AVASTA

Samal hommikul kell 9.59 startis Vandenbergi baasi rangelt salastatud angaari MSH-9 betoonväljakult reaktiivhelikopter K-4 ja võttis suuna itta, Arizona poole. Otsuse kohta tõusta just sellelt stardiplatsilt tegi major Manchek, kes ei tahtnud, et skafandrite vastu liigset uudishimu tuntaks. Sest helikopteris istus kolm meest -- piloot ning kaks teadlast -- ja kõigil neil oli läbipaistev plastmassist skafander seljas, nii et nad nägid välja nagu trullakad marsielanikud või, kui kasutada ühe angaaritehniku sõnu, "nagu õhupallid "Macy" paraadil". Kui helikopter selgesse hommikutaevasse tõusis, silmitsesid kaks reisijat teineteist. Üks neist oli Jeremy Stone, teine Charles Burton. Mõlemad olid paari tunni eest Vandenbergi jõudnud, Stone Stanfordist ja Burton Houstonist, Baylori Ülikoolist. Michael Crichton (sünd 1942) kuulub Ameerika Ühendriikide ulmekirjanike nooremasse põlvkonda, on selle menukamaid ja viljakamaid esindajaid. Ta õppis Harvardi Ülikoolis ja lõpetas sealse Meditsiinikooli 1969. aastal, selsamal aastal, mil ilmus esmakordselt käesolev ulmeromaan. Michael Crichton on oma kätt proovinud mitmes žanris kriminaalromaanist dokumentaalteoseni.

Dramaatilisel 1944. aasta suvel evakueeritakse Rootsi teenistuses oleva SS-ohvitseri Ludwig Lienhardi kaasabil Eestist rannarootslasi. Kolm aastat hiljem on Lienhard ise põgeniku rollis. Rootsist lahkuma sunnitud ning tagaotsitav nii lääneriikide kui NSV Liidu poolt, võtab ta purjekal "Falken" ette dramaatilise põgenemisreisi üle talvetormise Läänemere ja Atlandi ookeani Argentiinasse. Tänapäeval on Ludwig Lienhardi nimi peaaegu unustatud, ent kunagi sõltus temast tuhandete Eesti inimeste saatus. Raamat kirjeldab haaravalt Lienhardi elu ja eriti tegevust Teise maailmasõja ajal ja järel, millest mitmed episoodid on siiani mässitud saladusteloori. Marcus Wallén on sündinud 1972. aastal Mariehamnis ning üles kasvanud Rootsis ja Ahvenamaal. Kaks aastakümmet on ta olnud ajalehe "Expressen" Stockholmi toimetuse ajakirjanik ja juht. 2019. aastal ilmus tema debüütraamat "Natside kuld ja hästi hoitud saladus" ("Naziguldet och de invigdas hemlighet", eesti keeles 2020).

Romaan käsitleb vanemate ja laste suhteid. Kust algab allakäigutrepp, millele on astunud teose üks peategelasi 16-aastane Birgit ja tema semud? Kust tulevad Sindi ja Kaagvere erikooli kasvandikud? Paljude võimalike vastuste hulgast on autori tähelepanu keskmes vanemate egoism oma mitmekesistes, paiguti vastandlikeski avaldumisvormides.

Norra etnograafi Thor Heyerdahli raamat kirjeldab reisi, mille autor koos viie kaaslasega teostas parvel 1947. aastal Peruu rannikult Polüneesia saartele. Selle haruldase julguse ja osavuse tõttu, millega ekspeditsioonist osavõtjad väga lihtsat materiaalset varustust kasutades sooritasid ohtliku sõidu üle Vaikse ookeani, on see reis üks kõige julgemaid ja väljapaistvamaid teaduslikke ekspeditsioone viimase saja aasta jooksul.

Lugu on kirjutatud "lõvipoiste" kasvamist ja sportlikku arengut jälgides, kusjuures rõhuasetus on pandud iga aasta kõige olulisemale sündmuseele. Ja niimoodi lapsepõlvest meheeani välja. Minu poolt kirjapandu on dokumentaaljutustus, milles kõik toetub tõsielule ja vahetult läbielatule ning seega olen ainuisikuliselt vastutav iga kirjapandud sõna eest.

Mida kujutab endast inimese "mina"? Kuidas kujuneb ja muutub individuaalse eneseteadvuse struktuur ja sisu kultuuriajaloos ning isiksuse arenguprotsessis?

