Teater, muusika, kino
Kunstiteadlase Lea Tormise koostatud ja tema poolt kommenteeritud dokumendikogumik annab ülevaate Eesti NSV riikliku preemia saanud lavastuse "Inimene ja jumal" saamisloost, tema lavasaatusest ning retseptsioonist nii eesti kui ka üleliidulises ja rahvusvahelises kirjasõnas. Eessõnas käsitleb koostaja "Tõe ja õiguse" II osa varasemaid dramatiseeringuid/lavastusi ning Voldemar Panso "Inimese ja jumala" sündi ning tema tähendust oma ajas.
Järgnevad: Voledmar Panso kirjavahetus, mis annab edasi lavastajamõtte küpsemist; romaani II osa konspekt; dramatiseering; lavastuses kaasateinute mälestused; lavastuse vastukajad ajakirjanduses; publikupoolne hinnang Tallinna kultuuriülikooli kuulajate arutluskoosoleku protokolli ja eesti koolide XI kl. klassikirjandite katkendite kaudu ning lavastuse bibliograafia. Illustreeritud fotodega kõnealusest ja eelnevatest lavastustest, kirjadest jms. dokumentidest.
Suurbritannia laulja ja laulukirjutaja Adele’i plaate on müüdud üle 120 miljoni, millega ta troonib 21. sajandi enim müüdud albumite edetabeli tipus. Popikuninganna senine elulugu on nüüd kirjas raamatus „Adele“. See on lugu erakordse häälega lauljast, keda kasvatas üksikema ja kes on läbi elanud leina ja lahkuminekuid. Just siis, kui tundus, et valu on lõpuks seljataga, tuli ränk lahutus ja karjääri ohustav kõrivigastus. See raamat viib lugeja Adele’i teekonnale koos tõusude ja mõõnadega. Müüdid eraldatakse tõest ning välja joonistub tõeline Adele: teravmeelne ja ambitsioonikas staar. Miljonid südamed vallutanud laulja on taas tähelepanu keskpunktis uue albumi ja värske väljanägemisega. Kuid kas ta leiab kunagi õnne ning järgib oma teekonnal saavutatud edu?
Kogumik sisaldab neli näidendit tuntud vene näitekirjanikult Aleksandr Ostrovskilt (1823-1886).
Käesolev akordionimängu õpik on praktiliseks käsiraamatuks isetegevuslikele ringidele, laste-muusikakoolidele, muusikakoolidele ning iseõppijatele. Kunstiline materjal on metoodiliselt jaotatud nii, et ta võimaldaks järkjärgulist üleminekut kergemalt tehnikaliigilt raskemale.
Unikaalne kingitus kõigile muusika- ja raamatusõpradele! Eesti inimesed on hääletanud Urmas Alenderi oma läbi aegade lemmikumaks meeslauljaks. Tema hääle kõla tunneme tõesti hästi, ent kuidas on tema loominguga ja kes ta üldse inimesena oli? UA – nagu ta ise sageli kirjutades ennast tituleeris – kirjutas 504 luuletust ja 303 laulu. Ja seda juba alates 15. eluaastast, vahel mitu tükki päevas. Luuletused on kaustades koondatud temaatiliste kavade kaupa, juures UA enda illustratsioonid. Tema loominguks on ka Ruja lugu, kohati tunnise täpsusega üles tähendatud “Ruja story 1971-1988”. Lisaks fotoalbumid ja isiklikud kalendermärkmikud. ühelt suvila pööningult ilmusid välja ka UA diapositiivid, samuti pedantselt sorteeritud, kuupäevade ja asjaosaliste nimedega varustatud. Kõik selleks, et see raamat saaks sündida, oli ette valmistatud. Juba ammu. Eluaastaid kogunes tal lõpuks 40, täpselt nagu tema eeskujul John Lennonil. “Mina olen neid asju näinud ju ammu, olen nendega koos kasvanud. Ometi tekkis alles siis, kui sain isast vanemaks, see