Tooted

Sisu:

• "Tasuja"
• "Villu võitlused"
• "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad"

Romantilise noorsoojutustuse "Tasuja" tegevustik toimub Jüriöö ülestõusu ajal ja kujutab eestlaste vastupanukatset saksa vallutajatele. See on üks eesti ajaloolise ilukirjanduse tuntumaid teoseid, mis annab teada ja tuntud ajaloosündmustele peategelaste kaudu ka inimliku mõõtme.

“Villu võitlused” on ajalooline jutustus eestlaste ülestõusukatsest sakslaste vastu Jüriööl 1343. aastal. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud.

“Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film “Viimne reliikvia”.

Autoreid on kaksteist. Maailma avasilmi vaatamisele tuleb ikka juurde üks omapoolne täiendus: inimese oma tegevus- ja ametiala vaatenurgast nägemine. Siinkohal olgu märgitud, et kolm autoreist on teadurid: Raimund Ubar - arvutusmasinate spetsialist, Kalju Laas - rahvastikugeograaf ja Enn Kreem - astrofüüsik; Luule Sirp ja Johannes Undusk esindavad Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingut; Bruno Pao on varustaja, Rein Kallas "Saare Kaluri" tootmisjuht, Leonid Parašin töötab kirjastuskomitees; Harri Vilpart laulab meeskooris; Tiiu Voogla rändas ehitusmalevlasena; Mati Kalkun on ajakirjanik ja Vahur Raid näituste direktor. Paigad, mis praeguses kogumikus Antarktika ja Saaremaa vahepeale jäävad, on Austria, Belgia, Donbass, Holland, Island, Jordaania, Kamtšatka, Kuramaa, Küpros, Liibanon, Luksemburg, Mehhiko, Saksa DV, Saksa FV, Süüria, Taganrog ja Tšukotka.

Ma olen juba suur poiss, nii et mul pole sünnis nurga taga nina urgitseda, laudlinanarmastega sõrmi pühkida ega salatikausist näpuga musti ploome õngitseda. Õieti olen ma selline suur poiss olnud nii kaua, kui mäletan. Alati, kui ma mõne pahandusega hakkama sain, ütles tädi: "Sa oled juba nii suur poiss, sulle see enam ei sobi." Sellest oleks võinud järeldada, et on pahandusi, mis minu vanusega sobivad. Et see aga nii oleks kunagi olnud, seda küll ei mäleta. Alati olen ma nende tegemiseks vähemalt tädi meelest olnud liiga suur poiss ...

Mappi on koondatud 15 eraldi lehte Eduard Magnus Jakobsoni illustratsioonide ja initsiaalidega.
Ülevaade kunstniku loomingust.

Professor Eerik Kumari: "Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni aseesimehe bioloogiakandidaat Aare Mäemetsa raamat Eesti NSV järved ja nende kaitse" on valminud tema ligi 25-aastase uurimistöö viljana. Seejuures on autor isiklikult külastanud kõiki vaadeldavaid järvi, kogunud nende kohta füüsilis-geograafilist, ökoloogilist ja limnoloogilist materjali, mille läbitöötamise tulemusel ongi valminud käesolev mahukas köide."

Neljas, parandatud trükk. Sõnastiku lõpus on ülevaade vene keele grammatikast.

Raamatus vaadeldakse erinevate endokriinsete näärmete anatoomiat ja haiguslikke seisundeid.

Maaliassotsiatsioone luules. (Jan Both, Jacob Jordaens, Pieter Brueghel, Shagall, Pan Tianshou jt.)

Raamatu koostamisel on aluseks võetud uusimad seisukohad haavandtõvekirurgias. Töös antakse hinnang mitmete erinevate operatsioonimeetodite kohta just kirurgilise ravi hilistulemuste põhjal. Autorid pole eesmärgiks seadnud operatsioonide tehniliste detailide edasiandmist, kuna selliste operatsioonide kohta on ilmunud mitmeid monograafiaid. Arvestades asjaolu, et meie vabariigis igal aastal opereeritakse enam kui pool tuhat haavandtõvehaiget, on autorid arvamusel, et käsiraamatu ilmumine sellel suhteliselt kitsal teemal on põhjendatud ja aitab kaasa haavandtõve kirurgilise ravi tulemuste parandamisele.

