Poliitika

1968. aasta kujundasid koos neli ajaloolist tegurit: kodanikuõiguste liikumise eeskuju, mis oli sel ajal nii uus ja originaalne; põlvkond, kes tundis end niivõrd erineva ja võõrdununa, et nad keeldusid tunnistamast mistahes võimu; sõda, mida ühiselt üle kogu maailma niimoodi vihati, et see andis kõigile mässumeelsetele põhjuse sõda otsida. Kõik see leidis aset ajal, mil televisioon hakkas täisealiseks saama, kuid oli siiski veel niivõrd uus, et seda ei kontrollitud, puhastatud ega pandud kenasse pakendisse nagu tänapäeval. 1968. aastal oli samal päeval filmitud materjali teleülekanne teisest maailma otsast iseenesest juba haarav ja uus tehnoloogiline ime.

See raamat on pühendatud inimtekkelise absurdi vahest ehk kõige võimsamale õiele kogu inimkonna senises ajaloos – Nõukogude Liidule. Seal viljeldud absurd sai alguse väheste inimeste eluvõõrastest ideedest, kuid need arenesid edasi ja haarasid endaga üha uusi inimesi, kuni hakkasid iseennast omaenda sisemisest jõust taastootma. Absurdsed ideed sünnitasid absurdseid lahendusi, need omakorda nõudsid uusi absurdseid meetmeid, viimased uusi absurdseid ideid ja lõpuks ei saanud enam keegi aru, kust see kõik tuleb. Ainuke, mida võis mõista, oli see, et elu on muutunud košmaarseks, arusaamatuks, totraks ja et pole mingit lootust sellele vastu hakata, sest absurd valitseb kõikjal – polnud lihtsalt jõudu, mille abil absurdi lammutama hakata.

Vabastagem vaim kammitsaist ja alustagem teekonda mõiste KODANIK olemuse lahtimõtestamisest kodanikeriigi toimimise põhimõtete juurde

Eesti Vabariigi diplomaadi mälestusteraamat Teise maailmasõja eelõhtu ja sõjaaja sündmustest Baltimaades ja Soomes. Autor annab range asjalikkusega ja originaaldokumentidele tuginedes ülevaate oma tegevusest ja enne kõike ajast. Mälestused on keskendatud eriti kolme perioodi ümber meie ajaloo murdekohtades: diplomaatlik tegevus Kaunase saadikuna, Nõukogude baasidelepingu pealesurumine ja baaside rajamine ning lõpuks dramaatilised aastad Soomes. Eriti viimases osas - aga ka mujal - tulevad ilmsiks paljud avalikkusele seni tundmata asjaolud. A. Varma kroonikamärkmed on tõhusamaid memuaarteoseid, mis meil on poliitilise olukorra ja võitluse kohta ilmunud.

"1993. aasta jaanuaris asusin tööle Eesti Vabariigi Välisministeeriumis. Sealt alates olen elanud suursaadikuna neli aastat Soomes ja neli aastat Itaalias. Eesti suursaadik olen lisaks olnud ka Maltal ja Küprosel. Välislähetuste vahel Tallinnas, välisministeeriumis, olen töötanud protokolliülemana ja peainspektorina. 2004. aasta juulikuus alustasin suursaadikuna, Eesti Vabariigi alalise esindajana ÜRO-s, New Yorgis. See raamat toetub mälule. See on minu isiklik kogemus sellest, kuidas üks inimene hakkab ajalooratta pööramise sunnil üleöö diplomaadiks ja mida ta seejuures tunneb, mõtleb ja näeb." -Jaak Jõerüüt

See raamat on ülevaatlik reportaaž Eesti praegusest olukorrast ja eestlaste ettevõtmistest viimase paari aasta jooksul. Kirjeldatakse rahvarinde ja roheliste tegevust, Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti loometöötajate aktsioone, arutletakse rahvusküsimuste, eesti keele olukorra, migratsiooni ja majandusliku olukorra üle.

