Novellikogu

Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan „Kolme katku vahel“ (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600.

Romaani põhiline sündmustik toimub 18. sajandil Rakveres. Peategelase isikliku elu sündmuste taustal tõuseb keskse süžeelise teljena esile Rakvere linna läbi sajandite kestnud võitlus oma linnaõiguste eest.

Jaan Krossi uus romaan on jõudnud lähiajalukku, "Tahtamaa" tegevustik algab aastast 1993 ning sündmuste keskmeks on maa tagastamine endisele omanikule.

“Tahtamaa” on ajalooline raamat ühest saarel asuvast külast ja peategelase elust eelmisel sajandil. Ühesõnaga peategelane käib mööda isapoolseid juuri ning ajab asju, et Tahtamaa krunt, kus asub ohtralt tervislikku muda, tagasi saada. Tal on ka kaasosalised. Ja raamatust ei puudu romantika, armastus ja elu intiimsemad varjundid.

Teose esimene lugeja, abikaasa Ellen Niit arvab, et uus romaan on võrdlemisi erandlikul kohal Jaan Krossi loomingus, sest on rohkem psühholoogiline kui mõni teine ja ei põhine niivõrd ajaloolisel uurimustööl kuivõrd elukogemusel. See oli ühtlasi Jaan Krossi viimane romaan.

Nii baltisaksa kui ka eesti ajalookirjutus oli üsnagi arvuka eesti soost linnarahva ju peaaegu maha vaikinud. "Kolm katku" lõi mõra maarahva-müüti. Russow oli Baltikumis varase uusaja kõige väljapaistvam kirjamees. Ja kui teda tutvustati eesti kogukonnast võrsununa, siis näitas see, et siitmaa saksakeelne kõrgkultuur ei olnud üksnes Saksamaalt imporditud koloniaalkaup, vaid kerkis ka kohalike intellektuaalsete jõudude pinnalt. "Eesti" osa Eesti varases loos ei esindanud mitte ainult poolkeelsed võõrpäritolu kultuurikandjad, vaid ka jõulised omamaised isiksused ajaloo sügavuses. Kes polnud ei sakslased, rootslased ega õieti isegi enam eestlased kitsamas mõttes, kuid kes ometi kandsid oma vaimuga Eesti reaalset pidevust.

Ps! Olemasoleval eksemplaril on ümbrispaber puudu!

Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan „Kolme katku vahel“ (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. 

Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri ja mõisasepa tütre järeltulijana. Ta kasvas Kalamaja linnaosas, õppis J. Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas.

Kross on tuntud eelkõige Eesti ajalool põhinevate teoste poolest nagu „Kolme katku vahel“, „Keisri hull“ ja „Professor Martensi ärasõit“.

Mälestuste teine osa kuni vabariigi taastamiseni 1992. aastal. Raamat sisaldab fotosid.

Mälestusteraamat 1. osa, teine trükk.

Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri ja mõisasepa tütre järeltulijana. Ta kasvas Kalamaja linnaosas, õppis J. Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas.

Kross on tuntud eelkõige Eesti ajalool põhinevate teoste poolest nagu „Kolme katku vahel“, „Keisri hull“ ja „Professor Martensi ärasõit“.

Mälestuste esimene osa hõlmab aega 1960. aastate alguseni. Raamat sisaldab fotosid.

“Kolmandad mäed” on ajalooline jutustus esimese akadeemilise haridusega eesti soost maalikunstnikust Johann Kölerist (1826–1899) ja tema Tallinna Kaarli kirikusse 1879. aastal maalitud Kristust kujutavast apsiidimaalist. Köleri kõrval on teine oluline tegelane mõisnik Rudolf von Gernet, kelle saadetud kiri annab uut hoogu Köleri siseheitlustele. Nimelt kirjutab von Gernet, et modelliks olnud mehe loomus on Kristuse omale liiga vastandlik ning seetõttu kujuneb temast vastane, kellega Köler peab mõttelist dialoogi.

Jaan Krossi "Wikmani poisid" on autobiograafiliste sugemetega romaan, mis näitab lõiku Tallinna Wikmani gümnaasiumi lõpuklassi poiste elust vahetult enne II maailmasõda.

Autori eessõnast: "Niisiis, raamat, mille te avate, pole Bernhard Schmidti elulugu ei taeduslikus ega populaarteaduslikus mõttes. Kui romaniseeritud eluloo mõistet romaanimõiste suunas kõvasti välja venitada, võiks ehk nimetada seda raamatut romaniseeritud elulooks. Aga ennekõike on see autori meelest ikkagi romaan. Mis tähendab kõigepealt seda, et ajaloolised ja välmitud seigad on nende kaante vahel võrdselt tõesed. Näiteks: mu vestlused Bernhard Schmidti kohanud inimestega Saksamaa Liitvabariigis (kus ma nendega vestlesin) on niisama tõesed kui mu jutud Erik Schmidtiga Mallorcal (kuhu reisimine osutus minu jaoks liiga keeruliseks, nii et ma pole seal üldsegi käinud). Muuseas: vähemalt osa mõttevahetustest Erik Schmidtiga on postitsi või telefonitsi ka väljaspool romaanitasandit siiski toimunud." Romaan Bernhard Schmidtist (1879-1935), Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930. aastal leiutas Schmidt uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle postuumselt maailmakuulsuse.

