Kultuur ja ühiskond
Selles raamatus on 365 originaalset, vaimukat, vastuolulist ja tõhusat ideed maailma muutmiseks õiglasemaks, vabamaks, rohelisemaks paigaks – aidates abivajajaid ning muutes elu raskemaks ärakasutajatele, saastajatele, tagakiusajatele ja liigkasuvõtjatele.
Tekstid baseeruvad Interneti aadressidel – seega saab raamatut lugedes iga esitatud idee kohta täiendavat infot huvitavama hakanud teemadel
Populaarse teatmeteose tublisti täiendatud ja parandatud trükk. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.
Taskuteamiku "A ja O" viies trükk.
Kiirem kui internet — selline on uus "A ja O 2004". 500-leheküljeline taskuteatmik annab mõne hetkega vastuse mistahes küsimusele. Suur osa teatmikus sisalduvaid andmeid on seisuga 1. jaanuar 2004, st. raamat sisaldab teavet ka 2003. aastal toimunud olulisemate kultuuri-, teadus- ja spordisündmuste kohta. Register ja sisujuht oluliste märksõnade ja teemade leidmiseks. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.
A ja O taskuteatmike sarjas avaldatav teatmeteos esitab laia valiku tuntud isikute sünnipäevi. Raamat sisaldab kalendripäevade kaupa järjestatult andmeid peaaegu 22 000 isiku kohta (rohkem kui pooled neist on seotud Eestiga). Igal leheküljel on ruumi ka selleks, et iga lugeja saaks sinna üles tähendada oma lemmikute sünnipäevad, maailmas ja Eestis tuntud inimeste kõrvale.
Artikleid aastatest 2010–2020.
Suurem osa kirjanikke, kirjastajaid, raamatukaupmehi ja lugejaid paistavad olevat veendunud, et tagakaanel peab midagi olema.
See on kujunenud kinnisideeks. Raamatu tagakaas on võimalus, mis lihtsalt tuleb ära kasutada. Sinna sobib teose autori paraadportree, seal võib üles lugeda ta tunnustused. Tagakaanele sobivad kriitik N.-i ja literaat P. kiidusõnad. Tagakaas on reklaamipind, see on tasuta käes, õige inimene ei jäta juhust kasutamata. Mis ripakil, see ära! Jah, parim soovitus raamatule võiks ju olla raamat ise, aga eks me hinda kõike ka kaante järgi, ja õige ongi. Tagakaanetekst on võlupeegel.
Kõik on väga ilus, aga hirmus raske on aru saada, kui palju see peegel tõtt räägib.
Teater on saast.
Teater on armastus.
Teater on ajaraisk.
Teater päästab elusid.
Olles pühendanud enam kui pool oma elust näitlemisele, lavastamisele ja näidendite kirjutamisele, jõudsin küsimuseni, mis mõte sel kõigel üldse on. Jäin vastuse võlgu.
Tulemuseks on raamatutäis isiklikke, torkivaid ja sapiseid kirju, sest kuidas teisiti neid armastuskirju kirjutatakse? Huulepulgajälgedega ja lõhnastatud paberil? Unustage ära.
JIM ASHILEVI
Jeremy Rifkin on neljateistkümne majanduse üldisi trende, teaduse- ja tehnika arengu küsimusi ning kultuuriprobleeme käsitleva raamatu autor.
Samuti on ta Washingtonis asuva Majandustrendide Sihtasutuse president. Esimene eestikeelne raamat biotehnoloogiast. Rifkin on kõige püsivamalt kritiseerinud geenitehnoloogia rakendusi erinevates elusfäärides. Raamat annab rikkalikele näidetele tuginedes põhjaliku ülevaate biotehnoloogia praegusest olukorrast.
Olles veendunud, et infotehnoloogia ja biotehnoloogia koosmõjul muutub totaalselt inimeste elukorraldus, väljendab Jeremy Rifkin siiski kahtlust, et meie praegused teadmised on liiga vähesed hindamaks geneetiliselt muundatud organismide ja insenergeneetika ning geeniteraapia mõju. Seetõttu hoiatab ta nende kiire rakendamise eest. Tema arvates tuleb põhirõhk asetada geeniuuringutele, et jõuda kriitilise tasemeni molekulaarbioloogiliste mehhanismide ja geenifunktsioonide ning -koostoimete tundmaõppimisel.
João Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik.
Kummaline kirdekaare rahvas, kelle feminiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate "Eesti ilu välimäärajast" vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, nagu noorte väljaränne, üksikemadus, Facebooki-maania, tragid väikelinna tüdrukud, mõõduvõtt soomlastega, homofoobsed eelarvamused, Eesti naiste kiindumus roosadesse toonidesse. Ja palju muud.
João Lopes Marques on Eestis elav Portugali kirjanik. "Eesti ilu välimääraja" on tema sulest juba kolmas raamat, mis vaatleb ja analüüsib elu meie väikeses konnatiigis. Varem on ilmunud "Minu ilus eksiil Eestis" ja "Minu väga ilus eksiil Eestis". João lugusid iseloomustab pehme huumor, tema iroonia pole ründav, puudub tigedus ja agressiivsus, mida tänapäeval kahjuks nii tihti näeb. Siin raamatus on lugemisvara, mida saab mõnuga, jalad seinal, nautida.
Millised on eestlased, nende vaimulaad ja kultuuriline enesetunnetus nii sisekaemusena kui väljastpoolt vaadates? Kuidas saab oma 90. juubeli künnisel hakkama väikeriik, mis seisab vapra tinasõdurina Euroopa Liidu idapiiril? Käesolev esseekogumik on valminud kümnete Eesti mõtlejate ühistööna. Autorite seas on tuntud teadusinimesi, akadeemikuid ja professoreid, poliitikuid, majandustegelasi, ajakirjanikke, kunstnikke, teatri- ja filmitegijaid ning popkultuuri tähti.
Mahukas mõttekogus kõlavad hääled eri põlvkondadelt, ühiskonnaredeli astmetelt ja elualadelt.
Sisu: Lehekülgi muuseumi ajaloost, Kogumistööst, Esemekogud, Käsikirjalised kogud, Kogude kasutamine ja kättesaadavaks tegemine rahvale, Teaduslik töö.
Sisu: Noorte omavahelised suhted endises külas, Kosjad, Ettevalmistused pulmadeks, Pulmad mõrsjakodus, Pulmad peiukodus, Pulmadest üldiselt.
Etnograafi ja ühiskonnateadlase ajalookandidaat V. Kalitsa laiale lugejaskonnale mõeldud raamat annab tervikliku ülevaate eesti pulmatavandist - nii rahvuslikest pulmakommetest kui ka nende alusel kujundatud nüüdisaegsest nõukogulikust pulmatavandist, kõrvutades seda vennasrahvaste vastavate traditsioonidega. Väljaanne on abiks ateistlikus kasvatustöös ja ka tavandiürituste korraldamisel.
"Eesti rahvakalendri" V köitesse on paigutatud 1080 pärimusteadet u. 5000 hulgast. Koostamisel oli kasutada arhiivimaterjalid laekumisajaga kuni 1980. a.
Hilistraditsiooni iseloomustab kalendritähtpäevade tundmine tööjärje tähise ning fenoloogilise orientiirina, kiiremini on mälust taandunud nende rahvausundiline tähendus. Varem mihklipäevale koondunud lõikuspidude komme elab kaasajal põllumajandusasutuste ettevõtmisel edasi, majandusaasta piduliku lõpetamise aeg määratakse nagu ennemuiste - vastavalt saakide salvesaamisele.
Eesti Vabariigi preemiad 2020" koondab lood meie riigi väärikaimate tunnustuste – teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi-, kultuuri- ja hariduspreemiate – laureaatidest, nende tööst ja säravatest ning erakordsetest saavutustest.
Luuletaja Hando Runneli artiklivalimik sisaldab esseistlikke arutlusi kirjandusest ja kirjanduse kohast, arvustusi, loomingupsühholoogilisi enesevaatlusi ning filmistsenaariumi "Juhan Liivi lugu".
Mure looduse pärast on suurenenud käsikäes inimese majandustegevuse kasvuga.