Eesti Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu algatusel koostatud artiklite kogumikus analüüsivad mitme valdkonna teadlased ja spetsialistid ühiskonna turvalisust. Selles artiklikogumikus on käsitletud olulisemaid ohte ja ohuallikaid, mis võivad varitseda inimest või riiklikult korraldatud ühiskonnaelu. Vaatluse all on ennekõike need turvalisuse probleemid, mida inimesed ise esiplaanile seavad.

Kogumik annab ülevaate Eesti erakondade tegevusest viimasel kümnendil. Käsitletakse parteide arenguid, liikmeskondi ja toetajaskondi, vaadeldakse nende paigutumist vasak-parempoolsuse skaalal ning tegevust Eesti võimuparteidena. Autor on võrrelnud Eesti erakondi nii teiste riikide erakondadega kui valdkonna teooriaga. Huvitavaks teevad faktitiheda materjali minevikust kuni 2010. aasta lõpuni toimunud olulisemate poliitiliste sündmuste kirjeldused ning arvukad graafikud ja tabelid. Et viimane taoline ülevaade Eesti erakondadest ilmus 1999. aastal, on k. o kogumik heaks lugemiseks nii igale poliitikule kui valijale.

Alates 1975. aastast hakati tollases Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riiklikus Keskarhiivis välja andma asutuste ajaloo teatmikke. Kuni 1980. aastate lõpuni ilmus neid terve rida. Käesolev teatmik valmis juba 1987. a., kuid jäi käsikirja, kuna Riigiarhiivi peamiseks töölõiguks muutus 1990-ndatel aastatel omandireformi teatiste väljastamine. Asutuste ajaloo teatmikud on mõeldud abimaterjaliks uurijatele arhiividokumentide kasutamisel ja vajaliku info leidmisel, samuti arhivaaride töövahendiks arhiivi komplekteerimisel, dokumentide fondeerimisel, ajalooõiendite koostamisel ja likvideeritud asutuste materjalide asukoha väljaselgitamisel.

Käesolevas raamatus on Eesti ja Nõukogude Liidu poliitilist ja majanduslikku olukorda laiemalt analüüsitud. Missugune koht Eestil ikkagi on suure impeeriumi koosseisus? On ta seal täieõiguslik liige? Kas on üldse võimalusi iseseisvumiseks? Mida eesti rahvas on pidanud taluma stalinliku terrori ja brežnevliku stagnatsiooni aastatel? Raamatu peatükid on vürtsitatud rahvasaadik Tiit Made muljetega Moskvas toimunud rahvasaadikute kongressil ja Ülemnõukogu istungitesaalis toimunust. Lugeja saab pildi NSV Liidu majanduse kriisi sügavusest, loeb rahvusküsimuse ummikseisust, migratsiooniprobleemidest, suhtumisest sõjaväkke ja lootusena näivast võitlusest selle määramis- ning valitsemiskire vastu.

Euroopa Liidul on juba pikemat aega ambitsioon etendada maailmas võtmerolli, mis oleks proportsionaalne ELi majandusliku võimsuse ja mõjuga. Selles raamatus ütleb Eesti pikaaegne välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Renew Europe), et on veel päris palju minna, enne kui Euroopa Liit suudab ennast rahvusvahelisel areenil tõeliselt maksma panna, ning seda eelkõige ebaefektiivse otsustusprotsessi tõttu, mis aeglustab ja takistab ELi ajamast tõhusat välispoliitikat. Hoolimata lõpututest avaldustest ja deklaratsioonidest pole EL veel oma potentsiaalile vastav tegija suurte globaalsete jõudude keskel. Paet kutsub Euroopat üles võtma minevikust õppust, töötama välja toimiva kava oma välispoliitilise rolli tugevdamiseks ning tegema ka vajalikke muudatusi. Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad suutma seada prioriteete, mõtlema strateegiliselt, rääkima ühel häälel ning omama ühiseid eesmärke – seda kõike realistlikult ja järjepidevalt. Ainult nii on Euroopa riikide huvid kõige paremini kaitstud.

