Kunst
Käesolev monograafia tutvustab lugejat maalija ja tarbekunstnik Adamson-Ericu loominguga, kuhu kuuluvad peale maali ja väiksemaarvulise graafika ning teatridekoratsiooni peaaegu kõik tarbekunsti harud, mida Eestis üldse on viljeldud. Teost illustreerib ligi üheksakümmend pilditahvlit, millest osa on värvilised.
Andrei Jegorovi maastikumaalid on rahulikud, elurõõmsad, päikesepaistelised.
Tõlgitud vene keelest. - Osa teksti vene keeles
Raamat kaasneb näitusega „Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?“ Kumu kunstimuuseumis (05.09.2025–11.01.2026).
Käesolev raamat võtab fookusesse kunstniku ja aktivisti Anna-Stina Treumundi (1982–2017) loomingu ja tegevuse. Ta oli esimene kunstnik Eestis, kes sidus oma autoripositsiooni selgelt oma lesbikogemusega. 2000. aastate esimesel poolel alanud ja 2017. aastal lõppenud loomingulise tegevuse vältel jõudis kunstnik soo, seksuaalsuse, perekonna ja eneseotsingute teemade kaudu küpse kväärifeministliku käekirjani. Treumund otsis oma kogukonda ja esiemasid, luges Eesti (kunsti)ajalugu kväärival pilgul ning töötas teemadega nagu BDSM ja naise seksuaalsus. Ühtlasi kaasas Treumund loomeprotsessi oma sõpru, pereliikmeid ja kallimaid – nii on võimalik tema tööde kaudu kaardistada ka tema kaasaegsete Eesti kväärikogukondade võrgustikke.
Rikkalikult illustreeritud raamatus käsitlevad Anna-Stina Treumundi loomingut ja tegevust aktivistina Eesti feminismi ajaloo uurija Piret Karro-Arrak, kunstnik ja kunstikriitik Kaisa Eiche ning soouurija Redi Koobak, kelle artikkel tugineb tema 2013. aastal kirjutatud doktoritööle, mis on seni mahukaim akadeemiline uurimistöö Treumundist.
The book accompanies the exhibition Anna-Stina Treumund: How to Recognise a Lesbian? at the Kumu Art Museum (05.09.2025–11.01.2026).
This book focuses on the oeuvre and activities of the artist and activist Anna-Stina Treumund (1982–2017). She was the first artist in Estonia to clearly link her artistic position to her lesbian experience. During her creative career, from the early 2000s until 2017, Treumund dealt with topics of gender, sexuality, family and self-discovery, through which she developed a mature queerfeminist visual language. She searched for her own community and foremothers, read Estonian (art) history with a queering eye and worked with such topics as BDSM and female sexuality. She included her friends, family members and lovers in her artworks, which has enabled researchers to map the networks of the Estonian queer communities of her time, while studying her legacy.
The contributors to this richly illustrated book are the researcher of Estonian feminism Piret Karro-Arrak, the artist and art critic Kaisa Eiche, and the most substantial academic research on Treumund has thus far been written by the gender studies scholar Redi Koobak in her 2013 doctoral thesis, which also served as the basis for her article published in this book.
Rohkete reprodega illustreeritud põhjalik monograafia annab ülevaate tunnustatud vanameistri Evald Okase elust ja rikkalikust loomingust.
Sisu:
Saateks
Noorus
Sõja-aastad
Kaksteistkümmend sõjajärgset aastat
Temaatiline avardumine ja isikupärase kunstikeele selgumine graafikas
Uuesti värvid
Veel kord graafikast
Lõpuks veel kord maalist
Lõpetuseks
Kirjanduse loetelu
Biograafilisi andmeid
Reproduktsioonide nimestik
Резюме
Список иллюстраций
Summary
Lists of illustrations
Reproduktsioonid
"Geeniuse päeviku" kirjutas Dalí aastail 1952-1963. Seljataga oli meeletu noorus Federico García Lorca ja Luis Bunueli seltsis, tülliminek isaga, äge riid sürrealistidega ja kohtumine Paul Éluard'i naise Galaga. Päevik oma verbaalse akrobaatikaga pigem varjab kui selgitab. Ilmne on, et Dalí sihiks on lugejat šokeerida. Ise on ta kinnitanud, et vihkab lihtsust igasugusel kujul. Sageli paneb ta ühte patta naeruväärse ja üleva ning kui lugeja enam millestki aru ei saa, siis on Dalí oma eesmärgi saavutanud. Oma loomingumeetodit nimetas Dalí paranoia-kriitiliseks.