"Mir Iskusstva" oli vene kunstnike rühmitus või ühing, mis tekkis 19. sajandi lõpul ja sai tuntuks samanimelise ajakirja ning näituste kaudu. Ühing kuulutas oma eesmärgiks otsida kunstis uusi teid ning lõi lahku vene kunsti juhtivatest jõududest peredvižnikutest ja Kunstide Akadeemiast. Rohkete illustratsioonide ja reprodega raamat annab ülevaate rühmituse tegevusest ja selles tegutsenud kunstnike loomingust.

Raamat hõlmab norra ja eesti keele keskset sõnavara. Lisatud on eestikeelne sissejuhatus norra keelde, mis toimib kompaktse õpikuna

Kahesuunaline sõnaraamat hõlmab norra ja eesti keele keskset sõnavara. Eestlasest kasutaja jaoks on eestikeelne sissejuhatus norra keelde, mis toimib ülevaatliku ja kompaktse õpikuna.

VÕTI "Me lähme nüüd... Jääb siia sulle võti... Saad ise välja ja saad ise sisse..." Nii öeldi mulle kauges lapsepõlves, kui hommikuti mindi ametisse. Siis ütles sõber kuhugile sõites: "Sul tüdruk on, kuid tuba teil ei ole... Ma jätan sulle siia oma võtme... Sa ära kaota seda... Teist mul enam pole..." Ja ütles ema oma viimsel tunnil, kui lamas haiglas sidemetes peaga: "Ma lähen ära... Võta minu võti... Suur poiss ju oled... Muud eks ise tea sa..." Ma tean: nii järg see minunigi jõuab. Ja siis ka mina teisiti ei mõtle. "Te jääte siia... Siia jääb mu võti... Te ärge kaotage..." ma ütlen, andes võtme.

Soome korrespondendi mälestuste raamat Eestis veedetud aastatest

Mõtteline järg Dagmar Normeti eelmisele mälestusteraamatule, kus vaadeldi elu Teise maailmasõja eelses Eestis. Sedapuhku kirjeldab autor elu Nõukogude tagalas Teise maailmasõja ajal. Huvitavalt on antud edasi tookordne miljöö ja see, mida tundsid ja mõtlesid inimesed, kes olid sunnitud oma kodu ja endise elu maha jätma ning tundmatusele vastu minema.

Romaani peategelasteks on sõjaväkke võetud vastsed nekrutid. Sõdurikastike käe otsas, astus Hugo hommikul kogunemiskoha poole. Seal oli hulk samaseid sõdurikastikestega noormehi

– Age of Empires – Commandos: Behind Enemy Lines – Caesar III – Gangsters: Organized Crime – Heroes of Might and Magic II – Panzer General II – Railroad Tycoon II – Settlers III – StarCraft – Total Annihilation – Blade Runner – Fallout II – Grim Fandandgo – The Curse of Monkey Island – Blood II – Grand Theft Auto – Jedi Knight: Dark Forces II – Tomb Raider III – Carmageddon II: Carpocalypse Now – The Need For Speed III – Prince of Persia I & II – Fgodmom – Commander Keen – Mine Bomber – Digger – CD-Man – Supaplex – Perestroika – Tetris – Uss – Laevade Pommitamine – Lode Runner

Autor käsitleb oma teises kogus mitmesuguseid erutavaid sõlmküsimusi inimeste tunde- ja mõttemaailmas.

Siia on valitud ehitised, mis kajastavad inimkonna tehnilise mõtte arengut ja on silmapaistvad kas uudse tarinduse või täiuslikkuse poolest. ajalise järjestuse kõrval väljendab tehtud valik ka ehituse geograafilist levikut. Suur osakaal on antud 20. sajandi ehitistele ning samuti meie kodumaistele kõrvutamaks neid maailma ehitustasemega. Album on mõeldud eelkõige noorukitele, ent võib huvi pakkuda ka kõige laiemale lugejaringile.

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Ülevaatlik rohkete illustratsioonidega album noortele ja vanadele, kus tutvustatakse lennundustehnika ajalugu "esimesest lennuvahendist" - müütilistest Daidalose tiibadest - kuni kaasaegsete reaktiivlennukiteni välja. Raamatu autor Ants Künnapuu on kaks aastakümmet oma elust pühendanud lennundusele. Olnud Eesti langevarjuspordi rajaja, tegelenud purilennuga. Lõpetas 1964. a. Kiievi Tsiviillennunduse Inseneride Instituudi insenerina. Eesti NSV Lennuspordi Föderatsiooni presiidiumi liikmena teinud tänuväärset tööd lennuspordi populariseerimisel nii ajakirjanduse kui Eesti Raadio kaudu.

