Tooted

Tasuja. Villu võitlused. Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad.

Autoreid on kaksteist. Maailma avasilmi vaatamisele tuleb ikka juurde üks omapoolne täiendus: inimese oma tegevus- ja ametiala vaatenurgast nägemine. Siinkohal olgu märgitud, et kolm autoreist on teadurid: Raimund Ubar - arvutusmasinate spetsialist, Kalju Laas - rahvastikugeograaf ja Enn Kreem - astrofüüsik; Luule Sirp ja Johannes Undusk esindavad Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingut; Bruno Pao on varustaja, Rein Kallas "Saare Kaluri" tootmisjuht, Leonid Parašin töötab kirjastuskomitees; Harri Vilpart laulab meeskooris; Tiiu Voogla rändas ehitusmalevlasena; Mati Kalkun on ajakirjanik ja Vahur Raid näituste direktor. Paigad, mis praeguses kogumikus Antarktika ja Saaremaa vahepeale jäävad, on Austria, Belgia, Donbass, Holland, Island, Jordaania, Kamtšatka, Kuramaa, Küpros, Liibanon, Luksemburg, Mehhiko, Saksa DV, Saksa FV, Süüria, Taganrog ja Tšukotka.

Käesoleva raamatu kirjutamise tingis vajadus tutvustada Eesti muistiseid ja nende kaitsega seotud küsimusi võimalikult laiadele rahvahulkadele, et iga inimene tunneks muististe teaduslikku väärtust ja teaks, kuidas toimida nende avastamisel. Raamat annab lühiülevaate arheoloogiateaduste ajaloost Eestis. Vaadeldakse meie vabariigi iga rajooni asustust ja iseloomulikumaid muistiseid. Rikkalikult illustreeritud raamat on mõeldud kodu-uurijaile, õpilastele, kultuuritöötajaile ja kõigile ajaloost ning arheoloogiast huvitatud lugejaile.

Ma olen juba suur poiss, nii et mul pole sünnis nurga taga nina urgitseda, laudlinanarmastega sõrmi pühkida ega salatikausist näpuga musti ploome õngitseda. Õieti olen ma selline suur poiss olnud nii kaua, kui mäletan. Alati, kui ma mõne pahandusega hakkama sain, ütles tädi: "Sa oled juba nii suur poiss, sulle see enam ei sobi." Sellest oleks võinud järeldada, et on pahandusi, mis minu vanusega sobivad. Et see aga nii oleks kunagi olnud, seda küll ei mäleta. Alati olen ma nende tegemiseks vähemalt tädi meelest olnud liiga suur poiss ...

Professor Eerik Kumari: "Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni aseesimehe bioloogiakandidaat Aare Mäemetsa raamat Eesti NSV järved ja nende kaitse" on valminud tema ligi 25-aastase uurimistöö viljana. Seejuures on autor isiklikult külastanud kõiki vaadeldavaid järvi, kogunud nende kohta füüsilis-geograafilist, ökoloogilist ja limnoloogilist materjali, mille läbitöötamise tulemusel ongi valminud käesolev mahukas köide."

Raamatus jutustab "Tallinfilmi" toimetaja Silvia Kiik stuudio multifilmiloomingust, tutvustab filmitegijaid ning nende tööd. Autor pöördub eelkõige väikese lugeja poole, kuid loodame, et raamat pakub huvi ka täiskasvanuile - kõigile neile, kellele meeldivad multifilmid.

"Imetabane aju" on mõnes mõttes "Huvitava füsioloogia" järjeraamatuks. Aju oma keerulise, paljus veel üsnagi raskelt mõistetava talitlusega on komplitseerituim uurimisobjekt füsioloogias. Sündinud alles evolutsiooni kõige viimasel etapil, eristab aju inimest loomast kvalitatiivselt. Teema esitusviisi piltlikkus teeb raamatu hästi mõistetavaks ka vähema ettevalmistusega lugejaile, sealhulgas vanemate klasside õpilastele.