Vello Agori (kuni 1935 Georg Tõnisson, kunstnikupseudonüüm Gori, 20. veebruar 1894 Pärnu – 7. oktoober 1944 Tallinn) oli eesti karikaturist.
Paljud Gori pildid mõjuvad nii tänastena, nagu joonistaks kunstnik meie keskel, nagu oleks Gori ka meile ja meie probleemide peale mõelnud. Tema loomingusse on joonistatud inimesele ja inimsuhetele igiomast koomikat. Ja poliitikale igiomast teesklust. Kui huvitav, põnev ja lõpuks dramaatiline oli nende kahe aastakümne Eesti poliitiline elu. Ja kui kaugel see oli idüllist, mida mõned poliitikud on Eesti Vabariigi oludest püüdnud luua. Sama vaevaline ja intriigiderikas oli noore riigi kultuurielu jaluletõus.
Saksa Demokraatliku Vabariigi kirjanik Brigitte Birnbaum jutustab käesolevas teoses saksa graafiku Heinrich Zille (1858-1929) kunstnikukssaamisest. Pühendanud end vabagraafikale alles küpses eas ning õieti vaid olude sunnil (jäädes litograafina tööta), jõudis Zille ometi veel ka Preisi Kunstide Akadeemia liikmeks saada. Tema loomingu põhiosa moodustavad realistlikud, kohati satiirilises laadis joonistused Berliini vaesemate rahvakihtide elust. Raamat on illustreeritud reproduktsioonidega Heinrich Zille joonistustest.
Sisukord:
Aleksander Tassa
Aleksander Tassa kunstnikuna
Uneraamat
I
II
Novellid
Saarte laul
Jutt mungast, Maarja maalijast
Äikse ilm
Igaviku lõpul
Saalomoni sõrmus
Sügispäev
Püütud kurat
Põrgu aed
Suvitus mägedes
Eneseülistus
Melanhoolia
Laulvad kellad
Surnu pärandus
Jutt nahaparkijast Athanaasiusest ja lõuendivärvijast Tiimonist
Vaga Jaan
Häving
Kriitikat ja mälestusi
Fr. Tuglas
V. Vaga
R. Põldmäe
A. Matteus
A. Vardi
V. Erm
L. Anvelt
V. Tassa
Lühibiograafia
Viiteid ja kommentaare
Näitust „Kaugete meelte kuma“ on vorminud viimase pooleteise aasta vältel toimunud muutused EKKMi sees ja ümber, samuti mõtisklused ühiskondlikust väärtustajust ning teemadest nagu kasinus, unarus ja hoolitsus. Mida mäletatakse, mis unustatakse ning mis saab kunstiajalukku kirjutatud? Näitusemaja, mis on oma elu jooksul läbinud järjepidevalt parandustöid ja ruumilisi uuendusi, on sellele vaatamata väsinud ja pragunev. EKKMi füüsilised ja sümboolsed mõrad on omakorda aineseks ja elupaigaks kunstnike ideedele, külastajate mälestustele, töötajate ettepanekutele, rohkele tolmule ning majja unustatud esemelisele pärandile. See näitus on kasvamisest. Suureks kasvamisest, suuremaks kasvamisest, ümber kasvamisest. Muutus – miski kauge ja köitev – kumab õrnalt eemal, ent piisava keskendumise ja kannatlikkuse korral hakkab äratuntavamaks vormuma, kergelt selginema. Näitusega kaasneb samanimeline eesti- ja ingliskeelne trükis, mille on kirjastanud EKKM ja Lugemik.
The book was published on the occasion of an exhibition by the same title curated by Laura Toots at the Contemporary Art Museum of Estonia (EKKM), 05.06–18.07.2021. The exhibition „Letters from a foreign mind“ has been shaped by both the internal and external changes EKKM has undergone in the past year and a half, as well as contemplating on what is valued in our society and themes like scarcity, neglect and care. What is remembered, what is forgotten and what gets written into art history? The building of EKKM has seen countless repairs and spatial renovations during its lifetime but is nevertheless tired and slowly crumbling. The physical and symbolic cracks are the subject matter and the habitat for artistic ideas, for visitors’ memories, its employees’ proposals, an abundance of dust and material legacy that has been left behind. This is an exhibition on growth. Growing up, growing larger, growing anew. Change – distant and inviting – gently glows from afar but with enough focus and patience, it will begin shaping itself into something more familiar and become slightly clearer.
