Mida lugeda jaanuaris?
Jaanuaris on kombeks anda lubadusi, mis on sageli seotud meie toidulauaga. Lubasid õppida ära klassikaliste kastmete valmistamise? Õppida ära liha suitsutamise? Saada selgeks pärmitaignast küpsetiste tegemise? Kasutada toiduks kõik oma aiasaadused? Proovida ära võimalikult palju pastasorte? Teha ise kodus pitsat? Siit leiad hea valiku kokaraamatuid nende kavatsuste täitmiseks:
Elustiiliraamatu "Aias sajab saia" autorid Lia Virkus ja Siire Vanaselja viivad lugeja tervet aastat hõlmavale aiaringile, märkama selle rõõme ja võimalusi nii kaunil maikuul kui nukras novembris. Kui toiduvõlurist Lia ja loova loomuga rohenäpust Siire kokku liita ning laiali lahutada, saaks ilmselt kaks keskmist kokka-aiahoolikut. Õnneks pole säärane tehe võimalik ning nii on mõlemad autorid saanud raamatusse panna oma parimad teadmised ja isiklikud kogemused. Siire on enda meelest maailma kõige laisem aednik, ometi on tema lumest lumeni õitsev aed mõne külalise arvates liigagi korras. Raamatus jagabki ta kuust kuusse praktilisi näpunäiteid, kuidas ta seda teeb, ja innustab lugejaid loovaid lahendusi otsima. Ikka selleks, et aiarõõm ei kaoks. Lia pakub retsepte ning nippe, kuidas kõik see hea ja parem, mis meie aedades ja aiaservades kasvab, toiduks saab. Tooraineid jagub kapsast ja karulaugust sireliõite ja suvikõrvitsani! On vana head köögiklassikat ja retsepte, mis üllatavad ning panevad nii mõndagi taime teise pilguga vaatama. Proovige kasvõi võilillemett ja pojengivett! Mõlemad autorid tegid lahti nii oma aia värava kui käisid ka teiste aedu uudistamas. Millised lood neis aedades peituvad, kes seal kasvavad ja kas külaliste kooki ka pakuti, selgub juba raamatus.
Eestimaa on põnev ja mitmekesine. Siin leidub nii avastamist ootavaid huvitavaid paiku kui ka igale maanurgale omaseid traditsioone. Selle raamatu autorid läbisid oma avastusretkel üle 5000 kilomeetri Eestimaa teedel, põigates sisse kümnetesse küladesse ja taludesse ning tutvudes sealse eluoluga. Elamused, mida nad teekonnal kogesid, on koos rohkete fotodega koondatud nende kaante vahele. Eeskätt on see aga toiduraamat, milles tutvustatakse nii Eestis traditsioonilisi kui ka uusi või taasavastatud tooraineid, mida tarbivad ise ka nende kasvatajad ja valmistajad. Kõikide Eestimaa toiduleidude juurde on lisatud retsepte, lihtsaid ideid koduste hõrgutiste valmistamiseks. Raamat on täis maitseelamusi ja muljeid, üllatusi ja äratundmisrõõmu. Tiit Efert on kogenud ajakirjanik ja hobifotograaf, kellele meeldib kirjutada toidust ja kajastada maaelu. Kristina Efert on usin toiduretseptide katsetaja ja mitmete kokaraamatute autor. Tema koostatud kokaraamat "Supp" võitis 2018. aastal parima kokaraamatu tiitli.
Ilmunud on esimene üksikasjalik meeraamat, kus ligi 10 mesinikku üle Eesti jagavad nõuannete ja kogemuste kõrval ka kõige magusamaid (ja soolasemaid) meeretsepte.
Meeraamatust saad teada:
- milline on Eesti mesinduse ajalugu
- mida mesilased toodavad
- kuidas töötab mesinik
- millised on meie meetaimed
- kuidas mett säilitada
- miks mesi on tervislik
Raamatust leiad enam kui 100 meeretsepti!
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade eestlaste toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.
Praktiline ja konkreetne tekst koos suurepäraste fotodega.
Sisukord:
Põhilised võtted
Rohelised lehtköögiviljad
Maavitsaliste viljad
Kaunad ja terad
Laugud kõrvitsad ja kabatšokid
Juurviljad
Mugulviljad
Kasvud ja võsud
Seened
Anni Arro andis oma esimese kokaraamatu „Salatid, pirukad ja suupisted” välja aastal 2004 olles ise 21aastane. Sealt alates on ta välja andnud 9 kokaraamatut, juhtinud kokasaateid ja pidanud kohvikuid. Oma suurimaks saavutuseks peab ta siiski unustuse hõlma jäänud toitude taas popiks muutmise eestlaste söögilaual. Näiteks nagu peet, kõrvits, kiluvõileib, roosamannavaht… „Mulle meeldib oma raamatute kaudu jõuda lugejate kodudesse, nende kööki ja toidulauale. Hea toit ühendab inimesi, teeb rõõmsaks ja ilusaks.”
