Klassika: välisautorid

"Albisseri motiiv" (1974) on tänapäeva šveitsi kirjaniku Adolf Muschgi (sünd. 1934) kriminaalse süžeega psühholoogiline romaan dr. Peter Albisseri kummalise kuriteo ajenditest. Peategelase haiguse füsioloogiliste põhjuste otsingul jõutakse selle tegelike ühiskondlike tekitajateni, elutüdimuse juurest äärmise aktiivsuseni – inimsuse nimel.

Heinrich Heine (13. detsember 1797-17. veebruar 1856) kaasakiskuv võitluskirg, tema särav argumentatsioon, oskus rääkida rasketest asjadest kergelt ja huvitavalt köidavad ka tänapäeva lugejat. Heine proosa on esteetilist naudingut pakkuv lektüür, mis ühtlasi süvendab meie teadmisi läinud sajandi esimese poole tingimuste, tema kultuuri ja filosoofia kohta. Tutvumine Heine proosaga aitab sügavamini mõista tema luulet ja neid olukordi, mis selle tekkimist ajendasid.

Prantsuse kirjaniku André Maurois (1885 - 1967) romaan, mis käsitleb ema ja seejärel tütre armastuse ja perekonnaelu probleeme.

Boleslaw Prus (1845-1912) kuulub XIX saj. lõpu väljapaistvamate poola kirjanike hulka. XX dünastia viimase valitseja Ramses XIII liigutavas saatuses annab autor värvirikka pildi Egiptusest kolme tuhande aasta eest. See suur ajalooline romaan on ühtlasi terav süüdistus omaaegsete rahvarõhujate vastu feodaal-kapitalistlikus Poolas.

Sisaldab neli jutustust Põhja-Rootsi tundraasukate elust ja romaani «Ekspeditsioon», mille tegevus toimub Aafrikas XIX sajandi lõpus.

Neil päevil aga puhkes Idamaade kohal äike. Türgi kuulutas Venemaale sõja, vürstiriikide vabastamiseks määratud tähtaeg oli juba möödas; päev, mil türklased Sinope'i all hävitavalt lüüa said, polnud enam kaugel. Viimastes Insarovini jõudnud kirjades kutsuti teda järelejätmatult kodumaale. Ta tervis polnud ikka veel paranenud: ta köhis, oli nõrk, kannatas kergete palavikuhoogude all, kuid ta ei olnud peaaegu iialgi kodus. Ta süda lõi põlema: ta ei mõtelnud enam haigusele. Alatasa sõitis ta Moskvas ringi, kohtus vargsi mitmesuguste isikutega, kirjutas ööd läbi, oli päevade kaupa kadunud; ta teatas peremehele, et sõidab varsti ära, ja kinkis talle juba ette oma lihtsa mööbli...

Kuulsa saksa egüptoloogi ja kirjaniku Georg Ebersi (1837-1898) esikromaani ajalooliseks fooniks on nn Hilis-Egiptuse aeg, kui riik nõrgenes ja vallutati tugevneva Pärsia poolt. Põnevat, hoogsat, intriigiderohket süžeed juhib õnnetu vaaraotütre Nitetise ja ohjeldamatu Pärsia kuninga Kambysese armastuslugu.

Romaan kujutab ühte aastat peategelase elus, millesse mahub 4 naist, 2 surma ning mitmeid põgusaid armumisi. Peategelast kujutatakse õrnatundelise inimesena, kelle (austusest iseenda vastu) on raske langetada oma tulevikku puudutavat otsust, see toob kaasa hulga tõsiseid ja koomilisi olukordi, milles osa toimub Iisraelis, osa Lääne- ja Ida-Berliinis, Viinis ja Pariisis. Autori jutustusele on omane südamlik huumor. Romaani peategelane sarnaneb mõnevõrra Leo Anvelti romaanide tegelastele. A. B. J-l on õnnestunud ületada oma aja ja ruumi piirid ning luua meeldejääv, üldinimlikult mõjuv tegelaskuju.

Inglise klassiku üks tähelepanuväärsemaid ajaloolisi romaane, milles nimitegelane Henry Esmond kirjeldab kaasakiskuvalt iseenese seiklusterohke elu kõrval ka XVIII sajandi alguse inglise poliitilist ning kultuuriringide atmosfääri.

