Mida lugeda jaanuaris?

Uue aastatuhande kodused koosviibimised erinevad nii sisult kui vormilt kunagistest süldipidudest. Kodusele peole ei tulda enam uhketes tualettides, vaid kenas, mõnusat äraolemist võimaldavas riietuses. Samas suunas on arenenud ka lauale pandavad piduroad, mis ei püüa enam jäljendada profikokkade poolt valmistatud restoraniroogi. Uue aja piduroad kujutavad endast lihtsaid, kuid trendikaid suupisteid, eelroogi ja salateid, jätmata siiski kõrvale ka sooje toite. Endist rikkalikkust kohtab vaid järelroogade juures, kus hõrgutavaid maitsenaudinguid pakuvad küpsetised ja tordid, kuid ka kergemad vahud ja tarretised.

Elustiiliraamatu "Aias sajab saia" autorid Lia Virkus ja Siire Vanaselja viivad lugeja tervet aastat hõlmavale aiaringile, märkama selle rõõme ja võimalusi nii kaunil maikuul kui nukras novembris. Kui toiduvõlurist Lia ja loova loomuga rohenäpust Siire kokku liita ning laiali lahutada, saaks ilmselt kaks keskmist kokka-aiahoolikut. Õnneks pole säärane tehe võimalik ning nii on mõlemad autorid saanud raamatusse panna oma parimad teadmised ja isiklikud kogemused. Siire on enda meelest maailma kõige laisem aednik, ometi on tema lumest lumeni õitsev aed mõne külalise arvates liigagi korras. Raamatus jagabki ta kuust kuusse praktilisi näpunäiteid, kuidas ta seda teeb, ja innustab lugejaid loovaid lahendusi otsima. Ikka selleks, et aiarõõm ei kaoks. Lia pakub retsepte ning nippe, kuidas kõik see hea ja parem, mis meie aedades ja aiaservades kasvab, toiduks saab. Tooraineid jagub kapsast ja karulaugust sireliõite ja suvikõrvitsani! On vana head köögiklassikat ja retsepte, mis üllatavad ning panevad nii mõndagi taime teise pilguga vaatama. Proovige kasvõi võilillemett ja pojengivett! Mõlemad autorid tegid lahti nii oma aia värava kui käisid ka teiste aedu uudistamas. Millised lood neis aedades peituvad, kes seal kasvavad ja kas külaliste kooki ka pakuti, selgub juba raamatus.

Erinevad kalad, toidud

Eestimaa on põnev ja mitmekesine. Siin leidub nii avastamist ootavaid huvitavaid paiku kui ka igale maanurgale omaseid traditsioone. Selle raamatu autorid läbisid oma avastusretkel üle 5000 kilomeetri Eestimaa teedel, põigates sisse kümnetesse küladesse ja taludesse ning tutvudes sealse eluoluga. Elamused, mida nad teekonnal kogesid, on koos rohkete fotodega koondatud nende kaante vahele. Eeskätt on see aga toiduraamat, milles tutvustatakse nii Eestis traditsioonilisi kui ka uusi või taasavastatud tooraineid, mida tarbivad ise ka nende kasvatajad ja valmistajad. Kõikide Eestimaa toiduleidude juurde on lisatud retsepte, lihtsaid ideid koduste hõrgutiste valmistamiseks. Raamat on täis maitseelamusi ja muljeid, üllatusi ja äratundmisrõõmu. Tiit Efert on kogenud ajakirjanik ja hobifotograaf, kellele meeldib kirjutada toidust ja kajastada maaelu. Kristina Efert on usin toiduretseptide katsetaja ja mitmete kokaraamatute autor. Tema koostatud kokaraamat "Supp" võitis 2018. aastal parima kokaraamatu tiitli.

Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade eestlaste toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.

Raamat annab lisaks retseptidele ülevaate meie köögi arenguloost. Omamoodi põnevad on erinevatel aegadel ilmunud kokaraamatud, mille sisse lastakse lugejal pilk heita. Road on raamatusse paigutatud paikkondade järgi. Enamik selle raamatu autoreid on Eesti erinevate kodumajanduskoolide õppejõud, kes lisaks õpilastele on pidanud meie rahvusroogadest rääkima ja neid valmistama nii naabritele põhjast kui lõunast.

