Majandus ja äri

Kui Sophia Amoruso oli teismeline, hääletas ta mööda maad ringi, varastas asju ja otsis prügikastidest saiakesi. Kooli pooleli jätnud, raha ja kindla sihita, kontrollis ta 22-aastasena kunstikooli fuajees dokumente, sest mingit töökohta oli ju tervisekindlustuse jaoks vaja. Just seal fuajees tuli ta mõttele hakata eBays kasutatud rõivaid müüma. Kümme aastat hiljem on Sophia veebipoe Nasty Gal asutaja ja juhatuse liige. Moekaupa müüva firma väärtuseks on 250 miljonit dollarit ja seal töötab üle 400 inimese. Sophia pole kunagi olnud tüüpiline, ei tegevdirektorina ega üheski teises ametis. „#Tegijatüdruku” kirjutaski ta kõikidele teistele endasugustele tüdrukutele: kõrvalseisjatele (ja siseringis olijatele), kes otsivad ainulaadset rada edu juurde, isegi kui see tee on paganama käänuline ja kubiseb pessimistidest. Sophia Amoruso tõestab, et edukus ei tähenda seda, millises ülikoolis sa käisid või kui populaarne sa keskkoolis olid. Oluline on usaldada oma vaistu ja sisetunnet, teada, milliseid reegleid järgida ja milliseid rikkuda, otsustada, millal nööbid korralikult kinni panna ja millal oma sisemine friik valla päästa.

 

Äripäeva koostatud faktipõhine ja põhjalik teatmeteos, mis kaardistab Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna mõjukaimad isikud seisuga 2013. Raamat pakub ülevaadet ettevõtjatest, tippjuhtidest, analüütikutest, teadlastest ja avaliku sektori spetsialistidest, kelle tegevus on kujundanud ja suunanud Eesti digiarengut.

 

Raamat "50 parimat (ja halvimat) tehingut läbi aegade“ analüüsib kuidas ja miks kujunesid need 50 tehingut soodsateks või läbikukkumisteks (või mõlemat). Michael Craig kirjeldab tehinguid alates Manhattani saare ostust 1624 kuni AOLi ja Time Warneri ühinemiseni 2000. aastal, tuues näiteid kuidas tehingu tulemus võib sõltuda selgest mõtlemisest ja lihtsate juhendite järgimisest. Võttes aluseks need 50 äritehingut, koostas Craig 10 reeglit. Neid reegleid järgides peaks õnnestuma iga äritehing.

"Miljonärist eduõpetaja Jim Rohn alustas oma karjääri tavalise palgatöölisena. Raamatus tutvustab ta lihtsaid põhimõtteid, mida tõusuteel ellu rakendas. Ta kinnitab, et keegi ei pea valima õnne ja rikkuse vahel, sest need tärkavad samast külluseallikast.Teos sisaldab seitset kava, mis aitavad saavutada edu, olenemata erialast ja sotsiaalsest staatusest. Võtmesõnadeks on distsipliin, motivatsioon, eesmärgistatus, õppimine, tulude kontrollimine ja õige ajakasutus.

Tehnoloogia aheldab meid töö külge nutitelefonide ja produktiivsusrakenduste, nagu Slacki ja Teamsi abil ning enamik töötajatest loeb nutitelefonis regulaarselt oma e-kirju; telefon on meil aga alati kaasas, seda ka õhtul pärast tööpäeva lõppu ja puhkusel. Kaugtöö populaarsuse kasv tähendab, et töö ja eraelu ei ole enam teineteisest eraldatud ning piir kodu ja töö vahel on hägune. Niisugune on meie uus töösõltuvust soosiv töömaailm; oleme tööga aina tihedamalt kokku seotud, tööpäevad on märkamatult veninud üha pikemaks ning läbipõlemist ja stressi on rohkem kui eales varem. See läheb aga nii organisatsioonidele kui ka töötajatele kalliks maksma. Pealegi on purustatud müüt, et töösõltlased saavad rohkem tööd tehtud. Töösõltuvus ei pruugi üldse väljenduda töötundide arvus. See on kõhus keerav tunne, mis ütleb sulle, et sa ei tohi puhata, et sa peaksid kogu aeg töötama.

Töösõltuvus tähendab ka süütunnet ja ärevust, mis teki­vad siis, kui sa parasjagu ei tööta. Isegi siis, kui sa füüsiliselt tööd ei tee, mõtled pidevalt e-kirjale, mille peaksid ära saatma, juurdled ees ootava tööprojekti üle või ketrad üha uuesti peas midagi, mis päeval tööl juhtus. See tähendab elu pidevas hirmus, et sa jääd millestki ilma – staatusest, rahast või tööst endast, kui sa tööd ei tee. Töösõltuvus ei mõjuta mitte ainult sind ennast, vaid ka sinu lähedasi – peret, kolleege, sõpru –, niisiis tuleb probleemiga tegeleda.

Malissa Clark käsitleb raamatus töösõltuvust laiemalt: ühest küljest aitab ta sul endas ja teistes ära tunda töösõltuvuse märke, kuid peale selle pakub mitmesuguseid võimalusi, kuidas aidata organisatsioonidel muutuda, hoolimata sellest, kas sa ise oled töösõltlane. Millised on ohumärgid, et sinu alluv või ülemus on töösõltlane? Mida ettevõtted valesti teevad? Mida nad õigesti teevad? Kas sinu organisatsioon toetab heaolu soodustavaid algatusi – sageli pari­mate kavatsustega –, kuid saadab samas töötajatele välja segaseid signaale selle kohta, mida asutuses väärtustatakse ja premeeritakse?

