Klassika: välisautorid

Jätnud seljataha truudusetu abikaasa Varvara ja Pariisi salongide pealiskaudsed keskustelud, naaseb elus pettunud Fjodor Lavretski oma Venemaa kubermangulinna härrastemajja. Juhuslik kohtumine noorukese Liisaga äratab mehes taas armastuse. Prantsusmaalt saabunud teade Varvara surmast kaotab Liisa ja Fjodori teelt viimasedki takistused ning tulevik näib helge ja võimalusterikas. Ent siis pöörab õela saatuse sõrmenips kõik pea peale … Autori eluajal vaieldamatult populaarseimaks osutunud romaanis kõneleb Ivan Turgenev lüürilises keeles kaotusest, täitumata lootustest ja õnnest, mis kestab üksnes viivu. 

Neli tundi hiljem sõitis ta juba kodu poole. Tarantass veeres kiiresti mööda pehmet külavaheteed. Põuased ilmad kestsid juba paar nädalat. Tihe piimvalge udu hõljus õhus ning kattis kaugeid metsi, kust kandus kõrbelõhna. Mööda kahvatusinist taevast ujus hulgana tumedaid ähmaste piirjoontega pilvetompe; kuiva järelejätmatu joana puhus üsna tugev tuul, kuid lämmatavat kuumust see ei vähendanud. Pea padjale toetanud ja käed risti rinnale asetanud, vaatas Lavretski lehvikuna mööduvaid põlluribasid, aeglaselt möödalibisevaid remmelgaid, rumalaid vareseid ja hakke, kes kõõrdi ja nüri kahtlusega mööduvat sõidukit vahtisid; nägi pikki põllupeenraid, mis olid täis kasvanud pujusid, koirohtu ja pihelgavõsa; ta aina vahtis, ning stepi värske lokkav kehvus ja mahajäetus, see rohelus, need pikad künkad, madala tammevõsaga kaetud jäärakud, hallid külad, kidurad kased -- kogu see Vene maastiku pilt, mida ta ammu polnud näinud, kutsus ta hinges esile magusad ning ühtlasi peaaegu kurvad mõtted, rõhus ta rinda mingi meeldiva raskusega.

Tuntud saksa kirjaniku romaan sõjast, armastusest ja surmast. Teise maailmasõja kaevikuist tulnud saksa sõduri lühike puhkus kodumaal möödub nagu unenäos: seal on pommidest purustatud kodu ja teadmatusse kadunud vanemad, ootamatult kohatud kaunis tütarlaps Elisabeth ja äkki puhkenud armastus ning abielu, veendumus jätkuva sõja mõttetuses ja inimlik rahuigatsus... ning ometi jällegi rinne, kus sõda võtab oma.

Sophiet läbib "elekter" ja vägagi meeldiv tunne. Med-vend saab kuulda kummalise loo Sophie elukäigust. Sündmustejada alguspunktiks saab tehing Saksa ärimehest isa ja türklasest äripartner Mustafa vahel viimase tütardega, kellest Sophie ema antakse haaremist pealekauba.
Lugejale kangestub magus-õudne lugu, mis paneb tõdema, et pole midagi uut siin päikese all, ka kõige rabavamad käitumisnormid on ammuilma läbi kogetud.
Hoogsas ja köitvas päeviku-stiilis kirjutatud romaan, mille järelelainetus jääb pikaks ajaks virvendama.

André Maurois (1885–1967) on XX sajandil olnud üks loetavamaid sulemehi üldse ja seda igal mandril, isegi "pimedal ajal" Nõukogude Liidus. Kuid soliidsemad kirjandusõpikud ja krestomaatiad on populaarse autori siiski ukse taha järjekorda ootama jätnud.

Maurois' loomingu mahukama osa moodustavad suurmeeste elulood. Eesti lugejale on nendest tuttavad eeskätt kaks: "Kolm Dumas’d" ja "Flemingi elu". Tema novellilooming on väikesemahuline, aga sisutihe. Sageli pealtnäha mondäänne, jääb Maurois oma novellides surelike inimeste vooruste ja pahede filigraanseks analüüsijaks.