Rein Taagepera kirjutised "Akadeemias" 1996–2019 Politoloog ja poliitik, valimissüsteemide loodusseaduste tunnustatud uurija Rein Taagepera (sünd. 1933) on käesolevasse köitesse valinud ajakirjas "Akadeemia" 24 aasta jooksul avaldatud teaduslikku laadi tööd. Nelja ossa – "Olevik", "Lähiminevik", "Kaugminevik ja -tulevik" ja "Valimissüsteemid" – jaotatud raamatus leidub üksjagu graafe, valemeid ja tabeleid, mis mõndagi selgitavad. Autori sõnul on aga peamine julgus olla nõrk: "Suuta end avada ja sellega hinge kuhjuvast pääseda." Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja AS Giga.

Käesolev raamat räägib sellest, kuidas ühed inimesed võivad kohelda teisi, kui demokraatlikud vaated jalge alla tallatakse ning vihkamise ja vägivalla ideoloogiaga asendatakse. Raamat toob lugejani fakte holokausti kohta ja üritab seletada, kuidas mõeldamatu võimalikuks sai. Raamatule kirjutas eessõna president Arnold Rüütel. Eesti ajalugu käsitleva peatüki autor on Jaan Tõnissoni Instituudi Kodanikuhariduse Keskuse juhataja Sulev Valdmaa.

Ülevaade Eesti Vabariigi Riigikogu saadikutest, nende lapsepõlve- ja kooliajast, tööst, perekonnast, veendumustest ja tõekspidamistest, harjumustest ning kõigest huvitavast, mis sellega seondub. Materjali kogumisel on proovitud allikatesse suhtuda võimalikult erapooletult ja ausalt ning säilitada hea maitse piir.

Konservatiivse eluhoiaku keskne idee on lihtne: me peaksime püüdma säilitada seda, mida me peame väärtuslikuks. See selge juhtlause kätkeb endas paraku vähemalt kolme küsimust: kes oleme meie? mis on väärtuslik? mida tähendab säilitamine keset kiirenevaid muutusi? Käesolevas raamatus pistab juhtiv Briti konservatiivne filosoof Roger Scruton rinda kõigi kolme probleemiga. Scrutoni sõnul on toimiva demokraatia eeltingimuseks poliitikaeelne jagatud arusaam mitmuse esimesest isikust. Poliitika kõrgeimaks väärtuseks peab olema selle „meie” alleshoidmine. Pöördeliste muutuste ajajärgul tähendab säilitamine paratamatult kohanemist, ent kohanemine tähendab ellujäämist ja ellujäämine tähendab säilitatud südamikku. Roger Scrutoni raamat pakub meile kõigile võimaluse oma säilitamist vääriva südamiku üle järele mõtelda.

Toomas Hellat (1920–1987) oli vastuoluline isik — aastatel 1940–1944 erinevate riikide luureteenistuste palgal olnud tulihingeline eesti vabadusvõitleja, kes asus pärast kinnivõtmist koostööle nõukogude julgeolekuga. Sellest endistele võitluskaaslastele mõistetamatust sammust hoolimata ei saavutanud ta elu lõpuni ka KGB-poolset usaldust. Hellat oli alustanud oma karjääri Soome luurajana Eestis 1940.–1941. aasta talvel, saanud ettevalmistuse Soomes Söko luurekursustel ja hiljem Saksa Abwehri kursustel, osalenud dessantgrupi "Erna" ja luuregruppide "Haukka" ja "Tümmler" tegevuses. Ta oli üks neist juhtivatest rahvusliku vastupanuliikumise tegelastest, kes jäi 1944. aasta septembris Eestisse maha ja pärast mõnekuist lindprii-elu langes detsembri alguses nõukogude julgeoleku kätte. Kuigi selle raamatu tekst on kirja pandud Toomas Hellati elu ja tegevuse "puhtsüdamliku ülestunnistusena" KGB-le, on see teisest küljest kui Hellati pöördumine tulevaste põlvede poole sooviga jäädvustada ja põhjendada oma tegusid nii enne kui pärast agent Haaklaks saamist.