Raamat „Alati tööpostil“ pakub innustust astuda samme tervislikuma töökultuuri suunas nii organisatsiooni kui ka üksikisiku tasandil. On aeg hakata arutlema, milline peaks olema uus ideaalne töötaja või milline on ideaalne töökoht. Organisatsioon võib olla üliedukas, väärtustades nii tulemuslikkust kui ka töötajate tervist ja heaolu.

 

Estada Kirjastusgrupi väljaanne. Kõik vajalik info ametikirjade koostamiseks. Valik sisukorrast:

• Mis on mis: ametikirjade liigid,
• Dokumentide liigid,
• Dokumentide vormistamine,
• Kuidas kirjutada,
• Veenmiskirjad,
• Tellimiskiri,
• Arve,
• Palvekiri,
• Kaebus,
• Tehnilised ettepanekud,
• Näidised,
• Rekvisiitide vormistamise nõuded,
• Dokumentide vormistamine masinakirjas,
• Arhiiviseadus,
• Kohanimeseadus.

Raamat avaldab lugejale maailma kiireima arenguga firma 10 suurepärast saladust:

• Ühenda juhtimine ja julgus täiuslikuks nägemuseks
• Rasked lahingud kliendi võitmisel
• Austa isiksust
• Koostage õige personalistrateegia
• Kaubamärk maailmale ja inimesele
• Uuenda järeleandmatult, konkureeri halastamatult
• Kohtle tarnijat lugupidamisega
• Ühineme -- suund ühisettevõtetele
• Ärge kunagi unustage põhisuunda
• Õppige minevikust ning valmistuge tulevikuks

Paljud ettevõtjad viivad oma ideid ellu liialt rutakalt, mille tulemusel jookseb seitse toodet kümnest ludinal lati alt läbi. David Bland ja Alex Osterwalder on võtnud nõuks seda statistikat muuta, pakkudes välja lihtsa meetodi, mis aitab heast ideest kuulikindla ärimudelini liikuda. Nende „Äriideede testimine“ selgitab, kuidas kahandada riski raisata aega, raha ja teisi ressursse ideedele, mis ei hakka kunagi tööle. Kuidas elimineerida strateegia ning testimise ja valideerimise vahel laiutavat lõhet? Kuidas teha kindlaks ja testida võtmetähtsusega hüpoteese väärtuspakkumise ja ärimudelitahvli abil? Kuidas langetada olulisi ärilisi otsuseid viisil, mis lubab toetuda enamale kui intuitsioon ja kõhutunne? Kuidas julgustada oma meeskonnas eksperimenteerivat mõtteviisi ja kuidas sellest vormida pidev ning jätkusuutlik protsess?

„Äriideede testimine“ on suurepärane käsiraamat suurfirma novaatorile, kes üritab korporatsiooni kitsendusi trotsides uusi äriprojekte käima tõmmata; idufirma ettevõtjale, kes tahab testida ärimudeli algkomponente, et vältida meeskonna ja investorite tarbetut aja, energia ning raha raiskamist; ja kõigile neile, kes ihkavad põhitöö kõrvalt oma äri püsti panna.

David Bland on nõustaja ja mitme ettevõtte asutaja, kes on oma töös keskendunud sellele, et aidata ettevõtetel saavutada turu ja nende toote vahelist sobivust. Enne nõustamistööd arendas David üle kümne aasta tehnoloogiavaldkonna idufirmasid. Seda maailma toetab ta tänini, jagades oma teadmisi mitmes Silicon Valley idufirmakiirendis.

Innukas ettevõtja ja nõutud esineja Alex Osterwalder on rahvusvaheliste menukite „Ärimudeli generatsioon“ ja „Väärtuspakkumise disain“ põhiautor. Aastal 2015 võitis ta Thinkers50 strateegiaauhinna, mida Financial Times nimetab juhtimisideede Oscariks.

 

2015. aastal otsustasid Joost Minnaar ja Pim de Morree senise tööelu nurka visata ja otsa ringi pöörata. Nad olid veendunud, et töö peab olema lõbus ja voolav ning et alati-on-ju-nii-tehtud-metoodika ei kanna pikas plaanis vilja. Niisiis asusid nad kohtuma innustavate ettevõtete ja ka riigiasutustega, kes on oma valdkonna pioneerid. Välja koorusid uskumatud lood tööelu revolutsioonist, mille Pim ja Joost ka kaante vahele kirja on pannud.

Näiteks on nende nimekirjas ettevõtteid, kes …

¤ lasevad töötajatel ise valida oma palga,

¤ pööravad juhtimishierarhia pea peale,

¤ toovad lapsed kontorisse,

¤ julgustavad töötajaid tööajal omaalgatuslike projektidega tegelema,

¤ töötavad järeleandmatult ja üllatuslikel viisidel rohepöörde kasuks.

Neid lugusid lugedes võid ise veenduda, et maailm ei kukkunudki pärast neid suuri muudatusi kokku. Tulemuseks oli hoopis rahulolev, edasipürgiv, innustunud kollektiiv – see, mis eristab edukad ettevõtted kõigist ülejäänutest. „Mässuliste“ kogukond teeb ärimaailmas asju teisiti. Loodetavasti leiad Sinagi siit inspiratsiooni julgeteks muutusteks!

