Poliitika ja sõda
Mõtteline järg Dagmar Normeti eelmisele mälestusteraamatule, kus vaadeldi elu Teise maailmasõja eelses Eestis. Sedapuhku kirjeldab autor elu Nõukogude tagalas Teise maailmasõja ajal. Huvitavalt on antud edasi tookordne miljöö ja see, mida tundsid ja mõtlesid inimesed, kes olid sunnitud oma kodu ja endise elu maha jätma ning tundmatusele vastu minema.
Legendi-seisus oli üks, mis Nelsonil südis ja innukas, kuid pikas võitluses prantslaste ning hispaanlastega edu aitas saavutada. Kuid mitte ainult. Ennekõike tegid seda tema agressiivsed tavatud võtted, meeste lakkamatu treenimine ja tagantsundimine. Lisaks admirali auastmele pärjati teda võitude eest rüütliseisuse ning kohaga parlamendis. Siiski maksis Nelson oma edu eest ränka hinda, kaotas lahingus parema käe ning silma. Peale selle põdes ta läbi malaaria, mis muserdas teda nii ihult kui hingelt. Nelsoni suurim triumf, Prantsuse ja Hispaania ühislaevastiku purustamine Trafalgari lahingus 1806. aastal, võttis talt elu. Ta oli kõigest 47 aasta vanune.
Varem ilmunud kirjutised Saksamaale põgenenud eesti pagulaste elust ja tegevusest on olnud hajutatud ajakirjandusse. Käesolev koguteos on rajatud rohkele allikmaterjalile eesti komiteede ja paljude teiste organisatsioonide arhiividest, mida autor asus koguma juba Saksamaal viibides. Palju sellest materjalist on nüüd hävinud ning seal leidunud teave on säilinud ainult F. Kooli töös. Seetõttu on käesolev raamat eriti väärtuslik ajalooline dokument. See on äärmiselt huvitav ja paeluv kirjeldus 1944.-1951. a. Saksamaal elanud eesti põgenike saatusest.
Henriku kroonika hõlmab aega Meinhardi misjonitöö algusest liivlaste juures, umbes 1184. aastast, Saaremaa vallutamiseni 1227. aastal, Eestimaa lõpliku alistamiseni.