Süvameresukeldumise minevikust ja tänapäevast.

Raamatus on esindatud 19. sajandi vene luuletajad.

"Imetabane aju" on mõnes mõttes "Huvitava füsioloogia" järjeraamatuks. Aju oma keerulise, paljus veel üsnagi raskelt mõistetava talitlusega on komplitseerituim uurimisobjekt füsioloogias. Sündinud alles evolutsiooni kõige viimasel etapil, eristab aju inimest loomast kvalitatiivselt. Teema esitusviisi piltlikkus teeb raamatu hästi mõistetavaks ka vähema ettevalmistusega lugejaile, sealhulgas vanemate klasside õpilastele.

Mina-vormis romaani tegevus toimub 20. sajandi sõjajärgsel Saksamaal.

Sisukord:
Üldosa
Projektsioonid ja nende omadused
Mituvaated
Aksonomeetrilised kujutised
Lõiked ja läbilõiked
Detaili eskiis ja joonis
Leppelisused, lihtsustused ja leppemärgid tööjoonistel
Detailide liited
Koostejoonis masinaehituses
Ehitusjoonised
Skeemid

Raamat sisaldab materjale Jüri Järveti teatri- ja filmirollidest, sealhulgas osatäitmistest filmides nagu "Mäeküla piimamees", "Hullumeelsus", "Kuningas Lear", "Solaris" ja teised. Raamat sisaldab ka intervjuud "39 küsimust Jüri Järvetile" ning filmograafiat.

Seikluslik jutustus ukraina kuuenda klassi õpilastest, kes sõidavad suvevaheajaks maale, et bioloogia tunni jaoks putukaid kollektsioneerida. Ühe metsajärve kohta räägitakse, et seal elab koletis. Poisid otsustavad asja kontrollida.

Jutt mehest, kes teadis ussisõnu ja teisi eesti muinasjutte.

Sisukord:

• Hundi loomine / J. Kunder
• Kuidas tekkisid hiired ja kassid / A. Jakobson
• Kägu / M. J. Eisen. Ahjualune / J. Kunder
• Luupainaja mehe naiseks / M. J. Eisen
• Jutt mehest, kes teadis ussisõnu / J. Parijõgi
• Seitse venda ja seitse õde / J. Parijõgi
• Rahakatel / J. Vahtra
• Puulane ja Tohtlane / Fr. R. Kreutzwald
• Virmalised / A. Jakobson
• Libahunt / J. Kunder
• Tondi-Tõnu (katkendeid) / Ansomardi
• Surm teeb sepa tööd / A. Jakobson
• Vana-Jaagup tüssab surma / A. Jakobson
• Veealused / J. Kõrv
• Külmataadi kolm ulakat jõmpsikat / A. Jakobson
• Tuulesõlmed / M. J. Eisen
• Vaeslaps ja talutütar / J. Kunder
• Vaeslapse käsikivi / Fr. R. Kreutzwald
• Päike, kuu ja tähed / A. Jakobson
• Koit ja Hämarik / Fr. R. Faehlmann

Sisukord:
Kootud ja sõlmitud kotid
Põimitud pitsid
Sirje Reitavi gobeläänvaibad
Ehalill Halliste põimvaibad
Imikumütsid
Imikusärgid, -tekid, -kampsunid
Kristiina Kaasiku gobeläänvaibad
Vesti kudumine
Soki kudumine
Viive Kulmu gobeläänvaibad
Mütsid, sokid, kindad
Kootud kampsunid
Põimitud vööd

Lõikeleht on olemas

Ükski inimene ei ole Saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk Mandrist, osa Maismaast; kui Meri Mullakamaka minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta Maanina upitab, samuti ka siis, kui ta sinu sõprade või sinu enda Lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule.

