Kultuur ja ühiskond

Selles raamatus on 365 originaalset, vaimukat, vastuolulist ja tõhusat ideed maailma muutmiseks õiglasemaks, vabamaks, rohelisemaks paigaks – aidates abivajajaid ning muutes elu raskemaks ärakasutajatele, saastajatele, tagakiusajatele ja liigkasuvõtjatele.

Tekstid baseeruvad Interneti aadressidel – seega saab raamatut lugedes iga esitatud idee kohta täiendavat infot huvitavama hakanud teemadel

Taskuformaadis teatmeteose 2. trükk pakub tabelite kujul miniinfot maailmaruumist, elust Maakeral, riikidest, ajaloost, arvuvallast. Värvitahvlid hõlbustavad orienteerumist lippudes, vööndiajas jms. Väikeraamat, millest igaüks peaks leidma endale midagi vajalikku.

Populaarse teatmeteose tublisti täiendatud ja parandatud trükk. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.

Taskuteamiku "A ja O" viies trükk.

Kiirem kui internet — selline on uus "A ja O 2004". 500-leheküljeline taskuteatmik annab mõne hetkega vastuse mistahes küsimusele. Suur osa teatmikus sisalduvaid andmeid on seisuga 1. jaanuar 2004, st. raamat sisaldab teavet ka 2003. aastal toimunud olulisemate kultuuri-, teadus- ja spordisündmuste kohta. Register ja sisujuht oluliste märksõnade ja teemade leidmiseks. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.

A ja O taskuteatmike sarjas avaldatav teatmeteos esitab laia valiku tuntud isikute sünnipäevi. Raamat sisaldab kalendripäevade kaupa järjestatult andmeid peaaegu 22 000 isiku kohta (rohkem kui pooled neist on seotud Eestiga). Igal leheküljel on ruumi ka selleks, et iga lugeja saaks sinna üles tähendada oma lemmikute sünnipäevad, maailmas ja Eestis tuntud inimeste kõrvale.

Hea raamatusõber! Kas Sa tead või mäletad, mida kujutab endast telegramm, kaugekõne, viisa ja küllakutse Saaremaale sõiduks? Kas tööle suunamine, ametikorter ja parteikomitee kontrollkäigud koolidesse tulevad tuttavad ette? Oled äkki isegi sügisel kolhoosis või sovhoosis kogu klassi või kursusega kartuleid võtmas käinud? Või on mõni KGB-lane pidanud Sinu õpilasi või kaasõpilasi Brežnevi pildi peale sülitamise pärast üle kuulama? Raivo Kaigi meenutusloo abil on Sul nüüd suurepärane võimalus saada teada või tuletada meelde, kuidas käis elu Eesti maakoolis 1980. aastal, mil raamatu peategelane, vastselt ülikooli lõpetanud eesti filoloog Hille Järv suunatakse kolkakülla kooliõpetajaks. Mitmes koolis õpetajana ja nõukogudeaegse rajooni juhtorganites töötanud Raivo Kaigi sulest on varasemalt ilmunud lühijuttude kogumik „Pöördeaja lood“ ning ajalooline romaan „Lindpriid ja teised“. Loodame, et „Aasta kadunud kolkakoolis“ ajendab Sindki meenutama stagnaaja Eesti elu või uurima täpsemalt oma emaltisalt, vanaemalt-vanaisalt, kuidas asjad toona siiski käisid, ning võrdlema seda 35 aastat hiljem meie ümber toimuvaga. Head lugemist!

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Teadusest on meie päevil saanud otsene tootlik jõud. Seetõttu on ülimalt aktuaalne teada ja tunda teaduse «köögipoolt». Ülesehituselt on raamat publitsistlik arutelu. Ehkki mõeldud eeskätt noortele, aitab raamat teaduslikku pilti kujundada ja üldse silmaringi avardada kõigil, kes teaduse käekäigu ja päevaprobleemide vastu huvi tunnevad, kaasa arvatud teadustöötajad.

Autorid pole taotlenud koostada kogu sotsioloogiliste uuringutega seotud küsimusteringi hõlmavat õpikut, vaid üksnes põgusat sissejuhatust, mis võiks ajendada asjahuvilisi, olgu nad kes tahes, sotsioloogia alal edasi õppima.

Artikleid aastatest 2010–2020.

Suurem osa kirjanikke, kirjastajaid, raamatukaupmehi ja lugejaid paistavad olevat veendunud, et tagakaanel peab midagi olema.

