Olaf Imelik
Raamatust leiab esseesid nii keskkonna, inimmõju, demokraatia, poliitka kui ka globaalprobleemide kohta.
Raamatu esimene peatükk algab autori poolt riimi seatud Fählmanni "Koit ja Hämarikuga", jätkub meeleolukate piltidega ja mõtetega kaasaja teemadel ja läheb üle muremõteteks olnust ja olevast.
Teine peatükk koosneb peamiselt konkreetsetele inimestele konkreetsete sündmuste puhul koostatud heatahtlikult nöökivatest kiidulauludest.
Kolmanda peatüki kolmest balladist esimene on riimis esitatud populaarteaduslik ettekanne, teine mõtlemapanev tõestisündinud lugu ühe alkohooliku kevadpäevast ja kolmas nöögib kaasaja tehnikaimesid, mida loodus on lahendanud juba ammu enne meid.
Ühendab neid peatükke esitusviis, mis püüab lõbusa tujuga viia mõtteid siia ja sinna.
Raamatus on kolm lugu Eesti lähiajaloo kohta. Esimene neist tahab meid ülistamata ja meie vastast halvustamata anda ülevaate siin toimunust ja toimuvast. Teine sellest, kuidas välisvaatleja meie vabadusvõitlust nägi ning mis tema jutus autori meelest täkkesse ja mis mööda läks. Kolmas on aga meenutus ajast, mis nii mõnelegi praeguste olmeraskuste ja kavala propaganda tõttu tagaigatsemise väärilisena tundub.