Käesolev raamat kujutab endast märkmeid ühelt lõbureisilt. Kui tegemist oleks olnud mõne tõsist laadi teadusliku ekspeditsiooni kirjeldusega, oleks antud teos omandanud taolise tõsiduse, taolise põhjalikkuse ja taolise mõjuva ebaselguse, mis on nii omane seda laadi raamatutele, ent samal ajal ometi nii väga köitev.

Raamatusse on kogutud suure ameerika satiiriku Mark Twaini usu- ja kirikuvastased teosed. "Kirjad Maa pealt" jäid üle viiekümne aasta lugejatele tundmatuks ning nad nägid päevavalgust alles 1962. aastal New Yorgis. Raamatusse on kogutud ka teisi ateistlikke jutustusi, esseesid, pamflette, mis iseloomustavad autorit kui veendunud ateisti, leppimatut võitlejat julmuse, ebaõigluse ja silmakirjalikkuse vastu.

Tehke Tom Sawyeri ja tema sõprade seltsis läbi hulk imelisi seiklusi salaseltside moodustamine, mereröövlite mängimine, omaenda matusetalitusel käimine ja isegi mõrvaloo lahendamine. Sõitke mööda Mississippi jõge allavoolu väiksesse Missouri linnakesse, kus iga päev toob kaasa uue seikluse, ja saage teada, kui põnev võib olla ühe poisi elu! Huckleberry Finn pääseb oma õela joodikust isa käest, kes püüab tema raha enda kätte saada. Ta sõbruneb ärajooksnud orja Jimiga ning koos sõidavad nad parvega mööda Mississippit vabaduse poole. Nad kohtuvad reisil varaste ja mõrtsukatega, kurjategijate ja kelmidega. Mark Twaini ajatu lugu jutustab poisist, kes õpib tundma elu rõõme ja valusid.

Romaanis leidub küllaga seda, mille üle XXI sajandi alguses mõtiskleda. See romaan ongi mõtlemiseks, alates juba teadlikust võõritusvõttest, mida autor kasutab, saates oma kaasaegse Connecticuti jänki VI sajandisse, muistsete brittide legendaarse kuninga Arthuri õukonda. Twaini jänki püüab kuningas Arthuri riigi lihtrahvast viletsuseilmast, kiriku ja rüütelkonna türannia alt siiralt välja aidata. Võõritus osutab paroodiale keskaegse ilmavaate ja pimeduse üle, aga ka nende ajalooromaanide üle, mis alates Walter Scottist on püüdnud lugejat püüda muistsete aegade nostalgilisse ulma.