Tooted
Sisu:
- "Tasuja"
- "Villu võitlused"
- "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad"
Romantilise noorsoojutustuse "Tasuja" tegevustik toimub Jüriöö ülestõusu ajal ja kujutab eestlaste vastupanukatset saksa vallutajatele. See on üks eesti ajaloolise ilukirjanduse tuntumaid teoseid, mis annab teada ja tuntud ajaloosündmustele peategelaste kaudu ka inimliku mõõtme.
“Villu võitlused” on ajalooline jutustus eestlaste ülestõusukatsest sakslaste vastu Jüriööl 1343. aastal. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud.
“Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film “Viimne reliikvia”.
Autoreid on kaksteist. Maailma avasilmi vaatamisele tuleb ikka juurde üks omapoolne täiendus: inimese oma tegevus- ja ametiala vaatenurgast nägemine. Siinkohal olgu märgitud, et kolm autoreist on teadurid: Raimund Ubar - arvutusmasinate spetsialist, Kalju Laas - rahvastikugeograaf ja Enn Kreem - astrofüüsik; Luule Sirp ja Johannes Undusk esindavad Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingut; Bruno Pao on varustaja, Rein Kallas "Saare Kaluri" tootmisjuht, Leonid Parašin töötab kirjastuskomitees; Harri Vilpart laulab meeskooris; Tiiu Voogla rändas ehitusmalevlasena; Mati Kalkun on ajakirjanik ja Vahur Raid näituste direktor. Paigad, mis praeguses kogumikus Antarktika ja Saaremaa vahepeale jäävad, on Austria, Belgia, Donbass, Holland, Island, Jordaania, Kamtšatka, Kuramaa, Küpros, Liibanon, Luksemburg, Mehhiko, Saksa DV, Saksa FV, Süüria, Taganrog ja Tšukotka.
"Imetabane aju" on mõnes mõttes "Huvitava füsioloogia" järjeraamatuks. Aju oma keerulise, paljus veel üsnagi raskelt mõistetava talitlusega on komplitseerituim uurimisobjekt füsioloogias. Sündinud alles evolutsiooni kõige viimasel etapil, eristab aju inimest loomast kvalitatiivselt. Teema esitusviisi piltlikkus teeb raamatu hästi mõistetavaks ka vähema ettevalmistusega lugejaile, sealhulgas vanemate klasside õpilastele.
Mina-vormis romaani tegevus toimub 20. sajandi sõjajärgsel Saksamaal.
Sisukord:
Üldosa
Projektsioonid ja nende omadused
Mituvaated
Aksonomeetrilised kujutised
Lõiked ja läbilõiked
Detaili eskiis ja joonis
Leppelisused, lihtsustused ja leppemärgid tööjoonistel
Detailide liited
Koostejoonis masinaehituses
Ehitusjoonised
Skeemid
Seikluslik jutustus ukraina kuuenda klassi õpilastest, kes sõidavad suvevaheajaks maale, et bioloogia tunni jaoks putukaid kollektsioneerida. Ühe metsajärve kohta räägitakse, et seal elab koletis. Poisid otsustavad asja kontrollida.
Jutt mehest, kes teadis ussisõnu ja teisi eesti muinasjutte.
