Mida lugeda?

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

 

Elustiiliraamatu "Aias sajab saia" autorid Lia Virkus ja Siire Vanaselja viivad lugeja tervet aastat hõlmavale aiaringile, märkama selle rõõme ja võimalusi nii kaunil maikuul kui nukras novembris. Kui toiduvõlurist Lia ja loova loomuga rohenäpust Siire kokku liita ning laiali lahutada, saaks ilmselt kaks keskmist kokka-aiahoolikut. Õnneks pole säärane tehe võimalik ning nii on mõlemad autorid saanud raamatusse panna oma parimad teadmised ja isiklikud kogemused. Siire on enda meelest maailma kõige laisem aednik, ometi on tema lumest lumeni õitsev aed mõne külalise arvates liigagi korras. Raamatus jagabki ta kuust kuusse praktilisi näpunäiteid, kuidas ta seda teeb, ja innustab lugejaid loovaid lahendusi otsima. Ikka selleks, et aiarõõm ei kaoks. Lia pakub retsepte ning nippe, kuidas kõik see hea ja parem, mis meie aedades ja aiaservades kasvab, toiduks saab. Tooraineid jagub kapsast ja karulaugust sireliõite ja suvikõrvitsani! On vana head köögiklassikat ja retsepte, mis üllatavad ning panevad nii mõndagi taime teise pilguga vaatama. Proovige kasvõi võilillemett ja pojengivett! Mõlemad autorid tegid lahti nii oma aia värava kui käisid ka teiste aedu uudistamas. Millised lood neis aedades peituvad, kes seal kasvavad ja kas külaliste kooki ka pakuti, selgub juba raamatus.

Erinevad kalad, toidud

„Eesti gootika XX. Jutte ja lugusid aastatest 1997–2017“ pakub tervikliku ülevaate Ervin Õunapuu lühilugudest, koondades kokku pea kõik autori alates 1997. aastast ilmunud lühilood.

Eestimaa on põnev ja mitmekesine. Siin leidub nii avastamist ootavaid huvitavaid paiku kui ka igale maanurgale omaseid traditsioone. Selle raamatu autorid läbisid oma avastusretkel üle 5000 kilomeetri Eestimaa teedel, põigates sisse kümnetesse küladesse ja taludesse ning tutvudes sealse eluoluga. Elamused, mida nad teekonnal kogesid, on koos rohkete fotodega koondatud nende kaante vahele. Eeskätt on see aga toiduraamat, milles tutvustatakse nii Eestis traditsioonilisi kui ka uusi või taasavastatud tooraineid, mida tarbivad ise ka nende kasvatajad ja valmistajad. Kõikide Eestimaa toiduleidude juurde on lisatud retsepte, lihtsaid ideid koduste hõrgutiste valmistamiseks. Raamat on täis maitseelamusi ja muljeid, üllatusi ja äratundmisrõõmu. Tiit Efert on kogenud ajakirjanik ja hobifotograaf, kellele meeldib kirjutada toidust ja kajastada maaelu. Kristina Efert on usin toiduretseptide katsetaja ja mitmete kokaraamatute autor. Tema koostatud kokaraamat "Supp" võitis 2018. aastal parima kokaraamatu tiitli.

Ilmunud on esimene üksikasjalik meeraamat, kus ligi 10 mesinikku üle Eesti jagavad nõuannete ja kogemuste kõrval ka kõige magusamaid (ja soolasemaid) meeretsepte.

Meeraamatust saad teada:

• milline on Eesti mesinduse ajalugu
• mida mesilased toodavad
• kuidas töötab mesinik
• millised on meie meetaimed
• kuidas mett säilitada
• miks mesi on tervislik

Raamatust leiad enam kui 100 meeretsepti! 

Teadusliku antoloogia III köide sisaldab kommenteeritud tekste kevadiste rahvakalendri tähtpäevade kohta jüripäevast viidipäevani (23. aprillist 15. juunini).

Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade eestlaste toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.

Rukis on üheaastaste, talvituvate üheaastaste ja mitmeaastaste rohttaimede perekond kõrreliste sugukonnast; 5 (teistel andmetel 6-8) liiki peamiselt Euraasias.