Sageli küsitakse Vargamäed külastades, kas kõik oli elus nii nagu romaanis. Siis selgubki, et koguni mitte. Kirjanik ei kopeerinud elu, vaid võttis sealt materjali ja vormis seda oma kunstiliste kavatsuste järgi. Paljud sündmused ja olukorrad kujunevad romaani-Vargamäel sootuks teisiti, kui nad toimusid omal ajal tegelikkuses. Kirjaniku isa pole kunagi sõbrutsenud oma saunamehe naisega ega temaga naitunud. Ei teata Jussi, kes oleks end üles poonud. Ei mäletata, et mõni sulane oleks lasknud Pearut läbi peksta. Ja Pearu kohta kinnitatakse, et ta pole kunagi kaevuraketele istunud...Selles raamatus viib Ilmar Sikemäe lugeja A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevusmaile, jutustades suurteose tegelaste algkujudest, Vargamäe minevikust ja tänapäevast.

Lüüriline ja sügavamõtteline luulekogumik, mis puudutab eksistentsiaalseid teemasid.

Õpikus on esitatud kujutava geomeetria kursus, mis vastab selle aine programmidele ENSV kõikide kõrgkoolide jaoks, välja arvatud arhitektuurieriala, millele perspektiiviõpetuse ja varjude osa jääb napiks. Käesolev väljaane on õpiku kolmas trükk, mis on eelmisega võrreldes põhjalikult ümber töötatud. Sisukord: Sissejuhatus Projekteerimine ja projektsioonide liigid Monge'i meetod. Punkti, sirgjoone ja tasapinna käsitlus Monge'i meetodil Lisaprojektsioonide tuletamine ja kasutamine Hulktahud Kõverjooned ja kõverpinnad Aksonomeetria Tsentraalprojektsioon (perspektiiv) Varjud Kvooditud ristprojektsioon

Jutuõhtud pirrutule valgel Külaliste leib Nälg Leivajätk kadus Mehe pärisõnn Võõras kuld Vanaema jutt Lauritsast Kaevust saadud õnn Näkineiul meheks Kuidas sulane näkkide saladuse teada sai Näkk sulaseks Puuvaras ja metshaldjas Metshaldjas karistab noormeest Ussikuningas Uss helmesteks Kuidas mees ussikoopast õnne leidis Jutt mehest, kes teadis ussisõnu Rahakatel Maa-alune linn Peretütar ja vaenelaps Saunalaps ja peretütar Imekivi Kolm venda Seitse venda ja seitse õde Pöialpoiss

Sisu: Puhkus Gea Veriheina päev Unenäod Jaaniussid kustuvad peos Kümme käsku kaaskodanikele Ema Viimased inimesed maal

"Kummid" on kõigepealt kriminaalromaan, või pigem pahupidine kriminaallugu. Peategelasest eriagent asub lahendama poliitilist mõrva, kuid ta pole kotkapilguga Sherlock Holmes, vaid keskpärane mees, kes teose 24-tunnilise tegevusaja kestel tihti enese teadmata õigetele jälgedele satub.

Herta Laipaik (õieti Herta Leilia Kornev; 29. jaanuar 1921 Hummuli vald – 17. jaanuar 2008 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema loomingus annavad tooni folkhorror'i sugemetega kunstmuistendid. Rahvapärimused on kirjaniku loomingule olnud suur inspiratsiooniallikas, aidates tal luua Eesti kirjanduses ainulaadse kunstmuistendite žanri. Herta Laipaik on andnud meile inspektor Vinnali - "Kummitus muusikatoas. Doktor Vallaku mõistatus" ning "Professor Lillepooli kroonika".

Vana-kreeka tragöödia Oidipusest, kes vastavalt ennustusele tapab oma isa ja abiellub oma emaga, kuigi ta püüab ennustust vältida.

MIS ON MAAILM Mis on maailm ja mis on kõiksus mis on lehtimisrõõmus puu kuhu kaob see visa võitmatu jõud mis sunnib süütama õisi ootama palavikus värisema paljunema saama heledaks tormiks astuma haljajalu üle hangunud laava ja punase müüri kaduma silmist heldelt ja rikkalt tulema tagasi viljana laulva lohutusega

Lähenevad rannad: reisid 130. ja 160. meridiaani vahel.