Taoistliku jooga & chi kungi käsiraamat. Keegi pole jõudnud surematuseotsinguil kaugemale kui Hiina taoistid, kes on sageli elanud tublisti üle saja aasta vanaks. Raamat tutvustab taoistide muistseid tervise ja pikaealisuse saladusi neljateistnädalase praktilise tegevuskavana.

Uue aastatuhande kodused koosviibimised erinevad nii sisult kui vormilt kunagistest süldipidudest. Kodusele peole ei tulda enam uhketes tualettides, vaid kenas, mõnusat äraolemist võimaldavas riietuses. Samas suunas on arenenud ka lauale pandavad piduroad, mis ei püüa enam jäljendada profikokkade poolt valmistatud restoraniroogi. Uue aja piduroad kujutavad endast lihtsaid, kuid trendikaid suupisteid, eelroogi ja salateid, jätmata siiski kõrvale ka sooje toite. Endist rikkalikkust kohtab vaid järelroogade juures, kus hõrgutavaid maitsenaudinguid pakuvad küpsetised ja tordid, kuid ka kergemad vahud ja tarretised.

Raamatus on 100 lemmikretsepti, mis on kergesti valmistatavad ja väärivad maitsmist. Pirukas on roog, millega kõlbab kostitada nii oma peret kui ka sõpru ja tuttavaid.

Siia raamatusse on kogutud valik viimastel aastatel Eestisse jõudnud uusi toataimi, kes hakkasid silma lilleärides ja Tallinna botaanikaaia toataimenäitustel. Ilmunud eestikeelsetest toalilleraamatutest neist enamiku kohta infot ei leia või on see väga napp.

Sellest raamatust saate aga teada, kes on kes. Lisaks olulisemad nõuded taime kasvatamiseks. Samas kohtute ka juba vanade tuttavatega, näiteks paljude sõnajalgade ja orhideedega. Võtsime nad kampa sellepärast, et nad on saanud paljude lemmikuks ning nende kasvatamise kohta küsitakse väga palju nõu.

Raamatu vormistuses pole taotletud kindlat süsteemi (liik-sort): kord on kirjeldatud uut sorti, kord uut liiki ning kus otstarbekas, hoopis perekonda. Loodetavasti ei pahanda "süsteemitus" kedagi, sest tegu pole ju tõsiteadusliku käsiraamatu, vaid teatmikuga, kust leida infot uute taimede kohta.

Kas meie eelmise raamatu piduroad olid teie meelest liigagi harjumuspärased ja palju kordi proovitud? Kui nii, siis nende kaante vahelt leiate kindlasti üht-teist uudset ja moekat. Läänemaailma söögitrendid on viimasel ajal liikunud lihtsuse suunas, ammutades ideid Mehhiko, Vahemeremaade, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia söögikultuuridest. Teiegi võite õppida valmistama fondüüsid, vardaroogi, Jaapani sushit ning kõikvõimalikke rulle ja räppe. Lisaks Vahemeremaade lihtsaid, kuid ääretult maitsvaid suupisteid. Pidulaua katmiseks moekate roogadega kulub vähe aega ja vaeva; nii mõnigi roog võib aga sündida seltskonna ühisel jõul ja nõul, mis aitab toreda meeleolu loomisele veelgi kaasa.

See raamat räägib rohkem kui tuhandest eksiarvamusest ja väärarusaamast, mis rahva seas levinud on. Ka paljudel kaljukindlana tunduvatel uskumustel võib olla sootumaks kummaline tegelik tähendus. Raamat katab terve laia plejaadi teemasid loodusteadustest religiooni ja toitumiseni.

Autor on otsinud raamatukogudest, arhiividest, uurimisasutustest ja vanadest raamatutest ning ajakirjadest andmeid eri rahvaste ja hõimude mängude kohta. Ta kogus mänge eelkõige selleks, et neid praktikas kasutada. Hiljem tekkis mõte tutvustada neist mängudest parimaid ka teistele. Raamat on heaks abivahendiks kõigile, kellel tuleb tegelda laste vaba aja sisustamisega.

