Jutustused.

Populaarsete Tootsi-lugude seeria viimane raamat, mis tervikuna alles 1988. aastal esmakordselt lugejani jõudis.
Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi, tihtipeale aga kipub sündmustik kirjaniku tahtel lausa jantlikuks.

"Vaikne nurgake" on pealtnäha tavaline lutsulik lugu, kus tehakse nagu tööd ja nagu ei tehta kah, tehakse nagu nalja ja nagu ei tehta kah, just nagu rõõmutsetakse, riieldakse ja armastatakse, aga õieti ei riielda ega rõõmutseta, vaid lihtsalt aetakse juttu inimese kombel – ja mis see inimese elu muud on! –, vaadeldakse vahel rändavaid pilvi ja elatakse üks päev teise järel vaikselt õh­tusse, ilma et õieti midagi juhtuks.

Nn. Tootsi-lugude ("Kevade", "Suvi") järg, kus jätkub jutustus nii varasemast tuttavate kui ka uute tegelaste ettevõtmistest.

Populaarsete Tootsi-lugude seeria viimane raamat, mis tervikuna alles 1988. aastal esmakordselt lugejani jõudis. Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi, tihtipeale aga kipub sündmustik kirjaniku tahtel lausa jantlikuks.

Eesti rahvakirjaniku 100. sünniaastapäevaks koostatud valikkogu, kuhu on koondatud tema lasteloomingu paremik. Lisaks korduvalt avaldatud, ülipopulaarsele "Nukitsamehele" on selles kogumikus ka kirjanduslikuks harulduseks muutunud, enamasti 1920. aastail kirjutatud palad "Inderliin", "Lauka poiste ootamatu teekond", loomalood "Parbu-jutt" ning "Pett ja Parbu" ja paar mälestuskildu. Neid kõiki iseloomustab soe, mõnus huumor ja ladus jutustamisviis.

 

Sisukord:

• Inderlin
• Nukitsamees
• Lauka poiste ootamatu teekond
• Parbu-jutt
• Pett ja Parbu
• Mälestuskilde koolipõlvest
  • Minu esimene tööpõld
  • Ebausk
•  
• Järelmärkus
• Kommentaare

Nali ühes vaatuses.

Käesolev kogumik sisaldab kaks eesti kirjandusklassiku mälestusraamatut, lisaks nimijutustusele ka jutustuse "Kuldsete lehtede all". Mõlemas teoses jutustab autor oma nooruse kõige huvitavamatest aastastest – kooliajast.

Käesolev kogumik sisaldab kolm eesti kirjandusklassiku memuaarteost "Vanad teerajad", "Talvised teed" ning "Läbi tuule ja vee", milles autor pajatab oma lapsepõlvest ja esimesest kooliaastast.

Muinasjutt kahest metsa eksinud lapsest Itist ja Kustist ning nende sattumisest kurja Metsamoori juurde.

1934. aastal esmailmunud ja autori poolt novelliks nimetatud "Vaikset nurgakest" on vaadeldud "Tagahoovi" vähema venna või järjena. Tegevus on kandunud eesõue ja vaatluse alla võetud eestivenelaste asemel baltisaksa rahvusvähemus. Oskar Lutsu mahe huumor asendub siin sageli terava satiiriga. Loo minategelane Heino Anderson jääb võrreldes teiste, ehk teravamalt väljajoonistatud karakteritega arnolikuks taanduja-tüübiks, kes võib oma tegemiste ja tegematajätmiste üle kauaks valuliselt kahtlema jääda. Ometi tasub silmas pidada, et Luts on oma teose ridade vahele rohkemat peitnud, kui neil ridadel endil seisab.

Sisukord:
Vanad teerajad
Talvised teed
Läbi tule ja vee

Teoses "Vaadeldes rändavaid pilvi" jutustab Oskar Luts oma esimesest koolitalvest Palamuse koihelkonnakoolis (1895/96) ning 1896. a. kevade kurbadest sündmustest. Ülejäänud kolmest õppeaastast Palamusel kirjanik täiesti põhjendatult ei räägi, vältides sellega kordamisi ja venitamist. Kordamist on Luts vältinud ka muus suhtes. Selles teoses liigub ju autori mõttelend juba 20 aasta eest kujutatud keskkonnas, "Kevade" tegevusmail. Ühist on neil kahel teosel aga vähe. Sellest on kahjugi, kuid see on ühtlasi tunnustuseks kirjanikule. Mälestusraamat "Kuldsete lehtede all" jätkab jutulõnga 1899. a. suvest (vihjanud enne mõne lausega teistele õppeaastatele Palamusel). Luts jutustab algul jõupingutustest linnakooli pääsemiseks, seejärel õpinguist Tartu reaalkoolis ning lõpetab rõõmuküllase meeleoluga 1900. a. suveõhtul.

Selles raamatus jõuab poole sajandi tagant taas lugeja kätte Tootsi-lugude tsüklit lõpetav „Sügis", mille esimene osa nägi trükivalgust 1938. a., teine osa aga ilmub raamatuna üldse esmakordselt, aluseks kirjanikust mahajäänud käsikiri. Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi ning tihtipeale kisuvad olukorrad kirjaniku tahtel lausa jantlikeks.

Nn. Tootsi-lugude ("Kevade", "Suvi") järg, kus jätkub jutustus nii varasemast tuttavate kui ka uute tegelaste ettevõtmistest.

Oskar Lutsu 1920. aastal loodud "Nukitsamees" on lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu Itist ja Kustist, kes satuvad metsa marjule minnes kurja nõiamoori küüsi.