Antiikaeg

Raamat sisaldab ligi 3000 artiklit, mis käsitlevad huvipakkuvalt vanaaja ajalugu, mütoloogiat, filosoofiat, teadust, tehnikat, kirjandust, kunsti, muusikat ja teisi ainevaldkondi. Lugeja leiab ligi 2000 artiklit, mis käsitlevad huvipakkuvalt vanaaja ajalugu, mütoloogiat, filosoofiat, teadust, tehnikat, kirjandust, kunsti, muusikat ja teisi ainevaldkondi. Köite lõppu on lisatud genealoogilised tabelid, registrid ja kleebistahvlid.

Meie vabariigi territooriumil on rohkesti arheoloogiamälestisi ehk muistiseid. Teadaolevate paremini säilinud muististe arv ulatub üle kahe tuhande. Ajalooallikana on neil hindamatu väärtus. Kirjalikud allikad annavad ju teateid elust Eestimaal põhiliselt vaid viimase kaheksasaja aasta kohta. Sellele eelneb aga ümmarguselt kümme korda pikem ajavahemik, millest ainsana jutustavad muistised. Kõige rohkem -- ligikaudu kolmveerand koguarvust -- on arheoloogiamälestiste seas muistseid matusepaiku.

Kaugel Kreeka ajaloo silmapiiri taga asub hetiitide impeerium, antiikaja kõige salapärasem impeerium, mis oli surnud ammu enne seda, kui sündis meie kalender. Ja mitte ainult surnud, vaid ka hallidel aegadel täielikult unustatud -- põhjalikumalt kui legendaarne Atlantis! See raamat jutustab mainitud impeeriumi avastamise ajaloo. Raamatu peategelasteks on ebatavalised mehed: rändurid, kes tungivad läbiuurimata aladel sellistesse kohtadesse, mida pole mitte ühelegi kaardile kantud, arheoloogid, kes laskuvad aastatuhandete sügavikku ja toovad päevavalgele kultuurimälestisi, millest inimkonnal seni aimugi polnud, õpetlased ülikoolide vaiksetest kabinettidest, kes lahendavad probleeme, mille kõrval kriminaalromaanide kõige komplitseeritumad mõistatused tunduvad lapsemänguna, nagu näiteks: kuidas loetakse tundmatut kirja tundmatus keeles... Meie jälgime teadlasi nende uurimisekspeditsioonidel ja siis, kui nad jäävad üksi oma mõtetega, jälgime neid, kui nad ekslevad ringi eksimuste džunglites ja kui nad raske vaevaga tõusevad kordamineku tipule, kust neile avaneb kõige hämmastavam vaade sellele tõesti uuele antiikmaailmale -- nii ootamatu vaade, et nad ise ka ei usu oma silmi.

Salapärased haudehitised, võimsad kindlusemüürid, suursugused templid ja paleed – peaaegu kõikjal maailmas satuvad arheoloogid minevikus eksisteerinud kultuuride jälgedele. Sageli peituvad aastatuhandete vältel kogunenud pinnase all, tihedas džunglis või merepõhjas terved linnad. Selles „Mis on mis“ sarja raamatus jutustab Rainer Crummenerl mineviku huviliste ja tänapäeva arheoloogide põnevast tööst. Ta näitab, kuidas leiukohti otsitakse ja uuritakse ning juhatab meid Vana ja Uue Maailma hukkunud linnade juurde.

Vanakreeka pärimus on meieni toonud arvukaid müüte, nii selliseid, mille tegelasteks on vägevad Olümpose jumalad, kui ka seesuguseid, kus kohtame vähemaid jumalaid, kangelasi ja lihtsurelikkegi. Saame teada, kuidas vanad kreeklased seletasid mitmete oskuste ja kunstide teket; loeme ka sellest, kuidas leidurimõte on inimsugu alati aidanud, ning et armastus võib olla surmastki tugevam.

Indiaani püramiidide ja indiaani linnade ajalugu kataba saladuseloor. Et autorit huvitab aga too vana Ameerika, siis uurib ta selle kõrgkultuure, huvitub indiaanihõimudest ja -rahvastest, kes need lõid, ja nõnda huvitavad ning erutavad autorit ka indiaani püramiidide saladused. Ja peale indiaani püramiidide ka indiaani paleed, indiaani “kloostrid”, kogu indiaani sakraal- ja profaanarhitektuur. Ükskord, peale pikka ja põhjalikku eeltööd keeras autor oma kabineti ukse lukku ja asus teele. Teele nende juurde, kes on ehitanud taeva poole kõrguvad püramiidid. Asteekide, tolteekide, sapoteekide juurde. Eriti aga maiade juurde.

Tuntud populaarteaduslike teoste autor Anatoli Varšavski räägib selles raamatus, kuidas ja millal asustati Ameerika man­ner. Selgub, et Ameerika riikide kultuur on üle 25 000 aasta vana ning et Ameerika asustati Kirde-Aasia ja Kaug-Ida kaudu üle Beringi väina. Autor tutvustab vähetuntud fakte ja sündmusi nende paikade ajaloost. Huvitav lugemisvara kõigile, keda köidab ajalugu.

