Teadus

Visandatakse muinasastronoomia ja -kalendriloo uudne käsitlusviis koos arusaamiseks vajalike taustteadmistega. Keskne on katse taastada jääaja inimese taevapilti ja tõlgitseda "Kalevala" ainest astronoomia seisukohtadelt. Hilisemat arengut jälgitakse meie kalendriloo kujunemise suunas. Raamat kõigile kultuuriloost ja taevalaotusest huvitatuile

Kogumikus on 51 artiklit eri teadusaladelt. Esindatud on humanitaarteadused ja teoloogia, õigus, majandus ja sotsioloogia, põllumajandus ja metsandus, meditsiin ning loodusteadused. 36 artikli autorit elavad Rootsis, 5 Saksamaal, 5 USA-s, 2 Kanadas. Artiklid on viies keeles, kusjuures ainult kolm on rootsi ja kaks eesti keeles. Need on varustatud inglise-, prantsuse- või saksakeelse kokkuvõttega.

Sisukord:
* Aeg ja Päike
* Preestrid ja püramiidid
* Ratas ja kaalupommid
* Täht ja teekond
* Tarkus ja filosoofia
* Null ja geniaalsus
* Kera ja raskusjõud
* Jõud ja voolujooned

Vaba Akadeemia raamatusarja esimese raamatu aluseks on Vabas Akadeemias peetud astronoomialoengud. „Tänapäeval ei piisa taevakehade kirjeldamiseks enam sellest, kui astronoom istub teleskoobi kõrval, vaatab palja silmaga okulaari ja kirjutab või joonistab üles, mida ta teleskoobis näeb. Taevakehade vaatlemiseks tuleb kasutusele võtta väga keeruline tehnika, kuid ka sellest jääb väheks, sest vaatlusest saame vaid arvude rea. Selleks et aru saada, mida need arvud tähendavad, tuleb sageli appi võtta teoreetiline füüsika. Ja kui tahame teada saada taevakehade või isegi kogu Universumi minevikku või tulevikku, tuleb meil tegelda uuritavate objektide matemaatilise ja füüsikalise modelleerimisega, sest inimese eluiga on kaugelt liiga lühike, et näiteks tähtede evolutsiooni vaatlustega kindlaks teha. Samas võib evolutsioon teinekord liigagi tormiline olla, näiteks supernoovades. Kõik see teeb mitteastronoomile tänapäeva astronoomiast arusaamise keeruliseks. Raamat ongi kirjutatud eesmärgiga, et taevastest protsessidest oleks lihtsam aru saada.“

Raamat annab ülevaate loomorganismide keemilisest koostisest ja loomsetes kudedes toimuvatest biokeemilistest protsessidest. Raamat jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas käsitletakse loomorganismide keemilist koostist ja iseloomustatakse nende koostisesse kuuluvaid aineid. Teine osa on pühendatud toidus leiduvate ainete seedumisele ja looma kehaomasteks aineteks muudnumisele, kusjuures vaadeldakse süsivesikute, rasvade, valkude, mineraalide ja vee ainevahetust. Kolmandas osas käsitletakse vere, närvikoe, lihaskoe, uriini, piima ja munade keemiat.

Mis käivitab biorütme?
Millel põhineb mõnede elusorganismide võime mõõta aega?

Neid seni veel lõplikult lahendamata probleeme käsitleb ameerika bioloogi Ritchie R. Wardi populaarne raamat. Tutvume mitmete väljapaistvate biorütmide uurijate ning nende poolt loodud teooriate ja kavandatud eksperimentidega, mis kokkuvõttes annab hea ülevaate uue teadusharu – biokronomeetria tekkest ja arengust.

Miks uuritakse lindude lendamist? Miks huvitab teadlasi delfiinide ujumisviis? Mille poolest võib kasulik olla nahkhiir? Kas konnaski on midagi uurimisväärset? Need on vaid osa küsimustest, millega tegeleb bioonika.

