Mida lugeda?
Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.
Elustiiliraamatu "Aias sajab saia" autorid Lia Virkus ja Siire Vanaselja viivad lugeja tervet aastat hõlmavale aiaringile, märkama selle rõõme ja võimalusi nii kaunil maikuul kui nukras novembris. Kui toiduvõlurist Lia ja loova loomuga rohenäpust Siire kokku liita ning laiali lahutada, saaks ilmselt kaks keskmist kokka-aiahoolikut. Õnneks pole säärane tehe võimalik ning nii on mõlemad autorid saanud raamatusse panna oma parimad teadmised ja isiklikud kogemused. Siire on enda meelest maailma kõige laisem aednik, ometi on tema lumest lumeni õitsev aed mõne külalise arvates liigagi korras. Raamatus jagabki ta kuust kuusse praktilisi näpunäiteid, kuidas ta seda teeb, ja innustab lugejaid loovaid lahendusi otsima. Ikka selleks, et aiarõõm ei kaoks. Lia pakub retsepte ning nippe, kuidas kõik see hea ja parem, mis meie aedades ja aiaservades kasvab, toiduks saab. Tooraineid jagub kapsast ja karulaugust sireliõite ja suvikõrvitsani! On vana head köögiklassikat ja retsepte, mis üllatavad ning panevad nii mõndagi taime teise pilguga vaatama. Proovige kasvõi võilillemett ja pojengivett! Mõlemad autorid tegid lahti nii oma aia värava kui käisid ka teiste aedu uudistamas. Millised lood neis aedades peituvad, kes seal kasvavad ja kas külaliste kooki ka pakuti, selgub juba raamatus.
„Eesti gootika XX. Jutte ja lugusid aastatest 1997–2017“ pakub tervikliku ülevaate Ervin Õunapuu lühilugudest, koondades kokku pea kõik autori alates 1997. aastast ilmunud lühilood.
Eestimaa on põnev ja mitmekesine. Siin leidub nii avastamist ootavaid huvitavaid paiku kui ka igale maanurgale omaseid traditsioone. Selle raamatu autorid läbisid oma avastusretkel üle 5000 kilomeetri Eestimaa teedel, põigates sisse kümnetesse küladesse ja taludesse ning tutvudes sealse eluoluga. Elamused, mida nad teekonnal kogesid, on koos rohkete fotodega koondatud nende kaante vahele. Eeskätt on see aga toiduraamat, milles tutvustatakse nii Eestis traditsioonilisi kui ka uusi või taasavastatud tooraineid, mida tarbivad ise ka nende kasvatajad ja valmistajad. Kõikide Eestimaa toiduleidude juurde on lisatud retsepte, lihtsaid ideid koduste hõrgutiste valmistamiseks. Raamat on täis maitseelamusi ja muljeid, üllatusi ja äratundmisrõõmu. Tiit Efert on kogenud ajakirjanik ja hobifotograaf, kellele meeldib kirjutada toidust ja kajastada maaelu. Kristina Efert on usin toiduretseptide katsetaja ja mitmete kokaraamatute autor. Tema koostatud kokaraamat "Supp" võitis 2018. aastal parima kokaraamatu tiitli.
Ilmunud on esimene üksikasjalik meeraamat, kus ligi 10 mesinikku üle Eesti jagavad nõuannete ja kogemuste kõrval ka kõige magusamaid (ja soolasemaid) meeretsepte.
Meeraamatust saad teada:
- milline on Eesti mesinduse ajalugu
- mida mesilased toodavad
- kuidas töötab mesinik
- millised on meie meetaimed
- kuidas mett säilitada
- miks mesi on tervislik
Raamatust leiad enam kui 100 meeretsepti!
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade eestlaste toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.
Kirbu-Krantsi ja Kilu-Kiisu prügikastis on jõulud. Sel aastal on meie sõbrad otsustanud veeta pühad mõnes majas. Kuid kes võtaks kirpudest puretud koera ja lapikuks sõidetud kassi piduõhtul enda juurde? Algab imeline prügikastimuinasjutt.
Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!
Colas Gutmani lood Kirbu-Krantsist sündisid koostöös illustraator Marc Boutavantiga 2013. aastal ja tänaseks on sarjas ilmunud juba 16 raamatut, mida on tõlgitud viieteistkümnesse keelde ja mille põhjal on valminud ka multifilmiseriaal.
Õudusnovelle aastaist 1990–1994.