CIA juht nõustab USA presidenti, aga tema isik ja suhe riigipeaga kujundavad kogu maailma ajalugu. Mis tunne on juhtida niivõrd mõjuvõimast organisatsiooni? Kuidas tulla toime presidendiga, kes üritab sind ära kasutada või kel on näiteks Venemaa poliitika kohta risti vastupidine arvamus? Kuidas toibuda reeturite, terroristide või kübersõja löökidest? Mida teha, kui tsiviilasutusele antakse ülesanne tappa? Chris Whipple vaatleb USA viimase 70 aasta julgeolekupoliitilisi triumfe, skandaale ja dilemmasid CIA juhi silmade läbi. Selleks on ta vestelnud pea kõigi elus olevate direktoritega ja paljude alluvatega. Raamat seletab lahti Eestitki mõjutanud ajalooliste sündmuste tagamaad ja pinged.

Esimene universaalne poliitikaleksikon eesti keeles, kus 4000 märksõna

Esimesi Eesti diplomaate Üllatav, et Eestimaal leidub veel kirjamees, kellest paljud tänapäeva lugejad pole midagi kuulnud, liiatigi tema raamatuid lugenud. See mees on Ferdinand Kull, kes avaldas ajavahemikul 1933-1940 neli raamatut. Siinsesse teosesse on koondatud ühiste kaante vahele tema kaks arvestatavamatteost, mis ilmusid algselt järjejutuna ajalehes "Vaba Maa" 1932. aastal ning raamatuina 1933. aastal. Need pajatavad autori sündmusterohkest elust Eestis mitmel võimuperioodil, põigates üsna sageli ja kauaks välisriikidesse, eriti Prantsusmaale. Lugeja saab täiendada oma teadmisi XX sajandi algul põhiliselt Tartus vähemusnoorte seas omaks võetud meelsuse ja sellest johtuvate tegude kohta. Võimalik, et kunsti- ja kirjandushuviline leiab tõsiasju Eesti ja välisriikide tuntud kultuuriinimestest. Kindlasti aga avastab ajaloohuviline raamatust Eesti Vabariigi sünni, tunnustamise ja püsimisega seotud fakte, mille hindamine jäägu asjatundjate hooleks.

Aleksei Navalnõi on lääne silmis tõusnud Venemaa juhtivaks opositsiooniliidriks. Samal ajal on Vene meedias tituleeritud teda tundmatuks blogijaks ja ebaõnnestunud poliitikuks, kes pole suutnud tõusta isegi Riigiduuma saadikuks. Kahtlemata on Navalnõi väga mitmekihiline tegelane. Ta on teravmeelne, särav ja valusalt nõelav, ta paljastab korruptante ja sulisid ning ründab hulljulgelt maailma vägevaid. Tihti käsitleb ta teemasid, mida ametlik meedia ei puuduta, ja ründab nurkade alt, mida seni on peetud tabuks. Raamat „Mister Navalnõi“ avab kangelase tausta eesti lugejale.

Käesolevasse raamatusse on koondatud valimik luuletajana tuntuks saanud Jaan Kaplinski poliitilise suunitlusega artikleid, mis on kirjutatud aastail 1987-1991 ning millest osa on ilmunud meie ajakirjanduses, osa aga välismaal. Neid nüüd taasavaldades ei ole midagi "kaasajastatud". Artiklid on dateeritud ja see annab võimaluse jälgida autori mõtte arengut ning sedagi, millal millest ja kuidas meil kirjutada tohtis. Järgemööda on vaatluse alla võetud stalinism ja selle pärand, tärkava neofašismi oht, Moskva keskvõimu repressioonid iseseisvusele püüdlevate rahvaste vastu, meie intrite tegevus, Lääne "gorbimaanide" soovimatus mõista eestlaste iseseisvuspüüdlusi, lahkhelid, rahvusradikaalide ja rahvarindelaste vahel. Tasakaalukalt, filosoofilisele ja kultuuriloolisele taustale tuginedes osutab Jaan Kaplinski hetke peamistele vastuoludele ja meie iseseisvumist ähvardanud ohtudele.

Statistiline ülevaade, isikuandmed, kinnipidamiskohad jm. Lennart Meri saatesõna, Vello Salo sissejuhatus.

Statistiline ülevaade, isikuandmed, kinnipidamiskohad jm. Lennart Meri ja Mart Siimanni saatesõnad.