Sisukord: NOVELLID Hingemaa Vabadus ja surm Kangastus Inimese vari Merineitsi Popi ja Huhuu Inimesesööjad Toome helbed Suveöö armastus Armastuskiri Hunt Ema viis hälli heinamaale Viikingite veri Viha Teadmisjanu MINIATUURID Vaene Lelian Kontsert Eoseid Nimetu Must laev Igavesest ajast igavesti Talvine tuul Meri Kätkilaul Kolgata teel Muredemaa Maantee ääres Öisi mõtisklusi Lembitu Võidulaul Tuhat aastat

Kirbu-Krantsi ja Kilu-Kiisu prügikastis on jõulud. Sel aastal on meie sõbrad otsustanud veeta pühad mõnes majas. Kuid kes võtaks kirpudest puretud koera ja lapikuks sõidetud kassi piduõhtul enda juurde? Algab imeline prügikastimuinasjutt.

Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Colas Gutmani lood Kirbu-Krantsist sündisid koostöös illustraator Marc Boutavantiga 2013. aastal ja tänaseks on sarjas ilmunud juba 16 raamatut, mida on tõlgitud viieteistkümnesse keelde ja mille põhjal on valminud ka multifilmiseriaal.

 

Haputainas ei tähenda üksnes hapuka mekiga küpsetist, vaid see viitab ka valmistusmeetodile. Kui soovid rohkem teada saada, miks valida just juuretisega küpsetamine, siis oled valinud õige raamatu. Kui tainaga mätserdamine sind ei paelu, kuid armastad maitsvat toitu, siis leiad siit nõuandeid, mis ehk aitavad sind oma lemmikpagarikojas täpsustavaid küsimusi küsida või poes looklevate leiva-saiariiulite vahel paremini orienteeruda. Kui kuulud nende sekka, kes arvavad, et sai teeb paksuks, siis soovitame sirvida raamatu esimest osa kääritatud taina kasulikkusest ja haputaina samm-sammulisest valmistamisest. Raamatu teisest osast leiad retsepte, kui tahad ise valmistada haputainast saia-leiba ja ka midagi maitsvat selle kõrvale. See raamat võib olla toreda teekonna alguseks küpsetamise maailmas või ka harivaks ja isuäratavaks lugemiseks. Igal juhul ei ole see lihtsalt tavaline kokaraamat – meie soov on tuua juuretis tagasi au sisse. Selle eesmärgiga oleme asutanud ka oma pagariäri, Samliku Pekkeri. Juuretisefännid Eva ja Raido

Helen Oyeyemi (snd 1984) mitmekihiline ja lummav romaan "Härra Fox" on ennekõike Sinihabeme teema variatsioon. Tuntud kirjanik härra Fox ei suuda hoiduda oma kangelannade tapmisest. Teda ei saa aidata ka tema naine Daphne. Alles siis, kui elustub kirjaniku väljamõeldud muusa Mary Foxe, võtab lugu uue pöörde. Mary kutsub härra Foxi mängima, mitmesuguseid rolle täitma. Tahes-tahtmata sekkub nende mängudesse ka Daphne. Oyeyemi ühendab meisterlikult folkloori ja tegelikkust. Nii põimib ta härra Foxi, Mary ja Daphne kummalisse armukolmnurka mitmesuguseid lugusid, ent nende kõigi põhiteemaks on meeste ja naiste suhted, domineerimine ja allumine. Läbivaks motiiviks on ka rebased ja rebaslikkus.

Helen Olajumoke Oyeyemi on Nigeerias sündinud inglise kirjanik. Ta avaldas oma esimese romaani "The Icarus Girl" juba 20-aastaselt. See teos käsitles siiruse ning kirglikkusega kultuuride ja põlvkondade vahelisi vastuolusid. 2011. aastal ilmunud "Härra Fox" on Oyeyemi kolmas romaan. 

Lase Jim Kayl viia end maagilisele reisile… J.K. Rowlingu armastatud Harry Potteri romaanide väljaanded Jim Kay illustratsioonidega on võlunud tervet põlvkonda. See suurepärane pilgeni maagiat täis köide ühendab valiku tema ikoonilistest illustratsioonidest – sealhulgas ka ettevalmistavad visandid ja joonistused, mida pole varem nähtud – 366 unustamatu tsitaadiga raamatusarjast. Jälgi, kuidas vahetuvad aastaajad, tähista aastapäevi ja saa taas kokku lemmiktegelastega, kui Jim Kay võrratu võlukunst manab värvi, pliiatsi ja pikslitega esile maagilise aasta Sigatüükas. Naudi killukest Harry Potteri maagiat aasta igal päeval.

Õudusnovelle aastaist 1990–1994. 