Sisu:

• "Meenutuseks lugejale"
• "Maja"
• "Käokell"
• "Peleriin"
• "Kaitseingel"
• "Kirjad"
• "Ainult klaverile"
• "Vangi tagasitulek"
• "Thanatos Palace Hotell"
• "Postkaart"
• "Tere õhtust, mu kallis"
• "Kolmapäevased kannikesed"
• "Sa oled suur kunstnik"
• "Ariadne, mu õekene hea"
• "Kulla needus"
• "Ühe karjääri lugu"
• "Testament"
• "Meistri sünd"
• "Lahkumine"
• "Inimeste elu"
• "Vestluskunstist"

Tegevuse keskpunktis on õpetlane Harvey Gotham, kelle ainsaks sooviks on istuda oma kotedžis ja uurida Piibli Hiiobi raamatut. Aga kuidas saab keskenduda Hiiobi kannatustele inimene, kelle naist süüdistatakse terroristlikus tegevuses? Kas see süüdistus vastab tõele? Siit hakkabki hargnema romaani tegevus, mis lõpuks võtab üsna ootamatu pöörde.

Sisukord:
Kuningas John
Kuningas Richard Teine
Kuningas Henry Neljas I osa
Kuningas Henry Neljas II osa
Kuningas Henry Viies

„Ajalugu voolab" on ajalooliste sissevaadetega põimitud perekonnasaaga, jutustades perekond Cho loo läbi kolme põlvkonna. Teos kirjeldab haaravalt, kuidas tonghak'i mässajate poolt mõrvatud maavanema kolm järglast – kaks poega ja tütar – elavad üle üleminekuajastu ja tulevad toime muutuvate oludega. Nende eluloolised sündmused on seotud korea rahva kannatusterohke ajalooga, alates Chosŏni dünastia hääbumisest 19. sajandi lõpul kuni Jaapani okupatsiooni lõppemiseni pärast Teist maailmasõda.

"Albisseri motiiv" (1974) on tänapäeva šveitsi kirjaniku Adolf Muschgi (sünd. 1934) kriminaalse süžeega psühholoogiline romaan dr. Peter Albisseri kummalise kuriteo ajenditest. Peategelase haiguse füsioloogiliste põhjuste otsingul jõutakse selle tegelike ühiskondlike tekitajateni, elutüdimuse juurest äärmise aktiivsuseni – inimsuse nimel.

Fernando Pessoa (1888–1935) oli üks olulisemaid 20. sajandi kirjanikke portugali keeleruumis, aga ka terves maailmas. Ta oli nii poeet, proosakirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija, kirjastaja kui ka filosoof. Eesti keeles on Pessoa loomingust ilmunud peamiselt tema luulet tutvustavad valimikud „Autopsühhograafia“ (1973), „Tubakapood“ (2009, 2022) ja „Sõnum“ (2010) ning proosateos „Rahutuse raamat“ (2022).

Siinne jutukogu toob eesti lugejani valiku Pessoa proosaloomingust selle erinevates kihistustes: iselaadsest müstikast kuni ühiskonnairooniani. Raamatusse on valitud 20 teksti, millest kõik peale kogumiku nimiloo ilmuvad eesti keeles esmakordselt.

Sisu:

• "Kõhkleja märkmed" (Tõnu Õnnepalu)
• "Anarhistist pankur"
• "Dekoratiivkroonika I"
• "Dekoratiivkroonika II"
• "Manuel Fontoura"
• "Mehed"
• "Kuradi tund"
• "Küüraka naise kiri lukksepale"
• "Edasilükkaja"
• "Palverändur"
• "Suur portugallane"
• "Väga originaalne õhtusöök"
• "Unustuste tee"
• "Rooma saladus"
• "Saraiva ehk Saraiva ja tüdrukud"
• "Mina, doktor"
• "Eesel ja kaks kallast"
• "Soares ja Pereira"
• "Kristlane ja katoliiklane"
• "Papagoi"
• "Kalamüüjanna loogika"

   

Tom Ripley on noor mees, kes tahab New Yorgis raha kokku ajada, tehes seda vahendeid valimata. Kui rikas Herbert Greenleaf pakub peategelasele võimalust sõita Itaaliasse, et veenda tema ülbet poega Ameerikasse naasma, näeb Ripley selles rikastumisvõimalust. Kõrge elatustaseme nimel on mees valmis ka käed veriseks tegema.