Teaduskonverents Eesti Rahvusraamatukogus 12. märtsil 2005

Rikkalikult illustreeritud populaarteaduslikus raamatus antakse ülevaade Eesti maa-ala pinnamoe ja pinnakatte kujunemisest ning taimestiku ja loomastiku arengust jääajal. Tutvustatakse mandrijää taandumist ja Läänemere arengulugu, Eesti jõgedevõrgu kujunemist, maakoore tektoonilisi liikumisi ning pärastjääaegset inimasustust. Näidatakse, kuidas maakoore pindmiste osade ehitus mõjustab inimese elu- ja tootmistegevust. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, kuid pakub kahtlemata huvi ka geoloogia ja geograafia eriala üliõpilastele ning vastava eriala spetsialistidele.

Mis on elu? Tunnustatud füsioloog ja üks süsteemibioloogia rajajatest Denis Noble püüab selles väga isiklikus ja kohati sügavalt poeetilises raamatus vastata just sellele küsimusele. Autor väidab, et elu alusküsimustele vastuste saamiseks tuleb meil vaadata kaugemale, kui võimaldab pelgalt geenikeskne vaade bioloogiale.

Genoom ise ei ole elu.

Mõistmaks elu olemust, tuleb meil oma vaadet radikaalselt muuta ning uurida elu paljudel tasanditel korraga, võttes seejuures arvesse ka tasanditevahelist vastastikmõju ja erinevaid tagasisidemehhanisme geenide, rakkude, organite, süsteemide, organismide ja keskkonna vahel. Sel juhul avaldub elu protsessina, mis tuksleb kõiki neid tasandeid siduvas võrgustikus. Just see, väidab Noble, on elu muusika.

Denis Noble (snd 1936) on Oxfordi ülikooli südame ja vereringe füsioloogia emeriitprofessor. Ta on varem avaldanud mõjuka esseekogumiku „Elu loogika“ (1993). Samuti mängis ta olulist rolli füsioomiprojekti (Physiome Project) käivitamisel. See oli üks esimesi rahvusvahelisi süsteemibioloogia uurimisprojekte, millele ajakiri Science pühendas 2002. aastal erinumbri.

Nimekas ameerika füüsik Steven Weinberg jutustab oma raamatus köitvalt ja üldarusaadavalt universumi tekkimisest, nii nagu see paistab meie praeguste teadmiste valguses. Esitatakse kuuma universumi mudelit kinnitavaid fakte ja tutvustatakse viimaste aastate suuri avastusi astrofüüsikas. Huvitavalt ja teaduslikult täpselt on kirjeldatud universumi arengut esimestel hetkedel pärast suurt pauku. Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi kosmoloogiaprobleemide vastu.

Sisukord: Mis on geneetika? Gregor Mendel Kromosoomid Geenid Mendeli esimene seadus: tunnuste lahknemine Veidi statistikat Lammastest, naaritsatest ja koertest Geenid, mis tapavad Ahvidest ja inimestest Inimese vererühmad Lapsi varitsev oht Geneetiline konsultatsioon Eugeenika “See on poiss” “Isa tütar, ema poeg” Loomus ja kasvatus Kaksikud Kas intelligentsus langeb? Elu mäng – Mendeli teine seadus Aheldunud geenid Johannseni oad Lugu õnnestumisest – hübriidmais Geenid ja tunnused Mida geen teeb Mis on geen? DNH Mutatsioon Pärilikkus – geenide monopol Evolutsioon geneetiku silmadega Register

Geenid kontrollivad meie keha talitlust ja neist sõltub, millised me välja näeme. Miks siis ikkagi mõjutab meid ka keskkond, kus me elame ja see, mida me sööme? Kas geenitehnoloogia hakkab muutma meid kõiki? Kas geenitehnoloogia areng toob inimkonnale head või halba? Omapärane koomiksiraamat tutvustab kõige olulisemaid geneetikaga seotud küsimusi -- seda lugedes avaneb tulevik, mille juured peituvad minevikus.