Prantsuse kirjanduse klassiku tuntud romaan progressi ja reaktsiooni, armastuse ja alatuse, vabaduse ja türannia vahelisest võitlusest XIX sajandi alguse Itaalia väikeriigis.

1980. aastal ilmunud romaan kõrbe sõdalaste, «siniste meeste» meeleheitlikust võitlusest oma eluõiguse eest, kõrbeneiu Lalla ja tumma karjuse Hartani armastuslugu, neiu lahkumine Marseille´sse ja tagasitulek kõrbe -- kõigi nende sündmuste kaudu vastandatakse püsivusele ja igavestele väärtustele orienteeritud lihtne ning rikkumata olemisviis agressiivsele ning edasipüüdlikule euroopalikule elukorraldusele.

Dürrenmatt on tänapäeva nimekamaid kuuldemängude autoreid ning draamakirjanikke, kelle näidendeid on suure menuga lavastatud maailma kõigis tähtsamates teatrites. Oma teostes on ta üheaegselt nii agressiivne satiirik kui ka kirglik moralist, kes paremini kui paljud teised kodanlikud kirjanikud mõistab kapitalistliku maailmasüsteemi muutmise vajadust, kuna viimane on Dürrenmatti arvates hakanud endast kujutama otsest ohtu inimkonnale. Ka käesoleva teose sündmustik toimub kõrgkonjunktuuri õhkkonnas, milles lõpuks hävivad igasugused inimlikud tunded. Pääsemist aga tõotab ainult antiikaja muinasmaailm, kus inimese tundeelu ei seisnud veel raha, konkurentsi hävitamise ega naudinguelu teenistuses. Sellesse maailma põgenevad lõpuks ka teose peategelased, kes mõistavad, et vastasel korral ähvardab nendegi seni veel säilinud inimlikkust "jäätumise" oht.

Romaani tegevuspaik on väike kaevandusküla Bestwood. Peategelane Paul, kellel on edukad vend-õde William ja Annie, elab koos oma alkohoolikust isa ja intellektuaalist emaga. Kuigi Paul õpib alles koolis, peab ta vabrikus töötama. Kuid töö jääb Pauli sagedasti kimbutavate haiguste tõttu pooleli. Kui Paul kohtab Miriamit, saab alguse armastuslugu. Tüdruku tugev ja võimukas iseloom ning Pauli ema ülihoolitsev armastus oma poja vastu loovad peagi pingelise õhkkonna. Pauli elu kulgeb vaikselt edasi, ja ka armastatud vahelduvad, kuid loo peajooneks jäävad siiski ema ja poja vahelised suhted, mis leiavad kulminatsiooni romaani lõpus. Inglise kirjanik D. H. Lawrence (1885–1930) on kuulus oma realistliku esitlusviisi poolest, mis talle omal ajal ka pisut ebameeldivusi tekitas. Nimelt ei soovinud kirjastajad avaldada Lawrence'i teostes sisalduvaid erootilisi kirjeldusi, mida peeti pikka aega heale maitsele vastuvõetamatuks. Oma esimese ja samas autobiograafilise romaani "Pojad ja armastajad" (1913) kirjutas David Herbert pärast ema surma, kellega kirjanikul olid väga lähedased suhted. Kuigi esialgu lükati raamat tagasi, saatis seda pärast ilmumist ääretu edu. Tegemist on ühe esimese inglise romaaniga, mis kirjeldab lähemalt töölisklassi eluolu ja ellusuhtumist. See on realistlik lugu, milles kirjanik ei püüa tõde ilustada, vaid sätib selle lugeja ette täies ilus ja armetuses.

Nimeka rootsi kirjaniku P. O. Sundmani (1922-1992) romaan teisest nimekast rootslasest, insenerist ja maadeavastajast Salomon August Andréest ning tema traagiliselt lõppenud õhulennust 1897. aastal, mil ta koos kahe kaaslasega üritas esimesena jõuda põhjapoolusele.

Lugu leiab aset mitte lihtsalt rahvusvahelise maadeavastamise palaviku taustal, vaid meeles tuleb pidada veel kahte aspekti: ühelt poolt oli Rootsi ja rootslaste jaoks vaja tõestada, et ligi kakssada aastat peale Põhjasõda ollakse ikka veel üks suurte hulgast, teisalt tuli aga norralastel iga hinna eest tõestada oma jõudu ja pealehakkamist.