Mina-vormis romaani tegevus toimub 20. sajandi sõjajärgsel Saksamaal.

Indiaani püramiidide ja indiaani linnade ajalugu kataba saladuseloor. Et autorit huvitab aga too vana Ameerika, siis uurib ta selle kõrgkultuure, huvitub indiaanihõimudest ja -rahvastest, kes need lõid, ja nõnda huvitavad ning erutavad autorit ka indiaani püramiidide saladused. Ja peale indiaani püramiidide ka indiaani paleed, indiaani “kloostrid”, kogu indiaani sakraal- ja profaanarhitektuur. Ükskord, peale pikka ja põhjalikku eeltööd keeras autor oma kabineti ukse lukku ja asus teele. Teele nende juurde, kes on ehitanud taeva poole kõrguvad püramiidid. Asteekide, tolteekide, sapoteekide juurde. Eriti aga maiade juurde.

Seikluslik jutustus ukraina kuuenda klassi õpilastest, kes sõidavad suvevaheajaks maale, et bioloogia tunni jaoks putukaid kollektsioneerida. Ühe metsajärve kohta räägitakse, et seal elab koletis. Poisid otsustavad asja kontrollida.

Ükski inimene ei ole Saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk Mandrist, osa Maismaast; kui Meri Mullakamaka minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta Maanina upitab, samuti ka siis, kui ta sinu sõprade või sinu enda Lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule.

Sageli küsitakse Vargamäed külastades, kas kõik oli elus nii nagu romaanis. Siis selgubki, et koguni mitte. Kirjanik ei kopeerinud elu, vaid võttis sealt materjali ja vormis seda oma kunstiliste kavatsuste järgi. Paljud sündmused ja olukorrad kujunevad romaani-Vargamäel sootuks teisiti, kui nad toimusid omal ajal tegelikkuses. Kirjaniku isa pole kunagi sõbrutsenud oma saunamehe naisega ega temaga naitunud. Ei teata Jussi, kes oleks end üles poonud. Ei mäletata, et mõni sulane oleks lasknud Pearut läbi peksta. Ja Pearu kohta kinnitatakse, et ta pole kunagi kaevuraketele istunud...Selles raamatus viib Ilmar Sikemäe lugeja A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevusmaile, jutustades suurteose tegelaste algkujudest, Vargamäe minevikust ja tänapäevast.

Suhtekorralduse taskuteatmiku väärtust tõstavad veelgi 101 kasulikku nõuannet.

Ps! Olemasoleval eksemplaril on ümbrispaber puudu!

Balthasar Russowi romaan

Jutuõhtud pirrutule valgel Külaliste leib Nälg Leivajätk kadus Mehe pärisõnn Võõras kuld Vanaema jutt Lauritsast Kaevust saadud õnn Näkineiul meheks Kuidas sulane näkkide saladuse teada sai Näkk sulaseks Puuvaras ja metshaldjas Metshaldjas karistab noormeest Ussikuningas Uss helmesteks Kuidas mees ussikoopast õnne leidis Jutt mehest, kes teadis ussisõnu Rahakatel Maa-alune linn Peretütar ja vaenelaps Saunalaps ja peretütar Imekivi Kolm venda Seitse venda ja seitse õde Pöialpoiss

Sisu: Puhkus Gea Veriheina päev Unenäod Jaaniussid kustuvad peos Kümme käsku kaaskodanikele Ema Viimased inimesed maal

MIS ON MAAILM Mis on maailm ja mis on kõiksus mis on lehtimisrõõmus puu kuhu kaob see visa võitmatu jõud mis sunnib süütama õisi ootama palavikus värisema paljunema saama heledaks tormiks astuma haljajalu üle hangunud laava ja punase müüri kaduma silmist heldelt ja rikkalt tulema tagasi viljana laulva lohutusega

Lähenevad rannad: reisid 130. ja 160. meridiaani vahel.