Sisu:

• "Surma mõrsja"
• "Tõugud"
• "Saatanlik eksitus"
• "Sabat"
• "Must laul"
• "Ämblike needus"
• "Täiskuu"
• "Öö silmad"
• "Merevahune köis"
• "Sõnajalaõis"
• "Maja keset roose"
• "Tuledeemon"
• "Roheline küünal"
• "Kutse koolnule"
• "Igavese elu orjad"
• "Kieukaani kiired"
• "Hüatsintsõrmus"
• "Sammud sinises toas"

Enne jõule on mõnus toimetada ja ettevalmistusi teha, kui ainult aega jätkuks! „Jõuluaeg“ pakub leevendust just sellele probleemile: siin on kuldaväärt nõuandeid ja inspireerivaid ideid, mille abil tuled hõlpsasti toime kõigega ja saad tõeliselt nautida jõuluaja kulminatsiooni – küünlasäras jõuluõhtut. Raamatus on põnevaid ideid, kuidas ise teha ja pakkida kingitusi, meisterdada kaarte ja valmistada jõulukaunistusi. Siin on ka uusi jõulutoitude ja –jookide retsepte, millega üllatada oma peret ja külalisi. Ühesõnaga – kõik jõuludeks ja jõulumeeleolu loomiseks vajalik.

Island on võlusaar! Seal on liustikud ja tulemäed, vett purskavad geisrid ja kuumaveeallikad, trolli- ja haldja- ja võlurilood. Ka jõule tähistatakse Islandil omamoodi. See siin on lugu trolliemand Grýlast ja tema kolmeteistkümnest pojast, kes jõulude eel inimesi kimbutamas ja tempe tegemas käivad. Nende seas on Lusikanoolija ja Potikraapija, Vorstipätsaja ja Ukseprõmmija ja terve rida teisi paharette. Kas nad tulevad ja toovad sussi sisse midagi head või on karta tohletanud kartulit? Ja mis tegelane see jõulukass veel on?

Jõulumehikesed ja trolliemand Grýla on Islandi rahvaluules tuntud tegelased juba 17. sajandist peale. Islandi eri piirkondades on jõulumehikeste arv ja nende nimed erinevad, nii et kokku on neid loetud üle seitsmekümne. Need kolmteist jõulumehikest said paika Jóhannes úr Kötlumi 1932. aastal ilmunud luuletuses “Jólasveinarnir”.

Jõulud jõudsid lähemale. Ühel hommikul detsembri keskel leidis Sigatüüka kool end ärgates mitme jala paksuse lumekihi alt. Nii algab kaheteistkümnes peatükk raamatus "Harry Potter ja tarkade kivi" ning südantsoojendav lugu Harry Potteri esimestest jõuludest Sigatüükas. Uhkete kuusepuudega ehitud Suurest Saalist õdusate õhtuteni Gryffindori puhketoas ja kingitusteni, mis teevad rõõmu esimese jõulupüha hommikul, on need pühad täis soojust, sõprust, maitsvat toitu ja maagilisi üllatusi, mida Harry kunagi ei unusta. Tekst on võetud Joanne Kathleen Rowlingu raamatust "Harry Potter ja tarkade kivi", imelised pildid on teinud Ziyi Gao ning nõnda on see ühe armastatuma raamatu lemmikhetk täielikult illustreeritud, et seda saaks nautida terve pere uue võluva jõulutraditsioonina. Rowling on püsivalt populaarsete Harry Potteri raamatute autor, mida on praeguseks müüdud üle 600 miljonit eksemplari 85 keeles, kuulatud audioraamatutena üle miljardi tunni ja millest on tehtud kaheksa hittfilmi. Ta kirjutab ka menukat krimisarja ja on avaldanud kaks eraldiseisvat lasteraamatut, "Ickabog" ja "Jõulupõrsas". J.K. Rowling on saanud oma teoste eest palju auhindu ja autasusid. Ta toetab Volanti kaudu paljusid humanitaarüritusi ja on rahvusvahelise laste hoolekandereformi organisatsiooni Lumos asutaja. J.K. Rowling elab koos oma perekonnaga Šotimaal. Ziyi Gao sündis ja kasvas Pekingis. Ta õppis San Diegos California Ülikoolis biokeemiat, kuid leidis siis, et tema tõeline kirg on kunst ja raamatute illustreerimine. Ta jätkas õpinguid New Yorgis visuaalkunstide koolis ja lõpetas selle bakalaureusekraadiga. Praegu elab ta Kanadas Vancouveris.