Pärast panoraamset "Sõda ja rahu" alustas Lev Tolstoi tööd uue teosega, mis pidi tulema elegantsem, lihtsama keelekasutuse ja vähema hulga tegelastega ning filosoofiliste kõrvalepõigeteta. Anna Karenina on psühholoogiline romaan Vene kõrgseltskonna elust ning üks 19. sajandi realistliku kirjanduse tähtteoseid.

Pärast panoraamset «Sõda ja rahu» alustas Lev Tolstoi tööd uue teosega, mis pidi tulema elegantsem, lihtsama keelekasutuse ja vähema hulga tegelastega ning filosoofiliste kõrvalepõigeteta. Anna Karenina on psühholoogiline romaan Vene kõrgseltskonna elust ning üks 19. sajandi realistliku kirjanduse tähtteoseid.

Jeanette on terane ja mässumeelne orb, kes kasvab üles Põhja-Inglismaa tööstuspiirkonnas sügavalt usklikus perekonnas. Koolis tikib ta süngeid religioosseid motosid, nädalavahetusel helistab Issanda kiituseks tamburiini ja pöörab möödakäijaid usku. Väikese Jeanette’i elu on läbi põimunud ema kummalistest vaadetest elule ja raamatutele, ja nii kasvab ka temast väga omapärane tütarlaps.
Kui Jeanette teismeikka jõuab, esimest korda armub ja oma seksuaalsust avastab, laguneb tasakaal jumalakartlikus kodus kiiresti. Jeanette’i meelekindlus oma südame hääle kuulamisel ja maailmale kuulutamisel teeb sellest unustamatu, liigutava ning ainukordse suureks kasvamise loo.

 

Jeanette Winterson lapsendati nelipühilaste perekonda, kus temast kasvatati misjonäri. Kui Winterson pandi valiku ette, kas jätta maha kodu või tüdruk, kellesse ta armunud oli, valis ta armastuse ja elas 16-aastaselt seal, kus juhtus, mõnda aega ka oma väikeses Minis. Ta lõpetas Oxfordi ülikooli ja käesolev debüütromaan “Apelsinid pole ainsad viljad” ilmus, kui ta oli 25-aastane (1985). 1990. aastal valmis romaanist ka samanimeline auhinnatud lühisari. Nüüdseks on Jeanette Wintersoni sulest ilmunud 13 romaani, mitu novellikogu, lasteraamatuid ja elulugu “Why Be Happy When You Could Be Normal?” Ta on Manchesteri ülikoolis loovkirjutamise professor ja usub, et kunst kuulub kõigile

„Ärakustutamine” on Thomas Bernhardi viimane ja mahukaim romaan, ilmunud 1986. aastal. Ühtlasi on see tema viies romaan eesti tõlkes. Selles laiendab Bernhard (küll minajutustaja Franz-Joseph Murau suu läbi) oma programmilist ja seni pistelist antiaustrialikkust, nii et see käib kõikehõlmavalt kogu Austria riigi ja „Austria inimese” kohta. Ja samas on see sõimukanonaad ometi vaid taustaks inimliku traagika avamisele minajutustaja elus, mida on kujutatud sellise kirjandusliku ja keelelise virtuoossusega, et see on teinud Bernhardi kõige kiuste uuema Austria kirjanduse klassikuks.

Saanud teada oma vanemate ja venna hukkumisest autoõnnetuses, vaatab Roomas elav vaimuinimene Murau tagasi oma elule ja päritolule, kirjeldades eriti viimast nii süngetes värvides, et võtab oma mälestuste kirjapanemist ühtlasi nende ärakustutamisena, lootes nii neist vabaneda. Romaan koosneb kahest, ühegi taandreata kirjutatud osast: „Telegramm” ja „Testament”. Teine osa kujutab Murau osalemist vanemate ja venna matustel, kus taasavanevad tema mälestuste lüüsid kuni ootamatu lõpplahenduseni. Süüdistajana ei mõista Murau, kui palju ta ise jagab seda, mille teistes või „Austrias” hukka mõistab, pääsemata lahti mineviku taagast. Seda vastuolulisust serveerib Bernhard teatud kiuslikkusega, kuid sedavõrd osavalt nii meeles kui keeles, et lugejat vahest ei peletagi selle romaani, Bernhardi kontsentraadi tüse maht.