vajalik distants, mis lasi mul näha tervikut – elu kui loomingut. Nüüd saab sõna Urmas Alender,” ütleb raamatu koostaja, Urmase tütar Yoko Alender. *** “Urmas Alender oli Eesti esimene ja eredaima leegiga põlenud rokkstaar. Tema elus ei olnud peaaegu miski kunagi pooltoonides. Ta oli äge mees. Oli sageli elupõletaja, kelle välise värvikuse taga valutas samas haavatud hing. Ta oli nii superman kui traagiline kangelane, kes sündis valesse aega. Teame peast paljusid ta laule, teame fakte ta elust, aga kas ka teda ennast kogu välise butafooria taga? Urmas Alender palub võimalust oma lugu lõpuks ise täielikult ära rääkida. Brutaalses aususes on lugeja ees ta päevaraamatud, kus iga elatud päev kellaajalise täpsusega kirjas. Kõik ta laulutekstid ja luuletused. Ning ta elutöö, ansambli Ruja päevik – legendiks saanud grupi esimesest päevast kuni tuhmi lõppvaatuseni Pamiiri eelmäestikus veoauto kastil. Lisaks kümned ja kümned seni koduarhiivides olnud fotod, mida keegi peale lähedaste ei ole seni näinud. Raamat “Alender” on suurelt elatud elu suur testament. Oma mastaapsuses väärikas monument Eesti rokkstaarile number 1.” Neeme Raud *** Raamatu pani kokku Yoko Alender Urmase koostatud laulikute, luulekaustade, Ruja päeviku ehk nn “Ruja story 1971-1988” ja Ruja fotoalbumi põhjal. Lisaks on kasutatud arhiivimaterjale Eesti Ajaloomuuseumi, Teatri- ja muusikamuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Raadio ning ERR-i arhiividest ja erakogudest. Neeme Raud aitas raamatu jaoks koguda sõprade, kaasaegsete ja austajate meenutusi.
Vested heli edastamise ja salvestamise tehnika puhuti uperpallitavast arenguloost on pikitud tõestisündinud ja kurioossete juhtumite üleemeelikute kirjelduste ning vanadest trükistest valitud muhedatooniliste tsitaatidega. Autor viib lugeja kunagiste muusikaautomaatide ja fonograafi vaharulli juurest grammofoni ja magnetofoni kaudu nüüdisaegse digitaalsüsteemis lasergrammofonini.
Raamat on mõeldud helitehnikahuvilistele mõnusaks ajaviitelektüüriks.
Filmidest pärist kaadritega illustreeritud ülevaade antud ajajärgul valminud eesti dokumentaalfilmidest. Raamat on inglise keeles.
Filmidest pärist kaadritega illustreeritud ülevaade antud ajajärgul valminud eesti filmidest. Raamat on inglise keeles.
Raamat kõneleb eesti nõukogude teatri kujunemisest arengust rohkem kui kahe aastakümne (1940-1965) kestel, jätkates uurimust L. Tormise "Eesti teater 1920-1940" rajajoonelt. Eesti lavakunstnike varematest aegadest pärinevad demokraatlikud mängutraditsioonid ja professionaalne ettevalmistus soodustasid eesti nõukogude lavaloomingu jõudsat arengut. Vaatluse all on üksikute teatrite looming, jälgitud on lavastajate isepära, näitlejate loomelaadi ja rolle, ka kunstnikutööd. Eesti nõukogude teatrit rajanud meistrite eeskuju virgutas järgmise põlvkonna teatritegijate arengut. Raamatu piirdeajaks on kuuekümnendate aastate keskpaik, mil annavad tunda uuenemistendentsid teatris, nagu kogu kunstielus üldisemas mõttes. Illustreeritud fotodega.
Raamatus räägitakse tühjenevast Eestist. Külad ja alevikud hääbuvad, inimesed lahkuvad kodudest, otsides paremat elu mujal.
