Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Kirjanik oli kõigest 25-aastane, kui avaldati tema teos "Alasti ja surnud" (1948), mis tegi Maileri peagi maailmakuulsaks. Selles raamatus kajastuvad autori kogemused Filipiinide sõjatandrilt. Lugu räägib rühmast Ameerika sõdureist, kes saadeti üht Vaikses ookeanis asuvat saart üle võtma. Romaan, mida on peetud üheks paremaks Teist maailmasõda kajastavaks teoseks üldse, kirjeldab realistlikult sõjakeerisesse sattunud meeste tundeid võõral maal. Iga tegelase olemus avatakse ükshaaval ja sügavuti. Raamatu lõpuks on lugeja kohtunud hulga erinevate ja huvitavate kangelastega, kes tegutsevad tõepärases õhkkonnas. Ameerika kirjanik Norman Mailer (1923) on tuntust kogunud ka ajakirjanikuna. Tema vastuolulised vaated Ameerika elukorraldusele on tekitanud tuliseid diskussioone. Mailer on lõpetanud maineka Harvardi ülikooli ning lõi Teises maailmasõjas kaasa nii seersandi kui ka ajakirjanikuna. Norman Mailer on pälvinud kaks mainekat Pulitzeri auhinda.

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

See on raamat "elu võimalikkusest Eesti NSVs". Öeldagu mis tahes – meie ees on vastupanuvõitleja mälestuste raamat. Heinart Sillastu oli üks neid inimesi, kes läbi Nõukogude aja hoidis alal eesrindliku eesti haritlase staatuse. Dr Sillastu suur ja paks raamat kuulub "väikeste elulugude" sarja. Seda lugemaks peab sisse võtma õige häälestuse, et kaasa elada kõik need "traditsioonilised jõulueelsed kohtumised Soome kolleegidega", millest koosneb autori elu (just niisugune võiks olla "Koostööaastates" kirjeldatud eluloosündmuste tüüpnimetus). Aga läbi kõigi nende iseenesest vähetähtsate, pelgalt kodulooliste ja mitteajalooliste sündmuste kumab autori isik – ühe korraliku eesti inimese, õppinud arsti ning avarapilgulise kolleegi isik. Dr. Sillastu raamat illustreerib hoopis uut ajajärku eesti vaimses Résistance’is: kuidas "vaimne välisemigratsioon", koostöö välismaa, eeskätt Soome kolleegidega suutis avada ukse laiemasse, sõltumatusse maailma. See oli vastupanuliikumise uus vorm – "eesrindlik vastupanu"

TRÜ professori, filoloogiadoktor Sergei Issakovi koostatud mälestustekogumik sisaldab Tartu ülikooliga seotud olnud isikute (näit. J. W. Krause, G. J. Schultz-Bertram, N. Pirogov, V. Veressajev) kirjutisi õppetööst ülikoolis, õppejõududest ja üliõpilastest ülikooli algusaastatest kuni XX sajandi alguseni. Fotodega illustreeritud raamatus on veel Sergei Issakovi eessõna "Tartu ülikool memuaarkirjanduses", kommentaarid ja kogumikus esinevate isikute register.

Õpikus käsitletakse ürgühiskonna tekkimise, õitsenguaja ja lagunemisperioodi probleeme, misjuures on arvestatud uusimaid andmeid antropoloogia, arheoloogia ja etnograafia vallas. Arvukad illustratsioonid hõlbustavad tekstis esitatu omandamist. Õpik vastab kursusele "Ürgühiskonna ajalugu", mida õpetatakse ajaloo üliõpilastele.

Artiklikogumik, bibliograafia, isiku- ja asutusenimede loend

Leonid Brežnevi nimega on seotud terve ajastu Nõukogude riigi ajaloos, mis järgnes Nikita Hruštšovi voluntaristlikule valitsemisajale. Autor jälgib Brežnevi elukäiku, tema tõusude ja mõõnadega kujunemislugu ning saamist NLKP peasekretäriks, faktiliselt kogu NSV Liidu ainuvalitsejaks, aga ka tema vaimset ja füüsilist kuhtumist. Meie eest käib läbi möödunud sajandi teise poole nõukogude partei- ja riigitegelaste kirev plejaad, näeme, kuidas nad tegid karjääri ja milline võimuvõitlus nende vahel käis, millised olid nende elutingimused.