 

Käesolev raamat on ideaalne majandusüliõpilaste ja magistrantide jaoks, kes õpivad uurimismeetodeid või valmistavad ette oma väitekirja või uurimisprojekti aruannet. Kokkusurutud ja arusaadavas laadis kirjutatud raamat demonstreerib üliõpilastele teadusliku lähenemise tähtsust äriuuringutes ning probleemide lahendamiseks kavandatavates projektides, näitab, kuidas sõnastada probleemi, valida uurimismeetodit, põhjendada ja motiveerida ning koguda, analüüsida ja esitada andmeid. Raamatu peamised väärtused on: meetodite ja mudelite tähenduse selgitamine, et varustada üliõpilasi süstemaatilise lähenemisega mõtlemises, täideviimises ja kirjutamises; mitmesuguste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite ning nende mõju hindamine andmete kogumisele ja analüüsile, nii et üliõpilased võivad valida olukorrale kõige sobivama uurimismeetodi; oluliste erinevuste hindamine kaine praktilise mõistuse põhjal lähenemise ja teadusliku uurimistöö vahel; mitmesugused juhtnöörid selgete, lühidate ja asjakohaste aruannete kirjutamiseks.

Raamat jutustab õpetliku loo ettevõtte ja selle töötajate arendamisest, tehes seda samas läbi mõnusa huumori, sest antud juhul ei ole tegu päris tavapärase ettevõtte ja tavapäraste töötajatega. Raamatu värvika seltskonna tegemistest on meil kõigil midagi õppida. Nagu selgub, viivad terve mõistus ja talupojatarkus sageli lihtsamalt edule kui iga-hinna-eest kõige moodsamate juhtimisvõtete oskamatu rakendamine. Meil peab jätkuma arukust ja julgust endale oma tegelikke tugevusi teadvustada, vigadest õppida ning mitte meelt heita, kui kõik ei lähe kohe plaanipäraselt. Kõige tulemuslikum on keskenduda asjadele, mida me kõige paremini oskame. Iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde...

Kui olete lugenud maailmakuulsat juhtimisromaani "Eesmärk", siis teate, et omaenda piirangute tundmises, kasutamises ja ületamises on pideva arengu võti. "Asi pole vedamises" on kirjutatud "Eesmärgi" järjena mõned aastad hiljem. Loodetud tõusu asemel on turud võtnud suuna allapoole. Konkurents on karmim kui kunagi varem. Kuidas viia ettevõtted lühikese ajaga kasumisse, ilma investeeringuid tegemata? Kas sellisest olukorrast väljatulemine on ainult vedamise asi? Sedamööda, kuidas probleemidele lahendus leitakse, avaneb järk-järgult Piirangute Teooria - loogiline ja süstemaatiline mõtlemine, mille abil saab koostada ja edastada tervel mõistusel põhinevaid lahendusi "võimatutele olukordadele". "Asi pole vedamises" kirjeldab mõtlemisprotsesse, mille abil leitakse lahendused turundusele, varade juhtimisele, suhtlemisprobleemidele ja kogu ettevõtte strateegiale.

Raamatus kirjeldatakse ja selgitatakse kehtivat ja olulist õiguslikku raamistikku avaliku ja erasektori partnerluse projektide ellu viimiseks

Käesolev väljaanne on mõeldud õppematerjaliks Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvamajanduse erialal õpetatava avaliku sektori ökonoomika kursuse õppijatele.

Jeremy Rifkin on neljateistkümne majanduse üldisi trende, teaduse- ja tehnika arengu küsimusi ning kultuuriprobleeme käsitleva raamatu autor.

Samuti on ta Washingtonis asuva Majandustrendide Sihtasutuse president. Esimene eestikeelne raamat biotehnoloogiast. Rifkin on kõige püsivamalt kritiseerinud geenitehnoloogia rakendusi erinevates elusfäärides. Raamat annab rikkalikele näidetele tuginedes põhjaliku ülevaate biotehnoloogia praegusest olukorrast.

Olles veendunud, et infotehnoloogia ja biotehnoloogia koosmõjul muutub totaalselt inimeste elukorraldus, väljendab Jeremy Rifkin siiski kahtlust, et meie praegused teadmised on liiga vähesed hindamaks geneetiliselt muundatud organismide ja insenergeneetika ning geeniteraapia mõju. Seetõttu hoiatab ta nende kiire rakendamise eest. Tema arvates tuleb põhirõhk asetada geeniuuringutele, et jõuda kriitilise tasemeni molekulaarbioloogiliste mehhanismide ja geenifunktsioonide ning -koostoimete tundmaõppimisel.

Raamat „Börsil rikkaks“ toob päevavalgele Eesti ühe kõige ainulaadsema investeerimiseksperimendi: investor Toomase projekti telgitagused ja seni avaldamata põnevad seigad, millega on asjaosalised aastate jooksul silmitsi seisnud. Eksperiment sai alguse 2002. aasta jaanuaris ning seisnes selles, et Äripäev eraldas oma börsitoimetusele miljon Eesti krooni (64 000 eurot). Seda raha asusid toimetuse ajakirjanikud reaalselt investeerima. Eksperimendi pikkuseks määrati 30 aastat ja kui Toomas suudab stabiilselt turge ületada ja oma keskmise aastatootluse 12protsendilist eesmärki täita, peaks eksperimendi lõpuks tema vara kasvama 2 miljoni euroni. Eksperimendi algusest on möödas ligi 21 aastat, 9 aastat on veel minna. Selle aja jooksul on välja koorunud hulk õppetunde, mida kõrva taha panna, et ise investor Toomase „ämbreid“ vältida või, vastupidi, Toomasele edu toonud praktikate najal oma portfelli kasvu kiirendada. Esimest korda tulevad oma nimede ja nägudega avalikkuse ette kõik investor Toomase nimel investeerimisotsuseid teinud ajakirjanikud. Arusaam, et investor Toomasena on töötanud üksnes finantsharidusega professionaalid, ei pea sugugi paika. Börsitoimetusse on Toomaseks tulnud ka kokad ja muusikud. Raamatust selgub: ¤ Kuidas on börsitoimetuse ajakirjanikud Toomase investeerimisotsusteni jõudnud? ¤ Milliste viperuste ja paanikaolukordadega on aastate jooksul silmitsi seistud ning milliste lahendusteni jõutud? ¤ Millised on kõige olulisemad ja kasulikumad õppetunnid selles siiani väga edukalt kulgenud rahakasvatamise projektis? ¤ Milliste üllatavate seisukohtadeni on jõudnud ettevõtjad, kes on aastate jooksul investor Toomase käekäiku jälginud? Üks on nüüdseks selge – iga täiesti tavaline inimene suudab teha sama mida investor Toomas: investeerimise abil oma vara kasvatada.