Prantsuse kunstniku Paul Gauguini (1848-1903) ebatavaline ja äärmiselt traagiline elukäik, erakordselt rikas ja mitmepalgeline loominguline pärand (maal, skulptuur, autobiograafiline teos "Noa-Noa" jms.) on ajendanud kirjutama raamatuid nii kunstniku loomingu kohta kui ka puht ilukirjanduslikke teoseid. Maalitud lõuendid, mis kutsusid esile omaaegsete kunstihuviliste hulgas nii kiitus- kui ka laidusõnu, mõjuvad nüüdisajalgi sügavalt ja emotsionaalselt. Inglise kirjanik William Somerset Maugham (1874-1965) oma romaanis "Kuu ja kuuepenniline" (1919), mis tõi raamatu autorile suure kuulsuse, jutustab tagasihoidlikus kiretu vaatleja maneeris maalikunstnik Charles Stricklandi keerulisest käekäigust. Teose sündmustiku põhifaktid on võetud autodidaktist prantsuse kunstniku Paul Gauguini biograafiast, kust autor on teose kirjutamiseks ilmset inspiratsiooni saanud. Piiritust loomisihast tingitud ja küllaltki kalli hinnaga langetatud otsus ennast küpses elueas jäägitult maalikunstile pühendada, loobumine eduga kroonitud börsimaakleriametist, lahtiütlemine majanduslikust kindlustatusest, varaka mehe soliidsest seltskondlikust positsioonist, lahkuminek perekonnast ja põgenemine Euroopa tsivilisatsiooni eest Lõunamere troopilisele saarele -- Tahiitile, kus kunstniku varasest noorusest saadik kaasaskantud unelmad, lõunamaise looduse erksad ja põletavalt lõõmavad värvid, tsivilisatsioonist puutumata looduslapsed ja nende elulaad ajendasid looma ohtralt lõuendeid, millel on kunstniku loomingu hulgas kõige suurem väärtus ning mis rajasid uusi teid kunstis ja purustasid akadeemilisi kaanoneid, -- kõikidel nendel faktidel on otsene seos Paul Gauguini eluloo ja loomingulise käekäiguga. Romaanis "Kuu ja kuuepenniline" on Maugham vastandanud ohjeldamatu, ent loomisinstinkti ees jõuetu oleva kunstniku väikekodanlastele, kes ei ole võimelised mõistma suurt kunsti ega tõelist ilu. Sest kunstiloomingu maailm ja kodanliku praktitsismi ning kaine arvestuse maailm asuvad teineteisest niisama kaugel kui kuu ja kuuepennine münt. Raamatus on toodud kaheksa reproduktsiooni Gauguini loomingust.
Käesolev raamat ei ole kunstiteaduslik traktaat, vaid jutustus suure kunstniku elust ja loomingust. Sellega on seletatavad ta iseärasused.
Raamatu maht ei võimaldanud üksikasjaliselt analüüsida suure kunstniku ligi üheksakümmend aastat kestnud elu ning ta nii mitmekesist ja rikkalikku loomingut. Näiteks on raamatus Michelangelot kui arhitekti käsitletud hoopis vähem põhjalikult kui ta seda pälvib. Lisaks on jäetud puudutamata paljud tähtsategi sündmuste üksikasjad Michelangelo elust ja tegevusest, mida on teistes raamatutes pikemalt käsitletud.
Ruumi vajas autor aga niisuguste asjade jaoks, millest Lääne kirjanduses rääkida ei armastata, mis on aga olulised teadusliku objektiivsuse huvides. Michelangelot kui kunstnikku ja humanisti ei saaks õigesti mõista, kui ei kõneleks sellistest faktidest nagu Itaalia poliitiline tragöödia, eriti Firenze võitlus Itaalia ja rahvusvahelise reaktsiooni jõudude vastu aastail 1529-1530.