Sisukord:
Neljamõõtmelises maailmas
Aknal ja väravas
Tuulte häll
Eelviimane sekund
Põlenud kivid
Ühte ja teist, ka traagilist
Ookeani tühjal rannikul
Eilsest homsesse
Kuumad kosed
Teelahkmel
Me jääme võlgu
Julia trumm

Putukate maailm on suur ja vaheldusrikas. Fotoaparaadi abil võib sellesse maailma tungida igaüks. Selleks peab teadma ainult aparaadi võimalusi ja olema huvitatud meie planeedil kõige arvukamalt esindatud asukate - putukate - elu lähemast tundmaõppimisest. Autorid jagavad lugejale oma kogemusi lihtsate seadmete valmistamisel, mis võimaldavad heita pilku meie jalge all lebavasse maailma; jutustavad putukate elu iseärasustest ja nende elu pildistamist võimaldavatest võtetest; toovad näiteid fotojahi praktilisest korraldamisest. Raamat on mõeldud fotoamatööridele.

Elulooline romaan pärsia luuletajast, matemaatikust, filosoofist ja astronoomist Umar Haijamist.

Jutustuse peategelased on viis eri vanuses last – Epp, Keiu, Tõnn, Taavet ja Kristjan. Lapsed lähevad suvepuhkust veetma ühele eesti rannalaiule – Padalaiule, kus teeb suviti teadustööd nende ornitoloogist vanaisa. Vanaisa pole aga laste veidi varasemast saabumisest teavitatud ning ta ei viibigi laste saabumise ajal laiul. Lapsed püstitavad vanaisa “kadumise” kohta fantastilisi teooriaid ning hulljulgete ookeaniületajate eeskujul valmistavad kõrkjatest parve “Taara”. Laiul viibiva seltskonna vastu hakkavad huvi tundma kaks rannaküla poissi Kaarel ja Aivar, kes salamisi laiul maabuvad, end sukkpükstest valmistatud peamaskidega maskeerivad, kuid ometi hetkeks linnalaste vaatevälja satuvad. Tegevustik võtab kiireid humoorikaid pöördeid, kuni selgub, et igasugused teooriad vanaisa kadumisest on olnud vaid mäng, võimalus muremõtteid eemale peletada.

Miniatuurid, novellid, jutustused. Koostaja Heino Puhvel.

Leelo Tungla luulekogus "Müüdita" valitsevad isiklikud elamused ja romantilised meeleolupildid.

See oli 1757. aastal, kui Zürichi literaat Johann Jakob Bodmer toimetas trükki äsjaavastatud käsikirja "Chriemhildens Rache und die Klage", milles jutustati vägilase Siegfriedi reetlikust hukkamisest ja Kriemhildi verisest kättemaksust alatu tapatöö eest. Nii sai tuntuks Euroopa kirjanduse üks olulisemaid eepilisi teoseid, mis on kõrvutatav Homerose eeposte, "Rolandi laulu" ja "Kalevalaga". Kahjuks on "Nibelungide laulu" autor ja päritolu tänini lõplikult lahendamata.

Romaan “Õde Carrie” on ameerika tuntud kirjaniku Theodore Dreiseri esikteos, mis ilmus sajandite vahetusel ja mille valmis tiraaži ameerika kirjastajad tema “ebamoraalsuse” pärast üle kümne aasta kirjastuse keldrites hoidsid. Romaani peategelaseks on andekas, intelligentne ja sügava seesmise emotsionaalsusega neiu Carrie Meeber, kes tuleb maalt Chicagosse paremat elujärge otsima, hiljem New Yorki satub, seal lavale pääseb ja kuulsaks primadonnaks saab, kuigi tal seesmine rahuldus leidmata jääb. Isiklikus elus ta ei saavuta õnne, kuna mehed, kellega ta end seob, seisavad temast vaimselt madalamal ega suuda mõista ta rikast sisemaailma. Teoses on antud väga mitmepalgeline pilt Ameerika elust ja oludest – alates jõukate kodanlaste kodudest ja lõbustuspaikadest kuni New Yorgi vaestemajadeni ja Brooklynis streikivate trammitöölisteni. Romaan on kirjutatud veenva realistliku jõuga.