Äriraamat, mis lahutab meelt ning on kasulik nii suurtele kaubamärkidele kui ka noortele firmadele.

Intelligentne inimene on meister oma tunnete eiramises ning tegevuste ja uskumuste ratsionaliseerimises. Öelda talle, et ta peab muutuma, on täielik ajaraiskamine. Peegeldav uurimine on ainus viis panna tarka inimest oma mõtetes kahtlema ning uusi lahenduskäike nägema, ütleb sertifitseeritud meister-coach Marcia Reynolds. Coaching peaks olema uurimisprotsess, mitte rida mehhaanilisi küsimusi, on Reynolds veendunud. Hetkes kohalolek, coach'itava väidete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine, ümbersõnastamine ja erinevuste väljatoomine on palju võimsam kui imet tegevate küsimuste paaniline otsimine. "Sa ei pea hauduma välja meisterlikke küsimusi. Sa ei pea mõtlema välja, kas see, mida öelda tahad, on intuitsioon või omaenese vajaduste häbitu projektsioon," kinnitab Reynolds. Võtmesõna on partnerlus, rõhutab Reynolds. Coach\'id ei tegutse ekspertide ega analüütikutena ka siis, kui neil on asjakohane kogemus ja haridus. Coach\'id on mõttepartnerid, kes aitavad coach'itaval näha oma blokeeringute taha, et nad suudaksid väljakutsetele ise lahenduskäike leida. Reynolds ütleb, et juhtide peamine vabandus mitte coach\'ida – mul pole aega – põhineb enamasti hirmul, et nad ei suuda seda efektiivselt teha. Reynolds kirjutaski selle raamatu mõttega neid hirme leevendada ning teha coaching kättesaadavaks igaühele – juhile, coach'ile, lapsevanemale, õpetajale, sõbrale –, et pidada tähendusrikkamaid vestlusi kõikvõimalikes olukordades. Raamatus tuleb juttu: Põhjustest, miks on peegeldav uurimine mõtlemise muutmisel sedavõrd võimas vahend, et korrigeerib meie käitumist ka pikas perspektiivis. Olukordadest, kuna tasub coaching\'uga lagedale tulla. Kui pidevalt coach\'ida, tüütad oma alluvad, sõbrad ja partneri ära. Tõekspidamistest, mis on coaching\'u mõtte õigelt rajalt kõrvale tirinud, kuidas need coaching\'u tõhusust piiravad ning mida nendega peale hakata. Viiest läbimurdvast coaching\'u praktikast ja kuidas neid rakendada. Kolmest vaimsest harjumusest, mida on vaja peegeldava uurimise meisterlikuks läbiviimiseks ning harjutused nende juurutamiseks. Marcia Reynolds, PhD, oli Rahvusvahelise Coach\'ide Föderatsiooni viies ülemaailmne president ning hiljuti võeti ta üleilmses kogukonnas selle nn tunnustusringi Circle of Distinction liikmeks. Global Gurus on tunnustanud teda ühena viiest maailma parimast coach\'ist.

Wall Street Journali bestseller. Michael Bungay Stanier neuroteadusele ja käitumisökonoomikale toetuv raamat pole sellest, kuidas juhist coach teha, vaid sellest, kuidas temast liider kujundada. Eelduseks on lihtsa ja samas keerulise uue harjumuse loomine: juht pead olema pisut kauem uudishimulik ning tormama pisut aeglasemalt tegutsema ja nõu jagama. Levinud arusaama kohaselt on juhi rolliks anda nõu, seda peetakse lisandväärtuse loomiseks. Preemiaks saab juht kiita ja parema kabineti. Kui juht piirdub vestlustes üksnes küsimuste esitamisega, kipub kontroll, seejärel ka enesekindlus kaduma. Ometi kinnitab Stanier, et sedalaadi coaching'ust peab saama igapäevane sundimatu praktika. Stanier kinnitab, et selline lähenemine aitab lõhkuda kolme nõiaringi: liigse sõltuvuse loomist, töösse uppumist ja ühenduse kaotamist. Sest mida rohkem teisi aidata, seda enam juhi abi vajatakse. Mida rohkem juhi abi vajatakse, seda rohkem kulub juhil aega teiste aitamisele. Tulemuseks on õnnetu ja närviline seltskond, kes ei suuda täita ülesandeid, milleks nad on palgatud. Stanier käib välja seitse küsimust, mis aitavad nendest nõiaringidest välja murda ning keskenduda ülesannetele, millel on tõeline mõju ja tähendus. Vaid nii saab juht tagasi oma aja, energia ja vahendid, et suunata need küsimustele, mis on olulised. See raamistik ei toeta üksnes professionaale, vaid kõiki, keda huvitab parem ning tulemuslikum suhtlemine, olgu selleks siis alluvate, ülemiste, kolleegide, klientide ja tarnijatega, aga ka abikaasa ning teismeliste lastega. Stanier pälvis aastal 2019 tiitli #1 Thought Leader coaching'u valdkonnas ning nimetati "juhtimis-Oscarite" Thinkers50 coaching'u auhinna nominendiks.

