«Mürina ja kärinaga vuhises seikluste metsik ajujaht pika Löveni järve ümber. Selle kõminat kuuldus kaugele. Mets vajus looka ja langes, kõik laastavad jõud pääsesid valla.» Nii iseloomustab autor, rootsi kirjanik, Nobeli laureaat Selma Lagerlöf ise oma kauni kodukoha Värmlandi aadliseltskonna ohjeldamatut elu, mis on tema värviküllase esikromaani «Gösta Berlingi saaga» (1891) aineks. Sellel saagalikult sümboolsel taustal kerkivad raamatu lehekülgedelt kaksteist Ekeby kavaleri, saja seikluse rüütlit, kes loevad endale häbiks teha midagi tarka või mõistlikku. Gõsta Berling, parim nende hulgast, kavaleride kavaler ja poeet, kes on läbi elanud rohkem poeeme, kui teised neid kirjutada on jõudnud; Marianne Sinclaire, Anna Stjärnhök, krahvinna Elisabet Dohna ja teised säravad naised, kes on nii kaunid ja hellad nagu ema silmad, kui ta vaatab alla oma lapsele; julm mõisaomanik Sintram, see muretu rõõmu kuri südametunnistus – kogu see hääbunud ühiskonna ilmekate esindajate kirev galerii.Vähe on maailmakirjanduses teoseid, kus muistendimaailm nii tihedalt põimub tõsieluga. Realistlikud pisiepisoodid ja saagalik müstika liituvad harmooniliseks tervikuks üldise romantilise põhitooniga. Südamlik, siiralt elamuslik lähenemine kujutatavale olustikule, mis annab teosele mõnevõrra eleegilise varjundi, muudab raamatu tõeliseks luigelauluks mineviku rüppe vajunud ühiskonnale.

Valik kuulsa rootsi klassiku Selma Lagerlöfi (1858-1940) jutustusi. Kogumik sisaldab kolm eri ajast pärit redigeeritud uustrükki: rahvaeluaineline "Soosauniku tütar" (1908) ning legendilaadsed "Ühe mõisa lugu" ja "Härra Arne varandus" (1904). Kõiki kolme seob ühine motiiv: inimese hingepuhtusest tuleneva armastuse lunastav võim.

Charlotte Löwensköldis kujutab autor nimitegelase, noore tulihingelise aadlineiu ennastsalgavat võitlust oma armsama, elust irdunud fanaatilise pastori Karl-Artur Ekenstedti päästmiseks. Esile kerkib pimeda emaarmastuse motiiv.

Käesolev teos on raamat, mis peaks lugemiselamust pakkuma nii noorele kui vanale. Selma Lagerlöfi "Legendid Kristusest" on varem eesti keeles ilmunud kahel korral, kuid isegi viimasest trükist on praeguseks möödunud rohkem kui pool sajandit -- vaikiti ju vahepealsetel aastatel maha enamik piibliainelisi teoseid. "Legendid Krsitusest" ilmusid 1904. aastal. Need on fantaasiarikkad kirjeldused Uuest Testamendist, vagajutud suurtest prohvetitest ja imetegijaist. Raamatu sügav filosoofiline sisu on põimitud muinasjutuliku põnevusega. Jutud on lihtsakeelelised, kuid samas värvirikkad.

Kuulsa rootsi kirjaniku Selma Lagerlöfi (1858-1940), Nobeli laureaadi (1909) romaanitriloogia (1925-1928) armastusest ja kaasinimeste teenimisest kui inimliku õnne alusest. Löwensköldi sõrmus – rahvapärimuslik jutustus surnu kättemaksust, mille ohvriks langeb mitu süütut inimest, varjutades ka tulevaste põlvede saatust. Charlotte Löwensköldis kujutab autor nimitegelase, noore tulihingelise aadlineiu ennastsalgavat võitlust oma armsama, elust irdunud fanaatilise pastori Karl-Artur Ekenstedti päästmiseks. Esile kerkib pimeda emaarmastuse motiiv. Anna Svärd – lugu Karl-Arturi õnnetust abielust, tema jätkuvast allakäigust ja ootamatust eneseleidmisest raamatu lõpus, kui Charlotte vabastab ta surnu kättemaksu kehastava deemonliku organistiproua küüsist.

Sven Elverrson, jõuka inglise perekonna poolt varases nooruses lapsendatud rootslane, võtab osa põhjanaba ekspeditsioonist, mis satub hukkumisohtu. Enamik uurijaid päästetakse ja tuuakse tagasi Inglismaale, kus neid vaimustatult vastu võetakse. Aga õige peatselt muutub ülistus põlguseks: on levinud kuuldused, et ekspeditsiooni liikmed on harrastanud näljahulluses kannibalismi.