Sisukord:
Neljamõõtmelises maailmas
Aknal ja väravas
Tuulte häll
Eelviimane sekund
Põlenud kivid
Ühte ja teist, ka traagilist
Ookeani tühjal rannikul
Eilsest homsesse
Kuumad kosed
Teelahkmel
Me jääme võlgu
Julia trumm

Elulooline romaan pärsia luuletajast, matemaatikust, filosoofist ja astronoomist Umar Haijamist.

Raamat sisaldab 250 mitmesugust nn. keerdülesannet koos nende üksikasjalike lahendustega. Esitatavate ülesannete lahendamiseks ei ole tarvis nimetamisväärseid matemaatilisi või muud laadi eelteadmisi, küll aga teatavat oskust loogiliselt järjekindlalt arutleda. Raamatule on lisatud sissejuhatus, mis lühidalt selgitab keerdülesannete mõningate tüüpide lahendamisel kasutatavaid põhilisi meetodeid.

Sisukord:

¤ Pilvede püha (1965)

¤ Taevaste tuul (1966)

¤ Lauludemüüja (1968)

¤ Hääl (1968)

¤ Ole kus oled (1971)

¤ Pildi sisse minek (1973)

¤ Põliskevad (1975)

Jutustuse peategelased on viis eri vanuses last – Epp, Keiu, Tõnn, Taavet ja Kristjan. Lapsed lähevad suvepuhkust veetma ühele eesti rannalaiule – Padalaiule, kus teeb suviti teadustööd nende ornitoloogist vanaisa. Vanaisa pole aga laste veidi varasemast saabumisest teavitatud ning ta ei viibigi laste saabumise ajal laiul. Lapsed püstitavad vanaisa “kadumise” kohta fantastilisi teooriaid ning hulljulgete ookeaniületajate eeskujul valmistavad kõrkjatest parve “Taara”. Laiul viibiva seltskonna vastu hakkavad huvi tundma kaks rannaküla poissi Kaarel ja Aivar, kes salamisi laiul maabuvad, end sukkpükstest valmistatud peamaskidega maskeerivad, kuid ometi hetkeks linnalaste vaatevälja satuvad. Tegevustik võtab kiireid humoorikaid pöördeid, kuni selgub, et igasugused teooriad vanaisa kadumisest on olnud vaid mäng, võimalus muremõtteid eemale peletada.

Kuues, täiendatud ja parandatud trükk. Muusikaajaloo õpik keskkoolile.

 

Kõvas köites valimik näidendeid

See oli 1757. aastal, kui Zürichi literaat Johann Jakob Bodmer toimetas trükki äsjaavastatud käsikirja "Chriemhildens Rache und die Klage", milles jutustati vägilase Siegfriedi reetlikust hukkamisest ja Kriemhildi verisest kättemaksust alatu tapatöö eest. Nii sai tuntuks Euroopa kirjanduse üks olulisemaid eepilisi teoseid, mis on kõrvutatav Homerose eeposte, "Rolandi laulu" ja "Kalevalaga". Kahjuks on "Nibelungide laulu" autor ja päritolu tänini lõplikult lahendamata.

Romaan “Õde Carrie” on ameerika tuntud kirjaniku Theodore Dreiseri esikteos, mis ilmus sajandite vahetusel ja mille valmis tiraaži ameerika kirjastajad tema “ebamoraalsuse” pärast üle kümne aasta kirjastuse keldrites hoidsid. Romaani peategelaseks on andekas, intelligentne ja sügava seesmise emotsionaalsusega neiu Carrie Meeber, kes tuleb maalt Chicagosse paremat elujärge otsima, hiljem New Yorki satub, seal lavale pääseb ja kuulsaks primadonnaks saab, kuigi tal seesmine rahuldus leidmata jääb. Isiklikus elus ta ei saavuta õnne, kuna mehed, kellega ta end seob, seisavad temast vaimselt madalamal ega suuda mõista ta rikast sisemaailma. Teoses on antud väga mitmepalgeline pilt Ameerika elust ja oludest – alates jõukate kodanlaste kodudest ja lõbustuspaikadest kuni New Yorgi vaestemajadeni ja Brooklynis streikivate trammitöölisteni. Romaan on kirjutatud veenva realistliku jõuga.