Rukis on üheaastaste, talvituvate üheaastaste ja mitmeaastaste rohttaimede perekond kõrreliste sugukonnast; 5 (teistel andmetel 6-8) liiki peamiselt Euraasias.

Esimene "Eesti köögi" raamat ilmus 2003. aastal Harri Ilveselt ja Lia Virkuselt ning on olnud müügil siiani. Saabunud on aeg uue raamatu jaoks, mis kannab pealkirja "Ehe Eesti köök". Aastaaegade järgi kokku pandud raamatusse on kogutud kolme naise lemmikretseptid. Ikka sellised, mida eestlased armastavad.Igal kevadel on meie lemmikuteks esimesed kevadekuulutajad rabarberikoogid, karulaugupesto ja muu roheline ja värske. Suvel naudime soolakurke, värskeid kartuleid ja kodujuustukastet heeringaga, küpsetame kodujuustupannkooke maasikatoormoosiga ja muid hõrke marjakooke. Sügis toob kaasa oma annid – seened, õunad ja ploomid. Pannakse podisema pajaroad ja praetud räim on taas eesti köögis aukohal. Talvel ei saa keegi ilma hapukapsa, seaprae ja süldita. Ka eesti köögi klassika nagu singirullid, kartulisalat, täidetud munad ja kiluleivad on pea igal eestlase peolaual.Selle kauni eesti- ja ingliskeelse kinkeraamatu kaante vahelt leiadki kõik nimetatud road ning veel palju–palju muud kodust ja head.

Isuäratavalt illustreeritud retseptikogu suviseks grillhooajaks.

Haputainas ei tähenda üksnes hapuka mekiga küpsetist, vaid see viitab ka valmistusmeetodile. Kui soovid rohkem teada saada, miks valida just juuretisega küpsetamine, siis oled valinud õige raamatu. Kui tainaga mätserdamine sind ei paelu, kuid armastad maitsvat toitu, siis leiad siit nõuandeid, mis ehk aitavad sind oma lemmikpagarikojas täpsustavaid küsimusi küsida või poes looklevate leiva-saiariiulite vahel paremini orienteeruda. Kui kuulud nende sekka, kes arvavad, et sai teeb paksuks, siis soovitame sirvida raamatu esimest osa kääritatud taina kasulikkusest ja haputaina samm-sammulisest valmistamisest. Raamatu teisest osast leiad retsepte, kui tahad ise valmistada haputainast saia-leiba ja ka midagi maitsvat selle kõrvale. See raamat võib olla toreda teekonna alguseks küpsetamise maailmas või ka harivaks ja isuäratavaks lugemiseks. Igal juhul ei ole see lihtsalt tavaline kokaraamat – meie soov on tuua juuretis tagasi au sisse. Selle eesmärgiga oleme asutanud ka oma pagariäri, Samliku Pekkeri. Juuretisefännid Eva ja Raido

Maitse üle teatavasti ei vaielda. Aga kuidas on lood toidu endaga? Markus Haxter räägib oma raamatus vaimustusega heast ja maitsvast toidust ning jõuab lõpuks juba tuttava tõdemuseni: toit peab olema just nimelt maitsev, see peab olema valmistatud kvaliteetsetest ja värsketest toiduainetest, ja seda tuleb valmistada hoole ning armastusega.

Elu on maitsev, kui teed kõike südamega!" usub Emil Rutiku, muusik ja hobikokk. Emil sündis Bakuus aserist ema ja eestlasest isa perre ning kuigi suurema osa elust on ta veetnud Eestis, on maitsete maailm, mida Emil siin raamatus tutvustab, pärit just Kaukasuse mägedest ja Kaspia merest. Kaukaasia köök on maitsev ja tervislik – värsked ürdid, lugematu hulk mooduseid valmistada köögivilju, kala ja liha. Ja seda kõike peab tegema hea tujuga, lauluviis suul. Lõbusat laulukest ümisedes kutsub Emil kõiki isukalt Kaukaasia köögi parimaid palasid maitsma!