Prantsuse kirjanduse klassiku viimane suurteos, mis põhineb Balzaci kogu varasemal loomingul ja on omakorda kokkuvõtteks tervele "Inimlikule komöödiale".

David Vogel kuulub tuntumate uusheebrea kirjanike hulka. Temas võib näha Euroopa suurte jutustajate, Schnitzleri, Strindbergi ja Thomas Manni parimate traditsioonide jätkajat. David Vogel on eelkõige tuntud kui peen ja tundlik luuletaja, ent tähelepanu on äratanud ka David Vogeli jutustused, eelkõige „Sanatooriumis“. Raamatus kujutab ta Viini impressionistide laadis Erose ja surma vahel kulgevat elu sanatooriumis. Tihti lõikava irooniaga paljastab ta tunge, mis pesitsevad väikekodanliku oleskelu varjuküljel: surmale määratud tegelaste juures tulevad nähtavale ürgsed instinktid ning sunnivad neid julma tegelikkuse eest põgenema ja näilikkusest pelgupaika otsima.

 

Jätnud seljataha truudusetu abikaasa Varvara ja Pariisi salongide pealiskaudsed keskustelud, naaseb elus pettunud Fjodor Lavretski oma Venemaa kubermangulinna härrastemajja. Juhuslik kohtumine noorukese Liisaga äratab mehes taas armastuse. Prantsusmaalt saabunud teade Varvara surmast kaotab Liisa ja Fjodori teelt viimasedki takistused ning tulevik näib helge ja võimalusterikas. Ent siis pöörab õela saatuse sõrmenips kõik pea peale … Autori eluajal vaieldamatult populaarseimaks osutunud romaanis kõneleb Ivan Turgenev lüürilises keeles kaotusest, täitumata lootustest ja õnnest, mis kestab üksnes viivu. 

On 1830-ndad aastad, tsaar Nikolai I aeg Soome Suurvürstiriigis. Tehakse veel täpset seisuste vahet. Kõrgemast seisusest inimese abielu lihtrahva hulka kuulujaga on lihtsalt skandaalne. Sel ajal naine ei julgenud oma meest veel sinatada, isa otsustas tütarde abielud. Somerneeme kiriku puruvaese ja ahne abiõpetaja pastor Israel Löfbergi vanemad tütred hakkavad jõudma mehelemineku ikka. Kuid ilma kaasavarata ei ole lihtne sobitada kasulikke abielusid. Pealegi on tütardel omad seisukohad. Ilus ja kaalutlev Hedvig teab, mida tahab. Lovisa eirab isa tahet ja seisuse piire. Kõige rohkem vintsutab saatus alandlikku ja pehmeloomulist Sarat. Vastu oma tahtmist seikleb ta Helsingi seltskonnaringis, kelle muretut elu tumestab pealinnas möllav koolera. Omaeti õnnestub just Saral korraldada oma vanemate asjad nii, et lõpplahendus on hea ja üllatuslikki. Originaali pealkiri: Pappilan neidot

Pika ja viljaka, edust palistatud kirjanikutee lõpul haarab Armand Boisier'd topeltmure. Ta kogeb oma loova fantaasia kadumist ja kardab armastatud tütre Sandy võõrdumist, kellest talle pärast abikaasa surma on saanud viimane abi üksinduse vastu. Sandy on armunud noorde moodsasse autorisse, kelle romaan seisab müügitabelite eesotsas, samas kui Boisier' oma seal üldse ei esinegi.

Henry Troyat, Prantsuse Akadeemia liige ja Goncourt'i preemia laureaat (1938), on üks vanimaid ja ka viljakamaid prantsuse tegevkirjanikke.

Kreeka mütoloogias ja senises kirjanduses on Medeiat kujutatud kättemaksulise hüljatud naisena, kes tapab oma mehe ja lapsed. Romaanis (1996) on saksa nüüdiskirjanik Christa Wolf kujutatud teda teisiti. Tema Medeia on õilsameelne ja inimlik naine, kel pole aga sellele vaatamata kohta oma kahel kodumaal - Kolchises ja Korintoses.

Madame Tussaud' väliselt hästi dokumenteeritud eluloost saab Dorrit Willumseni meisterteoses meeliköitev sensuaalne portree erakordsest naisest, kes muutis surma ja õuduse äriks ning teenis Suure Prantsuse revolutsiooni peategelaste loomutruude vahakujudega tänapäeva ärinaiste kombe raha.

Raamat sisaldab ka Rein Põdra "Kahe sajandi tütar".