Autorile omases ladusas käsitluslaadis tutvustatakse tähtsamaid metalle ja mittemetalle, nende ühendeid ning sulameid. Elementide ja ühendite kasutusalad on esitatud keemia kui teaduse arengu taustal. Vaadeldakse nende tähtsust tööstuses, kosmonautikas, tuumaenergeetikas, põllumajanduses ja meditsiinis. Käsitletakse kuuma- ja korrosioonikindlaid, ülitugevaid ja ülikergeid sulameid, magnetmaterjale ning teisi eriomadustega aineid. Kirjeldatakse uusi tehnoloogilisi meetodeid. Pakub huvi laiale lugejaskonnale.

Süvameresukeldumise minevikust ja tänapäevast.

192-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Valik sisukorrast: Eessõna, Ülesanded, Ülesannete lahendused, Teooria, Sümbolite loogika tähtsus, Tsiteeritud kirjandus.

 

Algupärand tšehhi keeles. - Eestikeelne tõlge tehtud venekeelse autoriseeritud, ümbertöötatud ja parandatud väljaande järgi

Sisukord:
Mida õieti kujutab endast tuumafüüsika
Tuumafüüsika ja Einsteini teooria
Tuumafüüsika ja kvantmehaanika
Osakeste interaktsioonid ja muundumised
"Energia massist"
Aatomienergia
Seos teiste teadustega
Põnev kollektsioon
Mõned lahendamata probleemid

Raamat "Jäljed kivil" jutustab sellest, kuidas sündis Maa, kuidas tekkisid temal mandrid ja ookeanid, jõed ja mäed, vulkaanid ja jääliustikud, kuidas Maa peal ilmus ja arenes elu esimestest ainuraksetest organismidest ja vetikatest kuni kõrgemate taimedeni ja imetajate loomadeni.

Esmapilgul tundub looduses valitsevate vastastikuste mõjude pilt lõpmatult keeruline. Lõppkokkuvõttes taandub aga kogu see mitmekesisus väga väikesele arvule põhijõududele. Millised on need põhijõud? Kui palju neid on? Kuidas nad taandavad kogu keerulise seoste pildi meid ümbritsevas maailmas? Sellest tahaksimegi rääkida oma raamatus. Esimeses peatükis räägitakse sellest, mis on jõud. Järgmised viis peatükki käsitlevad gravitatsioonijõude, elektromagnetilisi jõude, tuumajõude ja nõrku vastastikmõjusid. Viimane peatükk jutustab kaasaegse teoreetilise füüsika kõige aktuaalsematest probleemidest, mis on praegu päevakorral.

Käesoleva raamatu autor on põhjalikult uurinud kaja kasutamist loomariigis ja jõudnud mitmetele huvitavatele järeldustele, mis peaksid ootamatuseks olema paljudele lugejatele.

"See jutustus sündmustest, mis viisid DNA kui geneetilise alusmaterjali struktuuri lahendamisele, on mitmel viisil ainulaadne. Kõigepealt pakub jutustus teaduslikku huvi. DNA struktuuri avastamine Cricki ja Watsoni poolt ja selle bioloogiline tähendus oli üks sajandi suurimaid teadussündmusi. Sellest on inspiratsiooni saanud hämmastavalt palju teadlasi. Biokeemias põhjustas see plahvatuse, mis kujundas ümber kogu teadusharu. Olen üks nendest, kes on sundinud autorit kirja panema oma mälestused, niikaua kui need veel tema peas värsked on, teades kui väärtuslikud need teaduse ajaloo jaoks on.

Tulemus ületab ootused. Viimased peatükid, milles nii eredalt kirjeldatakse uue idee sündi, on nagu suurejooneline draama, kus pinge tõuseb ja tõuseb kuni lõpliku haripunktini. Ma ei tea ühtegi teist näidet, kus lugeja saaks nii vahetult jagada uurija püüdlusi ja kõhklusi ning lõpuks võidurõõmu."