Autori teine raamat keskendub poliitilise kommunikatsiooni telgitagustele. Ivo Rull jätkab oma 2008. aastal ilmunud raamatust „Meediamängud" tuttavas sädelevas stiilis õpetlike lugude jutustamist poliitilisest ajupesust ühes Eesti lähiajaloo kogemuste näidetega.

Presidendivalimised on paljudes riikides kujunenud sündmuseks, mille ajal muu poliitiline elu suikub talveunne. Meie viimaste presidendivalimiste aegu - 2001. a augustis-septembris - sattus selliste riikide hulka ka Eesti... Leidsime, et presidendivalimised ja riigipea institutsioon tervikuna on väärt enamat kui pelk kommentaar meedias või arutelu mõnel seminaril ning sellise arusaama tole sündiski käesolev artiklite kogumik. Katke autori eessõnast

Keskerakond sündis 1991. aastal ning juba kolm aastat hiljem tekkis erakonna juurde noortekogu, mis tollal kandis nime "Recte". Praegu nimetame end pikemalt keerutamata Keskerakonna Noortekoguks. Täna oleme saanud 10-aastaseks ja seda siinne raamat tähistabki - kingitusena kõigile, kes on uskunud ja usuvad meie noorde elutundesse ja maailmavaatesse. See pilguheit olnule on täidetud lootusega, et sellist tagasivaadet saaks Noortekogu teha ka tulevikus - oma järgmistel tegevusaastatel, kui meid on veelgi rohkem ja meie jälg Eesti poliitikas veelgi sügavam. Siis, kui meie jälgedes on juba uued käijad...

Raamatusse on Arvo Sirendi üks 101-st (105-st) rahvasaadikust püüdnud sisu järgi 12 peatükis rühmitatult kirja panna oma osavõttu väitlustest parlamendi täiskogu istungitel.

Artiklikogumik, bibliograafia, isiku- ja asutusenimede loend

Artiklikogumik, bibliograafia, isiku- ja asutusenimede loend

Artiklikogumik, bibliograafia, isiku- ja asutusenimede loend

Artiklikogumik, bibliograafia, isiku- ja asutusenimede loend

Riigikontroll hindas, kas Riigikogu 20.1.1993. aasta otsust „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod“ täideti ettenähtud viisil ja kas otsus põhines korrektsel infol. Samuti selgitas Riigikontroll välja, kas avalikkusele on esitatud kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis puudutavad Eesti Pangas 1995 koostatud valeandmetega kirja, mis aitas mõni aasta hiljem saada Vene äriühingul TSL International VEB Pangast 32,3 miljoni USD väärtuses Vene Föderatsiooni võlakirju (ja raha). Riigikontroll tugines hinnangute andmisel Eesti Panga ja SEB Panga arhiivis ning riigiasutustes säilinud materjalidele. Riigikontrolli esindaja osales Riigikogu VEB-fondi uurimiskomisjoni korraldatud intervjuudel asjassepuutuvate isikutega. Riigikontroll esitas info saamiseks taotluse ka Venemaa Kontrollikojale, soovides dokumentatsiooni, mis puudutab Eesti pankade korrespondentkontodel külmutatud raha hüvitamist, teemakohast kirjavahetust jms. Venemaa Kontrollikojalt saadud info oli napp ega olnud Riigikontrolli auditis kasutatav. Eesti Pank avaldas 2013. aasta jaanuaris siseauditi aruande, mille eesmärk oli hinnata VEB-fondi dokumentatsiooni säilimist ja terviklikkust ning muu hulgas asjaolusid, mis on seotud Eesti Pangast 1995. aastal VEB Pangale saadetud kirja ja äriühingu TSL International nõuete omandamise ning rahuldamisega.

1952. aastal avaldati Ameerika ajakirjas Life artikliseeria, millest hiljem koostati raamat „Stalini kuritegude salajane ajalugu“. Selle raamatu teavet kasutasid vene ajaloolased ja kirjanikud laialdaselt juba enne selle ilmumist NSV Liidus. Endise NKVD ametniku Aleksandr Orlovi kirjutatud raamatus on mälestusi ja poliitilist analüüsi 1930. aastate sündmustest – Stalini julmustest Suure terrori ajal.