Raamat on praktiline käsiraamat neile, kes tahaksid ettevõttes üles ehitada kasumi kujundamise ja juhtimise süsteemi. See eeldab eelkõige tulude ja kulude teadlikku juhtimist ettevõttesiseste tulemusüksuste ja vastutuskeskuste kaudu. Kirjeldatud controllingu-kontseptsiooni on näitlikustatud ühe Saksamaa ettevõtte controllingusüsteemi ülesehituse ja funktsioneerimise tutvustamise kaudu.

Kas oled väsinud teoreetilistest finantsraamatutest, mis ei räägi kogu tõde?

Kogenud investor Paul Podolsky sukeldub investeerimismaailma telgitagustesse ning toob päevavalgele finantssüsteemi nõrgad kohad ja n-ö ebamugavad tõed. Raamat on rohkem kui majandusõpik – see on aus, praktiline ja mõtlemapanev vaade maailma, kus liiguvad miljardid ja kus valed otsused võivad minna kalliks maksma.  

Autor selgitab, kuidas raha teenida, säästa ja kasvatada, millal finantssüsteemi usaldada ning millal suhtuda kriitiliselt. Vajalik lugemisvara neile, kes soovivad mõista raha toimimist nii ratsionaalsel kui ka emotsionaalsel tasandil.

Juhtimisalase otsustamise teooriad ja täiustamise suunad. Otsustamine ja optimaalne planeerimine praktikas. Juhtimisalase otustamise täiustamine. Juhtimine eesmärgi kaudu.

2015. aastal tähistas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda oma 90. sünnipäeva. Selleks tähtpäevaks ilmus mahukas kokkuvõte koja ajaloost ja tänastest tegemistest. Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga. Juba 1914. aastal tegid Tallinna kaupmehed ettepaneku asutada kaubandus-tööstuskomitee, kuid see palve jäi tsaaririigi pealinnas tähelepanuta. Eesti mehed ei jätnud jonni. Joakim Puhki ja Konstantin Pätsi eestvedamisel jõuti kümne aasta pärast Eesti Kaubandus-Tööstuskoja avakoosolekuni.

 

Esimene põhjalikum kokkuvõte ja analüüs üleminekuperioodi Eesti ühe tähtsama reformi, omandireformi ühest osast – riigiettevõtete erastamisest.

 

Kui olete kimpus infomüra, vääritimõistmise ja sisutühjade koosolekutega, võtke see raamat ette ja õpite oma sõnumit – nii suulist kui ka kirjalikku – tulemuslikult edastama. Tihti juhtub nii, et vestlust alustades on meie endi jaoks selge, millest räägime, mida silmas peame või kuhu selle vestlusega jõuda tahame. Sama selget pilti ei pruugi olla aga meie vestluskaaslasel. Kui me neile aga oma ideid kohe ja selgelt kommunikeerida ei suuda, võivad need kaaslase peas omi radu hakata käima. Ebaõiged eeldused ja arusaamatused on aga edasiste probleemide allikaks, rääkimata kaasnevast ressursikulust. Mõtte tõhusaks kommunikeerimiseks on tegelikult vaja kõigest ühte minutit. Ja see ei tähenda mitte kõikvõimaliku informatsiooni pressimist ühte minutisse, vaid õigele infole ja sobivatele võtetele keskendumist. Chris Fenning näitab, kuidas oma sõnum esimesele paarile lausele rõhku pannes eesmärgipäraselt kohale viia. Võti seisneb selgelt väljendatud kontekstis, taotluses ja sõnumis. Raamatus pakutakse välja struktureeritud lähenemine tööalase suhtlemisoskuse lihvimisele laiemalt, millest saab kasu mis tahes astme või valdkonna töötaja. Kirjeldatud võtetest saavad kõik ühtmoodi kasu.

Ettevõtluse lahutamatu osa on ka selle turvamine. Käesolev käsiraamat alustab mõtteviisi kujundamisest ja vaagib turvalisuse eri aspekte tähtsamate füüsiliste turvajateni välja.

Ettevõtluse lahutamatu osa on ka selle turvamine. Käesolev käsiraamat alustab mõtteviisi kujundamisest ja vaagib turvalisuse eri aspekte tähtsamate füüsiliste turvajateni välja.

"Ettevõtluse pikkuskraadides" näidatakse kätte tee, kuidas seilata läbi ärimaailma rahutute vete ja rahuldatakse vajadus uute mehhanismide, mudelite, mõõdupuude ja metafooride järele, mille abiga võime uuest tegelikkusest kasu saada.

Globaalse teadmuse nomaad Leif Edvinsson võitles intellektuaalse kapitali arendamise esimeste sammude eest ning nõudis selle mõõtmist ettevõtete aastaaruannetes. Edvinssoni 1997. aastal ilmunud raamat "Intellektuaalne kapital" (Intellectual Capital, kaasautor Michael Malone) põhineb finantsteenuste firmas Skandia omandatud kogemustel. Edvinsson nimetati 1991. aastal Skandias maailma esimeseks intellektuaalse kapitali direktoriks. 1998. aastal nimetas Suurbritannias tegutsev Brain Trust ta teedrajava töö eest Aasta Ajuks.