Miks on haigutamine nakkav? Millised on viimased andmed muna ja kana probleemi kohta? Kas aeg oli juba olemas, kui "aeg" algas? Kas taimed tunnevad valu? Mis juhtuks, kui ma kukuksin musta auku?

"Kas sina tead?" teises osas võtab autor käsile elus ja eluta looduse ning universumi ning pakub vastuseid mõningatele esmapilgul veidratele, kuid täiesti põhjendatud küsimustele.

Raamatus räägitakse katsetest, mis on olnud pöördepunktiks füüsika arengus. Autor alustab Galilei ja Newtoni esimeste katsete kirjeldamisega ning jõuab välja Rutherfordi, Millikani ja Michelsoni katseteni, nendeni, millel baseerub nüüdisfüüsika. Raamat on kirjutatud huvitavalt ja emotsionaalselt, selles on arvukalt valemeid ja sisukaid kõrvalepõikeid teadusfilosoofia valdkonda ning see peaks huvi pakkuma kõigile, keda paelub füüsika.

Raamatuga „Kliima. Uus lugu" pakub Eisenstein välja uudse vaate kliimamuutustele ja selle juurpõhjustele, keskendudes küsimusele, kuidas saame inimkonnana oma mõtlemist muuta nii, et võiks toimuda ökoloogiline tervenemine. Eisensteini sõnul on probleemiks meie suhtumine loodusesse. Oleme taandanud looduse kvantitatiivseteks näitajateks ja see omakorda on viinud meid sügava ilmajäetuse tundeni. Ökoloogiline tervenemine saab toimuda vaid juhul, kui suudame orienteeruda ümber kvalitatiivsele arengule. Õnnestumise võtmeks on meie sisemine kasvamine. Ainult siis, kui suudame taastada oma sisemise ökosüsteemi, tundmis- ja armastamisvõime täiuse, on lootust taastada ka väline ökosüsteem.

1957. aastal tekkinud perkolatsiooni- ehk läbivoolamisteooria on võitnud kindla koha nii füüsikas kui keemias. Lugeja tutvub selle teooria alustega ja mitmesuguste rakendustega. Tähelepanu on pööratud süsteemi geomeetriliste ja füüsikaliste omaduste seosele läbivoolamisläve ümbruses. Rakendusnäidetena vaadeldakse lisandeid sisaldavate pooljuhtide elektrijuhtivust, lisanditega ferromagneetikute omadusi jms. Raamat täppisteadustest huvitatud lugejaile alates keskkooliõpilastest ja üliõpilastest kuni spetsialistideni.

"Kõuepilvede saatel" on mõnikümmend mälestuskildu nähtust, kuuldust ja kaasaelatust ajavahemikus 1921–1939. Need on seotud peamiselt kaastööga ajalehtedele ja kutselise ajakirjaniku tegevusega toimetuse laua taga. Sadade isikutega – osa neist meie tookordse avaliku elu tegelased nii poliitilisel kui kultuurilisel alal – on ajakirjaniku kutsetöö viinud mind kokkupuutumisse ja mõndagi sellest on talletunud mälu varamusse. "Saatuslikus kolmnurgas" on jätkuna teosele "Kõuepilvede saatel" kogu sündmusküllaseid mälestusi baaside-ajast kuni autori Eestist lahkumiseni 1944. aastal. Autoril on tulnud läbida keerulisi olukordi olles jälitatud nii NKVD kui ka Saksa SD poolt. Ta jutustab hulga avalikkusele seni tundmata juhtumeid tolleaegse meeleolu värvikalt joonistatud taustal. Teoses esineb üle saja nime, osa neist meie avaliku elu tegelasi. Kõiki on vaadeldud ning hinnatud Eesti iseseisvuse vaimus tegeleva isiku aspektist, püüdes nende käitumist ka inimlikult mõista. "Läbi varemete" jätkab Raag oma mälestusi, seekord aastatest 1944–1949, alates meresõidust Saksamaale ja elust seal, käsitledes peamiselt laagrielu mitmes põgenikelaagris, lõpetades lahkumisega USA-sse. Aine on jaotatud viiekümnesse eri peatükki, see sisaldab rohkesti autentset materjali, käsitledes laagrielu igapäevaseid sündmusi ja nende juhtimist, võimude skriinimisi, venelaste külaskäiku, eestlaste kultuurilist isetegevust – ajakirjanduse organiseerimist, laulukoore, kirjandusvõistlusi, näitusi jne. Terava pilguga nähtuna, värvikalt kirjeldatuna libiseb meie silme eest mööda see aeg nagu vana, juba ununenud film.