Multifilmide maailmas. Пространство мультфильма. In the World of Animated Films
Naised, armastage ja väärtustage ennast nii nagu teid loodud on! Kaks maailma: üks glamuurselt särav – Eurovisiooni laululava rambivalguses publiku imetleva tähelepanu keskpunktis; teine – alateadlikud enesehävituslikud käitumismustrid ja hingeline ebakindlus, mis kaitsvate koduseinte vahel varjus. Kaks naist, Kaire ja Dagmar – üle Eesti kuulsad särtsakad bäkilauljad, volüümikate kehadega hellahingelised naised ja andunud emad, kes on oma naiseliku olemuse ja kaaluka keha aktsepteerimise teekonnal omandanud meedia abil omamoodi ikooni tähenduse. See on avameelne lugu kahe silmapaistvalt andeka suure tüdruku eneseotsingutest muusikas ja igapäevaelus. Rollid elus: särav artist, sensuaalne ja seksikas naine, hea ema, tänulik tütar, ustav sõber, toetav kolleeg. Kuidas selle kõigega väärikalt toime tulla? See on suurte tüdrukute väljakutse enese väärtustamise teekonnal läbi varju – läbi purunenud suhete, söömissõltuvuse, depressiooni, paastu ja eneseteraapia. Kaire: “Minu kehakaal väljendab minu vaimset seisundit. Minu eesmärk on julgus olla mina ise.” Dagmar: “Ma teadvustan endale, et minu keha paisub aeg-ajalt minu laiskuse ja mugavuse tõttu. Aga olen teinud endaga rahu. Minu kehakaal on olnud siiski teiste, mitte minu probleem.” Ivo Linna: “Mina armastan neid väga! Nad on ürgsed naised. Nendes on palju naiselikku headust, jõudu, emalikkust – kõike seda, mida naine võib pakkuda. Laval on nad müür, millele toetuda. Nad ei virise ja see on kõige tähtsam!” Raamatu koostaja Anneli Urge.
Esimene ulatuslikum eestikeelne ülevaade jazzi, 20. sajandi ühe olulisema muusikavoolu arengust
Raamatus “Joonista valgus” jagab varalahkunud armastatud muusik Lea Dali Lion lugejatega oma kogemust alates hetkest, kui tal diagnoositi rinnavähk, selle ravist ja tervenemisprotsessist ning silmiavavaid spirituaalseid taipamisi, mida see periood tema jaoks kaasa tõi. Siin on nii karmi reaalsust kui kaunist sügavat vaimsust. Lea kirjeldab detailselt keemiaraviga seotud vaevusi ja samal ajal toimuvatest vaimseid õppetunde ning kogemusi nähtamatu maailmaga, mida ta nimetab pärismaailmaks.
Kogumikus on 4 rumeenia juurtega prantsuse tunnustatud näitekirjaniku Eugène Ionesco näidendit.
Ülevaade eesti teatriloost. Asjade algust teades on teatri tänane päev kindlasti paremini mõistetav. Mis on ühist Georg Lurichil ja Eesti teatri esmalavastustel? Millised emotsioonid ja kired on eesti teatriilmas möllanud? Milliseid vaatemänge pakkusid laulupeod? Hillar Palamets ei vaja tutvustamist. Tema mahlakad ja faktitäpsed ajaloojutustused, mis on kokku sobitatud omaaegsete kirglike mälestuskildudega, ei jäta kedagi külmaks. Raamatut võib häbenemata soovitada lugemiseks ka nooremale rahvale, sest põnevate lugude kaudu võib kultuuripisik täiesti märkamatult külge hakata.
Raamat muusikasõpradele, kes pole muusikat spetsiaalselt õppinud, kuid soovivad seda paremini mõista. Juttu tuleb muusika sisust, väljendusvahenditest ja-võimalustest, vooludest, kergest ja tõsisest heliloomingust, autorist, muusika kuulamisest ja hindamisest, muusikalisest maitsest.