Pärast Skandiast lahkumist 1999. aastal asus Edvinsson maailma esimese intellektuaalse kapitali ja teadmusmajanduse abiprofessorina tööle Lundi Ülikoolis. Teadmusmajanduse esiletõus on juhtinud tähelepanu kasvavatele lahkhelidele tänapäevaste finantsaruandlussüsteemide ja intellektuaalse vara vahel. Tänapäeva suurfirmad joonduvad tavapäraselt ühe mõõdupuu - finantskapitali - järgi. See on ettevõtluse laiuskraad. Paraku pakub viimane meile ainult ühe osa suurest pildist. Puudub teine vajalik koordinaat - ettevõtluse pikkuskraad. Pikkuskraadide - või teisisõnu intellektuaalse kapitali - määramiseks on vaja kasutuskõlblikku meetodit.

Kuhu märgitakse võtmeisiku lahkumine ettevõttest? Kui üks tipptaseme tarkvaraarendaja lahkub isegi nii suurest firmast nagu Microsoft, on see oluline. Kuhu märgitakse üles võtmetähtsusega kliendi kaotamine või võtmetähtsusega projekti läbikukkumine? Mõõdupuu, millest kõik juhid lähtuvad, annab vaid poole vajalikust arusaamast selle kohta, kus me asume ja kuhu suundume.

Intellektuaalne kapital on kombinatsioon inimkapitalist - organisatsiooni liikmete ajud, oskused, taip ja potentsiaal - ja struktuurkapitalist, mis peitub klientuuris, protsessides, andmebaasides, kaubamärkides ja süsteemides.

Finantstontide peletaja igale ettevõtjale. Ühe ettevõtjaga vesteldes tuli jutuks ka see, mis takistab tema ettevõtte arengut. Minu suureks üllatuseks ütles ta, et tunneb puudust heast raamatupidajast. Heast just selles mõttes, et ta mõistaks ettevõtte olemust ja oskaks ettevõtja otsuseid ja arengut oma finantsteadmistega proaktiivselt toetada. On ju sageli nii, et ettevõtlusega alustaja ei saa õieti arugi, mida raamatupidaja räägib. Ettevõtluses tippu jõudnutest ei saa aga enam raamatupidajad aru. Ja kuigi üha rohkem räägitakse sellest, et ettevõtjajuht ja raamatupidajafinantsist peaksid rohkem koostööd tegema ja üksteise vaatepunkte mõistma, on tegelik side lünklik. See on ka üks põhjuseid, miks paljud lennukad äriideed jäävad teostamata ja paljulubavad ettevõtted arengus kängu. Selle lünga täidab aga novembris ilmuv "Ettevõtte eduraamat. Finantsmaailma teejuht nii Unistajale kui Tegijale." Raamatu autor on ettevõtja ja finantsist Krista Teearu, kellele meeldib tõlkida finants- ja raamatupidamisinfo lihtsaks, selgeks ja arusaadavaks. Krista sõnutsi on inimestel liiga palju müüte ja hirme, mis muudavad rahaasjad ettevõtlust takistavaks tondiks. Millega neid tonte raamatus peletatakse? Krista võtab ettevõtja käevangu ja jalutab koos temaga läbi viie olulisema arenguetapi ja selle prioriteetide ja infovajaduse – erinevad ju ettevõtlusest alles unistava inimese vajadused suuresti sellest, mida tipptegija vajab. Unistaja alles kirjutab äriplaani ja kontrollib äririske. Alustaja keskendub turunduse ja müügi õppimisele ja oma toote väljaarendamisele. Edeneja hakkab end finantsteemadega kurssi viima ja õpib, kuidas lugeda oma peamisi finantsaruandeid, kuidas raha planeerida ning millised on ettevõtja maksudega seotud kohustused ja millised õigused. Ettevõtja keskendub ettevõtte struktuuri arendamisele, harib end finantseerimisvõimaluste vallas ja hakkab kasutama lihtsaid juhtimisaruandeid ja prognoose. Tegija loob süsteeme ja arendab kontrolle ning õpib ettevõtet juhtima aruandluse kaudu. Iga arenguetapi juures vaadeldakse lähemalt viit olulisemat kategooriat: prioriteedid, struktuur, planeerimine, aruandlus, vajalikud teadmised finantsvaldkonnast. Lihtsad ja humoorikad selgitused ning lisalugemise soovitused muudavad raamatu praktiliseks töövahendiks, mis aitab olulist ebaolulisest eristada ja finantsides orienteerudes edasi liikuda nii algajal kui tegijal. Lisaboonus on muidugi see, et nende teadmistega varustatult paistab ettevõtja oma (tulevase) raamatupidaja silmis väga arukas ja tõsiseltvõetav.

„Ettevõtte kasvatamine“ on teejuht kõigile ettevõtjatele ja juhtidele, kes soovivad oma ettevõtet kiiremini ja tõhusamalt kasvatada. Saage üle kasvuhirmust ning õppige parimatelt, kuidas vältida vigu, mis võivad teile kalliks makma minna. Verne Harnishi meeskond on oma teooria ehitanud üles juhi neljale tähtsaimale otsustusvaldkonnale, mis on omavahel tihedalt seotud: inimesed, strateegia, teostus, raha. Need tuginevad omakorda igaüks ühele põhiküsimusele ning nende valdkondadega kaasnevad spetsiifilised kasvutööriistad. Et toetada oma valdkonnas domineeriva ettevõtte loomist, keskenduvad raamatus toodud nõuanded ettevõtte töötajate ümbersuunamisele. Kui tippjuhtkonna ja neid toetavate töötajate fookus on paigas ja kui pakutud tööriistu edukalt rakendada, on võimalik rahakäivet mitmekordistada, keskmist kasumlikkust ületada ning ettevõtte väärtust konkurentidega võrreldes suurendada. Mõistagi tuleb neil sammudel ette takistusi (puudulik eestvedamine, suureneva infrastruktuuri haldamine, turundusfunktsiooni ebaõnnestunud kasvatamine), ent raamatus pakutakse välja lihtsad võtmeharjumused nende sujuvamaks ületamiseks. Reeglid on lihtsad ja näited inspireerivad; võtke üks samm korraga ning ärge unustage kogu protsessi nautida. Võtke juhtimisel ja planeerimisel kasutusele Rockefelleri harjumused ja saavutage pikaajaline edu. Autor Verne Harnishi sõnul kuulub edu neile, kellel on ammendamatu õpihimu ja kustutamatu tegutsemistahe. Need, kes võidavad, otsivad pidevalt paremaid viise asjade tegemiseks ja täiustamiseks. Nad ei jää käed rüpes passima, lastes teistel endast mööda minna. Nad kasutavad oma tööriistu ja ressursse takistuste ületamiseks ja asjade teoks tegemiseks. Soovite saavutada edu selle raamatu ja oma ettevõttega? Jätkake kasvamise käigus õppimist ja tegutsemist.