Sisu:
- "Surma mõrsja"
- "Tõugud"
- "Saatanlik eksitus"
- "Sabat"
- "Must laul"
- "Ämblike needus"
- "Täiskuu"
- "Öö silmad"
- "Merevahune köis"
- "Sõnajalaõis"
- "Maja keset roose"
- "Tuledeemon"
- "Roheline küünal"
- "Kutse koolnule"
- "Igavese elu orjad"
- "Kieukaani kiired"
- "Hüatsintsõrmus"
- "Sammud sinises toas"
Island on võlusaar! Seal on liustikud ja tulemäed, vett purskavad geisrid ja kuumaveeallikad, trolli- ja haldja- ja võlurilood. Ka jõule tähistatakse Islandil omamoodi. See siin on lugu trolliemand Grýlast ja tema kolmeteistkümnest pojast, kes jõulude eel inimesi kimbutamas ja tempe tegemas käivad. Nende seas on Lusikanoolija ja Potikraapija, Vorstipätsaja ja Ukseprõmmija ja terve rida teisi paharette. Kas nad tulevad ja toovad sussi sisse midagi head või on karta tohletanud kartulit? Ja mis tegelane see jõulukass veel on?
Jõulumehikesed ja trolliemand Grýla on Islandi rahvaluules tuntud tegelased juba 17. sajandist peale. Islandi eri piirkondades on jõulumehikeste arv ja nende nimed erinevad, nii et kokku on neid loetud üle seitsmekümne. Need kolmteist jõulumehikest said paika Jóhannes úr Kötlumi 1932. aastal ilmunud luuletuses “Jólasveinarnir”.
Väljapaistva rootsi kirjaniku Göran Tunströmi (s. 1937) romaan (1983), ülemlaul igikestvale armastusele, mille motiive seob Bachi oratooriumi müstiline rõõmusõnum, lugu ühe perekonna saatusest läbi kolme põlvkonna, taustaks provintsiasula kirev tüüpide galerii, kelle hulgas vilksatab ka kuulus kirjanik Selma Lagerlöf.
Sisaldab ka: Šokolaadi- ja kastanitäidisega "jõuluhalg" (prantsuse) ; Inglise vahukoore puding
Jutt mehest, kes teadis ussisõnu ja teisi eesti muinasjutte.
Sisukord:
- Hundi loomine / J. Kunder
- Kuidas tekkisid hiired ja kassid / A. Jakobson
- Kägu / M. J. Eisen. Ahjualune / J. Kunder
- Luupainaja mehe naiseks / M. J. Eisen
- Jutt mehest, kes teadis ussisõnu / J. Parijõgi
- Seitse venda ja seitse õde / J. Parijõgi
- Rahakatel / J. Vahtra
- Puulane ja Tohtlane / Fr. R. Kreutzwald
- Virmalised / A. Jakobson
- Libahunt / J. Kunder
- Tondi-Tõnu (katkendeid) / Ansomardi
- Surm teeb sepa tööd / A. Jakobson
- Vana-Jaagup tüssab surma / A. Jakobson
- Veealused / J. Kõrv
- Külmataadi kolm ulakat jõmpsikat / A. Jakobson
- Tuulesõlmed / M. J. Eisen
- Vaeslaps ja talutütar / J. Kunder
- Vaeslapse käsikivi / Fr. R. Kreutzwald
- Päike, kuu ja tähed / A. Jakobson
- Koit ja Hämarik / Fr. R. Faehlmann
Väike õudusromaan, nagu nimetab seda Teet Kallas ise. Samas ka südamlik-nostalgiline tagasivaade 50ndatesse. Mõnus lugemine kindlasti neile, kelle lapsepõlv sellesse aega on jäänud, nagu ka neile, kellel see parasjagu käsil on. Esikaane maastikufoto tegi autor neljakümne aasta eest. Just sellel tühermaal, kus praegu kerkib jõenire taga taeva poole elektrijaama korsten, toimuvadki romaani põnevamad sündmused, mis raamatu lõpus võetakse kokku nii: "See veider lugu, mida minu lapsepõlves kodukandis mõnikord sosinal või ka muigamisi levitati, rääkis ju mingist müütilisest Kontkäest, mis viskuvat maapõue sügavusest mitme kilomeetri kõrgusele, et rüvetatud taevast kinni püüda ja karistada jultunud võõramaalaste tigedaid lennukeid."
Sisu: Salatid Lihatoidud Kala- ja munatoidud Supid ja nende lisandid Hoidised Magustoidud Aed- ja teraviljatoidud toit, hoidised, toiduvalmistamine
Herta Laipaik (õieti Herta Leilia Kornev; 29. jaanuar 1921 Hummuli vald – 17. jaanuar 2008 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema loomingus annavad tooni folkhorror'i sugemetega kunstmuistendid. Rahvapärimused on kirjaniku loomingule olnud suur inspiratsiooniallikas, aidates tal luua Eesti kirjanduses ainulaadse kunstmuistendite žanri. Herta Laipaik on andnud meile inspektor Vinnali - "Kummitus muusikatoas. Doktor Vallaku mõistatus" ning "Professor Lillepooli kroonika".