Üle 30 ahvatleva retsepti magusate ja soolaste hõrkude kastmete, marinaadide ja salsade valmistamiseks. Tuntud ja traditsioonilised: valge kaste, jõhvikakaste ja hollandi kaste ning isuäratavad uustulnukad: kirbe apelsinikaste, kreemjas safranikaste, suvine ürdimarinaad ja shokolaadikaste. Põhipuljongite valmistamine, kastmete paksensamine ja soojas hoidmine. Iga retsepti juures sammhaaval antud tegevusjuhis ja värvifoto.

Järjest rohkem on neid, kes soovivad ise kodus vorsti, sinki ja teisi lihatooteid valmistada. Seoses sellega on tekkinud terve rida korduma kippuvaid küsimusi: Miks tekivad puljongi valangud? Miks kestad purunevad keetmise käigus? Miks vorsti pind jääb suitsutamisel tahmane? Ja nõnda edasi… Nendele ja paljudele teistele küsimustele leiab kodutegija vastused selle raamatu peatükkidest.

Sisu: Salatid Lihatoidud Kala- ja munatoidud Supid ja nende lisandid Hoidised Magustoidud Aed- ja teraviljatoidud toit, hoidised, toiduvalmistamine

Anni Arro andis oma esimese kokaraamatu „Salatid, pirukad ja suupisted” välja aastal 2004 olles ise 21aastane. Sealt alates on ta välja andnud 9 kokaraamatut, juhtinud kokasaateid ja pidanud kohvikuid. Oma suurimaks saavutuseks peab ta siiski unustuse hõlma jäänud toitude taas popiks muutmise eestlaste söögilaual. Näiteks nagu peet, kõrvits, kiluvõileib, roosamannavaht… „Mulle meeldib oma raamatute kaudu jõuda lugejate kodudesse, nende kööki ja toidulauale. Hea toit ühendab inimesi, teeb rõõmsaks ja ilusaks.”

„Läbi lillede” on aga inspireeritud Anni vanaema Helgast, kes oli suurepärane kodukokk. „Isegi sügaval nõukaajal, kui poest ei olnud mitte midagi saada, suutis ta jahust ja piimast välja võluda imemaitsvad road. Helgal oli köögis riiulis mummuline vihik, mida ta aegajalt lehitses. Seal olid sees tema lemmikretseptid.” Nüüd on see aare Anni riiulil ja innustab teda. Antud raamatust leiategi Anni valiku Helga vihikust ning lisaks palju uusi retsepte tema enda köögist.

„Lilled vaasi … ja pada muhisema!”

Raamat on mõeldud nooremate klasside (I-III klass) õpilastele. Siin antakse lastele juhendeid köögis töötamise, tööriietuse, mitmesuguste lihtsate toitude, kookide ja maiustuste valmistamise ning laua katmise kohta. Selleks et lapsed kõigest õigesti aru saaksid, on toodud ka väike köögisõnastik, milles seletatakse vastavaid oskussõnu ja tutvustatakse töövahendeid.

Käesolev raamat sisaldab retsepte külmade ja kuumade lihatoitude valmistamiseks, käsitledes neid lihaliikide järgi. Liha toitaineline koostis, vitamiinide ning mineraalainete sisaldus on tootud tabelitena. Liha kaalu muutumine toiduvalmistamisel on antud kehtivate, läbiproovitud normatiivide alusel. Et paljud liha töötlemise põhivõtted eri lihatoitude valmistamisel korduvad, on eraldi käsitletud sageli rakendatavaid toiminguid liha töötlemisel. Omaette peatükk on lihatoitudele sobivatest maitseainetest. Iga toidurühma algul on antud olulisemad andmed vastava lihaliigi ning selle kasutamise kohta. Iga toidu puhul on nimetatud selle juurde kõige sobivamad kastmed ning lisandid, kuid neid võib igaüks suvaliselt muuta. Retseptid on enamasti neljale inimesele, praed ja rulaadid 6-8 inimesele.

Raamat sisaldab ülevaadet veiselihast ja selle töötlemisviisidest ning veerandsada toiduretsepti. Illustreeritud fotodega.

