Kogemuslood
„Soomlased arvavad, et kõigi eesti meeste nimi on Urmas. Eestlased teavad, et kõigi soome meeste nimi on Pekka.“ Eestlane ja soomlane – sageli on nende kahe rahvuse tublid esindajad samasse anekdooti tegutsema sattunud, nüüd aga saavad lugejad teada, millise pilguga näeb Eestimaad ja eestlasi soomlanna Marjo Näkki.
Raamatu autor otsustas endalegi ootamatult Eestisse korrespondendiks tulla ning avastas, et peab mõnestki stereotüübist loobuma. Humoorikalt kirjeldab ta eesti poliitikuid ning kahe hõimurahva ühiseid ja erinevaid jooni.
1941. aasta juunipäevil alustas viieaastane Rein Kasak koos oma saatusekaaslastega loomavagunis teed Siberi avaruste poole. Vaatamata represseeritu minevikule õnnestus tal hiljem astuda merekooli ja saada kaugsõidulaeva kapteniks – sellisele ametikohale kinnitati Nõukogude Liidus aga vaid inimene, keda KGB usaldas. Aastatel 1989–1991 pani Rein Kasak kirja mälestused, milles tahtis omaenda näite varal selgitada, kuidas see organisatsioon tegutses: kuidas värvati informaatoreid, kuidas neid psühholoogiliselt mõjutati, milline oli KGB tegevuse haare ja mil määral oli see tunginud Nõukogude riigi kõikidesse tegevusvaldkondadesse.
Anthony Bourdain oli mitmes mõttes haruldane kokk. Ta töötas ennast nõudepesijast New Yorgi moodsa restorani peakokaks ja kirjutas sellest siis käesoleva raamatu. Raamat sai suurepärase vastuvõtu osaliseks, sellest vaimustusid nii lugejad kui ka kriitikud. Pärast seda on ta kirjutanud veel mitu raamatut ning juhtinud kokasaateid Travel Channelis ja Food Networkis.
„Avameelselt köögist” räägib sellest, kuidas algas ja kulges Bourdaini kokakarjäär. Kuulsusest ja glamuurist oli asi kaugel, kui ta nõudepesijana viletsavõitu kalarestoranis tööd sai. Et ta oli aga lapsest saadik kokaks saada tahtnud, siis õppis ta ahnelt ja väsimatult ning kohanes selle kummalisevõitu maailmaga, mis tema ees avanes. Tema köögilugudes leidub provintsirestoranide värvikaid tegelasi, New Yorgi peenemate söögikohtade töötajaid ja kliente, narkoärimehi ja reisidel kogutud muljeid Jaapanist ja Prantsusmaalt.
Seda väljaannet on täiendatud Anthony Bourdaini märkustega, mis pärinevad 2012. aastast. Lisandunud on autori ees- ning järelsõna.
3. trükk
Tissident taskuhääling sai alguse 2018. aastal, mil saate autorid Marianne Ubalcht ja Sille-Kadri Simer istusid esimest korda stuudios laua taha ning hakkasid omavahel tuttavaks saama. Naiste omavahelistest vestlustest kasvas välja pikaaegne sõprus ning nende lugude rääkimise kõrvale hakkas saade-saatelt aina enam saabuma kuulajatelt kirju nende eludest. Sellesse raamatusse on kokku pandud 50 lugu Eesti naistelt, neis leidub palju rõõmu, muret, armastust, südamevalu, õnne ja kurbust. Igaüks neist omamoodi, ent samas nii tuttav. Seda raamatut lugedes saavad naised kinnitust sellele, et Eestis naisena kasvades kogeme paljuski samasuguseid asju. Mehed, kes raamatut loevad, saavad selgeks, mida naised päriselt läbi elavad. Kutsume sind sellele teekonnale kaasa.
"Ekstaasi leidmine" on aus ja lummav lugu ühe tütarlapse elurännakust pöörastel üheksakümnendatel – ajastul, mil piirid avanesid ja elu kutsus seiklema. See on lugu meeleheitest, lootusest ja sisemisest vabadusest. Elust, mis ei mahu kergesti raamidesse, otsusest hakata seda elama kogu südamest ja julgusest järgida oma sisemist kutset. Tee ei vii kohale – tee ongi see, mida me otsime. Suuresti vahetus ja intiimses päevikuvormis, peegeldab raamat autori elukogemust.
See on esimene raamat Kalevitütre sarjast, mis viib lugeja kaasa elu ja eneseleidmise ekstaatilisse voogu.
Conny Larsson on mõtlusõpetaja. Ta elab praegu Küprosel ning annab jooga- ja mõtlustunde vastavalt Šankaratšarja koolkonna traditsioonile, mida õppis Indias.
Autoril on väga seiklusrikas elukäik, muuhulgas oli ta pikka aega Maharishi ja seejärel Sai Baba usaldusisik. Need aastad ei sisaldanud üksnes enesetäiendamist vaimuvallas. Nüüd saab lugeja teada ka pühameeste taunimisväärt külgedest.
Conny on kehastanud klouni nii teatrilaval kui ka elus. Tema jutustatud äpardused ja saavutused toovad ikka ja jälle esile midagi naljakat. Isegi kui see on olnud naer läbi pisarate.
Conny elu on olnud pidev püüdlemine lapsepõlves kogetud valguse poole, mille tulemuseks on tõdemus, et väljaspool iseennast otsitav guru või jumala kuju ei saa olla ülemuslik. Taevasena kirjeldatud elamused on peidus igaühe enda sees.