See on kujunenud kinnisideeks. Raamatu tagakaas on võimalus, mis lihtsalt tuleb ära kasutada. Sinna sobib teose autori paraadportree, seal võib üles lugeda ta tunnustused. Tagakaanele sobivad kriitik N.-i ja literaat P. kiidusõnad. Tagakaas on reklaamipind, see on tasuta käes, õige inimene ei jäta juhust kasutamata. Mis ripakil, see ära! Jah, parim soovitus raamatule võiks ju olla raamat ise, aga eks me hinda kõike ka kaante järgi, ja õige ongi. Tagakaanetekst on võlupeegel. 

Kõik on väga ilus, aga hirmus raske on aru saada, kui palju see peegel tõtt räägib.

Teater on saast.
Teater on armastus.
Teater on ajaraisk.
Teater päästab elusid.

Olles pühendanud enam kui pool oma elust näitlemisele, lavastamisele ja näidendite kirjutamisele, jõudsin küsimuseni, mis mõte sel kõigel üldse on. Jäin vastuse võlgu.

Tulemuseks on raamatutäis isiklikke, torkivaid ja sapiseid kirju, sest kuidas teisiti neid armastuskirju kirjutatakse? Huulepulgajälgedega ja lõhnastatud paberil? Unustage ära.
JIM ASHILEVI

Jeremy Rifkin on neljateistkümne majanduse üldisi trende, teaduse- ja tehnika arengu küsimusi ning kultuuriprobleeme käsitleva raamatu autor.

Samuti on ta Washingtonis asuva Majandustrendide Sihtasutuse president. Esimene eestikeelne raamat biotehnoloogiast. Rifkin on kõige püsivamalt kritiseerinud geenitehnoloogia rakendusi erinevates elusfäärides. Raamat annab rikkalikele näidetele tuginedes põhjaliku ülevaate biotehnoloogia praegusest olukorrast.

Olles veendunud, et infotehnoloogia ja biotehnoloogia koosmõjul muutub totaalselt inimeste elukorraldus, väljendab Jeremy Rifkin siiski kahtlust, et meie praegused teadmised on liiga vähesed hindamaks geneetiliselt muundatud organismide ja insenergeneetika ning geeniteraapia mõju. Seetõttu hoiatab ta nende kiire rakendamise eest. Tema arvates tuleb põhirõhk asetada geeniuuringutele, et jõuda kriitilise tasemeni molekulaarbioloogiliste mehhanismide ja geenifunktsioonide ning -koostoimete tundmaõppimisel.

Artiklite kogumik 1997 – 2004, kus Lapin keskendub kolmele kontsentrile: elule, arhitektuurile ja kunstile. Kogumikus otsib autor loovust, "muusa hingeõhku", "inimeste ja kunsti salaala".

João Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik.

Kummaline kirdekaare rahvas, kelle feminiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate "Eesti ilu välimäärajast" vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, nagu noorte väljaränne, üksikemadus, Facebooki-maania, tragid väikelinna tüdrukud, mõõduvõtt soomlastega, homofoobsed eelarvamused, Eesti naiste kiindumus roosadesse toonidesse. Ja palju muud.

João Lopes Marques on Eestis elav Portugali kirjanik. "Eesti ilu välimääraja" on tema sulest juba kolmas raamat, mis vaatleb ja analüüsib elu meie väikeses konnatiigis. Varem on ilmunud "Minu ilus eksiil Eestis" ja "Minu väga ilus eksiil Eestis". João lugusid iseloomustab pehme huumor, tema iroonia pole ründav, puudub tigedus ja agressiivsus, mida tänapäeval kahjuks nii tihti näeb. Siin raamatus on lugemisvara, mida saab mõnuga, jalad seinal, nautida.

Reisijuhis leidub rohkelt pilte ja andmeid Eesti luteri ja õigeusu pühakodade, pastoraatide, kabelite, kloostrite ja kalmistute kohta. Kokku käsitletakse 545 eri objekti: alates uhketest linnakatedraalidest lõpetades setude väikeste külakabelite – tsässonatega. Arhitektuuri- ja ajaloolise andmestiku kõrval on juttu usutegelastest, kes on meie kultuuri- ja hariduslugu mõjutanud. Lisatud on kaardid ning koha- ja nimeregister.

Eesti Loodusmuuseumi töid 4. osa

Sisu: Lehekülgi muuseumi ajaloost, Kogumistööst, Esemekogud, Käsikirjalised kogud, Kogude kasutamine ja kättesaadavaks tegemine rahvale, Teaduslik töö.

Sisu: Noorte omavahelised suhted endises külas, Kosjad, Ettevalmistused pulmadeks, Pulmad mõrsjakodus, Pulmad peiukodus, Pulmadest üldiselt.

