Kaugel Kreeka ajaloo silmapiiri taga asub hetiitide impeerium, antiikaja kõige salapärasem impeerium, mis oli surnud ammu enne seda, kui sündis meie kalender. Ja mitte ainult surnud, vaid ka hallidel aegadel täielikult unustatud -- põhjalikumalt kui legendaarne Atlantis! See raamat jutustab mainitud impeeriumi avastamise ajaloo. Raamatu peategelasteks on ebatavalised mehed: rändurid, kes tungivad läbiuurimata aladel sellistesse kohtadesse, mida pole mitte ühelegi kaardile kantud, arheoloogid, kes laskuvad aastatuhandete sügavikku ja toovad päevavalgele kultuurimälestisi, millest inimkonnal seni aimugi polnud, õpetlased ülikoolide vaiksetest kabinettidest, kes lahendavad probleeme, mille kõrval kriminaalromaanide kõige komplitseeritumad mõistatused tunduvad lapsemänguna, nagu näiteks: kuidas loetakse tundmatut kirja tundmatus keeles... Meie jälgime teadlasi nende uurimisekspeditsioonidel ja siis, kui nad jäävad üksi oma mõtetega, jälgime neid, kui nad ekslevad ringi eksimuste džunglites ja kui nad raske vaevaga tõusevad kordamineku tipule, kust neile avaneb kõige hämmastavam vaade sellele tõesti uuele antiikmaailmale -- nii ootamatu vaade, et nad ise ka ei usu oma silmi.

Originaali pealkiri Новая история. T. 3, 1870-1918. (1960). Eesti keeles

Salapärased haudehitised, võimsad kindlusemüürid, suursugused templid ja paleed – peaaegu kõikjal maailmas satuvad arheoloogid minevikus eksisteerinud kultuuride jälgedele. Sageli peituvad aastatuhandete vältel kogunenud pinnase all, tihedas džunglis või merepõhjas terved linnad. Selles „Mis on mis“ sarja raamatus jutustab Rainer Crummenerl mineviku huviliste ja tänapäeva arheoloogide põnevast tööst. Ta näitab, kuidas leiukohti otsitakse ja uuritakse ning juhatab meid Vana ja Uue Maailma hukkunud linnade juurde.

Vanakreeka pärimus on meieni toonud arvukaid müüte, nii selliseid, mille tegelasteks on vägevad Olümpose jumalad, kui ka seesuguseid, kus kohtame vähemaid jumalaid, kangelasi ja lihtsurelikkegi. Saame teada, kuidas vanad kreeklased seletasid mitmete oskuste ja kunstide teket; loeme ka sellest, kuidas leidurimõte on inimsugu alati aidanud, ning et armastus võib olla surmastki tugevam.