1907. aastal ilmunud novellikogu, mis käsitleb ajastu kohta avangardseid teemasid, väljendades julget varast feminismi ja kriitilist suhtumist abielusse. Teost iseloomustab napp sõnakasutus ja stiilsus.

Gabriel García Márquez jutustab romaanis "Armastus koolera ajal" loo poole sajandi pikkusest vastamata armastusest. Ja isegi kui tundub, et armastust ennast õieti ei mainitagi, on ta romaanis ometi kogu aeg tajutav tuhandel eri moel: kord rõõmus, kord kurb, vahel õnnetoov ning ikka ja jälle üllatav. Fermina Daza ja Florentino Ariza kuuskümmend aastat kestev armastuslugu Kariibi rannikulinnas võiks mõjuda üsna tavapärase melodraamana. Seda enam, et García Márquez kasutab siin lausa mõnuga traditsiooniliste seebiooperite kõige klassikalisemaid võtteid ja nippe. Seebiooperiks on "Armastust koolera ajal" nimetanud ka kirjanik ise, pidades seda samal ajal oma parimaks romaaniks ja ühtlasi teoseks, mille kirjutamine oli talle kõige raskem. Kuid seesama aeg oma kordumatuses ja üha uutes järgnevustes moodustab koos troopilise keskkonna ja kirjaniku loodud tegelastega täiesti omamoodi fluidumi, mida meister omatahtsi voolib nagu savi, lastes fantaasial piiramatult lennata. Jutustus suubub müütide ja legendide voogu nagu oja rahulikult voolavasse jõevette ning troopika mahladest, lõhnadest ja maitsetest sünnib lummav lugu.

Esimese ameeriklasena Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks saanud Sinclair Lewise (1885-1951) sünnist möödus tänavu 120 aastat. Kirjaniku maailmakuulus ja arvatavasti populaarseim avara eepilise haardega romaan "Arrowsmith" (esmatrükk 1925) räägib kaasakiskuvalt noore arsti vaevarikkast eneseleidmisest ja kujunemisest küpseks teadlaseks, tema püüdest säilitada sõltumatust ja eneseväärikust, tema ees seisvatest rasketest valikutest. Tegemist on vaieldamatult maailmakirjanduse ühe tähtteosega, mille sära ja tunnetuslik väärtus pole aegade jooksul tuhmunud, pannes meid ka tänapäeval elu põhiväärtuste üle üha sügavamalt järele mõtlema.

Nobeli laureaadi laevahukuromaan koos armastuslooga.

Ana Magdalena Bach sõidab igal aastal augustikuus praamiga saarele, et külastada sinna maetud ema hauda. Need käigud toovad ajapikku kaasa vastupandamatu ahvatluse olla ühel ööl aastas keegi teine. "Augustis kohtume", Gabriel García Márqueze viimane, seni avaldamata teos, kirjutatud talle omases stiilis, on ülistus elule, naudingu püsimisele aja möödumise kiuste ning naise ihadele. Ootamatu kingitus Kolumbia nobelisti arvututele lugejatele. Gabriel García Márquez sündis 6. märtsil 1927. aastal Kolumbias Atlandi ookeani ranniku piirkonnas asuvas väikelinnas Aracatacas. 1982. aastal Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud autor avaldas kahekümneaastaselt oma esimese jutustuse "Kolmas alistumine" ("La tercera resignación") ning alustas järgmisel aastal ajakirjanikutööd. Rohkem kui poole sajandi vältel pidas ta neid kahte elukutset, lummatuna "kirjutusmasina kibedast võlust". Tema jutustamisanne on köitnud tuhandeid lugejaid. "Maagilise realismi" suurkujuks peetud kirjanik on ise alati kinnitanud: "Minu romaanides ei leidu ridagi, mis ei põhineks tegelikkusel." Gabriel García Márqueze sulest on sündinud üks märgilisemaid narratiivseid maailmu, mis 20. sajandil hispaania keeles loodud. Ta suri 17. aprillil 2014. aastal Méxicos.