„Kuidas vältida kliimakatastroofi“ selgitab, mida on vaja inimkonnal teha selleks, et hüpata viimases peatuses maha kiirrongilt, mis tuiskab vältimatu katastroofi poole ning miks usub Bill Gates, et me saame sellega hakkama. 51 miljardit tonni on kasvuhoonegaaside kogus, mille paiskame igal aastal atmosfääri. Null on number, mille poole peame püüdlema, ütleb Gates. Põhjus on lihtne: kasvuhoonegaasid hoiavad soojust kinni, tõstes maakera keskmist pinnatemperatuuri. Mida kõrgem see on, seda keerulisem on inimkonnal ellu jääda, õitsengust rääkimata. Seega on kliimamuutuse üheks võtmeküsimuseks, kuidas toota puhast energiat, mis oleks sama soodne ja töökindel kui fossiilkütus. Gates tunnistab isegi, et nii mõnegi silmis ei pruugi ta olla just parim mees kliimamuutuste teemal sõna võtma: lõppude lõpuks kuulub talle mitu suurt maja, ta lendab eralennukitega jne. Ent näidake Gatesile probleemi ja ta sööstab otsima viise, kuidas seda lahendada. Just sel põhjusel on ta paigutanud enam kui miljard dollarit arendustesse, mille puhul on lootust, et need aitavad maailmal nulli jõuda. Ta panustab roheenergia algfaasi teadusuuringutesse, investeerib paljulubavatesse roheenergiafirmadesse, toetab seadusandlust, mis võiks anda hoogu murrangulistele saavutustele üle maailma ning ärgitab kõiki teisigi, kel selleks vähegi ressurssi, sama tegema. Raamatus „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ pakub Gates välja mitmeid lahendusi, mille abil pöörata inimkond ühes meie planeediga kliimakatastroofi kursilt kõrvale. ¤ Esimene peatükk selgitab, miks on vaja jõuda nulli ning mida teame (ja mida mitte) sellest, kuidas hakkab temperatuuri tõus meid mõjutama. ¤ Teine peatükk keskendub väljakutsetele, millega tuleb meil paratamatult rinda pista. ¤ Kolmas peatükk harutab lahti segadust tekitavad statistilised näitajad ning kliimamuutuste-teemalised küsimused. ¤ Peatükid neljandast üheksandani kirjeldavad valdkondi, kus võib tehnoloogia kasuks tulla ja kus on veel läbimurret vaja. ¤ Viimased peatükid keskenduvad seadusandlusele ning sammudele, mida saab igaüks astuda, et nullile lähemale jõuda. Olgu tegu vastutustundliku kodaniku, ettevõtja või poliitikuga, absoluutselt igaüks saab inimkonna ning meie planeedi heaolu nimel midagi ära teha. Visionäär Gates lükkab oma raamatuga „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ mõtted liikuma, et need seejärel tegudeks teha.

150 küsimust, mida võib teistele esitada, aga sageli jäädakse vastus võlgu. Selles raamatus leiab küsimustele lihtsad ja konkreetsed vastused.