„Läbi lillede” on aga inspireeritud Anni vanaema Helgast, kes oli suurepärane kodukokk. „Isegi sügaval nõukaajal, kui poest ei olnud mitte midagi saada, suutis ta jahust ja piimast välja võluda imemaitsvad road. Helgal oli köögis riiulis mummuline vihik, mida ta aegajalt lehitses. Seal olid sees tema lemmikretseptid.” Nüüd on see aare Anni riiulil ja innustab teda. Antud raamatust leiategi Anni valiku Helga vihikust ning lisaks palju uusi retsepte tema enda köögist.
„Lilled vaasi … ja pada muhisema!”
Raamat on mõeldud nooremate klasside (I-III klass) õpilastele. Siin antakse lastele juhendeid köögis töötamise, tööriietuse, mitmesuguste lihtsate toitude, kookide ja maiustuste valmistamise ning laua katmise kohta. Selleks et lapsed kõigest õigesti aru saaksid, on toodud ka väike köögisõnastik, milles seletatakse vastavaid oskussõnu ja tutvustatakse töövahendeid.
Käesolev raamat sisaldab retsepte külmade ja kuumade lihatoitude valmistamiseks, käsitledes neid lihaliikide järgi. Liha toitaineline koostis, vitamiinide ning mineraalainete sisaldus on tootud tabelitena. Liha kaalu muutumine toiduvalmistamisel on antud kehtivate, läbiproovitud normatiivide alusel. Et paljud liha töötlemise põhivõtted eri lihatoitude valmistamisel korduvad, on eraldi käsitletud sageli rakendatavaid toiminguid liha töötlemisel. Omaette peatükk on lihatoitudele sobivatest maitseainetest. Iga toidurühma algul on antud olulisemad andmed vastava lihaliigi ning selle kasutamise kohta. Iga toidu puhul on nimetatud selle juurde kõige sobivamad kastmed ning lisandid, kuid neid võib igaüks suvaliselt muuta. Retseptid on enamasti neljale inimesele, praed ja rulaadid 6-8 inimesele.
Autori rännak maailma erinevates paikades, avastamaks nii magusamaailma vanu häid klassikuid kui ka uuemaid trende. Tulemuseks parim valik retsepte igas vanuses maiasmokkadele: kreembrülee, tiramisu, baklava, Shwartzwaldi tort, panna cotta, mille feuille, trifle, Budapesti rull, Sacher tort ja palju muud
Ruth Binney “Maitseraamat” laiendab meie teadmisi ja mõistmist maitsetest. Autor uurib maitsete tajumist ja maitsemeelte toimimist ning annab lugejatele võimaluse maitsetest sügavamalt aru saada. Raamat vaatleb ka maitse ja mälu seoseid, maitsetööstust, degusteerimist ning veinide ja toidu omavahelisi seoseid. “Maitseraamat” on suurepärane valik kõigile, kes armastavad head toitu ja jooki ning soovivad maitsemaailma sügavamalt uurida.
«Maru maitsete maailm. Angervaks, seened ja päästetud tomatid ehk armastus täistaimselt taldrikul» on Maru kolmas kokaraamat.
"Minu jaoks on 1970.–1980. aastad soojade mälestuste aeg. Mul oli ilus lapsepõlv ja loomulikult on ka meenutused sama helged. Tolle aja toidud – kasukas, sült, täidetud munad, singirullid, pasteet, pikkpoiss, ühepajatoit – need on ju road, mida kõik armastavad. Ka magustoidud pole vähem ahvatlevad: lumepallisupp, virsikutarretis, saiavorm, pontsikud, Napoleoni tort, kräsupea ja veel palju head. Kokku üle 80 retsepti nostalgiat! Nüüd, kus raamat valmis, pean tõdema, et selle tegemine oli tore teekond lapsepõlvemaale. Kõik toidud-küpsetised maitsesid nii tuttavalt ja nii hästi! Teame ju kõik neid toite, aga kas ka valmistame, kui uue aja tuuled järjest uusi maitsed kohale puhuvad? Tegelikult jäävad need lihtsad kodused maitsed meiega alatiseks ja olgu see kokaraamat teile omamoodi meeldetuletuseks, et vanad head road taas meie kodudes aukohale seada." Leia siit raamatust inspiratsiooni! Otsi välja oma nostalgianõud ning naudi neid maitsvaid toite koos sõprade ja perega. Lia Virkus
Käesolevasse raamatusse on valitud teiste rahvaste toitudest sellised, mis meie harjumustele ning maitsele enam-vähem vastavad ja mille valmistamiseks meil eeldused on olemas. Praegusaegne kiire transport ja konservide laialdane valmistamine teeb võimalikuks varem kättesaamatute toiduainete saamise. Neid on õige kasutada selliste toitude valmistamiseks, mida süüakse neis maades, kus vastavat toiduainet toodetakse. Toitudest on püütud anda nii mitmekesine valik, et neist saaks koostada tervikliku menüü. Iga peatüki alguses on antud vastava rahva toiduvalmistamise ja serveerimise üldiseloomustus. Toitude nimetused on toodud eesti keeles nii, et nähtub toiduainete valik ja valmistusviis, algupärased nimetused on sulgudes.