Autori rännak maailma erinevates paikades, avastamaks nii magusamaailma vanu häid klassikuid kui ka uuemaid trende. Tulemuseks parim valik retsepte igas vanuses maiasmokkadele: kreembrülee, tiramisu, baklava, Shwartzwaldi tort, panna cotta, mille feuille, trifle, Budapesti rull, Sacher tort ja palju muud

Aastaraamat taasavastab traditsioonilisi toidutegemise viise ja tarkusi, mida varasemad põlvkonnad toiduainete ja söögivalmistamise kohta talletanud on, ja pakub võimalusi, kuidas neid nüüdisajal rakendada saaks. Iga rahvuse eripära väljendub selles, mida ta sööb. On olemas kindlad toidud, mida enamik eestlasi armastab, ja enamasti on kõikidel meie lemmiktoitudel pikad traditsioonid. Oleme üle saamas suurest kiir- ja valmistoidu vaimustusest ja otsime ka toidus oma juuri ning võimalusi oma kätega kõik ise valmis teha. Ehkki poes on kõiksugust toidukraami saada, on näiteks leiva küpsetamisest, kodusest juustu ja koduõlle valmistamisest või liha ja kala suitsutamisest saanud paljudele põnev harrastus. Aastaraamatus vaadeldakse, kuidas traditsioonilisi toite tehti põlvkondi varem, milliseid soovitusi oleks meil neilt võtta ja kuidas neid oma ajaga siduda. Alateemad on jaotatud kuude kaupa. Uuritakse näiteks koduse juustu, sõira, vorstide, liha ja kala suitsetamise, köögiviljatoitude ja hoidiste, metsaandide ja koduõlle valmistamist. Sirvitakse vanaemade retseptivihikuid ja avastatakse unustatud maitseid.

Erlis Schönberg on kahes Hiiumaa restoranis tegutsev Mulgimaa mees, kelle elu kulinaariamaastikul on kulgenud nagu filmis. Kuueaastasena ema kõrval restoraniköögis tärganud huvi söögitegemise vastu viis 2010. aastal tiitlini "Aasta kodukokk". Järgnesid tööaastad pealinna noobli restorani köögis peakokana. Praeguseks on Erlis esimene kodukokast peakokk, kes ilma kutsetunnistuseta sai kutse liituda Eesti peakokkade ühendusega.Erlis "Maitsemeelelahutaja" retseptid on nagu vanad sõbrad – arvad neid tundvat, aga ikka üllatud! Sest Erlisel lihtsalt on vaja pea igasse retsepti oma vimka sisse visata. Tema käekirjaga on hapukapsasupp kuivatatud räimega, karusmarja rummipallid, mehine seljanka kuumsuitsulõhega, meretagune mulgipuder, linnasejäätis ja värskekapsakali ning Erlise äkiline raketikütus ehk supersärtsakas tomati-küüslaugu-mädarõikasalat võtab pisarad lahti ka kõige vapramal mehepojal.

Ruth Binney “Maitseraamat” laiendab meie teadmisi ja mõistmist maitsetest. Autor uurib maitsete tajumist ja maitsemeelte toimimist ning annab lugejatele võimaluse maitsetest sügavamalt aru saada. Raamat vaatleb ka maitse ja mälu seoseid, maitsetööstust, degusteerimist ning veinide ja toidu omavahelisi seoseid. “Maitseraamat” on suurepärane valik kõigile, kes armastavad head toitu ja jooki ning soovivad maitsemaailma sügavamalt uurida.

«Maru maitsete maailm. Angervaks, seened ja päästetud tomatid ehk armastus täistaimselt taldrikul» on Maru kolmas kokaraamat.

Hele-Mai Alamaa ning Merle Liivaku imekaunis ja erakordselt mahukas kokaraamat “Metsaköök” jagab võrratuid retsepte ja annab praktilist nõu, inspireerides ühendama looduses olemise ilu ja eheda toidu. Söö metsas, puu otsas, rabarajal ja kanuus!

Adeline Tannbaumi keedu- ja majapidamisjuht on viimase ja kõige mahukama teose täielik taastrükk algupärasel kujul. Kasutades autori enda sõnu, loodame väljaandele tarvitajaskonnalt endiselt lahket vastuvõttu.