Aina suuremaks paisuvat ettevõtet kipub ühel hetkel organisatsiooniline jäikus tabama ja nii jääbki algusaegade innovaatilisest särast vaid kahvatu vari järele: uuendused loovad soodsa pinnase kasvuks, mis definitsiooni järgi tähendab suurenemist, muutes uuendamise nõnda veelgi raskemaks. Paradoksaalsel kombel paisub koos kasvuga ka vajadus uuendada, sest konkurents surub armutult peale: nad kas püüavad sind kopeerida või millegi veelgi võimsamaga pikali joosta. See on nagu koormustest, kus meedikud lisavad jooksulindile kiirust juurde nii pea, kui hakkad end piisavalt mugavalt tundma. Firmade tüüpiliseks "surma" põhjuseks on võimetus pidada sammu uuendustega, millele nad ise on oma kõrghetkel hoo sisse lükanud. Saatuslikuks saanud "haigusteks" on inerts ja bürokraatia, riskitaluvuse kadumine, hirm olemasolevate toodete kannibalismi ees, jäigalt juurdunud arendusprotsessid, vanadest ärimudelitest pimesi kinnihoidmine, liigne puudulike finantsmõõdikute usaldamine ja juhtimise lühinägelikkus. Hüpotees, et ka suuremad organisatsioonid võivad uuenduslikud olla, on pakkunud Gary P. Pisanole pikki aastaid rohkelt tegevust. Nii tema kui ka teiste teadlaste tööd on viinud järeldusele, et eduka uuendamise aluseks on strateegia, korralduslike süsteemide ja kultuuri kombinatsioon, mille loob õige juhtimine. "Ettevõtte loov arendamine" uurib, kuidas organisatsioone teisiti kujundada ja juhtida, et nende uuenduste elluviimise võimekus ei väsiks.

Pole vahet, kas oled üliõpilane, tegevjuht, ametnik või president, äsja uuele töökohale asunud või vana kala, sul on igal nädalal kasutada täpselt seitse 24-tunni pikkust päeva. Tahad saada väiksema vaevaga rohkem tehtud? Ära vaata, kui palju sul on aega, vaata, kuidas sa seda kasutad, ütleb raamatu „Haara ohjad!“ autor Rick Pastoor. Kui mõelda, kui suurt rolli mängib meie elus töö, on kummaline, et meile ei õpetata, kuidas seda teha. Justkui peaksid kõik iseenesestmõistetavalt teadma, kuidas seada prioriteete, teha häid plaane ja saada hakkama kiire tempoga. Tegelikkuses ei kipu aga tööasjad minema päris nii nagu peaks. Nädal on vaevalt alanud, kuid juba oled omadega maas: postkast ja kalender on totaalselt umbes ning tegemata tööde nimekiri pikem kui lohesaba. Rabad küll kõvasti tööd, aga kas teed ka edusamme? Pastoor ei erguta sind tempot maha võtma ega oma ambitsioone kohitsema, vaid aitab sul sinu käsutuses oleva ajaga teadlikumalt ümber käia. Ta selgitab, millele strateegilisel hetkel vunki juurde anda ning mis jätta külma kõhuga tegemata. Kuid juttu tuleb ka muust. ¤ Kuidas strateegiliselt töötada ja haarata töötundide üle parem kontroll? ¤ Kuidas saada hakkama kõikvõimalike ootamatustega? ¤ Kuidas strateegiliselt mõelda ning teisi kuulata? ¤ Kuidas kasutada kalendrit, ülesannete nimekirja ja e-postkasti, et teha tööd kiiremini ja paremini? ¤ Kuidas mõelda välja, mida sa tegelikult tahad? ¤ Kuidas eesmärkidega aastaplaani koostada ning selle teostuseni jõuda?   ¤ Kuidas jääda iseendaks, aga olla seejuures parem? ¤ Kirsiks tordil on asjade lõpule viimise tehnika: iganädalased kohtumised vastutuspartneriga.