Anni Arro andis oma esimese kokaraamatu „Salatid, pirukad ja suupisted” välja aastal 2004 olles ise 21aastane. Sealt alates on ta välja andnud 9 kokaraamatut, juhtinud kokasaateid ja pidanud kohvikuid. Oma suurimaks saavutuseks peab ta siiski unustuse hõlma jäänud toitude taas popiks muutmise eestlaste söögilaual. Näiteks nagu peet, kõrvits, kiluvõileib, roosamannavaht… „Mulle meeldib oma raamatute kaudu jõuda lugejate kodudesse, nende kööki ja toidulauale. Hea toit ühendab inimesi, teeb rõõmsaks ja ilusaks.”
„Läbi lillede” on aga inspireeritud Anni vanaema Helgast, kes oli suurepärane kodukokk. „Isegi sügaval nõukaajal, kui poest ei olnud mitte midagi saada, suutis ta jahust ja piimast välja võluda imemaitsvad road. Helgal oli köögis riiulis mummuline vihik, mida ta aegajalt lehitses. Seal olid sees tema lemmikretseptid.” Nüüd on see aare Anni riiulil ja innustab teda. Antud raamatust leiategi Anni valiku Helga vihikust ning lisaks palju uusi retsepte tema enda köögist.
„Lilled vaasi … ja pada muhisema!”
“HINGA END LIGI
JA ME HÕIKA SULLE SALA,
KUIS SAADA KERGET LEIBA
EI MULLA EGA JUURETA…”
"Leiwamasin” on omamoodi muinaslugu, kus Eesti vanarahva mütoloogiasse on põimitud küsimused ahnusest, ületootmisest ja -tarbimisest.
Jonas Taul on pildiraamatute autor, illustraator ja kujutav kunstnik, keda intrigeerivad eksistentsiaalsed teemad ja visuaalne jutuvestmine. Lugejaid võluvad tema tundlikud, delikaatsed, minimalistlikud mustvalged illustratsioonid, mis on täiuslikkuseni viimistletud.
Käesolev raamat sisaldab retsepte külmade ja kuumade lihatoitude valmistamiseks, käsitledes neid lihaliikide järgi. Liha toitaineline koostis, vitamiinide ning mineraalainete sisaldus on tootud tabelitena. Liha kaalu muutumine toiduvalmistamisel on antud kehtivate, läbiproovitud normatiivide alusel. Et paljud liha töötlemise põhivõtted eri lihatoitude valmistamisel korduvad, on eraldi käsitletud sageli rakendatavaid toiminguid liha töötlemisel. Omaette peatükk on lihatoitudele sobivatest maitseainetest. Iga toidurühma algul on antud olulisemad andmed vastava lihaliigi ning selle kasutamise kohta. Iga toidu puhul on nimetatud selle juurde kõige sobivamad kastmed ning lisandid, kuid neid võib igaüks suvaliselt muuta. Retseptid on enamasti neljale inimesele, praed ja rulaadid 6-8 inimesele.
Autori rännak maailma erinevates paikades, avastamaks nii magusamaailma vanu häid klassikuid kui ka uuemaid trende. Tulemuseks parim valik retsepte igas vanuses maiasmokkadele: kreembrülee, tiramisu, baklava, Shwartzwaldi tort, panna cotta, mille feuille, trifle, Budapesti rull, Sacher tort ja palju muud
Ruth Binney “Maitseraamat” laiendab meie teadmisi ja mõistmist maitsetest. Autor uurib maitsete tajumist ja maitsemeelte toimimist ning annab lugejatele võimaluse maitsetest sügavamalt aru saada. Raamat vaatleb ka maitse ja mälu seoseid, maitsetööstust, degusteerimist ning veinide ja toidu omavahelisi seoseid. “Maitseraamat” on suurepärane valik kõigile, kes armastavad head toitu ja jooki ning soovivad maitsemaailma sügavamalt uurida.
Kas mäletad, mis maitse on suve esimestel värsketel kartulitel? Tänapäeval saad toitu aastaringselt maitsestada värskete maitsetaimedega. Raamatust leiad maitsetaimede kasutamise nippe ja retsepte. Värsked maitsetaimed ei ole mitte ainult maitsvad, vaid ka tervislikud. Nende abil saad teada-tuntud toitudele anda uue maitse ja ka vähendada soola kasutamist. Proovi maitsetaimedega maitsestamist!
«Maru maitsete maailm. Angervaks, seened ja päästetud tomatid ehk armastus täistaimselt taldrikul» on Maru kolmas kokaraamat.