Üllataval kombel on keskmine eesti näitleja sageli kas gurmaan või lihtsalt väga hea kokk, kes hea meelega oma lõbuks hästi süüa teeb. Koostajad on külastanud umbes 20 näitlejat, et nende maitsvaid, kuid küllalt lihtsalt valmistatavaid toite ning põnevaid toidutegemise nippe ka lugejaile tutvustada. Lisaks retseptidele saame teada ka seda, mida üks või teine arvab söögitegemisest, söömisest üldse, kehakaalust jms.

Siia kaante vahele olen kogunud lihtsaid ja häid retsepte, mis on pärit 1970.−1990. aastatel minu ja mu ema käsitsi kirjutatud retseptivihikutest. Tol ajal sai uusi retsepte sõpradel-sugulastel külas käies, naisteajakirjade retseptirubriikidest või teleekraanilt ning kirjutati enda kaustikusse ringi. Mu meelest on need n-ö sõbrannade retseptid alati parimad! Samuti on mulle kingitud ja sõbrad lugeda toonud oma pere vahvaid käsikirjalisi retseptikogumikke. Leidsin neist nii mõndagi põnevat meeldetuletamiseks ja teiega jagamiseks. Uue nostalgiakogumiku retseptid aitavad ikka ja jälle, kui tekib küsimus, mida õhtul perele söögiks valmistada või millega küllatulevaid sõpru rõõmustada. Mul on nii hea meel, et nostalgiaroad on ikka veel menukad.

Pitsaraamatust leiab: kaks pitsataigna põhiretsepti, mis sobivad kõikide pitsade valmistamiseks sammsammuliste pildiseeriatega pitsa valmistamise õpetuse klassikalise tomatikastme marinara tegemise õpetuse tutvustakse teisi lisandeid ja juuste, mida kasutatakse pitsakattes Lisaks traditsioonilistele pitsadele leiab raamatust minipitsad ehk pizzetted, pitsarulli, tervislikud pitsad, kartulipitsa, pelmeenipitsa, pastapitsa, calzone, plaadipitsa, kapsapitsa jm põnevaid retsepte.

Käesolevasse raamatusse on valitud teiste rahvaste toitudest sellised, mis meie harjumustele ning maitsele enam-vähem vastavad ja mille valmistamiseks meil eeldused on olemas. Praegusaegne kiire transport ja konservide laialdane valmistamine teeb võimalikuks varem kättesaamatute toiduainete saamise. Neid on õige kasutada selliste toitude valmistamiseks, mida süüakse neis maades, kus vastavat toiduainet toodetakse. Toitudest on püütud anda nii mitmekesine valik, et neist saaks koostada tervikliku menüü. Iga peatüki alguses on antud vastava rahva toiduvalmistamise ja serveerimise üldiseloomustus. Toitude nimetused on toodud eesti keeles nii, et nähtub toiduainete valik ja valmistusviis, algupärased nimetused on sulgudes.

Raamat annab juhendeid ja retsepte saiade, pirukate, kookide, tortide ja küpsiste valmistamiseks. Rohked joonised ning fotod selgitavad töövõtteid ja -vahendeid. Vajalik käsiraamat igale perenaisele.

Tunnustatud kokaraamatute autori Ida Savi raamat "Saiad, pirukad, koogid" oli omal ajal pea iga perenaise riiulil aukohal. Viimase paarikümne aasta jooksul on kokanduse vallas nii mõndagi muutunud, kuid vanu häid retsepte armastatakse endiselt. Ajaga kaasa minnes on neid siin veidi kohendatud ning Pihlaka Kondiitriäri abiga lisatud uusi põnevaid retsepte, mis aastatega loodetavasti samuti klassikaks muutuvad.