Väljapaistva rootsi kirjaniku Göran Tunströmi (s. 1937) romaan (1983), ülemlaul igikestvale armastusele, mille motiive seob Bachi oratooriumi müstiline rõõmusõnum, lugu ühe perekonna saatusest läbi kolme põlvkonna, taustaks provintsiasula kirev tüüpide galerii, kelle hulgas vilksatab ka kuulus kirjanik Selma Lagerlöf.

Raamatus on üht-teist lõbusat nii jõuluvanale ette lugemiseks kui niisama lugemiseks.

Jutt mehest, kes teadis ussisõnu ja teisi eesti muinasjutte.

Sisukord:

• Hundi loomine / J. Kunder
• Kuidas tekkisid hiired ja kassid / A. Jakobson
• Kägu / M. J. Eisen. Ahjualune / J. Kunder
• Luupainaja mehe naiseks / M. J. Eisen
• Jutt mehest, kes teadis ussisõnu / J. Parijõgi
• Seitse venda ja seitse õde / J. Parijõgi
• Rahakatel / J. Vahtra
• Puulane ja Tohtlane / Fr. R. Kreutzwald
• Virmalised / A. Jakobson
• Libahunt / J. Kunder
• Tondi-Tõnu (katkendeid) / Ansomardi
• Surm teeb sepa tööd / A. Jakobson
• Vana-Jaagup tüssab surma / A. Jakobson
• Veealused / J. Kõrv
• Külmataadi kolm ulakat jõmpsikat / A. Jakobson
• Tuulesõlmed / M. J. Eisen
• Vaeslaps ja talutütar / J. Kunder
• Vaeslapse käsikivi / Fr. R. Kreutzwald
• Päike, kuu ja tähed / A. Jakobson
• Koit ja Hämarik / Fr. R. Faehlmann

Väike õudusromaan, nagu nimetab seda Teet Kallas ise. Samas ka südamlik-nostalgiline tagasivaade 50ndatesse. Mõnus lugemine kindlasti neile, kelle lapsepõlv sellesse aega on jäänud, nagu ka neile, kellel see parasjagu käsil on. Esikaane maastikufoto tegi autor neljakümne aasta eest. Just sellel tühermaal, kus praegu kerkib jõenire taga taeva poole elektrijaama korsten, toimuvadki romaani põnevamad sündmused, mis raamatu lõpus võetakse kokku nii: "See veider lugu, mida minu lapsepõlves kodukandis mõnikord sosinal või ka muigamisi levitati, rääkis ju mingist müütilisest Kontkäest, mis viskuvat maapõue sügavusest mitme kilomeetri kõrgusele, et rüvetatud taevast kinni püüda ja karistada jultunud võõramaalaste tigedaid lennukeid."

Khaba ja Nebra pole tavalised lapsed. Nad on kaks muumiapoissi, kelle koduks on muuseum Tartu Ülikooli peahoones. Raamatu tegevus algab sellest, kui Khaba eksib Zeusi reeglite vastu ja ta ei tohi osaleda aulamängudel enne, kui teeb ühe heateo oma südamest. Aga see polegi nii kerge...

Iga toiduelamus, olgu see uhke pidusöök külalistega või argine perelõuna, võiks lõppeda hõrgu magusa suutäiega. Siit leiad kõike, alustades tarte tatin'ist ja lõpetades Napoleoni koogiga. Nende vahele mahuvad muidugi ka eestlastele tuntud ja armsaks saanud õunataskud ja saiavorm. Intrigeerivalt kõlavad toidunimedena katusekiviküpsised ja omletisuflee. Kondiitrimaailma klassika ei saa läbi peamiste tainasortide, keedukreemi ja sorbee saladusteta. Ka magusate roogade puhul on olulisel kohal hea ja soovitavalt kohalik tooraine.

Sisu: Salatid Lihatoidud Kala- ja munatoidud Supid ja nende lisandid Hoidised Magustoidud Aed- ja teraviljatoidud toit, hoidised, toiduvalmistamine

Raamat sisaldab Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhi Anders Härmi kolme loeng-performance'i teksti aastatest 2002–2012: "Ole purjus, ole väga, väga purjus…", "Kokkamine ja sittumine", "Päästes Sofi Oksaneni".

Juustu kaasabil valmivad hõrgud salatid, suupisted, kastmed, supid, fondüüd, sufleed, küpsetised, gratäänid ehk üleküpsetatud toidud, pastad, juustutäidised ja desserdid.

