Et saaks naerda...
Järg romaanile "Forrest Gump" – pargipingil kõigile komme jagavast noorest mehest, kel enamike asjadega, mis ta ette juhtub võtma, hullupööra veab. Südamlik ja lõbus. Garneeliäri on läinud pankrotti ja Forrest on jälle puupaljas, pühkides põrandaid New Orleansi stripiklubides. Siis aga avaneb Forrestil võimalus ühineda jalgpallimeeskonnaga, millega kaasnevad raha ja kuulsus. Elul on Forrestiga aga oma plaanid ja peagi leiab ta end müümas entsüklopeediaid ja kasvatamas oma poega, väikest Forrestit, kes vajab isa rohkem kui kunagi varem. Nii jätkubki Forresti erakordne, liigutav ja väga koomiline eksirännak – ta proovib seafarmipidaja ametit, leiutab Uue Coke'i retsepti ja mängib taas tahtmatult saatusele ninanipsu.
Sisukord:
Jaroslav Hašek
Autori sissejuhatus ja eessõna
Härra kapteni sõjakoer
Professor dr. Gras
Jalaväelase Truneci tšaako
Lauljanna Carnevalová traagiline lõpp
Juhtum sõdur Svoboda ning taksikoer Čoriga
Piinlik riigiasi
Lugu keiser Franz Josef I pildist
Leiutaja kurb saatus
Vürstiproua paeluss
Sõprusvõistlus "Tillingeni" ja "Höchstädti" vahel
Seisusevahed
Kahest kärbsest, kes selle üle elasid
Ühest kohutavast koerast
Tertsiaanlaste ülestõus
Usuõpetuse tunnis
Õpetame lapsi loodust tundma
Eksperiment karske ajaviiteõhtuga ehk ameerika meelelahutus
Kes ei tunneks ja poleks lugenud Oskar Lutsu "Kevadet"? See on raamat, mida tuntakse lapsest saati ja mäletatakse elu otsani. Sestap ongi sellest raamatust järjekordne trükk, et ka koik need, kes pole veel seda raamatut lugenud või riiulile muretsenud, saaksid osa Tootsi, Kiire, Arno, Teele, Tõnissoni jt. raamatu kangelaste pildikestest koolipõlvest Paunveres.
Kaks oivalist komöödiat, mis suurima "komödiandi" loomingu eestindamisel tõlkijaile millegipärast kahe silma vahele on jäänud. "Kodanlasest aadlimees" on kindlasti naljakaim näidend, mis senini kirjanduse ajaloos kirjutatud. Kohustuslik lektüür teatritegijaile, kuid ka -harrastajale.
Reisijutte on mitmesuguseid. On "Gulliveri reisid", on "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia". Ka Nipernaadi seiklusi võib mingis mõttes nimetada reisiks. Ja loomulikult on olemas suurim kõigist rännuraamatutest – "Odüsseia". Muus ma end Homerosega kõrvutada ei söanda, kuid ühes küll – kilomeetrite arvus. Siin annavad minu kangelased laertiaadile mitu head silma ette.
"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.
"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.
Populaarsete Tootsi-lugude seeria viimane raamat, mis tervikuna alles 1988. aastal esmakordselt lugejani jõudis. Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi, tihtipeale aga kipub sündmustik kirjaniku tahtel lausa jantlikuks.
Teos esitab rea humoristlikke pilte lugejale enamalt jaolt juba "Kevadest" tuttavate, vahepeal täisealiseks saanud tegelaste elujuhtumustest.
Autor ütleb küll, et romaan novellides, kuid ta ei ole romaan ega novellikogu. Žanrilt hoopis isevärki nähtus eesti kirjanduses. Ei ka läbinisti realistlik ega ainuüksi fantastiline pildistik, küll aga traagilised, koomilised ja tragikoomilised realistlikud pildid mingis fantastilises miljöös, kusjuures need lood on omavahel seotud ainult peategelase Nipernaadi isikuga, kes, lõpetanud seiklused ühes paigas, tõuseb nagu õhku ja maandub teises kohas, et seal jälle otsast peale hakata. Seejuures on Tooma peergüntlik fantaseerimis- ning luiskamisvõime lausa hämmastav. Lugejal jääb valida, kas nautida esijoones teose kauneid loodusekirjeldusi ja meisterlikku stiili või liigutavaid pilte töötava inimese elust või Nipernaadi (resp. autori) peaaegu kosmoslikku fantaasialendu.