Monograafia võtab kokku skulptor Tiiu Kirsipuu elu ja loomingulise tee sündimisest Tartus kuni käesoleva ajani. Raamat algab kokkuvõtliku elulooga ning jätkub õpingute kirjeldusega Tartus ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Raamatusse on koondatud põhjalik fotomaterjal autori ulatuslikust loomingust ja isikunäitustest; üritustest, milles ta on osalenud ja mida ta on kureerinud.
Tiiu Kirsipuu on Tallinnas elav ja töötav vabakutseline skulptor, kelle looming mahub vahemikku 1,4-sentimeetrisest mündist kuni 8 m pikkuse puuskulptuurini. Tema töödes leidub nii realistlikku kui abstraktset vormilahendust ning oma ideede teostamisel on ta kasutanud väga erinevaid materjale.
Produktiivse kunstnikuna on Kirsipuul olnud palju isikunäitusi nii Eestis kui välismaal, ta on loonud arvukalt töid avalikku ruumi, osalenud grupinäitustel ja skulptuurisümpoosionitel, kureerinud näitusi ja workshop’e, kujundanud hauatähiseid jpm. Talviti on ta nautinud jääskulptuuride tegemist.
Skulptori üheks tuntuimaks avaliku ruumi tööks on „Kahe Wilde kuju” Tartus Vallikraavi tänaval (1999). Teose koopiat võivad Eesti Vabariigi ja Tartu linna kingitusena nautida ka Iirimaa Galway linna elanikud (2004).
Lisaks mitmetele teistele preemiatele on skulptor saanud Anton Starkopfi nim skulptuuripreemia (2010) ja Kristjan Raua preemia (2010). Aastal 2019 tunnustati Kirsipuud Eesti Vabariigi Valgetähe 4. klassi teenetemärgiga, aastal 2024 Viljandi linna aastapreemia ja teenetemärgiga ning Tartu Ülikooli teenetemärgiga.
Raamat kaasneb näitusega „Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“, mis oli eksponeeritud 08.05.–31.08.2025 Dresdenis Kunsthalle im Lipsiusbaus ning on avatud Tallinnas Kumu kunstimuuseumis 24.10.2025–12.04.2026.
Eesti Kunstimuuseumi ja Dresdeni Riikliku Kunstikogu suurejooneline koostöönäitus uurib Eesti ja Saksa/Saksi kunsti kokkupuutepunkte läbi ajaloo. Näitus viib külastajad odüsseialikule kunstirännakule, mille keskmes on kahe suurkuju, saksa maalikunstnik Gerhard Richteri ja eesti helilooja Arvo Pärdi omavaheline dialoog. Neile sekundeerivad sissevaated keskaegse Hansa Liidu aega, Dresdeni romantikute ja baltisaksa ajalukku, 20. sajandi kunst ning mitmed nüüdisaegsed sekkumised.
Raamat annab ülevaate näituse kaheteistkümnest dialoogist, millest igaüks on pilguheit eestlaste ja sakslaste enesepeegeldustele, näidates maalide, graafika, skulptuuri, esemete, videote ja ruumiinstallatsioonide kaudu, kuidas kunstis põimusid erinevad vastasmõjud.
Raamat on ilmunud ka inglise ja saksa keeles.
The book accompanies the exhibition Spiegel im Spiegel: Encounters Between Estonian and German Art from Lucas Cranach to Arvo Pärt and Gerhard Richter at the Kunsthalle im Lipsiusbau, Dresden (8 May – 31 August 2025), and at the Kumu Art Museum, Tallinn (24 October 2025 – 12 April 2026).
The Art Museum of Estonia and the Dresden State Art Collections (Staatliche Kunstsammlungen Dresden) present an ambitious collaborative exhibition exploring the intersections of Estonian and German/Saxon art in history. Visitors are invited on an odyssey, framed by a dialogue between two great figures, the German painter Gerhard Richter and the Estonian composer Arvo Pärt. The journey is enriched with insights into the history of the medieval Hanseatic League, Dresden Romantics and the Baltic German community, 20th-century art and a number of contemporary interventions.
The book gives an overview of twelve carefully selected dialogic themes in the exhibition that throw light on Germans and Estonians’ self-understandings, while paintings, graphic works, objects, videos and installations mirror, and are mirrored in, each another.