Eelmise sajandi alguses hakati ka Eestis muretsema põlispuude, suurte rändrahnude ja linnurikaste merelahtede käekäigu pärast. Veidi hiljem pälvisid tähelepanu samuti metsad, kooslused, maastikud. Ümbruse hoidmisega tegelesid esialgu mitmed vastutustundlikud maaomanikud, õpetajad, metsamehed. Riiklikult mõtestatud tegevuseni jõuti 1935. aastal vastu võetud looduskaitse seaduse toel.
Raamatus antakse ülevaade seaduse sünniloost ning meie looduskaitse saavutustest sõjaeelsel perioodil.
Selles mahukas raamatus tehakse juttu eurooplaste käsutuses viimase kahesaja aasta jooksul olnud kultuurisaaduste – romaanid, dokumentaalkirjandus, õpikud, eneseabi raamatud, ajalehed ja ajakirjad, kontsertmuusika, muusikainstrumendid ja noodid – loomisest, levitamisest ja tarbimisest.
Räägitakse ka lauljatest, heliloojatest ja muusikavirtuoosidest; mitmesugustest teatrižanridest, kaasa arvatud ooper; filmikunsti sünnist ja kasvust läbi kogu 20. sajandi; ringhäälingu tekkimisest ja arengust; eri muusikavormide, sealhulgas levimuusika, ülemaailmsest levikust; mõningate jutustavate žanrite, näiteks järjejutuna ilmuvate romaanide ja koomiksite kokkupuutekohtadest; ajakirjanduse levikust; ja illustratsioonide osatähtsusest raamatutes ning perioodilistes väljaannetes.
Lõpuks heidetakse pilk ka vanemate kultuuritarbimise vormide (näiteks muuseumide) uuenemisele ja interneti arengule.
Etiketiküsimused on jälle moodi läinud. Raamatus on toodud käitumisjuhised erinevateks situatsioonideks.
Sisu:
Laste viisakas käitumine
Teie ja võõrad inimesed
Teie ja naabrid Reisil
Teie ja kolleegid
Sööma-ajad kitsas ringis
Tantsupõrandal
Mood ja riietus
Sõbrad ja sugulased
Raamat vastab küsimustele: Kas egoism on edukam elustrateegia kui koostöö ja teistega arvestamine?
Miks on isasel paabulinnul nii ohtlikult värvikirev ja mõttetult suur saba? Mis sunnib inimest kulutama aastaid raamatu kirjutamisele või pillimängu lihvimisele? Mis teeb tippteadlased, -kunstnikud ja -kirjanikud nii populaarseks? Miks on laia joonega inimesed vastassoole ülimalt atraktiivsed? Vaid efektiivsusel ja ratsionaalsusel põhinevaid teooriaid aluseks võttes ei ole kunsti või filantroopia vajalikkust võimalik seletada.
Autori arvates saab aga paljusid muidu raskelt seletatavaid inimkäitumise ja kultuuriliste nähtuste põhjusi seletada kulukate signaalide mõistega.
Theodore Zeldin (sünd. 1933) on mitmeid auhindu pävinud inglise ajaloolane, Oxfordi ülikooli St. Antony’s College’i õppejõud, kelle põhiline uurimisala on Prantsuse ajaloo kõrval olnud säärane uudne ja raskesti ligipääsetav valdkond nagu inimsuhted ja nende ajalugu. 1980. aastatel valis prantsuse kirjandusajakiri Magazine littéraire Theodore Zeldini saja tähtsama tänapäeva intellektuaali hulka.
Käesolev, algselt 1995 ilmunud raamat on vahest kõige tuntum Zeldini teos. See on mõtterohke ja südamlik käsitlus inimese eraelust, tunnetest ja nende ajaloost. Teose peatükid lähtuvad autori vestlustest lihtsate prantsuse naistega, kuid arenevad sealt kaugeid ajastuid ja maid haaravateks faktitihedateks esseedeks inimloomuse kohta. Kõne all on teemad nagu sugudevahelised suhted, vestluskunst, kokandus, emotsioonide areng jne. Raamatut iseloomustab humaanne ja soe stiil.