Kuulume põlvkonda, kes on otsustanud jääda igavesti nooreks. Meie eeskujud elavad täisverelist elu, kirjutades klassikaks saanud viise, kujundades jahmatavaid kollektsioone, saades suurfirmade reklaamnägudeks – meie peaks ju ka seda suutma? Viimaste aastate jooksul on toimunud tõsised muutused suhtumises vananemisse – meil ei ole enam kohustust vananeda. Neljakümmet ei peeta enam mingiks vanuseks, viitkümmet võib pidada uueks neljakümneks ja kuuekümneselt on viimaks aeg oma elu elama hakata. See raamat annab näpunäiteid, kuidas võiksime selle kõigeni jõuda: kuidas hästi süüa ja võidelda vananemise vastu tervisliku toitumisega, kuidas muuta treenimine oma elu osaks, võimendamaks energiat ja võitmaks väsimust, retsepte looduslike kortsukreemide kokkusegamiseks ja nahapuhastuseks, mooduseid stressi peletamiseks ja unetusevõitmiseks, et võiksime elu lõpuni head välja näha ja ennast hästi tunda.

See teemade järgi sorteeritud kogumik kahekümne kuue maa vanasõnadest sobib kingituseks igaühele, pakkudes muhelemapanevat, teravmeelset ja sügavmõttelist elutarkust. Vanasõnade kaudu avalduvad iga rahva eripärane kultuur ja maailmapilt. Prantsuse vanasõnad on üldjuhul filosoofilised mõtteterad, iiri ja oti vanasõnad rõhutavad elukogemust, vene vanasõnad kutsuvad saatuse keerdkäikudesse meelerahuga suhtuma. Neist vanasõnadest leiab igaüks meelelahutust, teadmisi, lohutust ja rõõmu.

See ei ole eesti ajakirjanduse ajalugu, mida tervikliku teosena siiani olemas ei olegi. See ei ole ka ühesuguste piltide rida nagu lood kirjandus- või kunstiteostest. Siin raamatus leidub lugusid lehtedest, ajakirjadest, tele- ja raadiosaadetest. Nende seas on algatajad, nagu Perno Postimees ja Eesti Ekspress, institutsioonideks muutunud metuusalad, nagu Postimees ja "Aktuaalne kaamera". Või märgilised üksikhetked, nagu "Täna 25 aastat tagasi" ja "Horoskoop". Samuti on lood ajakirjandusinimestest, tihti koos väljaandega, mis neile kuulsuse tõi või mille nemad kuulsaks tegid. Siin on kõigile teada tegelased, nagu J. V. Jannsen, Jaan Tõnisson või Valdo Pant. Aga ka sellised, kellest laiem üldsus palju ei tea, nagu Harald Wellner või Voldemar Koch-Kures. Leidub lugusid erinevatest ajakirjanduslikest nähtustest: uudis ja surmakuulutus, tsensuur ja honorarid, toimetuseruumid ja ajakirjanike harimine jne. Juttu tuleb ka eesti ajakirjanduse märgiliste sõnade ja fraaside tekkimisest, nagu hapukurgihooaeg või Rakvere raibe. Ja lõpuks tulevad kõneks ka mõned ajakirjandusloo murdehetked, nagu maailmasõjad või uue aja murrangud 1990. aastatel.

Raamatusari "101 Eesti...", käsitleb ülevaatlikult erinevaid Eesti kultuuri, ajalugu, loodust jm teemasid. Igal raamatu autor on oma valdkonna tunnustatud spetsialist, kes on raamatusse valinud 101 just tema jaoks kõige olulisemat sündmust või märksõna. Sarja avaraamat on Mart Laari koostatud "101 Eesti ajaloo sündmust". Teos algab esimeste inimeste jõudmisest Eesti alale ja lõpeb meie lähimineviku sündmustega, nagu Eesti astumine Euroopa Liitu ja NATO-sse, hõlmates nõnda Eesti loo kogu tema ulatuses ja olles heaks sissejuhatuseks sarja järgmistele raamatutele.