Ameerika suurkirjaniku, Nobeli preemia laureaadi üks tuntumaid romaane (1932) käsitleb mitme rööbiti jälgitava inimsaatuse kaudu Ühendriikide lõunaosa traagilisi probleeme – rassiviha, usufanatismi, minevikkupööratust, jaatades samas elu igiväärtusi.

Austria kirjanik Albert Paris Gütersloh (kodanikunimega Albert Konrad Kiehtreiber) on sõjajärgse austria kultuuri esinduslikumaid karakterkujusid. Teda on peetud üksnes stiililtki meie sajandi kõige raskemaks saksakeelseks autoriks. Iga tema jutustus on näide sisu ja vormi ühtsusest, mis laseb meid ühe hingematva hetke elu kohal hõljuda. Siin on leitud lühijutu kolmas dimensioon, mis laseb mõttel sähvatada, kuid jõuab selle kustumisest irooniliselt ette.

Esimest korda neljakümne aasta jooksul määrati Goncourt'i preemia naisele. Nagu kõigis selle kogu jutustustes, nii kujutab autor ka "Avignoni armastajates" elu sõjakeerisesse kistud Prantsusmaal, lihtsaid siiraid inimesi vastupanuliikumise ridades, kes võitluse käigus ei taipagi oma kangelaslikkust. Niisugune on ka masinakirjutaja Juliette Noël, tagasihoidlik, rahulik ja täpne, rikka sisemaailmaga. Vähehaaval astunud vastupanuliikumisse, leidis ta end sellest peagi täielikult hõlmatuna. Võitlusest osavõtjaile tuli iga päev teatavaks teha märgusõnad, areteerimised, uudised Saksamaale saadetud "vahetusest", gestapo läbiotsimised, levitada põrandaalust kirjandust, hankida relvi ja sõlmida sidemeid. Maa süda tuksus ja Juliette aitas pumbata verd tema soontesse. Juliette'il on omad unistused armastusest, kodust ia õnnest, kuid aeg ei ole kõigeks selleks praegu kohane, need tuleb edasi lükata, sest tõuseb rahvusrinne, elav, verdtilkuv, haavatud Maginot' liin, mida tuleb päev-päevalt tugevdada. "Avignoni armastajad" on kirjutatud põrandaalustes tingimustes. Sellest siis ka see sügavus, tõepärasus ja veenvus, mis koos südamliku lüürikaga on selle teose teiste hulgast esile nihutanud.

Romaan Hans Holbein noorema elust.

George F. Babbitt, ameeriklane, ametilt kinnisvaramaakler, elab Kesk-Lääne suurlinnas Zenithis. Babittil on perekond, õitsev äri, palju sõpru, kuid kõige selle juures on ta ometi rahuldamatu: naise ja lastega pole tal mingisugust seesmist kokkukõla, ärielus on ta sunnitud päevast päeva toimetama väiksemaid või suuremaid pettusi, sõpradega seovad teda vaid kutsehuvid ja omavahelised olengud. Ometi pesitseb Babbitti sisemuses ebamäärane igatsus millegi parema järele. Tormav elutempo ei anna talle aga mahti endasse süvenemiseks. Lahendamatu hingelise surutise tõttu kaotab Babbitt lõpuks vaimse tasakaalu, võõrdub veel enam perekonnast ja sõpradest, püüdes ühiskondliku korra vastu mässutsemise ning armuseikluste kaudu saavutada seesmist rahu. Ent ühiskonna vastusurve on liiga tugev ja Babbitt peab tagasi pöörduma endisse ellu. Talle jääb vaid lootus, et ta poja elu kujuneb õnnelikumaks ja sisukamaks. Babbitt, hoolimata oma koomilisusest, on sügav-traagiline kuju ja Sinclair Lewisi romaan kujutab fotoaparaadi täpsusega meile sageli eeskujuks seatud ameerika olusid - tehnika võidukäiku, mis paratamatult surmab elava inimhinge.