Miks puit ei ole nõrgem ning teras tugevam? Miks klaas mõnikord puruneb kildudeks, aga mõnikord paindub nagu vedru? Miks laevad murduvad pooleks? Mis on vedelik ja kas siirup on vedelik? Kõik need küsimused puudutavad materjalide loomust ja nendega tegeldakse tugevusõpetuses. Professor Gordoni jutustus sellest kiiresti arenevast teadusharust, mis mõjutab juba kõige erinevamaid elualasid, demonstreerib väga ilmekalt seda, missugusel viisil teadlased lahendavad oma probleeme.

"Miljon miksi 3" on temaatiline entsüklopeedia, mille eesmärk on rahuldada noorte – ja mitte enam nii väga noorte! – uudishimu kõikides valdkondades, mis neid huvitavad.

Kuulsa loodusteadlase raamat Universiumi arengust. Mõeldud nii huvilisele keskkooliõpilasele kui ka spetsialistile.

Null, tühjus, eimiski, olematus. Mitte milleski peitub palju rohkemat kui me arvatagi oskame. Teadlased on juba pikki sajandeid olnud veendunud, et mittemiski on võti mõistmaks absoluutselt kõike – miks osakestel on mass või kuidas universum laieneb – ilma mittemiskita oleksime me täpipealt eikuskil. Absoluutne null (kõige külmem võimalik külm) ja platseebo, kõigile matemaatikatundidest tuntud null, lambipirnide, ülijuhtide, vaakumi, tumeenergia, ja aja sünni hämmastav võim – need kõik on mitte millegi erinevad tahud.

Artiklikogu naisliikumisest, feminismist ja teadusest.

Raamat viib lugeja üldrelatiivsusteooria astrofüüsikaliste rakenduste maailma, kusjuures põhitähelepanu on koondatud ülipõnevale mustade aukude probleemile.

Sisukord: Alfred Bernhard Nobel, Füüsika, Keemia, Füsioloogia ja meditsiin, Kirjandus, Rahu, Majandus, 2004. aasta laureaadid.

Kui COVID-19 pandeemia lahvatas, oli seda justkui raske uskuda. Veel 2020. aasta talvel kinnitasid Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid nädalate kaupa, et kiiresti leviv nakkus ei ole pandeemia, vaid "enneolematu haiguspuhang". Hetkeks, mil planeedi kõrgeimad ametnikud tunnistasid, milline mikroobne tõusulaine oli meid tegelikult tabanud, olid sellesse enam kui sajad tuhanded hinged üle maailma nakatunud. Saatus, mis ootas veel miljoneid ees. See haigustekitaja paljastas kõik meie varjatud nõrkused ja pikalt ignoreeritud probleemid. Kui 19. sajandi koolerapuhangu ajal loobiti tänavatel arste kividega ning vihased massid põletasid maha karantiinihaiglaid, siis nüüd läksid käiku tatti pritsivad süljenäärmed ning terariistad, et lõigata läbi meditsiinipersonali autorehvid. Ajal, mil näpuga näidati hiinlaste, metsloomade, müstiliste laborite, poliitiliste vaenlaste ja kahtlaste rahvusvaheliste autoriteetide peale, levis viirus lakkamatult edasi. Kui kohutavalt tuttav see kõik oli. Tunnustatud teadusajakirjanik Sonia Shah räägib pandeemiate loo, vaadatuna läbi inimkonna panuse. Nende tulevik, nii nagu ka minevik, on tihedalt seotud meie omaga. Patogeen, mis põhjustab järgmise pandeemia, hiilib juba täna meie keskel. Me lihtsalt ei tea veel selle nime ega päritolu. Nimetagem seda "koolera lapseks", sest tõenäoliselt läbib seegi haiguspuhang kooleraga sarnase tee. Just koolerast, haigusest, mis tapab kiiresti, saab raamat alguse. Sissejuhatuseks räägib autor loo kaasreisijast, mis juhtus aastal 2013 teel Haitilt Floridasse, nentides, et esmalt tunneb nakatunu end üsna hästi. Kohe nii, et hommikul veel korralik einegi pintslisse pista, et seejärel mööda tolmuseid, löökauke täis teid hotellist lennujaama seigelda. Kuigi tapja pruulib väsimatult soolestikus edasi, maitseb ka lennujaama kohviku saiakene päris hästi. Alles siis, kui nakatunu oli end lennuki vahekäigust läbi pressinud ning kergelt räsitud istmele maandunud, katkestas koolera julmalt tema reisi. Kui lennufirma töötaja oli desinfitseerimisvahendite järele tormates ülejäänud reisijatele selgituseks hüüdnud, et "Üks mees pasandas end täis", polnud enam mingit kahtlust, mis oli kooleraepideemiast räsitud Haitil just juhtunud.