Siia raamatusse on koondatud 101 arheoloogilise leiu lood. Kaugelt üle miljoni meie muuseumites hoitava leiu hulgast moodustavad need vaid väikese osa, ent nende lugude abil oleme püüdnud näidata, kuidas arheoloogid esemeid uurivad, kuidas saadakse teada esemete vanus ning kasutusviisid ja kuidas on võimalik jõuda vaid mõne leiu järgi tõlgendusteni ammu kadunud ühiskondadest ja inimestest. Arheoloogia, nagu ka kõik teised teadused, on dünaamiline ja pidevalt muutuv. Nii ei saagi loodud tõlgendusi võtta lõplikena ning uute teadmiste lisandudes või hoopis arheoloogide endi maailmavaate ja teoreetiliste lähtekohtade ümberhindamisel võivad muutuda ka tõlgendused. Siingi raamatus on mitmeid näiteid, kus aastakümneid püsinud tõlgendustele on lisandunud hoopis uued arusaamad. Uued uurimismeetodid ja kiiresti arenevad tehnoloogiad võimaldavad muidu "tummadest" arheoloogilistest leidudest teada saada senisest palju põnevamaid lugusid. Loodetavasti näitab see raamat lugejatele, et ei ole olemas igavaid leide ja ka üksik potikild võib jutustada midagi täiesti uut. Tõnno Jonuks (snd 1974) on arheoloog. Ta on oma senistes uurimustes keskendunud mineviku religioonidele, viimastel aastatel on põhirõhk kandunud esemeuurimustele. Tegeleb samuti Eesti loodususundi kontseptsiooniga, eriti selle ajalise mõõtmega. Tartu ülikoolis õppis Jonuks vastavatud usuteaduskonnas ning seejärel lõpetas filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna. Ta on tegelenud ka Skandinaavia viikingiaegse religiooniga ja tõlkinud vanaislandi keelest. Praegu töötab Jonuks Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadurina. Kristiina Johanson (snd 1980) on arheoloog. Tema peamine uurimisvaldkond on kiviaeg ning viimastel aastatel on ta uurinud Eesti tulekivileidude geoloogilist päritolu. Lisaks sellele huvitab teda, kas ja kuidas on võimalik uurida maagiliste praktikate kajastumist ning maagilisi esemeid arheoloogias. Praegu töötab ta Tartu ülikoolis arheoloogia teadurina.

Filmikriitik Tristan Priimägi on valinud nende kaante vahele 101 Eesti filmi, mis annavad meie rohkem kui saja-aastasest filmiloost värvika läbilõike. Raamat aitab lugejal tõlgendada neid filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi üleilmsete tähtteoste ja suundumustega, tunnustab arengut, uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, selgitab seoseid ja viskab vihjeid, intrigeerib edasi mõtlema ja vanu filme uue pilguga uuesti vaatama. Raamatu filmiregistrist võib leida peaaegu 500 pealkirja ja isikunimede registrist ligi 800 nime.

Kullal ja hõbedal on inimkonna ajaloos olnud erakordselt suur roll. Neil on palju väärtuslikke omadusi: nad on säravad, vastupidavad ja kergesti töödeldavad, nad on haruldased ja seetõttu kallid ja ihaldusväärsed. Ent praktilise väärtuse kõrval on alati olnud oluline ka kuld- ja hõbeesemete sümboolne tähendus. Raamatus ei ole esemeid mitte üksnes kirjeldatud, vaid jutustatakse ka lugusid sellest, milleks neid loodi ja mis puhuks kingiti, kuidas kasutati ja kaunistati, mida tähendavad neil leiduvad märgid ja sümbolid ning kuidas esemete omanikud või kinkijad end hõbeteostel jäädvustasid. Samuti saab lugeda kullasseppadest, kes neid esemeid lõid: nende päritolust, loomingust ja karjäärimustritest. Selleks, et huvilistel oleks võimalik kirjeldatud aardeid oma silmaga muuseumides kaeda, on ära märgitud ka nende praegused asukohad (mis alati ei kattu muuseumiga, mille kogusse ese kuulub).

Matthias Johann Eisenile omistatakse ütlust, et eestlasel on kolm püha kohta – saun, hiis ja kirik. Selles raamatus saunast juttu ei tule, küll aga rändame Eesti maastikel nii ajas kui ruumis, et (taas)avastada Eestit läbi pühapaikade. Eestlase hingele on eriti lähedased looduslikud pühapaigad – hiied, põlispuud, kivid, jõed ja ojad-allikad. Pühapaikadega seotud kohalood, uskumused, tavad ja kombed on väärtuslik osa meie rahva ühismälust. Looduslikke pühapaiku mitte ainult ei mäletata, vaid nii mõnegi paiga pühadust on hoolikalt ja järjepidevalt hoitud tänaseni. Pühad on paigad, kus kodumaa vabaduse eest on verd valatud verd; pühad on paigad, kuhu koguneme, et tähistada oma rahva ajaloo tähtsündmusi ja pühad on paigad, kus puhkavad igavest und meie lähedased. Ajaloosündmustega otseselt või kaudselt seotud pühapaigad ning mälestusmärgid peegeldavad ka meie rahva valusat kogemust elada ida ja lääne kultuuride piirialal. See rikkalikult fotodega illustreeritud raamat toob lugejani põnevad lood Kaali meteoriidikraatrist ja Kagu-Eesti ristimetsadest, Tuhala nõiakaevust ning paljudest teistest meile olulistest paikadest.