August 1991. Eesti rahva saatus ripub juuksekarva otsas. Kolm aastat kavalat ja kavakindlat laveerimist Moskvas ja julgeolekuvõrkudes ning eesti rahva äratamist ähvardab lõppeda meie juhtide arreteerimise ja vangistusega. Okupatsioonivõim on rakendanud ulatusliku diversiooni putšiga Moskvas. Valitud on selle uued käsilased Leedus ja Lätis. Kes on meie planeeritud juht? Reportaažilikus laadis meenutusteraamat annab ülevaate neist pingelistest päevadest ja öödest Tallinnas, Põlvas, Tartus, Haapsalus, Hiiumaal, Riias, Vilniuses, Moskvas, Foroses, Stockholmis, USA juhtkonnas. Autor, kes tegi kogu iseseisvumistee kaasa tippajakirjanikuna, annab ülevaate augustipäevadest läbi oma tähelepanekute ning intervjuude asjaosalistelt endilt

"Seda raamatut lugemata pole mõtet Euroopa Liidu asutustesse tööd otsida. Ka Euroopa Parlamenti kandideerijal peaks need mõttekäigud loetud olema". Indrek Tarand Luuk van Middelaar (s. 1973) on Hollandi poliitikafilosoof. Praegu töötab ta Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman von Rompuy nõuniku ja kõnekirjutajana. Tema esimene raamat, "Politicide", ilmus 2009. "Teekond Euroopasse" on tõlgitud mitmesse keelde ning on 2012.a. saanud Sokratese auhinna kui parim hollandi filosoofiaraamat ja samuti Euroopa raamatuauhinna. Autor on õppinud Grönigenis ja Pariisis ning tal on filosoofiadoktori kraad Amsterdami Ülikoolist (2009).

Oma eelmisesse, 1985. aastal ilmunud raamatusse "Uusvasakpoolsed mõtlejad" kogusin ma kokku The Salisbury Review’s ilmunud artiklid. Ma olen need nüüd üle vaadanud, jätnud välja sellised subjektid nagu R. D. Laing ja Rudolf Bahro, kes meile praegu enam midagi ei ütle, ja võtnud juurde järjest olulisemaid arenguid kajastavat uut materjali – nagu näiteks Lacani, Deleuze’i ja Guattari leiutatud jalustrabava „mõttetusemasina”, Edward Saidi meie „koloniaalsele” pärandile sooritatud hävitava rünnaku ja Badiou ning Žižekiga seostatava „kommunistliku hüpoteesi” hiljutise taassünni.

Tunne Kelami portree-raamat, kus pikk kogu tema elu lahkav intervjuu Urmas Otile, katkendid päevaraamatust ja mitmed sõnavõtud. Palju fotosid. Miguel Angel Martinez, Euroopa Nõukogu president 1993-1996, aastast 1997 Parlamentidevahelise Liidu president, Hispaania parlamendi liige: Olen olnud Tunne Kelamiga tihedas koostöös viimased kümme aastat ja meie minevikus leidub ühiseid jooni. Me mõlemad oleme kogenud, mida tähendab olla diktatuuri all dissident. Veelgi enam: me mõlemad oleme mõistnud, et mitte igaüks, kes oli võimeline totalitaarsele režiimile vastu hakkama, ei suuda kasvada ümber demokraatlikus süsteemis tegutsevaks konservatiivseks poliitikuks. Tunne Kelam on vaieldamatult üks neist, kes sellise metamorfoosi edukalt läbi on teinud. Olles ise ammune sotsiaaldemokraat, olen olnud temaga kui veendunud konservatiiviga eriarvamusel paljudes konkreetsetes küsimustes. Oma parlamendigrupi liikmena on Tunne Kelam tugev väitleja vastaspoole argumentide kummutamisel. Sõbrana on ta usaldusväärne ja siiras inimene. Nõnda siis eelistangi temaga vestelda pigem vabadusest, inimõigustest ja muusikast kui majandus- ja sotsiaalküsimustest.