Kauaaegse teatrimehe (s. 1907), ENSV rahvakunstniku (1968) mälestusi tema pikast teatriteest, mis algas 1932. a. Narva Teatris ja kulges põhiosas "Vanemuise" lavastusi kujundades (1940-1964). Raamat juhatab lugeja kulisside taha ja näitab, mis toimub seal etenduse ajal: kuidas sünnivad kaunid ja põnevad lavaefektid, millel on tähtis osa teatrimaagia kujunemises. Selle teostajad aga kipuvad ikka tänamatult pilgu eest kõrvale jääma. Raamatu lõpus annab autor tehnilisi näpunäiteid lavavalgustamiseks ja projektsiooni kasutamiseks lavakujunduses. Voldemar Peili elutöö on mitmetahuline. Ta on proovinud kätt lavastajana ja sulge näidendi "Alati valmis" ning operetilibreto "Ristuvad teed" kirjutamisega. Kuid tähtsaim kõrvaltegevus on olnud tahvelmaal. Väikese ülevaate sellest annab lugejale valik tema lille- ja maastikumaalidest. Illustreeritud fotodega.
Raamat tuntud filmi-, teatri- ja telerežissöörist ning teatripedagoogist Grigori Kromanovist (1926-1984). Mälestusi andekast, inimlikust, hellast, ausast ja kompromissitust inimesest jagavad temaga aastaid koos töötanud inimesed, koolikaaslased, sõbrad. Raamat sisaldab G. Kromanovi artikleid, kirju, märkmeid. Illustreeritud fotodega. Mõeldud kõigile teatri- ja filmihuvilistele.
Tanja… Kes ta on? Kas laulja, kes tantsib, või tantsija, kes laulab? Kui seda tema enda käest küsida, ütleb ta vastuseks “Ma olen meelelahutaja, artist. Ja see, mida ma laval teen, on artistimine!”. Alates hetkest, kui Tanja pooleteiseaastasena ema käte vahelt plehku pani ja esimest korda lavale ronis, kuni Eurovisiooni ja Eesti suurimatel lavadel esinemisteni välja on Tanja olnud Meelelahutaja suure tähega. Artist kogu hingest, kelle suurim soov on inimeste meele rõõmsaks tegemine. Selles raamatus räägib Tanja oma loo. See on lugu suurtest ja imepisikestest lavadest, publikusse lennanud kingadest ja selja pealt lõhki kärisenud kostüümidest, tagasilöökidest, suurtest õnnestumistest ja rõõmupisaratest. Aga eelkõige on see lugu Kohtla-Järve tüdrukust, kelle suureks unistuseks oli lauljaks saada. Ja kui midagi väga-väga tahta, võib juhtuda, et elu pakub sulle rohkem, kui sa tahta oskasidki… Raamatus saavad sõna ka Tanja sõbrad ja teekaaslased, kes on olnud tema kõrval nii heas kui halvas. *** “Minu isa Eno Raud sõnastas ühe hea raamatu peamised tingimused nii: sul peavad olema põnevad tegelased, kes satuvad huvitavatesse seiklustesse, kõik muu tuleb seejärel juba iseenesest. Tanja raamatus on mõlemad tingimused täidetud. Siin on särav ja mitmetahuline kangelanna, keda elu ühest seiklusest teise paiskab, olgu kusagil Kohtla-Järve kõrvaltänaval või Eesti tuntuimatel lavadel. Tanja lood on kaasahaaravad ning pole vahet, kas ta esitab neid lauldes või – nagu nüüd selgub – kirjutades. “Milles on süüdi taburet” haarab esimeselt leheküljelt ja laseb lugejast lahti alles viimasel, ning midagi paremat on ühelt raamatult võimatu tahta. Osalesin kunagi koos Tanjaga ühel räpiduellil ja olin enne show algust veidi mures, kuidas ta mu räigevõitu sõnastatud rünnakutele reageerib. Ta pareeris mu verbaalsed hoobid elegantsi ning enesekindlusega, millesarnast polnud varem ega ole ka hiljem näinud. Kohtla-Järve peaväljak hakkab varem või hiljem Tanja nime kandma, pigem varem.” – Mihkel Raud