"Sport on mõnus mängumaa, millel paremusjärjestus tavaliselt mustvalgelt ja ajalookindlalt kirjas seisab. Ent Eesti spordi 101 sündmust tähtsuse järjekorras kirja panna või ülepea jäägitu erapooletusega välja valida pole võimalik. Kes ütleks, kas Ernst Idla loodud üle-eestiline võimlemisvaimustus oli rohkem või vähem tähtis kui Kristjan Palusalu kaks olümpiakulda? Või malegeenius Paul Kerese kogu maailmas hinnatud härrasmehelik käitumine tähtsam kui tema tööd jäädvustanud Valter Heueri meistrisulg? Kas Heino Lipp tõstis meie rahva pead rohkem punavõimudest aheldatuna või tõstnuks olümpiavõitjana? Kas laitmatu Gerd Kanter on väärtuslikum kui ürgsed hambad-risti-mehed Aavo Pikkuus, Jüri Jaanson ja Erki Nool? Siinne on Tiit Karuksi valik. Igal teisel olnuks oma eelistused ja teine stiil, aga üks on kindel: Karuks on isikupärases stiilis võtnud kokku Eesti Spordi Loo." Gunnar Press, raamatu toimetaja.

Nende kaante vahel on 65-aastase Eesti teleajaloo värvilisemad killud. Need on moodustunud koroonakevade rütmis pikkade telefonikõnede, kogutud mälestuste, tarkade meeste teleajaloo uuringute ning kuhjade viisi loetud artiklite ja tudengitööde tulemusena. Saateid raamatusse valides alustasin algusest – esimene lastesaade, populaarseim lauluvõistlus, pikim ajaloosaade, kõige kauem eetris püsinud saade, esimesed telestaarid, esimene formaadisaade jne,. jne. Saate sünni- ja eluloo kõrval leiab huviline eetriaastad, esimeste/olulisemate tegijate nimed, aga ka esmaeetri täpse kuupäeva ja kellaaja. Raamatu kirjutamise algusest on juba palju muutuda jõudnud: TV3 kavas on taas “Eestimaa uhkus”, uute tegijatega “Öö-TV” otsib veel oma kohta ja nii mõnedki tegijad on kanalit/ametit vahetanud või sootuks taevatähtede taha sõudnud. Kõik saated raamatusse paratamatult ei mahtunud, ja paljusid ei oska lühikese ajalise distantsi tõttu veel hinnatagi, kuid küllap teeb Aeg kindlaks tänagi eetris olevate saadete kullaproovi.

Iga teatrihuviline on ehk mõttes mänginud "Eesti teatrisündmuste" mängu, koostades näiteks nimekirja oma elu teatrisündmustest või siis aasta teatrisündmustest. See raamat on ühe sellise mängu vili. Teatrisündmusena tulevad jutuks unustamatud lavastused, vaimustavad rollid, olulised teatritegelased, mõjukad teatrid, uskumatud teatriskandaalid ja veel palju muud. Raamatut kirjutades pidas autor lugejatena silmas muu hulgas ka teatrihuvilisi, kellel pole veel väga sügavaid teadmisi teatriloost, kuid on huvi Eesti teatrit ja selle värvikat ajalugu tundma õppida ning selle kaudu ka praegust teatrit paremini mõista. Tulemuseks on põnev ja intrigeeriv, kuid samas ka ülevaatlik ja hariv lugemine. Anneli Saro (snd 1968) on teatriteaduse professor. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja teatriteadust, täiendanud ennast Helsingi, Stockholmi ja Utrechti Ülikoolis. Alates 1997. aastast on ta õpetanud TÜ-s teatriteadust, lugenud külalislektorina loenguid ka Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Helsingi Ülikoolis.