Sisukord:
- Hundi loomine / J. Kunder
- Kuidas tekkisid hiired ja kassid / A. Jakobson
- Kägu / M. J. Eisen. Ahjualune / J. Kunder
- Luupainaja mehe naiseks / M. J. Eisen
- Jutt mehest, kes teadis ussisõnu / J. Parijõgi
- Seitse venda ja seitse õde / J. Parijõgi
- Rahakatel / J. Vahtra
- Puulane ja Tohtlane / Fr. R. Kreutzwald
- Virmalised / A. Jakobson
- Libahunt / J. Kunder
- Tondi-Tõnu (katkendeid) / Ansomardi
- Surm teeb sepa tööd / A. Jakobson
- Vana-Jaagup tüssab surma / A. Jakobson
- Veealused / J. Kõrv
- Külmataadi kolm ulakat jõmpsikat / A. Jakobson
- Tuulesõlmed / M. J. Eisen
- Vaeslaps ja talutütar / J. Kunder
- Vaeslapse käsikivi / Fr. R. Kreutzwald
- Päike, kuu ja tähed / A. Jakobson
- Koit ja Hämarik / Fr. R. Faehlmann
Sisukord:
Kootud ja sõlmitud kotid
Põimitud pitsid
Sirje Reitavi gobeläänvaibad
Ehalill Halliste põimvaibad
Imikumütsid
Imikusärgid, -tekid, -kampsunid
Kristiina Kaasiku gobeläänvaibad
Vesti kudumine
Soki kudumine
Viive Kulmu gobeläänvaibad
Mütsid, sokid, kindad
Kootud kampsunid
Põimitud vööd
Lõikeleht on olemas
See raamat on adresseeritud kõigile, kes töötavad eelisoleeritud torustikega kaugkütte ja -jahutuse süsteemides. See raamat on ulatuslik käsiraamat ja seda võib kasutada kui tööjuhist eelisoleeritud kaugkütte torustiku planeerimise, projekteerimisel, hankimisel, paigaldamisel ja ehitamisel.
Käsiraamatut võib kasutada ka lähtematerjalina lepingute sõlmimisel ostja ja müüja vahel ning ta võib olla dokumendiks, mille alusel määratakse kindlaks vajalikud investeeringud.
Samuti on tegu õpikuga kaugkütte ja -jahutuse süsteemide tundmaõppimisel.
Ükski inimene ei ole Saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk Mandrist, osa Maismaast; kui Meri Mullakamaka minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta Maanina upitab, samuti ka siis, kui ta sinu sõprade või sinu enda Lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule.
Suhtekorralduse taskuteatmiku väärtust tõstavad veelgi 101 kasulikku nõuannet.
Ps! Olemasoleval eksemplaril on ümbrispaber puudu!
Balthasar Russowi romaan
Jutuõhtud pirrutule valgel Külaliste leib Nälg Leivajätk kadus Mehe pärisõnn Võõras kuld Vanaema jutt Lauritsast Kaevust saadud õnn Näkineiul meheks Kuidas sulane näkkide saladuse teada sai Näkk sulaseks Puuvaras ja metshaldjas Metshaldjas karistab noormeest Ussikuningas Uss helmesteks Kuidas mees ussikoopast õnne leidis Jutt mehest, kes teadis ussisõnu Rahakatel Maa-alune linn Peretütar ja vaenelaps Saunalaps ja peretütar Imekivi Kolm venda Seitse venda ja seitse õde Pöialpoiss
"Kummid" on kõigepealt kriminaalromaan, või pigem pahupidine kriminaallugu. Peategelasest eriagent asub lahendama poliitilist mõrva, kuid ta pole kotkapilguga Sherlock Holmes, vaid keskpärane mees, kes teose 24-tunnilise tegevusaja kestel tihti enese teadmata õigetele jälgedele satub.
Herta Laipaik (õieti Herta Leilia Kornev; 29. jaanuar 1921 Hummuli vald – 17. jaanuar 2008 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema loomingus annavad tooni folkhorror'i sugemetega kunstmuistendid. Rahvapärimused on kirjaniku loomingule olnud suur inspiratsiooniallikas, aidates tal luua Eesti kirjanduses ainulaadse kunstmuistendite žanri. Herta Laipaik on andnud meile inspektor Vinnali - "Kummitus muusikatoas. Doktor Vallaku mõistatus" ning "Professor Lillepooli kroonika".
Sisukord:
¤ Pilvede püha (1965)
¤ Taevaste tuul (1966)
¤ Lauludemüüja (1968)
¤ Hääl (1968)
¤ Ole kus oled (1971)
¤ Pildi sisse minek (1973)
¤ Põliskevad (1975)