Romaan Edvard Griegi elust: tema kujunemisteest silmapaistvaks heliloojaks, tema perekonnast ja kooselust lauljanna Nina Griegiga. Autor, Norras tunnustatud kirjanik ja helilooja Ketil Bjørnstad, esitab Griegi eluloo romaani vormis, tuginedes dokumentaalsele alusmaterjalile. Autori tahtel jutustab Griegi elukäiku naiskunstnik Leis Schjelderup, kes maalis kord Edvard Griegi portree ja oli talle ühel eluperioodil väga lähedane.

Hoogsalt ja pädevalt fabuleeritud lugu pakub nii põnevat lugemist kui ka süvaanalüüsi gangsterluse olemusest ning maffialike organisatsioonide toimimisest toona ja üldse.

Veneetsia-Milano kiirrong seisis Verona jaamas juba kümme minutit kauem, kui oli sõiduplaanis ette nähtud. "Ja inimesed julgevad veel rääkida eeskujulikust korrast uues Itaalias," urises erumajor von Prastelny oma kupee nurgas. "Küsi ometi, Fee, mis see logelemine tähendab?" Feodora von Prastelny kasutas meeleldi igat juhust itaalia keele oskusega hiilgamiseks, ehkki ta selles polnud kuigi kaugel. Ta ajas pea aknast välja ja küsis vastu vagunit nõjatuvalt konduktorilt: "Preche non partenza?" (Miks rong ei välju?) Viibeterikkast sõnadevoolust Feodora ei mõistnud silpigi. Ta vastas: "Grazie" ja pöördus jälle isa poole: "Konduktor ütleb, et me peame teist rongi ootama."

Ta on üks köitvamaid kunstnikke 16.-17. sajandi Euroopas, kelle lühikest eluteed (ca 1571-1610) valitses üks tunne – kirg. Ta on kuulus kui varabaroki naturalistliku maalikooli rajaja ning kui nn. keldriluugivalguse maalija. Ta on kurikuulus kui kunstnik-mõrvar, kes 1606.a. tappis kakluses mehe, ja kuulujuttude järgi olevat samaga hakkama saanud varemgi, juba noorpõlves. Ta oli ainus itaalia maalikunstnik omas ajas, kes usaldas rohkem oma tundeid kui valitsevaid kunstitraditsioone, püsides ometi vastuvaidlematult renessansi peavoolus.

Inglise kirjaniku Thomas Hardy (1840-1928) romaan kujutab huvitava karakteriga peategelase traagilist saatust 19. sajandi esimese poole Inglismaa väikelinna elu taustal.

Autori viimase romaani (1947) tegevus toimub keskaegses Hispaanias, taustaks lõõmavad tuleriidad ketseritega ja Püha Tribunal. 16-aastase Catalinaga juhtub ime, mis muudab kogu ta elu. Romaani läbivaks teemaks on armastus -- armastus Jumala, inimese ja kunsti vastu. Raamatus on suure sõnameistri Maughami irooniline ja väljapeetud kirjutamisstiil eriti nauditav.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne'i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimuloleku-aeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse "kultuurilise" elu sisimasse südamesse. Colas Breugnon on raamat täis küpset elutarkust, - raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu "Colas Breugnon'i" seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on, - otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata, - "hüva prantsuspärane" raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Neil varastel päevadel armastasid omaealised teda väga, ja külas nähti teda alati koos kahe peaaegu samavanuse tüdrukuga kõrvuti koolist koju tulemas - keskel sammus Tess, juba teab mis ajast oma esialgse värvi kaotanud villase kleidi peal kena võrkja mustriga roosa sitspõll, - pikkade peente säärte ümber pingule tõmmatud sukad, mille põlveotstest silmad maha olid jooksnud, kui ta mööda kraaviperve kükitades haruldasi taimi ja kive otsis; tema tollal tuhakarva juuksed olid otstest ülespoole kaardu nagu pajakonksud; mõlemad äärepoolsed tüdrukud hoidsid tal piha ümbert kinni, Tess aga oli oma käed asetanud kaaslastele õlale. Vanemaks saades ja taipama hakates tundis Tess ema vastu otse maltusiaanlikku pahameelt, et see nii mõtlematult talle väikevendi ja -õdesid juurde muretses, kuigi neid nii raske oli hoida ja toita. Emal oli muretu lapse aru: Joan Durbeyfield oli ses suures Jumala peale lootjate perekonnas lihtsalt veel üheks lapseks - ja sugugi mitte kõige vanemaks. Ometi oli Tess mudilaste vastu väga lahke ja hakkas abistamiseks kohe pärast kooli lõpetamist naabertaludes heina- ja lõikustöödel käima; veelgi enam meeldis talle lõpsmine ja võilöömine, mille ta juba siis selgeks õppis, kui isa veel lehmi pidas, ning kärme käega, nagu ta oli, paistis ta selle töö peal kohe silma.