Kogumik sisaldab:

• "Dubrovski"
• "Kapteni tütar"
• "Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused" 

"Dubrovski" aluseks on tõestisündinud juhtum, mille Puškini lähem sõber P. Nastšokin talle jutustas. Rikas ja tugev naaber oli kehva valgevene mõisniku Ostrovski paljaks laastanud, ta mõisa ära võtnud ja Ostrovski hakkas röövliks. Kuna altkäemaksude süsteem ja tsaariametnike müüdavus oli sel ajal laialt levinud, siis olid sellised üksteise paljaks laastamised mõisnike vahel üsna sagedased nähtused. Puškin võttis küll aluseks juhtumi Ostrovskiga, kuid tegi loo romantilise faabulaga keerulisemaks ja andis peakangelasele "õilsa röövli" iseloomujooned. Kuid selle, veidi kunstliku kuju seadis autor vene pärisorjuse raamidesse, mille ere kujutamine teeb "Dubrovski" üheks paremaks realistlikuks romaaniks vene kirjanduses üldse.

"Kapteni tütre" aines on võetud Pugatšovi mässu ajajärgust. Mäss puhkes Katariina II ajal, aastal 1773, Uurali kasakate keskel, kust kandus laiali Kaasani ja teistesse naaberkubermangudesse. Mässu põhjuseks oli üldine alama klassi rahulolematus valitsusega, mida oskas kasutada võimude poolt taga otsitav Doni kasakas Pugatšov, kes nimetas end keiser Peeter III-ks.

"Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused" on Aleksandr Puškini viieosaline proosatsükkel, mis ilmus esmakordselt 1831. aastal. Tegemist on Puškini esimese suurema proosateosega, kus ta esineb fiktiivse autorina — Ivan Petrovitš Belkinina — ja esitab jutustused justkui tema kogutud lugudena.

Jutustused "Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused" kogumikus:
– Lask – duellist ja au küsimusest
– Tuisk – saatuslikest juhustest ja armastusest
– Kirstutegija – tumedama tooniga lugu surmast ja pettusest
– Postijaam-ülem – liigutav jutustus isa ja tütre suhetest
– Talutüdruk-preili – identiteedi ja sotsiaalse staatuse mängud

 

Austria proosakirjaniku ja publitsisti Joseph Rothi (1894-1939) romaan (1932) annab pildi elust Austrias. EsimeseIe maailmasõjale eelnenud aastatel ning vana monarhia lõpust von Trotta suguvõsa kolme põlvkonna kaudu, vaheldumisi tagasipõigetega minevikku.

«Ta ootab. Ta teab, et te olete siin.» «Olgu ta või kuninganna ise, mind jätab see külmaks. Ma ei soovi teda näha.» «Mina ei viibi teie kohtumise juures.» Nüüd lõõmasid ka juba Sarah´ põsed, olid peaaegu niisama punased kui Charlesi omad. Esimest ja viimast korda elus oli tal tahtmine nõrgema sugupoole ühe liikme juures füüsilist jõudu tarvitada. «Astuge kõrvale.» Kuid Sarah raputas pead. Nüüd ei olnud sõnadest enam abi, nüüd otsustas tahe. Sarah oli üleni pingul, peaaegu traagiline; kuid ometi virvendas ta pilgus midagi kummalist -- midagi oli juhtunud, otsekui muust maailmast oli nende vahele ilmunud vaevaltmärgatav hoovus. Sarah jälgis Charlesi otsekui teadmises, et ta on mehe kimbatusse ajanud, ise veidi hirmununa, ebakindlana, mida teine ette võtab, kuid ometi ilma vaenuta. Just nagu poleks pealispinna taga midagi peale uudishimu: kuidas katse välja kukub. Miski Charlesis värahtas. Ta langetas silmad. Kogu tema raevu taga oli teadmine, et ta naist ikka veel armastab, et see on ainus olend, kelle kaotust ta kunagi unustada ei suudaks. Ta kõnetas kullatud vööpannalt: «Mida peab see kõik tähendama?» «Seda, mida mõni vähem aumehelik isand oleks juba mõni aeg tagasi ära arvanud.» Charles uuris Sarah´ silmi. Oli neis kerge naeratuse helk? Ei, ei saanud olla. ei olnud. Sarah hoidis teda veel viivu oma salapärase pilgu kütkes, siis lahkus ukse juurest ja läks kellanööri juurde kamina kõrval. Charles oli nüüd vaba ja võis minna, kuid ta jälgis naist ega liikunud paigast. «Mida mõni vähem aumehelik isand...» Millise uue jõledusega teda nüüd ähvardati? Keegi teine naine, kes mõistab Sarah´t paremini kui... See meestepõlgus... see maja, kus elavad... ta ei julgenud seda isegi välja öelda. Sarah tõmbas messingnuppu ja tuli siis uuesti Charlesi poole. «Ta tuleb kohe.»