Fraasist „win-win“ on saanud klišee, inimsuhtluse ainuke aktsepteeritav paradigma. Me usume, et jagatud õitseng – win-win – on sisukas ja püsiv. Jim Camp on veendunud, et läbirääkimistaktikana on win-win kokkuleppe surm. Olgu seda siis äriasjades, eraelus või kus tahes mujal. Camp ütleb, et win-win on sageli win-lose, kuna õhutab mittevajalikele kompromissidele minemist. Win-win on emotsiooni-, mitte otsusepõhine ja mängib südamele, mitte mõistusele. See ei põhine konkreetsetel printsiipidel, vaid pigem „targa kokkuleppe“ mudrul. Win-win läbirääkimised ei toimu selgel ja sammsammulisel moel ja see on ka üks põhjustest, miks saab tõelises ärimaailmas win-win alati tappa. Paljud, kohe väga paljud nutikad läbirääkijad teavad, et üle laua istuv innukas win-win-läbirääkija on neil kerge saak. Campi raamat paneb lauale süsteemi, mis viib fookuse eesmärkidele ja käitumisele, mida saab kontrollida, ning ütleb selgelt välja: ¤ kui suurt allahindlust tasub tegelikult pakkuda; ¤ kuidas läbirääkimisi paberil skemaatiliselt visandada ja samm-sammult kontrollida; ¤ kuidas tõhusalt reageerida kõigele, mis läbirääkimiste laua taga toimub; ¤ kuidas mitte kunagi lasta end tabada ettevalmistamata; ¤ kuidas naeratus näol minema jalutada, kui seda peaks vaja olema. Maailmas on jõutud paljude heade kokkulepeteni, enne kui Camp oma teooriaga välja tuli. Ometi on jõutud ka väga paljude halbadeni. Ilma Campi süsteemita võib küll kogemata enam-vähem viisaka tulemuseni jõuda, kuid koos selle süsteemiga tulevad lauale määratult paremad lepped. Jim Camp on läbirääkimiste coach ja Coach2100 asutaja, kes osaleb ligi 750 läbirääkimisel aastas. Ta on juhendanud tuhandeid läbirääkimisi enam kui 150 korporatsioonis. Tema süsteemi najal on eri valdkondade inimesed rääkinud läbi tehingute üle enam kui nelja miljardi dollari väärtuses.

Tänapäeva äritegevuses omistatakse firma näole suurt tähtsust. Firmad, kus etiketti ei järgita, kaotavad nii mõndagi. Seal aga, kus etiketireeglitest kinni peetakse, on kõrgem tootlikkus ja paremad tulemused. Seepärast tuleb alati silmas pidada tähtsat postulaati, mida teavad kogu maailma ärimehed – head maneerid toovad tulu. Et isiklikku karjääri ja firma edu lihtsate võtetega veelgi suurendada, pakub raamat ülevaadet riietumise ja avaliku esinemise nippidest, kontoris käitumise reeglitest, ärikontaktide organiseerimisest, eri rahvaste äri- ja diplomaatilisest etiketist ning on adresseeritud nii ettevõtte juhtidele kui ka teenistujatele.

Sisu: Punane joon Turumajanduse sünd Korea kriis ja sellest jagusaamine Toimetulek kõrgkonjuktuuriga Turumajandus saab jagu plaanimajandusest Olen majandusminister, mitte huvigruppide esindaja Kartellid -- tarbija vaenlased Vahetute arvamusavalduste väärtus Turumajandus võimaldab õiglase palga Kas heaolu viib materjalismini? Marga ja penni psühholoogia Hoolekanderiik -- tänapäeva pettekujutlus Poliitikat ei saa teha kabinetilaudade tagant Vahejaam Euroopa Fööniks tõuseb tuhast Uue valitsuse tegevuse alused

Raamat käsitleb leiutusprobleeme ning sisaldab näiteid leiutustegevusest NSV Liidus. Erilist tähelepanu on osutatud leiutisvormeli koostamisele, lähtudes leiutise ühtsuse nõudest, tunnuste üldistamisest ja efektide summa kriteeriumist. Samuti vaadeldakse leiutise väärtuse hindamise metoodikat, patendiinfo masinotsimissüsteeme ja leiutiste valikut välispatentimiseks.
Mõeldud insener-tehnilistele ja teadustöötajatele, majandusjuhtidele, patentoloogidele, ökonomistidele, üliõpilastele ja ratsionaliseerijatele.

Viimase kahekümne viie aasta jooksul on Jason Calacanis teeninud korraliku varanduse, paigutades ingelinvestorina oma raha mitmetesse pööraselt edukaks osutunud idufirmadesse. Sajandi investeerimispiibliks tituleeritud raamatus demonstreerib kümneid miljoneid teeninud mees kuulikindlaid meetodeid, mille abil idufirmadega massiivset rikkust kokku ajada. Calacanis räägib lihtsalt ja haaravalt, kuidas ta tõelise autsaiderina jala ukse vahele sai ning selgitab, kuidas rahamehed uusi ettevõtmisi hindavad, riske ja kasusid kalkuleerivad ning fenomenaalsete kasumimarginaalidega otsuseid langetavad.

Autor käsitleb tootmisjuhtide ettevalmistuse üht olulisemat osa: tootmisalase otsustamise aktiivseid õpetamismeetodeid. Raamatu algul annab ta juhiseid, kuidas koostada intsidente, situatsioone ja juhtimismänge ning kuidas neid rakendada, põhisosas aga esitab 65 intsidenti, 5 situatsiooni ja 3 juhtimismängu, mis kõik on võetud ettevõtete praktikast. Mõeldud nii ettevõtete ja tootmiskoondiste kui ka üliõpilastele, eelkõige on aga raamat kasutatav majanduskaadri kvalifikatsioonitõstmise kursustel.

Raamat on mõeldud algajale investeerimishuvilisele, kelle eelnevad teadmised väärtpaberitest on kesised või puuduvad üldse. Autorite eesmärk on juhatada nad säästmis- ja investeerimismaailma selle artiklikogumiku kaudu, kus iga peatüki autor on oma ala asjatundja. Sisu: Eessõna Miks investeerida? Eesti väärtpaberite lugu Peamised mõisted Investeerimise põhitõed Investeerimise strateegiad Aktsiate esmane avalik pakkumine Väärtpaberite analüüs Kauplemine Balti börsidel Kauplemine muudel turgudel Väärtpaberituru järelvalve Kokkuvõte