Hägune sõrmejälg, üksik karv, tilgake verd, imepeenike kiud, hambajäljed surnukehal... ka kõige väiksem vihje võib aidata kohtuekspertidel leida üles tapja või tõestada kellegi süütust. Kasutades selliseid võimsaid relvi nagu daktüloskoopia, ballistika ning DNA võrdlused, suudavad tänapäeva kohtueksperdid välja tuua fakte ning avastada olulisi üksikasju, mis võivad viia mõrvari süüdimõistmiseni või aidata tõestada kahtlusaluse süütust. Toetudes 20-le tegelikkuses aset leidnud juhtumile, nagu näiteks pommiplahvatus Maailma Kaubanduskeskuses, O. J. Simpsoni kohtuasi ning sarimõrvar Ted Bundy juhtum, annab "Politseilabor" põneva ülevaate kohtuekspertiisi arengust ja kohtuekspertide töövõtetest.

Kätte on jõudnud antropotseen – inimese ajastu ning kliimamuutusega pole enam vaja ähvardada, sest see on kohal. Gaia Vince uurib oma reisikirjas, kuidas tavalised inimesed kõikjal maailmas muutuva kliima tingimustes toime tulevad ja tõdeb, et inimeste leidlikkusel pole tõepoolest piire. Raamat on jaotatud teemade kaupa peatükkideks: atmosfäär, mäed, jõed, põllumaa, maailmameri, kõrbed, savannid, metsad, kivimid ja linnad ning igas peatükis astuvad ette uued kangelased, kellest mitmed on jäädvustatud ka raamatu pildipoognas. Nepalis kohtub autor mehega, kes tõi mägikülasse interneti ja varustab küla elektriga vesioina abil. 74-aastane külamees Norphel rajab Ladakhi viljatutesse orgudesse tehisliustikke, mis kevadel sulades kastavad maailma vaeseimate põllumeeste maalappe täpselt õigel ajal. Peruus võõpavad Parco ja Geronimo mäekülge valgeks, et seda jahutada ja liustikud tagasi tuua. Maldiivlased loodavad merepõhja uputatud hiiglaslikust teraspuurist päästerõngast hapestuvas vees hävivatele korallidele. Saudi Araabias rajavad insenerid kõrbesse kunstlikku märgala, mis hakkab toimima kaevanduse tööstus- ja sanitaarheitvee biofiltrina. Kariibidel ehitab mees endale prügist kodusaare ja istutab sinna palmid. Medellíni linn teeb läbimõeldud ühistranspordi abil oma slummidest elamisväärsed linnaosad. Need ja paljud teised juhtumid avavad kliimamuutuse olemust jahmatavast küljest, kuid pakuvad ka lahendusi. Valik, nagu tõdeb autor, tuleb teha meil endil. Vabakutselise teadus- ja keskkonnaajakirjaniku Gaia Vince'i "Seiklused antropotseenis" võitis 2015. aastal Londoni Kuningliku Ühingu väljaantava maineka Wintoni auhinna. Vince on olnud ajakirja Nature Climate Change toimetaja, ajakirja Nature uudistetoimetaja ja New Scientisti veebitoimetaja. Ta on teinud kaastööd väljaannetele Guardian, The Times, Science, Scientific American, Australian Geographic ja Australian; ta kirjutab BBC Online'ile veergu Smart Planet ja teeb BBC-le raadiosaateid.