Claude Farrère (s. Eduard Bargone, 1872) on elukutselt mereväeohvitser, kuid hiljem andus ta täielikult kirjandusele. Nagu Pierre Loti, on ka Claude Farrère eksootilise romaani harrastaja, kuid tema töis lisandub esimese sentimentaalsusele veel salapärast ja dramaatilist elementi. Ta esikteos "Oopiumisuits" (1904) äratas kohe suurt tähelepanu.

Ameerika kuulsaim novellist O. Henry (William Sidney Porter, 1862-1910) pidas kireva, seiklusrohke elu vältel mitmeid ameteid. Oma kirjanikuande avastas ta hilja, ometi jõudis ta luua sadu ülipopulaarseks saanud jutte. Ka eesti keeles on neid korduvalt välja antud. "Kapsad ja kuningad" on tema ainus romaan, nauditavalt humoorikas ja põnev. "Kapsaste ja kuningate" tegelased otsivad innukalt, mõnigi kord seadustest hoolimatult üle astudes kiire rikastumise võimalusi paradiisliku loodusega maanurgas, mis on tulvil saladusi ja romantikat. "Lisage veidi armastust ja salasepitsusi," tutvustab autor oma loomingumeetodit, "ning tähistage teerada, mis viib läbi sündmustiku keerdsõlmede, siia-sinna poetatud troopikamaa dollaritega, mis pole soojad mitte niivõrd päikeselõõsast kui õnneküttide kuumavate käte puudutustest, siis näib teile, nagu oleks teie ees elu ise!"

Sajandeid tegutsesid Prantsusmaa läänerannikul Saint Malo salakaubavedajad ja piraadid. Üks tuntumaid neist oli korsaar ja salakaubavedaja Robert Surcouf. Vaevalt üheksateistkümneaastasena oli tal juba oma laev, millega ta lülitus Napoleoni sõjalistesse ettevõtmistesse, et saada jagu inglaste ülevõimust meredel. Ulja Surcoufi kohtumine külmalt kaalutleva markii de Kerazaniga märgib korsaaluse tähetundi. Kummalegi mehele ei ole ükski sihtpunkt liiga kauge ja ükski vastane liiga ülekaalukas, et seda mitte rünnata. Kaapersõidud India ookeani kõige kaugematesse soppidesse, meeletu hulljulgus äkkrünnakutel ja leidlikkus saagi transportimisel, ühe peategelase romantiline armastuslugu – seda kõike pakubki käesolev raamat.

Oma aja populaarseima prantsuse kirjaniku George Sandi romaani "Consuelo" järg. "Consuelo" on ainult küsimuse asetamine, vastus on antud romaanis "Krahvinna Rudolstadt".

Austria kirjanik Albert Paris Gütersloh (kodanikunimega Albert Konrad Kiehtreiber) on sõjajärgse austria kultuuri esinduslikumaid karakterkujusid. Teda on peetud üksnes stiililtki meie sajandi kõige raskemaks saksakeelseks autoriks. Iga tema jutustus on näide sisu ja vormi ühtsusest, mis laseb meid ühe hingematva hetke elu kohal hõljuda. Siin on leitud lühijutu kolmas dimensioon, mis laseb mõttel sähvatada, kuid jõuab selle kustumisest irooniliselt ette.

Käesoleva kogumiku kuus juttu pärinevad 1978. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaadilt Isaac Bashevis Singerilt. Kirjaniku lühiproosa toodangust moodustavad need tillukese osa

Tšehhi kirjaniku Karel Čapeki (1890-1938) lühiproosa, milles käesolevas valimikus on antud kõige iseloomulikumad palad, annab meile pildi tema loomingu olemusest. Tema tuntuimad jutustustekogud on "Jutud ühest taskust", "Jutud teisest taskust" ja "Aedniku aasta".