Teadusliku antoloogia III köide sisaldab kommenteeritud tekste kevadiste rahvakalendri tähtpäevade kohta jüripäevast viidipäevani (23. aprillist 15. juunini).

IV köide sisaldab suviste rahvakalendri tähtpäevadega seotud uskumuste ja kommete kirjeldusi koos teadusliku kommentaariga alates suvisest pööripäevast (21. juuni) ja lõpetades olevipäevaga (29. juuli). Mõeldud folkloristidele, etnograafidele, ajaloolastele ja kõigile rahvakultuurihuvilistele.

"Eesti rahvakalendri" V köitesse on paigutatud 1080 pärimusteadet u. 5000 hulgast. Koostamisel oli kasutada arhiivimaterjalid laekumisajaga kuni 1980. a.

Hilistraditsiooni iseloomustab kalendritähtpäevade tundmine tööjärje tähise ning fenoloogilise orientiirina, kiiremini on mälust taandunud nende rahvausundiline tähendus. Varem mihklipäevale koondunud lõikuspidude komme elab kaasajal põllumajandusasutuste ettevõtmisel edasi, majandusaasta piduliku lõpetamise aeg määratakse nagu ennemuiste - vastavalt saakide salvesaamisele.

Kataloog Jõgeva Linnaraamatukogus 2005. aasta 21. veebruarist 21. märtsini üleval olnud näitusest „Aukirju, diplomeid ja tunnustusi erinevast ajast“, mille koostas Jõgeva Vallavolikogu muinsuskaitse komisjoni esimees, Jõgeva valla ajaloo- ja muuseumisõprade ühingu „Ambior“ juhatuse liige, vallavolinik Juhan Reimann oma kogude põhjal.

 

Eesti Vabariigi preemiad 2020" koondab lood meie riigi väärikaimate tunnustuste – teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi-, kultuuri- ja hariduspreemiate – laureaatidest, nende tööst ja säravatest ning erakordsetest saavutustest.

Akadeemilise nõukogu 5 aasta jooksul kogunenud kirjasõna, mis pakub huvi ka laiemale publikule.

Raamat sisaldab endas lugusid kooliealistest eesti noortest, kes on kõigis 15 maakonnas korda saatnud märkimisväärseid tegusid: asutanud muuseume huviringe viinud läbi heategevusprojekte jne. See on suunatud noortega töötavatele inimestele, koolidele ning on inspiratsiooniks ka aktiivsetele noortele endale.

Luuletaja Hando Runneli artiklivalimik sisaldab esseistlikke arutlusi kirjandusest ja kirjanduse kohast, arvustusi, loomingupsühholoogilisi enesevaatlusi ning filmistsenaariumi "Juhan Liivi lugu".

Käsiraamat isemõtlejale. Ülo Vooglaiu elutööna on valminud terviklik mõttemudel ühiskonnas orienteerumiseks. Raamatu lähtekohaks on inimene, elu ja elukeskkond. Käsitatud on tegevussüsteemi ja selle elemente, sealhulgas tööd ja juhtimist, otsustamist ja otsustamise eeldusi, otsuse vastuvõtmist ja täitmist, tegevuse edasi- ja tagasisidestamist keskkonnas kui süsteemis. Avatud on inimsuhted, suhtetoime ning suhtlemise ja kohtlemise tegurid eri oludes, olukordades ja situatsioonides. Soovitatud on meetmeid iseseisvaks mõtlemiseks, koostööks ja sünergia kujunemiseks.

Mure looduse pärast on suurenenud käsikäes inimese majandustegevuse kasvuga.

Eelmise sajandi alguses hakati ka Eestis muretsema põlispuude, suurte rändrahnude ja linnurikaste merelahtede käekäigu pärast. Veidi hiljem pälvisid tähelepanu samuti metsad, kooslused, maastikud. Ümbruse hoidmisega tegelesid esialgu mitmed vastutustundlikud maaomanikud, õpetajad, metsamehed. Riiklikult mõtestatud tegevuseni jõuti 1935. aastal vastu võetud looduskaitse seaduse toel. 

Raamatus antakse ülevaade seaduse sünniloost ning meie looduskaitse saavutustest sõjaeelsel perioodil.

Selles mahukas raamatus tehakse juttu eurooplaste käsutuses viimase kahesaja aasta jooksul olnud kultuurisaaduste – romaanid, dokumentaalkirjandus, õpikud, eneseabi raamatud, ajalehed ja ajakirjad, kontsertmuusika, muusikainstrumendid ja noodid – loomisest, levitamisest ja tarbimisest.