"Vahelugemiste" kolmas raamat sisaldab autori kirjanduslikke sõnavõtte tähtpäevadel või kohtumistel, samuti kirjanike kongressidel esitatud ettekandeid aastaist 1974-1979.

Raamat sisaldab autori tähtpäevalisi sõnavõtte, oma loomingut puudutavaid esinemisi ajakirjanduses ning kultuuri- ja kirjandusloolisi artikleid. Lisaks on laiemale lugejaskonnale avalikustatud kultuuripoleemikat lähiminevikust ja käsitletud loominguteoreetilisi probleeme.

Vahelugemiste viies raamat sisaldab autori kõnesid, ettekandeid ja artikleid.

Romaani tegevus kulgeb 1954. aastal. Autori varasematest novellidest lugejale tuttav Peeter Mirk tuleb pärast laagri- ja sundasumisaastaid Siberist tagasi koju. Oma esimesel töökohal – arheoloogistel väljakaevamistel Toompeal – leiab ta XIII sajandist pärit käsikirja. Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimus on kirjutatud seitsmesaja aasta eest, aga mis on eesti rahva saatuses teisiti neil aegadel, mil Peeter Mirk seda ürikut loeb?

Jaan Krossi teoseid on tõlgitud veerandsajasse keelde ja teda on mitu korda esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. 1980. aastate algusest on Kross oma eluloo ainest kajastanud mitmes novellikogus ja romaanis. Mälestusteraamat "Kallid kaasteelised" ilmus 2003. a, II köide järgnes postuumselt 2008. Nüüd uuesti välja antav I köide hõlmab aega 1960. aastate alguseni. President Lennart Meri on öelnud: "Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga."

Üks tuntumaid eesti kirjanikke Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri ja mõisasepa tütre järeltulijana. Tema isa arreteeriti 1944. a lõpul ning hukkus 1946. a Nõukogude vangilaagris. Kross kasvas Kalamaja linnaosas, õppis J. Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Pärast Eesti okupeerimist osales ta 1940. a nn juulivalimiste rahvuslike vastaskandidaatide ülesseadmise aktsioonis. Vabastamise asemel uueks okupatsiooniks kujunenud Saksa ajal oli Kross esmalt ajalehe "Postimees" tõlk ja välisuudiste toimetaja, seejärel Tallinna Linnapanga sekretär ning Eesti Leegioni kindralinspektuuri tõlk.

Samal ajal oli ta Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kaastööline, mistõttu oli 1944. aastal vangistatud. Pärast Nõukogude uue okupatsiooni algust oli Kross ETKVLi juriskonsult ning Tartu ülikooli riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri assistent. 1946. a arreteeriti Jaan Kross taas ning järgmisel aastal mõisteti talle viieaastane laagrikaristus, mida ta kandis põhiliselt Komimaal Intas. Pärast vabanemist 1951. a tuli tal minna asumisele Krasnojarski kraisse.

Stalini surma järel vabanes ta sealt ning alustas vabakutselise kirjaniku elu Tallinnas. Kross on olnud Riigikogu liige Mõõdukate nimekirjas 1992–1993 ja Tartu ülikooli vabade kunstide professor. Eesti NSVs anti talle rahvakirjaniku tiitel, Eesti Vabariik väärtustas teda Riigivapi I klassi teenetemärgiga. Mitu korda esitati ta Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross suri 27. detsembril 2007. a Tallinnas.

Mis tead sa tuulest, mis tead sa tormist, mis tead sa luulest, ideest või vormist - kui hoiad närve ning elad kotis ja otsid värve vaid tindipotist! 1954

Sisaldab kolme novelli:
Marrastus - 1939. aastal, kui Hitler kutsub sakslasi koju, otsustab Eestist ära sõita ka Ventselite pere, olgugi et nad pole sünnipärased sakslased. Peretütar Flora ja temasse armunud üliõpilane Peeter saavad veel viimasel õhtul enne ärasõitu kokku, kuid paraku juhtub siis saatuslik eksitus.
Toru - Lugu kõneleb ühest niisugusest torust, mida mööda sai Saksa okupatsiooni ajal pageda Tallinnast Helsingisse, pakku Saksa armeesse mobiliseerimise eest. Tegelikult polnud see toru sõna otseses mõttes, vaid pigem ülekantud tähenduses.
Stahli grammatika - Novelli tegevus toimub 1944. aastal Patarei vanglas. Peeter Mirk istub kinni ebaõnnestunud katse pärast põgeneda paadiga Soome.

Me lebame lendaval saarel
tumesinises pehmes rohus.
Tuhat salamärki me jalutsis on
sinikaskede valevas tohus.
Tuhat märki on kividel hämaras
või eha- või koidulõõsas.
Ülemlaul iga marja sees - umiseb
me päitsis kadakapõõsas.

UTOPISTID

Kes kaotavad rohkem jalge alt tõe?
Kes langevad rohkem fantastide kilda?
Kes reaalsemaks peavad
Utoopia saart?
Kas need, kes lähevad täna üle jõe
mööda homset silda
või kes
mööda tänast vikerkaart?

Jaan Krossi novellikogumik sisaldab kahte lühijuttu: „Rist“ ja „Väike Vipper“ — mõlemad on minevikukillud, mis peegeldavad Krossile omast süvenemist Eesti ajalukku ja inimese sisemaailma.

Vihm teeb toredaid asju
Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide
Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks
Vihm seob karvad mu paljal rinnal ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge
Vihm teeb toredaid asju