Sisu:
Ajastu allakäigust
Varastatud kaktus
Poeet
Professor Roussi eksperiment
Röövitud dokument 139/VII osak. C
Nõel
Sinine krüsanteem
Lugu kaotatud jalast
Absoluutne argument
Näitleja Benda kadumine
Solvatu
Tavaline mõrv
Margikollektsioon
Archimedese surm
Jalajälg

Näitekirjanikule ning satiiriliste ja humoristlike juttude autorile Branislav Nušitšile (1864-1938) kuulub Jugoslaavia kirjanduses väljapaistev koht.

Sisu:
Branislav Nušitš
Maksim
Teaduse ohver
Meie arhiivid
Marutõbine
Võõrkeeled
Ministri põrsas
Vale

Bellow on korduvalt portreteerinud naist. Tavaliselt küll läbi mehe silmade. Nüüd astub ta sammu kõrvale ja üritab maailma vaadelda naise pilguga. Tulemuseks on "Varguse" peategelane Clara Velde, suur, kaunis, tarmukas blondiin neljandas abielus ja karjääriredeli tipus, ärplemas oma "naiselikke" ärplemisi New Yorgi moeloojate ärimaailmas ja edevuse laadal. Sentimentaalse (et mitte õelda eksistentsiaalse) väärtusega smaragdsõrmuse kahekordne salapärane kaotsiminek ja ülesleidmine hoiab lugu koos ja seletab pealkirja.

Iisraeli tuntuima kirjaniku Amos Oz'i kogumik "Kurja nõu mägi" koosneb kahest jutustusest: "Kurja nõu mägi" ja "Härra Leevi". Autor käsitleb üksikisiku eksistentsiaalseid probleeme; huvitavalt on kirjeldatud 20. saj. keskpaiga Jeruusalemma ja inimeste elu selles väikeses hubases maailmalinnas.

Loos jälgitakse mehe tegusid, kes pärast oma hooletusse jäetud naise surma kahtlustab, et naise vaim elab tema aias asuvas vanas õunapuus, mille ta otsustab eemaldada, kuid ei jõua kunagi seda teha. See on tema viga.

Sisukord:
Jaroslav Hašek
Autori sissejuhatus ja eessõna
Härra kapteni sõjakoer
Professor dr. Gras
Jalaväelase Truneci tšaako
Lauljanna Carnevalová traagiline lõpp
Juhtum sõdur Svoboda ning taksikoer Čoriga
Piinlik riigiasi
Lugu keiser Franz Josef I pildist
Leiutaja kurb saatus
Vürstiproua paeluss
Sõprusvõistlus "Tillingeni" ja "Höchstädti" vahel
Seisusevahed
Kahest kärbsest, kes selle üle elasid
Ühest kohutavast koerast
Tertsiaanlaste ülestõus
Usuõpetuse tunnis
Õpetame lapsi loodust tundma
Eksperiment karske ajaviiteõhtuga ehk ameerika meelelahutus

"Seadus" on otsekui epiloogiks romaanitsüklile "Joosep ja tema vennad". Piibliaineline lugu ühe usu tekkimisest (või ehk tekitamisest) ja selle sobitamisest "valitud" rahvale on jutustatud mõnevõrra irooniliselt. Ei tohiks raske olla leida sellele vanale loole ootamatuid paralleele ka hoopis hilisemast ajast.

See on raamat armastusest ja üksildusest, iseäranis meeste üksildusest, mida naiste imepärane armastus leevendab ja valgustab. Kuid eriliselt on selles rumeenia kirjaniku Sorin Titeli (1935-1985) romaanis kirjeldatud emaarmastust. Mitmesuguseid värvikaid inimsaatusi kõrvutades ja põimides (ristuvad kahe teisikupaari eluteed) on kirjanik loonud meeliköitva teose, mis autori omapärasest eneseirooniast koloreerituna on XX sajandi ülemlaul emaarmastusest, üks kaunemaid, tundesügavamaid ja elutruumaid romaane kogu rumeenia kirjanduses.

Kunstnikust peategelase Charles Ryderi mälestused Bridesheadist ja sõprusest Sebastianiga on otsekui kuldses kumas, need jäävad tema elu parimateks aastateks, kaotatud paradiisiks, mida pole võimalik tagasi saada.

Romantiline ajalooline romaan viib lugeja Palestiina põletava päikese alla, kus leiavad aset kolmanda ristisõja taplused ja seiklused.