajaloost. Ajaloolise taustaga lood annavad kujuka pildi meile (veel) võõra maa kommetest ja tavadest ning parandavad nii mõnegi väärkujutluse. Käesoleva raamatu ilmumine on mõeldud tähistama 500 aasta möödumist Ameerika avastamisest Kolumbuse poolt.

"Prantsusmaa. Ajalugu seiklustes" on isikupärane ja haarav jutustus, millest õhkub autori elu jooksul kogutud tarkust ja kirge. Siin ühinevad romaanikirjaniku stiil ja õpetlase sügavad teadmised. Kohati naljakasse, pidevalt üllatavasse jutustusse pole kuhjatud fakte ja aastaarve, selle asemel loob autor Prantsusmaast hämmastava sümfoonilise panoraami Gallia ja Rooma aegadest kuni liikumiste #MeToo ja Black Lives Matter ning kollavestide ja Covid-19 aastateni. Kirjaniku Prantsusmaal elamise, töötamise ja reisimise aegsed seiklused ning avastused seovad müstilise rännaku ajas ja ruumis maalähedaste kogemustega. Sõja- ja revolutsioonistseenid Provence’i tasandikest Pariisi slummide ja bulvariteni ning mõned tegelased – Caesar, Karl Suur, Louis XIV, Napoléon Bonaparte, kindral de Gaulle – võivad olla tuttavad, kuid kõiki näidatakse siin veidi teises valguses. Paljud teised sündmused, kohad ja inimesed ei ole Prantsusmaad käsitlevates ajalootekstides kunagi varem esinenud – aurumasin gooti katedraalis, hiiglaslik puu Prantsusmaa keskpunktis, salapärased katsed kippuda autori elu kallale… Ligi pool sajandit uurimistööd ja kondiauruga liikuval kaherattalisel ajamasinal – jalgrattal – läbitud viiskümmend tuhat kilomeetrit – nii on valminud see raamat, mida lugedes võivad paadunumadki frankofiilid ehk imestada, kas nad ikka üldse tunnevad seda terra incognita’t Euraasia läänepoolses servas, mis praegu kannab nime Prantsusmaa. Graham Robb on sündinud 1958. aastal Manchesteris, õppinud ja ka töötanud Oxfordis Exeteri kolledžis. Ta on kirjutanud Prantsusmaa ajaloost ja kirjandusest. Eesti keelde on seni tõlgitud tema Whitbreadi auhinna võitnud biograafia "Victor Hugo" (Varrak, 2000), nii Duff Cooperi kui ka Kuningliku Kirjandusühingu Ondaatje auhinnaga pärjatud "Prantsusmaa avastamine" (Varrak, 2010) ja "Pariislased" (Varrak, 2012), mille eest autasustas Pariisi linn teda linna aumedaliga. Graham Robb elab Inglismaa ja Šotimaa piirialal.

Miks Stalin kõrvaldas oma armee juhid Teise maailmasõja eelõhtul? Miks hävitati Punaarmee kõrgem juhtivkoosseis? Üldtuntud arvamuse kiuste tõestab Viktor Suvorov, et Stalin toimis õigesti, täpselt ja otsustavalt, puhastades "geniaalsetest" väejuhtidest.

„Rändajad Soome sillal“ räägib inimestest, kes liikusid üle Soome lahe ehk Soome sillal, ja nende kogemustest 19. sajandi Soomes ja Eestis. Liikusid nii soome ja eesti rahvusliku liikumise tegelased kui ka hõimutöö aktivistid, kuid liikusid ka soomerootslased, venelased ja baltisaksa aadlikud, kelle huvi elu vastu Soome lahe teisel kaldal hoidsid üleval muud asjad kui keelesugulus või hõimuaade.

Eriti siis, kui aurulaevade liiklus oli alles alanud, oli juba Soome silla ületamine paras elamus. Ühtedele oli reis vaid „kruiis“, mille ajal tutvuti kiiresti Helsingi või Tallinna ehk Rääväliga, kuid teistele, keda oli palju rohkem, oli see laevareis teekonna algus teisele maale, kus siis ka pikemalt ringi liiguti. Niimoodi liikusid Soome sillal näiteks Elias Lönnrot, August Ahlqvist, Yrjö Koskinen, Julius Krohn, Lydia Koidula ja paljud teised.

Liikusid inimesed, kuid liigutati ka muid asju. Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ käsikiri viidi trükkimiseks Kuopiosse, ja kui soomlaste laul „Maamme“ (J. V. Jannseni tõlkes „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“) võeti 1869. aastal esimese üldlaulupeo kavva, levis see kiiresti eesti lauluraamatute ja laulukooride kaudu ja sellest sai lõpuks Eesti hümn. Tihenevad sidemed panid innukamad eestlastest Soome-sõbrad unistama juba nende maade ja rahvaste ühendamisest.