Räägitakse ka lauljatest, heliloojatest ja muusikavirtuoosidest; mitmesugustest teatrižanridest, kaasa arvatud ooper; filmikunsti sünnist ja kasvust läbi kogu 20. sajandi; ringhäälingu tekkimisest ja arengust; eri muusikavormide, sealhulgas levimuusika, ülemaailmsest levikust; mõningate jutustavate žanrite, näiteks järjejutuna ilmuvate romaanide ja koomiksite kokkupuutekohtadest; ajakirjanduse levikust; ja illustratsioonide osatähtsusest raamatutes ning perioodilistes väljaannetes.

Lõpuks heidetakse pilk ka vanemate kultuuritarbimise vormide (näiteks muuseumide) uuenemisele ja interneti arengule.

Kogumik sisaldab tekste klassivõitlusest ja naisküsimusest. Autor käsitleb teemasid kultuuriajakirjaniku ja feministliku vaatenurga alt, analüüsides ühiskondlikke tendentse ja meediakäsitlusi.

Etiketiküsimused on jälle moodi läinud. Raamatus on toodud käitumisjuhised erinevateks situatsioonideks.

Sisu:

Laste viisakas käitumine

Teie ja võõrad inimesed

Teie ja naabrid Reisil

Teie ja kolleegid

Sööma-ajad kitsas ringis

Tantsupõrandal

Mood ja riietus

Sõbrad ja sugulased

Raamat vastab küsimustele: Kas egoism on edukam elustrateegia kui koostöö ja teistega arvestamine?

Miks on isasel paabulinnul nii ohtlikult värvikirev ja mõttetult suur saba? Mis sunnib inimest kulutama aastaid raamatu kirjutamisele või pillimängu lihvimisele? Mis teeb tippteadlased, -kunstnikud ja -kirjanikud nii populaarseks? Miks on laia joonega inimesed vastassoole ülimalt atraktiivsed? Vaid efektiivsusel ja ratsionaalsusel põhinevaid teooriaid aluseks võttes ei ole kunsti või filantroopia vajalikkust võimalik seletada.

Autori arvates saab aga paljusid muidu raskelt seletatavaid inimkäitumise ja kultuuriliste nähtuste põhjusi seletada kulukate signaalide mõistega.

Pidades kogu teoses kinni majanduslikust ja evolutsioonilisest käsitlusviisist, uurib autor sotsialismi ja turukorra erineva moraali iseloomu, päritolu, valikuprotsessi ja arengut. Peale selle vaeb Hayek – viisil, mis kohati tuletab meelde Freudi „Tsivilisatsiooni ja selle ebakohti“, ehkki täiesti erinevatele järeldustele jõudes – tsivilisatsiooni hüvesid ja hinda, samuti tagajärgi, mis tuleneksid turukorra lammutamisest.

Selles raamatus tutvustavad oma teadustööd ja kunstiloomet Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid. Enamasti on tegemist varemavaldatu populariseeriva esitusega, kuid on ka originaalartikleid. Valdkonda kuuluvad täna ajaloo ja arheoloogia, eesti ja üldkeeleteaduse, filosoofia ja semiootika ning kultuuriteaduste instituut, usuteaduskond, maailma keelte ja kultuuride kolledž ning Viljandi kultuuriakadeemia. Kõik need üksused on kogumikus esindatud oma professorite kaastöödega. Tihti väljuvad käsitlused ühe distsipliini raamidest, pakkudes näiteid vaatenurkade ja meetodite põimumisest ning üksuste piire ületavast koostööst. Nii mõnegi artikli temaatika on inspireeritud tähtpäevast, mida selle raamatuga tähistame. See on meie kingitus rahvusülikoolile 100. sünnipäevaks.

Nõukogude Liidu väliskommentaatorite esikümnesse kuuluva publitsisti targalt ja elavalt kirjutatud ülevaade Briti saartest ja sealsetest inimestest, nende ajaloost ja tänapäevast. Thatcheri-eelsel ajal nelja Londonis elatud aasta muljetele tuginedes püüab autor britlased lugejale lähemale tuua ning näidata nende rahvuslikku iseloomu ja selle kujunemist mõjutanud tegureid.

Pisiblufi käsiraamatud on hulk hambulisi väikseid raamatukesi, mis sisaldavad fakte, kenitlemist ja keerutamist, aga ka kõike muud, mida te vajate valmisserveeritud ekspertteadmiste omandamiseks. See on miljonilises tiraažis müüdud bestselleriseeria.

Jaan Kaplinski mõtiskluslikku lühiproosat aastatest 1996–2000.