Euroopa ja aasia steppe on läbinud mitu rändrahvaste lainet: esiteks hunnid, nende järel avaarid, kasaarid, bulgaarid, petšeneegid, polovetsid, siis Tšingis-khaani armeed ja Kuldhord... Miks need metsikud suguharud osutusid nii tugevateks, võitmatuteks, miks kultuurne Euroopa neid kartis? Mis põhjustas Aasia rändrahvaste vallutusretkede perioodilisuse? Need küsimused kerkivad otsekohe uurija ette, kui ta puutub kokku rännusteppide ajalooga. Raamatu autor, tuntud numismaatik, arheoloog ja Kuldhordi ajaloo uurija, on ise osa võtnud keskaegsete rändrahvaste mälestiste väljakaevamisest Lõuna-Vene steppides; ta on käinud paljudes muuseumides, kus paiknevad rändrahvaste muistised või keskaegsete raidkujude kogud. eredalt ja värviküllaselt jutustatakse raamatus türgi päritoluga rändrahvastest, kes keskajal meie steppe asustasid; nende olustikust ja ajaloost, nende ebajumalatest ja kurgaanidest, lossidest ja linnadest. Raamatus on kasutatud materjale Ahtuba (Volga harujõgi) ääres tehtud väljakaevamistest, mille organiseerisid Moskva Riiklik Ülikool, Volgogradi Kultuurivalitsus ja Kaasani Riiklik Ülikool.

Raamat annab vastuse küsimusele, mis on arheoloogia, milline on arheoloogia koht ja tähtsus nüüdisaegses inimteadmiste süsteemis. Üksikute silmapaistvamate arheoloogiliste avastuste käsitlemisega nii Euroopas kui ka teistes maailmajagudes antakse ülevaade inimese kujunemisest ning muinaskultuuride arengust kivi-, pronksi- ja rauaajal. Raamat on määratud ajalooalase lisalugemismaterjalina vanemate klasside õpilastele, kuid pakub huvi ka laiemale lugejaskonnale.

Saksa DV arheoloogiaprofessor Burchard Brentjes paljastab fantastikakirjanduse esindajate katseid näha muinasaja arheoloogiamuististes mõistatuslikke objekte. Konkreetsete teaduslike andmete varal kummutab autor fantaseerijate võltsinguid ja selgitab, et materiaalse kultuuri on maailmas loonud inimene ise, mitte aga mingid tulnukad kosmosest. Raamat igale arheoloogiast ja kultuuriloost huvitatud lugejale.

Kristluse levikut läänemaailmas oleme harjunud pidama tõeliseks triumfiks. Paraku kaasnes sellega metsik vandalism: Jeesuse jüngrid ründasid armutult klassikalist kultuuri, tõugates lääne tsivilisatsiooni tuhande aasta pikkusse vaikellu. Raamatus „Pimeduse aja algus“ äratab Catherine Nixey ellu unustusse vajunud ajaloo ning toob lugeja ette kristluse tormilise algusaja ja sellega kaasnenud hävingu. Enne kui kirik asus säilitama, see hävitas: 4. ja 5. sajandil purustas ja rikkus kristlik kirik seninägematus raevuhoos vapustava hulga kunstiteoseid. Paljud kujud ja templid jäid alles üksnes seetõttu, et kristlased nendeni oma algeliste redelite ja vasaratega lihtsalt ei küündinud. Selles „puhastuses“ hävis ka enamik klassikalisest kirjandusest. Ajal, mil pärgamenti polnud piisavalt, nühiti paljude antiikautorite kirjutised maha, et need asendada „ülevamate“ teemadega. Kristlased tegid maatasa muistse maailma suurima raamatukogu, kus kunagi oli olnud vast 700 000 raamatut. Kulus rohkem kui tuhat aastat, enne kui suudeti taas sama hulk raamatuid ühte raamatukokku koondada. Kallaletunge „hullude“, „neetud“ ja „sõgedate“ paganate kultuurile juhtisid mehed, kes olid katoliku kiriku südames. Suur Augustinus ise teatas kogudusele Kartaagos: „Et kogu paganate ja paganarahvaste ebausk oleks hävitatud, seda jumal tahab, jumal käsib, jumal kuulutab.“ Säärane maniakaalne tähelepanu ei tulnud julmusest. Vastupidi: patustaja ohjes hoidmine, ründamine, sundimine ja isegi löömine oli – kui seeläbi õnnestus ta tagasi pöörata õiguse teele – nende päästmine. Nagu vagade paradokside meister Augustinus ütles: „Oh, halastusrikas metsikus.“

Antiikaja seitse maailmaimet olid oma ajastu tehnilised ja kunstilised suursaavutused. Kuidas ehitati Cheopsi püramiidi? Kuidas nägid välja Semiramise rippaiad? Kuidas hävis kuulus Artemise tempel? Kuidas ehitati Halikarnassose mausoleumi? Kui suur oli Rhodose koloss? Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse see raamat sarjast Mis on mis. Kujundlikku jutustamisviisi kasutades pakub raamat ühtlasi põneva ülevaate Vahemereäärsest antiikmaailmast.

Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatus tutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid. Suurt tähelepanu on pööratud nõukogude vapralt ennastsalgavate arheoloogide viimastele leidudele. Raamat on mõeldud arheoloogiast ning kunstiajaloost huvitatud kirjaoskust valdavaile lugejaile.

Originaali pealkiri Новая история. T. 3, 1870-1918. (1960). Eesti keeles

Populaarteaduslik noorsooraamat tänapäeva maailma mitmetes paikades elavate, ajaloolises arengus kiviaja tasemele jäänud rahvaste elulaadist ja tavadest ning näitab kapitalismi arengust tulenevaid taunitavaid seiku nende saatuses. Viibime Lõuna-Aafrikas, Austraalias, Vaikse ookeani saartel, Kanada indiaanlaste, Kariibi mere aravakkide ja Paraguay atšede juures. Teos põhineb arheoloogide ja etnograafide andmetel ning pakub rohkesti ebatavalist, tänapäeva maailmapildist kiiresti kaduvat. Rohkete värvifotodega illustreeritud, annab ta tänuväärset lisamaterjali kooliõpilaste geograafiaalasele õppekirjandusele.