Herta Laipaik (õieti Herta Leilia Kornev; 29. jaanuar 1921 Hummuli vald – 17. jaanuar 2008 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema loomingus annavad tooni folkhorror'i sugemetega kunstmuistendid. Rahvapärimused on kirjaniku loomingule olnud suur inspiratsiooniallikas, aidates tal luua Eesti kirjanduses ainulaadse kunstmuistendite žanri. Herta Laipaik on andnud meile inspektor Vinnali - "Kummitus muusikatoas. Doktor Vallaku mõistatus" ning "Professor Lillepooli kroonika".

Anni Arro andis oma esimese kokaraamatu „Salatid, pirukad ja suupisted” välja aastal 2004 olles ise 21aastane. Sealt alates on ta välja andnud 9 kokaraamatut, juhtinud kokasaateid ja pidanud kohvikuid. Oma suurimaks saavutuseks peab ta siiski unustuse hõlma jäänud toitude taas popiks muutmise eestlaste söögilaual. Näiteks nagu peet, kõrvits, kiluvõileib, roosamannavaht… „Mulle meeldib oma raamatute kaudu jõuda lugejate kodudesse, nende kööki ja toidulauale. Hea toit ühendab inimesi, teeb rõõmsaks ja ilusaks.”

„Läbi lillede” on aga inspireeritud Anni vanaema Helgast, kes oli suurepärane kodukokk. „Isegi sügaval nõukaajal, kui poest ei olnud mitte midagi saada, suutis ta jahust ja piimast välja võluda imemaitsvad road. Helgal oli köögis riiulis mummuline vihik, mida ta aegajalt lehitses. Seal olid sees tema lemmikretseptid.” Nüüd on see aare Anni riiulil ja innustab teda. Antud raamatust leiategi Anni valiku Helga vihikust ning lisaks palju uusi retsepte tema enda köögist.

„Lilled vaasi … ja pada muhisema!”

“HINGA END LIGI
JA ME HÕIKA SULLE SALA,
KUIS SAADA KERGET LEIBA
EI MULLA EGA JUURETA…”

"Leiwamasin” on omamoodi muinaslugu, kus Eesti vanarahva mütoloogiasse on põimitud küsimused ahnusest, ületootmisest ja -tarbimisest.

Jonas Taul on pildiraamatute autor, illustraator ja kujutav kunstnik, keda intrigeerivad eksistentsiaalsed teemad ja visuaalne jutuvestmine. Lugejaid võluvad tema tundlikud, delikaatsed, minimalistlikud mustvalged illustratsioonid, mis on täiuslikkuseni viimistletud.

See raamat kõneleb Eestimaa looduslikest pühapaikadest – hiiekohtadest, pühapuudest, ohvrikividest ja -allikatest, andes aimu nende olukorrast ja tähendusest meie kultuuri- ja identiteediruumis nii minevikus kui kaasajal. Teema käsitlused hõlmavad nii usulisi- muinsus-, loodus- ja keskkonnakaitselisi vaatenurki ning kutsuvad meid kaasa mõtlema. Iga peatüki lõpus on toodud ka inglisekeelne kokkuvõte. Eestlaste põlise vaimse ja ainelise kultuuripärandi taandumine igapäevaelust on alanud juba ammu.Vaatamata aegade muutumisele pole selle tähendus kadunud. Meie vaimsete ja usuliste lätete ning nendega seotud traditsioonide teadvustamine kinnistab identiteeti ja sisendab turvatunnet. Traditsiooniliste pühapaikade kui põliste väekohtade elluäratamine rikastab ka meie elukeskkonda.

Autori rännak maailma erinevates paikades, avastamaks nii magusamaailma vanu häid klassikuid kui ka uuemaid trende. Tulemuseks parim valik retsepte igas vanuses maiasmokkadele: kreembrülee, tiramisu, baklava, Shwartzwaldi tort, panna cotta, mille feuille, trifle, Budapesti rull, Sacher tort ja palju muud

Hea lugeja, ära mängi toiduga, vaid mängi ja katseta maitsetega. Julge katsetada ja proovida. Ära karda ebaõnnestuda, ainult nii võid jõuda õnnestumisteni. See raamat on julgustuseks, inspiratsiooniks ja innustuseks – nii maitsete kui serveeringute vallas. Vladimir Iljin on mitmekülgsete ja rikkalike kogemustega kokk, kes on töötanud mitmes Euroopa tipprestoranis ning viimasel aastal tutvustanud restoranides MIX ja My Cafe fusion-kööki. Fusion-köögi retseptides segunevad Euroopa köögi maitsed Kaug-Ida ja Kesk-Aasia omadega.