Jutud ja novellid

Neljavaatuselise näidendi tegelasteks on väikekäsitöölised, pätid, öömajapidaja oma sugulastega ning hulk teisi. Tegevuspaigaks troostitu keldrikorrus.

Eesti rahvakunst II. Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum. … Käesolev eesti rahvapärasele arhitektuurile pühendatud album jätkab Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogude tutvustamist. "Taluehitised” on üks olulisemaid teemasid muuseumi kogumis- ja uurimistöös. … … Album sisaldab ka 80 ümberjoonistust Etnograafiamuuseumi joonistekogust ajavahemikust 1903-1971. Huvi peaksid pakkuma vanimad joonised – aida vaade 1903. aastast, mille on teinud dr. Jakob Hurda uurimismatkalt Setumaale V. Reier ja M. Joosepi "Suitsumaja sisevaade Mihkli kihelkonnast” 1911 aastast. … Asulad Taluõued Ehitusmaterjal ja ehitustehnika Elamu Suvekoda Saunad Aidad Laudad Kõlgused ja küünid Võrgumajad Rehi Keldrid ja katulitoad Sepikoda Kaevud Veskid

Tavaformaadis ja kõvas köites artiklite kogumik

Ülevaade vabriku ajaloost ja kaasajast.

Sisukord: Minevik ja tänapäev Tänapäeva saun Saun ja meditsiin Saunatüüpidest Saunalise meelespea Raamat on rikkalikult fotodega illustreeritud.

Sammun mööda lõputut teed sinavate kauguste poole. See tee viib läbi soode ja metsade, üle mägede ja jõgede. Vahel krabiseb jalge all nõmmesamblik, vahel sügishalladest kahutatud rohi. Kord saavad hommikukastest märjaks jalad, kord matab lumetuisk hinge ning kustutab viivuga jäljed.

Teine, täiendatud trükk. Raamatus kirjeldatakse mesilaspere bioloogiat, mesila rajamist ning aastaringseid töid mesilas. Käsitletakse ka mesilastõugude kasvatamist, mesilaste haigusi ja nende tõrjet. Võrreldes eelmise trükiga on tehtud täiendusi nüüdisaegse mesindusteaduse ja -praktika seisukohalt lähtudes. Raamat on mõeldud teadmiste täiendamiseks nii algajale kui ka kogenud mesinikule ning kõigile mesindushuvilistele.

Sisu: Materjaliõpetus Puidu käsitsitöötlemine Puidu masintöötlemine Puidutööriistade teritamine ja korrastamine

Biokeemia kui teadus, mis aitab mõista eluprotsesside mehhanisme, on tänapäeval tunginud kõigisse bioloogiadistsipliinidesse, ühtlasi muutunud ka fundamentaalsete puhtkeemiliste uuringute areeniks. Võrreldes paljude biokeemiaõpikutega on käesoleva raamatu iseärasuseks autori püüe vaadelda biokeemilisei protsesse ja nende konkreetseid avaldusvorme ühtedes või teistes organismirühmades aine ja energia üldise ringe seisukohalt biosfääris kui tervikus. Autori kavatsuseks on üldistatult ja järjepidevalt jälgida protsessi, mis algab aine ja energia toomisega biosfääri, jätkub keerukate orgaaniliste ühendite seaduspärasuse muundumisega ning jõuab kas tagasi lihtsate lähteühenditeni või konserveerub inertsete massidena.

Teine, täiendatud ja parandatud trükk.

Lion Feuchtwanger romaanis „Vennad Lautensackid” kirjeldab üsna usutavalt, kuidas Hitler riigikantsleriks sai.