Mihkel Kunnus soovitab: “Leidsin selle raamatu ajaloosektsioonist, aga see võiks olla ka eneseabiraamatute või ilukirjanduse riiulis. Leebe ja erudeeritud humanist lepitab inimest iseenda ja maailmaga, süstib optimismigi ja toob hulgaliselt inspireerivaid näiteid. Suureks väärtuseks on ka soovituslik kirjandus vastaval teemal iga peatüki lõpus.”
NSV Liidu ühe väljapaistvama keeleteadlase, filoloogiadoktor Mihhail Steblin-Kamenski skandinavistika-alased uurimused on leidnud laialdast tunnustust nii kodumaal kui ka raja taga – seda tõendavad Stokholmi Kuningliku Ülikooli ja Reikjaviki Ülikooli audoktori tiitlid. Teadusliku ja pedagoogilise töö kõrval on Leningradi Riikliku Ülikooli skandinaavia keelte kateedri juhataja prof.
Steblin-Kamenski kirjutanud ka mitmeid populaarsema sisuga teoseid. Üks neist on käesolev raamat.
Rein Taagepera kirjutised "Akadeemias" 1996–2019 Politoloog ja poliitik, valimissüsteemide loodusseaduste tunnustatud uurija Rein Taagepera (sünd. 1933) on käesolevasse köitesse valinud ajakirjas "Akadeemia" 24 aasta jooksul avaldatud teaduslikku laadi tööd.
Nelja ossa – "Olevik", "Lähiminevik", "Kaugminevik ja -tulevik" ja "Valimissüsteemid" – jaotatud raamatus leidub üksjagu graafe, valemeid ja tabeleid, mis mõndagi selgitavad.
Autori sõnul on aga peamine julgus olla nõrk: "Suuta end avada ja sellega hinge kuhjuvast pääseda."
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja AS Giga.
„Kapitooliumi emahunt“ on raamat ühest väikesest Latiumi hõimust, kellest kujunes ajapikku välja võimas rahvas, kel õnnestus alistada oma vaenlased ja luua riikluse mudel, mida veel pärast Rooma langemist idealiseeriti sajandeid. Raamatus on juttu sellest, kuidas seitsmele künkale rajati Rooma linn, kes olid selle esimesed valitsejad, milliseid jumalaid austati ja kuidas seda tehti, milliste väliste ja sisemiste vastastega tuli rinda pista ning millised tõekspidamised ja väärtused roomlastest suurrahva tegid.
Raamat on mõeldud kõigile teadmishimulistele inimestele, ent sobib eriti hästi gümnaasiumiealisele lugejale.
Küllap mäletate seda 2001. aasta päikeselist septembriõhtut, mil telekas näitas uskumatuid kaadreid kokku varisevatest kaksiktornidest New Yorgis. Samamoodi meenub 1986. aasta murelik kevad, mil meile suhteliselt lähedal plahvatas Tšernobõli tuumaelektrijaam.
Suured õnnetused vapustavad miljoneid inimesi üle kogu maailma. Katastroofidel on aga ka teine külg. Ehkki ohvreid see enam ei lohuta, oskame õnnetuste järel varasemast pisut paremini vältida uusi samasuguseid. Euroopa tuumajaamad ja rahvusvahelised reisilainerid on täna turvalisemad, kui need olid 30 või 20 aastat tagasi. Katastroofidest õppimiseks ei tohi neid unustada.
See raamat aitab mäletamisele jõudu mööda kaasa.
Sisukord:
Tšornobõl: ajaloo suurim tuumakatastroof
Antiikaja ökokatastroofid
Kaksiktornide 15. korruselt kukkunu jäi ellu
Väljasuremised on Maad tabanud vähemalt 5 korda
Tšiili kaevurid 69 päeva lõksus
Piibli 10 nuhtluse teaduslikud seletused
Orkaan Katrina külvassurma ja kaost
Eesti viimased näljahädad
Haitil järgnes maavärinale kooleraepideemia
Ajaloo suurim lennukatastroof
Lennuõnnetused parandavad turvalisust
Mis juhtuks, kui inimesed Maa pealt kaoksid?