Erlis Schönberg on kahes Hiiumaa restoranis tegutsev Mulgimaa mees, kelle elu kulinaariamaastikul on kulgenud nagu filmis. Kuueaastasena ema kõrval restoraniköögis tärganud huvi söögitegemise vastu viis 2010. aastal tiitlini "Aasta kodukokk". Järgnesid tööaastad pealinna noobli restorani köögis peakokana. Praeguseks on Erlis esimene kodukokast peakokk, kes ilma kutsetunnistuseta sai kutse liituda Eesti peakokkade ühendusega.Erlis "Maitsemeelelahutaja" retseptid on nagu vanad sõbrad – arvad neid tundvat, aga ikka üllatud! Sest Erlisel lihtsalt on vaja pea igasse retsepti oma vimka sisse visata. Tema käekirjaga on hapukapsasupp kuivatatud räimega, karusmarja rummipallid, mehine seljanka kuumsuitsulõhega, meretagune mulgipuder, linnasejäätis ja värskekapsakali ning Erlise äkiline raketikütus ehk supersärtsakas tomati-küüslaugu-mädarõikasalat võtab pisarad lahti ka kõige vapramal mehepojal.

Ruth Binney “Maitseraamat” laiendab meie teadmisi ja mõistmist maitsetest. Autor uurib maitsete tajumist ja maitsemeelte toimimist ning annab lugejatele võimaluse maitsetest sügavamalt aru saada. Raamat vaatleb ka maitse ja mälu seoseid, maitsetööstust, degusteerimist ning veinide ja toidu omavahelisi seoseid. “Maitseraamat” on suurepärane valik kõigile, kes armastavad head toitu ja jooki ning soovivad maitsemaailma sügavamalt uurida.

Kas mäletad, mis maitse on suve esimestel värsketel kartulitel? Tänapäeval saad toitu aastaringselt maitsestada värskete maitsetaimedega. Raamatust leiad maitsetaimede kasutamise nippe ja retsepte. Värsked maitsetaimed ei ole mitte ainult maitsvad, vaid ka tervislikud. Nende abil saad teada-tuntud toitudele anda uue maitse ja ka vähendada soola kasutamist. Proovi maitsetaimedega maitsestamist!

«Maru maitsete maailm. Angervaks, seened ja päästetud tomatid ehk armastus täistaimselt taldrikul» on Maru kolmas kokaraamat.

Hoiad käes kogumikku, mis sisaldab valiku meie lastele kirjutatud jõululugudest. Need on esitatud ilmumisaja järgi tsükliteks jagatuna, nagu teistes sama sarja raamatutes juba tavaks saanud.
Kulgedes läbi aastakümnete, annab kogumik ühtlasi ka ülevaate, kuidas eesti lastekirjanduses on läbi aegade räägitud jõuludest, mis on meie ühed olulisemad pühad. Et aga nii pühad kui ka neist kirjutavad autorid pole eri aegadel olnud äravahetamiseni sarnased, leidub jõulujuttude seaski väga erinevaid palasid.
Loo keskmes võib ju olla nii lumeootus kui kirikus kogetud pühalikkus, nii päkapikkude salapärased toimetused kui kingitustest saadav rõõm, nii piparkookide küpsetamise õhin kui kuusetoomise elevus. Olgu jutu teema milline tahes, aega maha võtma, üksteist märkama, kaaslastega arvestama ning paremuse poole püüdlema õhutavad need kõik.

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja seal kohatud üleloomulikest olenditest. Varasematel aegadel polnud muinasjutud üksnes lastele mõeldud, seepärast leidub kogumikus selliseidki jutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub ka mõndagi hirmsat. Lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja.

Folklorist Jaan Sudak võtab raamatus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoended. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgendatakse. Raamatu tuumaks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikkalike tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja autori kogutud materjalist Kihnu saarelt. Jaan Sudak on Kihnu pärimuskultuuri uurimisega tegelenud üle kümne aasta. 2015. aastal lõpetas ta Tartu Ülikoolis magistriõpingud folkloristika erialal. Magistritöö põhjal anti välja raamat "Luupainajad Kihnu rahvausundis" (2017). Samal aastal ilmus autorilt mahukas ülevaade Eesti lipuga seotud lugudest – "Sinimustvalged lood". Raamatust "Mia nägi unõs…" leiab rohkelt lugemist unenägude nägemise ja mõistmise kohta.