Mletšin on harutanud meie jaoks lahti kommunistliku partei ja ühtlasi riigi võimustruktuuride toimimise mehhanismi, millest vanematel inimestel ju oma kogemuste najal mingi ettekujutus oli, noorematele on aga täiesti tundmatu. Pealegi näitab autor meile seda süsteemi seestpoolt ja detailides, mis nõukogude tavakodanikule oli mõistagi kättesaamatu.

Ajakirjaniku ja kirjaniku Leonid Mletšini (s. 1957) nimi ei ole meie lugejale võõras, tema kahe raamatu "Välisministrid. Romantikud ja küünikud" ning "KGB. Riiklike julgeoleku organite esimehed. Paljastatud saladused" tõlked eesti keelde on tõsist huvi äratanud.

Raamat Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledžist loob pildi ainulaadsest koolist, mis tegutses Tallinnas Narva maanteel samas majas, kus praegu asub Tallinna Muusikakool. Artikleid ning mälestusi oma kooliajast ja pedagoogidest on kirja pannud paljud vilistlased, kelle hulgas on kultuuritegelasi, poliitikuid ja muidu ühiskondlikult aktiivseid inimesi. Proua Tõrvand (1880-1953) oli silmapaistev pedagoog ja ühiskonnategelane. Sügaval venestamispoliitika ajal rajas ta Tallinnas esimese eestikeelse tütarlastekooli ning Vabariigi valitsuse korraldusel 1919.aastal ka Tallinna 2. Tütarlastegümnaasiumi. Anna Tõrvand oli Asutava Kogu liige, rajas Naiskodukaitse ja Kodutütarde organisatsiooni. Sellal kui Eestimaa koolides õpetati võõrkeelena vene ja saksa keelt, mõistis proua Tõrvand, et maailma kultuuris, majanduses ja poliitikas kuulub tulevik inglise keelele. 1932.aastal avas uksed tema erakool - Inglise Kolledž, mis kujunes uueks suunaks eesti hariduselus. Koolis õpetasid oma ala parimad spetsialistid, näiteks muusikamees Anton Kasemets ja keelemees magister Ernst Nurm (eesti ja ladina keel).

Selles raamatus ilmub hollandlanna Margaretha Geertruida Zelle alter ego, eksootiline tantsijanna Mata Hari, lugeja ette kogu oma äraspidises ekstsentrilisuses: naine, kelle terve täiskasvanuelu oli üksainus fantastiline valede ja pooltõdede võrgustik, kurtisaan, kelle ülevoolav, kütkestav seksuaalsus tõmbas mehi nagu magnetiga. Kui Mata Hari poleks Esimese maailmasõja keerises teinud katastroofilist otsust astuda spionaažimaailma, võinukski ta jääda üheks Prantsusmaa arvukatest, unustuse hõlma vajunud grande horizontale’idest. See, mis edasi juhtus, oli aga osalt farss ja osalt tragöödia, mis lõppes Mata Hari hukkamisega 1917. aasta oktoobris. Enda teenistusse jõudsid ta värvata nii sakslased kui ka prantslased – ja sama kaalusid venelasedki. Needsamad kahjutud fantaasiad ja luiskelood, mis ümbritsesid tema lavakuju, said nüüd osaks sõjaaja topeltagentide surmatoovast mängust. Häbistavate sõjakaotuste õigustamiseks oli Prantsuse võimudel vaja kinni püüda salakuulaja. Mata Harist, tantsijannast, kurtisaanist ja fantasöörist, sai nende peaauhind.

Ohtra pildimaterjaliga varustatud ülevaade Tori hobusekasvanduse ajaloost ning tulevikusuundumustest.

„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda. Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret. Aaret aga kaitseb lohe.

Kinsey Millhone avastab ootamatult, et ta on palgamõrvari märklauaks saanud. Esimest korda hirmuäratava selgusega oma surelikkust tajuval Kinseyl õnnestub siiski selge pea säilitada ning tuua päevavalgele kohutav saladus, mida on aastaid varjata suudetud

Riis on enamuse Aasia toitja, kuid ka meie söögilaual kartulite ja taignatoodete kõrval eelistatuim toidukomponent. Suures osas on raamatus kasutatud lihtsaid toiduaineid, kuid leidub ka keerulisemaid ja põnevamaid retsepte. Tähelepanu on pööratud ka sellele, et uue roa saab väga lihtsalt teha näiteks eelmisest toidukorrast järelejäänud riisist, st riisipudrust või sõmerast riisist – tuleb vaid kasutada natukene fantaasiat.