Raamat koondab väljapaistva saksa kirjaniku, Suure Prantsuse revolutsiooni ideede kuulutaja ja eepilise ning dokumentaaldraama pioneeri Georg Büchneri (1813-1837) loomingu põhiosa: draamad "Dantoni surm" ja "Woyzeck" ning novellifragmendi "Lenz".

L.-G. Buchheimi romaan "Das Boot" ja samanimeline film on saavutanud oma ülemaailmse edu tänu autori erakordsele julgusele meenutada sõjakoleduste pisimaidki üksikasju. Autor on romaanis kirjeldatud sündmused ise läbi elanud, need on tema enese kogemused allveelaevas veedetud ajast. Ta jutustab loo allveelaevast ja selle meeskonnast Teises maailmasõjas: elust allveelaevasõja varjuderiigis, operatsioonidest Atlandil 1941. aasta talvel, nädalatepikkusest tegevusetusest, rünnakutest ja vasturünnakutest, jahist ja põgenemisest, katsest tungida läbi kindlalt valvatud Gibraltari tee Vahemerre.

Delacroix (1798-1863) oli kunstnik, kelle mõju kunstiajaloos on olnud suurem kui tema kunstisaavutused ise. Kõiki Prantsusmaa valitsusi teenides ja reetes liikus ta koos Hugo, Musset' ja Dumas'ga peenimais Pariisi salongides, oli sõprussidemeis Stendhali, Mérimée ja Sandiga, kõnelemata Chopinist, kel vist ustavamat sõpra polnudki. Autor käsitleb teda kui murranguaja kunstnikku, kellest lähtusid paljud uued kunstinähtused alates impressionismist, nabiidest ja "Blauer Reiterist" kuni abstraktsionismini välja.

20. sajandi saksa kirjanduse klassiku Thomas Manni (1875–1955) filosoofiline romaan, mis on kogu tema loomingu omapärane kokkuvõte. Teose sündmustik ja tegelaskond on piiratud, tähelepanu keskpunktis on peategelase, helilooja Adrian Leverkühni saatus ja hingeelu, mida esitatakse tema sõbra poolt Teise maailmasõja lõpukuudel ülestähendatava biograafia kujul. «Doktor Faustus» sai kohtumõistjaks kogu selleaegse vaimumaailma, poliitika ja kunsti üle.

Vene kirjaniku Boriss Pasternaki (1890-1960) maailmakuulus romaan (esmatrükk 1957 Itaalias), kuhu autor on enda sõnutsi sisse kirjutanud iseenda elu salajased läbielamised ning mõttepesad. Teose peategelaseks on arst ja poeet, kelle perekonnaelu pinged ja vaibumatu armastus oma muusa, teise mehe naise Lara vastu on nähtud Venemaad ja vene rahvast sajandi alguses vapustanud panoraamsete sündmuste taustal. Oma lüüriliseepilise laadi, psühholoogilise ilmekuse, inimese vaimumaailma süüvimise tõttu erineb romaan kõigist teistest oma aja teostest, mistõttu seda on võrreldud Lev Tolstoi «Sõja ja rahuga». Romaani järgi on tehtud menukas film (režissöör David Lean).

Hispaania klassiku Miguel De Cervantes Saavedra (1547-1616) maailmakuulus rüütliromaani paroodia annab laiahaardelise pildi 16.-17. sajandi Hispaania elust.

Hispaania klassiku maailmakuulus rüütliromaani paroodia annab laiahaardelise pildi 16.-17. sajandi Hispaania elust.