See raamat on minu austusavaldus kõigile, kes soovivad järgida oma kirge. Oma lugu ja loomingut jagades soovin julgustada tegudele teid, kes te oma tõelisi unistusi püüdma asute. Ma tahan näidata, et endasse uskudes pole miski kättesaamatu. Sel teekonnal tuleb haarata võimalustest, mida elu pakub, hinnata seda, mis juba olemas, ning pingutada selle nimel, mida veel pole. Minu retsepte proovides mõistate, kus peitub minu kirg, minu pilte vaadates tajute minu visiooni ja isikupära ning minu lugu lugedes mu hinge. Ammutage sellest jõudu ja järgige oma unistusi! Getter Madison

Gordon Ramsay näpunäidete abil saab koos sõpradega valmistatud söök hoopis teise meki. Tegelikult ei peagi kogu aeg täpselt retsepti jälgima ja iga kokk saab roa kohandada vastavalt oma maitsele. Nagu Gordon Ramsay on öelnud: „Kokandus on seiklus, midagi ei ole iseenesestmõistetav.”

Raamatus on toodud mitmesuguste suppide ja ühepajatoitude retsepte ning valmistusviise. Eraldi on käsitletud suppide kasutamist toidusedelis ja antud hommiku-, lõuna- ning õhtusöökide menüüsid suppide ja ühepajatoitudega. Vajalik käsiraamat igale perenaisele.

Kokaraamat, millest leitavad (nõka üle kolmekümne) supiretseptid õpetavad keetma enam-vähem söödavaid leemesid ning juuresolevad õpetussõnad harivad meelt ja annavad seltskonnas vestlusainet

Ardi Ravalepiku kirjutamisstiil on muhe, infotihe ja motiveeriv. Ta ei veena, vaid jagab ideid lihtsas, huvitavas ja igale vanusele arusaadavas keeles. Kõrvale jäetud traditsioonilised tikuvõileivad, bruchettad, vahvlid, kõrsikud ja enamus küpsetistest on tasakaalustatud gluteenivabade retseptide rohkusega, pannes rõhku tegemise lihtsusele ja rahakotisõbralikkusele.

Aastatepikkuse kogemusega lihtsate, kuid maitsvate retseptide loomisel toob Ardi oma suupistete kire sinu kööki. Ole kogenud kokk või algaja, see raamat aitab sul luua oivalisi suupisteid.

Värskete puuviljade ja suurepäraste retseptide pidu *Originaalsed ideed jookide, soolaste toitude, magustoitude, kookide, jäätiste, hoidiste ja muu suupärase valmistamiseks *Klassikalised ja uudsed toidud igaks sündmuseks *Retseptid tuttavate, eksootiliste ja ebatavaliste puuviljade valmistamiseks kõikvõimalikes kombinatsioonides *Hõlpsasti mõistetav illustreeritud sõnaraamat puuviljadest ja nende kasutusaladest, lisaks puuviljade ettevalmistamise ja garneeringute valmistamise juhised

Avastusretk vanade taimetoitude juurde toob välja põnevaid fakte rahva toitumisest läbi ajaloo. Kas teadsite, et taimsed piimad on iidvana leiutis? Soomes ja Eestis on joodud kaera- ja kanepipiima juba sadu aastaid ning rukkijahust on valmistatud hapurokka. Meie toidupärimuses on olemas ka kaerakile, kodune vaste kaerajogurtile, mida osatakse valmistada veel tänapäevalgi. Lõuna-Eestis on hinnatud kõrgelt kanepiseemneid ja nendest valmistatud kanepitempi. Mitmeid roogasid on vanarahvas aga keetnud ja hautanud ubadest, hernestest ja läätsedest. Lisaks korilaste ürgsetele toitudele ja siinsele talupoja­köögile tõstab raamat uhkelt lauale ka välismaised toidud, millel on kindel koht meie toidupärimuses, nagu riisipuder kuivatatud puuviljadega, piparkoogid eksootiliste maitseainetega ja mandlipüreesupp safraniga. Toiduainete päritolu ja kultuuriajalugu lahti harutavad artiklid tuletavad meelde, et nii sool kui ka kartul, meie igapäevased toiduained, on tegelikult võõra päritoluga. Retseptide kõrval pakub raamat ka põnevat lugemist toidukultuurist ja selle kujunemisest Eestis ja lähi­ümbruses. Olulise osa raamatust moodustavad Tuuli Mathiseni fotod, mis äratavad ellu toidud, mis on tänaseks juba unustuse hõlma vajunud.