"Universumi saladused 100 sümbolis" on kaunilt illustreeritud kogumik sajast mõistatuslikust märgist ja sümbolist, mis aitavad mõista vanade kultuuride pühasid uskumusi ja rituaale ning siduda neid praeguse ajaga. Raamatu autor uurib, mida erinevad märgid ja sümbolid jutustavad jumalatest, keda kummardasid meie esivanemad, loojajumalatest ja emajumalannadest kuni Põhjala, inka ja hindu jumalateni. Ta kirjeldab maaja mütoloogia nägemusmao rituaali ning uurib tarokaartide, ennustus­kalendrite ja sodiaagi rolli. Kõiki sümboleid on vaadeldud nende ajaloolisest, kultuurilisest, mütoloogilisest ja religioossest tähtsusest lähtuvalt.

Raamat peatub tõdemustel, et toitumine on oluline osa meie igapäevatoimingutest,toitumine on teraapia. Toitumise osa enesetundeleja tervisele on ütlemata suur. Vajalik on, et keha "rõõmustaks"iga toidukorra üle, mitte ei muutuks väsinuks ja loiuks. Käesolev kirjatükk tuletab meelde, et tähtis on teada, mida ja kuidas süüa, mis vahekorras kombineerida toiduaineid. Kui vajalikud on rasvad, suhkrud, vürtsid ja millised? Vältimatu on omada teavet kuidas erinevad toitained organismi elutegevustmõjutavad. Millal peaks sööma, mida söögiks valida ja kuidastoitu valmistada? Kui suured on otstarbekad toiduportsjonid? Viiakse kokku arusaam kogustest ja energiasisaldusest. Siinkohal näiteks ka mõned raamatus olevad kuldreeglid: "oled see, mida sööd", näiteid võib iga persoon ise mõelda "kõhurasva põletab rasv" "külluslik magus muudab vanaks" "vajad energiat, vaid määral, mida kulutad" Kõnealuse raamatu kaante vahele on koondatud huvitavaid tõekspidamisi toiduaineteja nende kasutamise kohta, kultuurilisi toitumistavasid,müüte ja uskumusi. Raamatus kirjutatu aitab mõista õigesti valitud toidu vajalikkust. Juttu tuleb rasvumise võimalikest põhjustest ja tagajärgedest,kehakaalu korrigeerimise eesmärgil kasutatavatest dieetidest. Ja siinkohal vaid üks näide raamatust, mis kinnistub nüüd ja seega on Sul meeles alati – 500 g köögivilju annab umbes sama palju energiat kui 2 šokolaadikompvekki! Käesolev käsiraamat on abiks – mõtlema ja tegutsema panevaks jõuks, ennekõike neile, kel soov teadlikumalt toituda. Aga ka neile kaasmaalastele, kes täna kuuluvad riskigruppi oma liigse kehakaalutõttu. Väärad toitumisharjumused on "võtmas võimust" ja valitsevad nii vaimu kui keha üle. Kogu retseptiosa on autor ise käesoleva raamatu jaoks valmistanud ja pildistanud.

Läti rahvakirjaniku (s. 1930) novellidest koosnev psühholoogiline romaan ühe Daugava-lähedase asula elanikest, nende elukäigu ja saatuse erinevustest ja läbipõimumistest.

Külmtoidud seentest Supid Hautatud seenetoidud Praetud seenetoidud Seenevormid ja üleküpsetatud toidud Seended täidisena pirukates ja köögiviljades Seened kalatoitudega Seened lihatoitudega

Silvia Rannamaa noorsoojutustus "Kasuema" on järg jutustusele "Kadri". Seegi raamat, nagu ka "Kadri", on kirjutatud päeviku vormis. Teos käsitleb Kadri käekäiku ja kujunemist internaatkoolis. Kirjanik suhtub oma peategelasesse mõistvalt ning sooja südamlikkusega, avades tõepäraselt ja ilustamata tütarlapse mõtte- ja tundemaailma. Kadri satub silmitsi elus esinevate probleemide ja vastuoludega, kuid ta suudab oma tõdedele ja tõekspidamistele toetudes iseendaks jääda. "Kasuema" on sisutihe ja südamlik teos, mis sisendab usku endasse ja oma võimetesse.