Ärevus ja paanika on viimasel ajal jõudsalt kasvanud probleem seoses maailmas toimuvate muutustega. Mure ja teadmatus tuleviku pärast, töökaotus, pingestunud suhted kodus või oskamatus üksi olla on soodne pinnas selle teema kerkimiseks. Praeguse aja võtmeküsimuseks ongi, kuidas muutustega toime tulla sel äreval ajal. Kuidas ennast aidata ja milliseid praktilisi nippe ärevuse või paanikahoogude ajal ise või kogenud terapeudi abiga rakendada, seda kõike pakub see raamat kuhjaga. 101 erinevat meetodit ärevusega tegelemiseks. Kuidas vabaneda ülemõtlemisest ja muretsemisest? Kuidas aidata ennast öiste ärevushoogude korral? Kuidas ärevusega toime tulla tööl või koolis? Kuidas vabaneda ärevusest oma lähedastes suhetes? Olgu ajad millised tahes, sul on võimalik lõpetada ärevusega maadlemine ja võtta ette tulemuslikke samme sellest vabanemiseks.

Sunday Timesi ja New York Timesi parim bestseller kategoorias "meie aja mõjukaim intellektuaal". Reeglid? Rohkem reegleid? Tõsiselt? Kas elu ei ole juba piisavalt piiranguid täis? Ja miks üldse eeldada, et mingitest reeglitest võiks abi olla? Jordan B. Peterson väidab, et meil on reeglite suhtes vastakad tunded isegi kui teame, et need toovad meile kasu. Söakad, iseloomuga hinged tunnetavad end reeglitest veel eriti ahistatuna. Peterson väidab aga, et ilma reegliteta muutub inimene kiiresti oma ihade orjaks ning selles pole midagi vabastavat. Latid langevad ja väärtused ähmastuvad piirini, mis ei ole enam meie väärilised. Ta leiab, et parimad reeglid aitavad meil jõuda eesmärkideni ning täisväärtuslikuma, vabama eluni. Puistades tabavaid näiteid nii oma enda elust kui ka kliinilisest tööst, samuti filosoofiast, psühholoogiast ning inimkonna vanimatest müütidest, pakub ta ümbritsevale kaosele võimast vastumürki. Ta toob välja kaksteist sügavmõttelist, samas ootamatult praktilist printsiipi, kuidas elada mõtestatud elu. Ta demonstreerib ilmekalt, et eesmärk saada õnnelikuks on üsna mõttetu ning väidab, et selle asemel tuleks keskenduda hoopis elu mõtte leidmisele. Sest just see pakub kaitset kannatuste eest, millega elu meid paratamatult kostitab. Kuna inimkonnal pole veel tänapäevasel teadusel põhinevat eetikat, ei üritagi Peterson oma reeglitega lauda tühjaks lüüa ning heita tühipalja ebausuna kõrvale aastatuhandete tarkust ja meie suurimaid moraalseid saavutusi. Ta teeb seda, mida mõistlikud teejuhid on alati teinud – ta ei väida, et inimlik tarkus algab temast, vaid pöördub oma teejuhtide poole. Ja kuigi raamatu teemad on tõsised, käsitleb ta neid sageli kergel toonil ning siira mõnuga. Tunnustatud kliiniline psühholoog professor Jordan B. Peterson on tuntavalt mõjutanud tänapäevast arusaama isiksusest. Temast on saanud meie aja üks populaarsemaid mõtlejaid, kelle loengud romantilistest suhetest, Piiblist, mütoloogiast ning teistest teemadest on paelunud kümnete miljonite kuulajate tähelepanu. Ajal, mil meid on tabanud ennenägematu muutuste voog ning poliitiline polariseerumine, on tema selge ning otsekohene sõnum vastutusest ja iidsete tarkuste väärtustest leidnud kõlapinda terves maailmas.

Sünnipäev on üks väga tore päev. Selles raamatus on tervelt kaksteist sünnipäeva ja raamatu peategelane Rasmus saab loomulikult osa kõigist neist. Igal peol soovitakse sünnipäevalapsele õnne ja lauldakse sünnipäevalaulu, kuid kõik muu ei pruugi üldse sarnane olla. Sünnipäevast saab teha karnevali või mängutoamöllu, sünnipäeva võib kasvõi loomaaias pidada ja miks mitte ka issi-emme suures voodis, kui terve pere on parajasti haigeks jäänud. Lastele 5+