T. Lobsang Rampast pidi saama Tiibeti preester, nii näitasid tähed. Oma rikkast kodust lahkudes valitses ta südames hirmuärevus, ehkki tal oli vaid õrn ettekujutus vaimsetest ja füüsilistest katsumustest, mis teda kloostris preestriks saamise teel ees ootasid.
See raamat on tema jutustus lummavalt ilusast Tiibetist, sealsest kultuurist ja kommetest. Autor läbib Chakpori laamakloostris, Tiibeti Meditsiinitemplis, tee sellise valgustatuse ja avanemiseni, milleni jõuavad vaid vähesed väljavalitud. Ta nimetab seda ärkamiseks.
Mälestustekogumikus "Kõnekad kümnendid. Saku 1980‒2005" annab autor lahedalt mitmekülgse ülevaate noorsooelust Sakus, aleviku elukorraldusest ja arengutest. Lugeja saab ehedalt osa koolielu põnevatest lehekülgedest aastail 1982‒1991. Autor kirjeldab pöördeliste aastate seiklusi kaasahaaravalt, meenutab linnalähedase aleviku unikaalseid detaile, tutvustab Saku värvikaid isiksusi, kes noortele eeskujuks.
1937. aastal ilmunud raamatu faksiimileväljaanne. Noortele poistele kasvatuseesmärgil koostatud kogumik selgitab muhedate kirjade kaudu noorkotkaste elu ja aateid, lähtudes põhimõttest „olla homme parem kui täna“. Ilmus esmakordselt 1937. a. Noorte Kotkaste Peastaabi Kirjastuselt ja seda kingiti igale noorkotkale ja noorele haukale Vabariigi aastapäeva puhul, et neist kasvaksid korralikud kodanikud.
"Ma olen alati teadnud, et miski mu peas on korrast ära," tunnistab autor käesoleva teose alguses.
Mis on ühist geniaalsusel ja hullumeelsusel? Kas kirjanike ja teiste loomeinimeste – olgu nad elukutselised või mitte – mõttemaailm töötab mõnel muul viisil? Rosa Montero asetab meid peegli ette ja kaitseb iga hinna eest teistest erinemist, julgustades meid toitma oma sisemist loomingulist sädet.
Rosa Montero on öelnud, et "Oht olla täie mõistuse juures" on nii mõneski mõttes tema elutöö. Selle ainulaadse, hübriidse ja liigitamatu raamatu laad on samavõrd esseistlik kui ilukirjanduslik ning tugineb lisaks kirjanduse suurkujude memuaaridele ja biograafiatele ka neuroteaduslikele uuringutele, kirjaniku enda kogemustele ja tema elavale kujutlusvõimele.
PayPali asutajaid ja esimesi töötajaid peetakse tehnoloogiatööstuse võimsaimaks võrgustikuks. Pärast PayPalist lahkumist on nad loonud, rahastanud ja nõustanud meie ajastu juhtivaid ettevõtteid, mille hulka kuuluvad näiteks Tesla, Facebook, YouTube, SpaceX, Yelp ja LinkedIn. Nad on 21. sajandi innovatsiooni ja ettevõtluse eestvedajad. Elon Musk, Peter Thiel, Amy Rowe Klement, Julie Anderson, Max Levchin ja Reid Hoffman – nende nimed kütavad kirgi: nad on vastuolulised ja samas imetlusväärsed.
Kuid kogu nende mõjust hoolimata on lugu sellest, kust nad alustasid, jäänud suuresti rääkimata. Enne kosmose kommertslendude võidujooksu sütitamist või sotsiaalmeedia hüppelist tõusu olid nad veebimaksete idufirma PayPali tundmatud loojad. Maailma üheks juhtivaks ettevõtteks kujunenud firma loomisel seisid nad silmitsi tiheda konkurentsi, sisetülide, laialdaste veebipettuste ja 2000. aastate laastava .com-i krahhiga. Nende edu oli kõike muud kui kindel.
Auhinnatud autor ja biograaf Jimmy Soni uurib raamatus PayPali rahutuid algusaegu. Sadade intervjuude ja seninägematu materjali abil näitab ta, kuidas kahe aastakümne jooksul pandi algus nii paljule, mis meie tänast maailma kujundab – kiiresti kasvavad digitaalsed idufirmad, sularahavabad valuutad, mobiilsed rahaülekanded jne. Samuti paljastab ta lugusid inimestest, kes jäid küll aupaistest ilma, kuid kes olid PayPali edus kesksel kohal.
„Rajajad“ on haarav lugu leidlikkusest ja teenustest, mis on jätnud pika ja võimsa jälje tänapäeva elule. See lugu illustreerib, kuidas seltskond haruldaselt andekaid inimesi koos vaeva nägid ja kuidas nende koostöö muutis meie maailma igaveseks.
"Shantaram" põhineb suurel määral selle autori Gregory David Robertsi enda elul. Raamatu pealkiri tähendab "Jumala Rahu Inimene" ning see nimi anti teose peategelasele, Lindsay Fordi nime all esinevale mehele Mumbais. Robertsile endale määrati kõikvõimalike sissemurdmiste, kelmuste ja muude süütegude eest 19-aastane vanglakaristus. Tal õnnestus aga päise päeva ajal Victoria vanglast välja kõndida ning temast sai Austraalia üks tagaotsitumaid inimesi.
Mumbais asutas ta tasuta kliiniku ning liitus kohaliku maffiaga, tegutsedes rahapesija ja võltsijana. Lisaks jõudis ta õppida ära hindi keele, veeta aega India vanglas, armuda, mängida Bollywoodi filmides ning sõdida Afganistanis.
Raamatu üheks väärtuseks peetakse inimese väärtushinnangute süsteemi järkjärgulise muutumise suurepärast kujutamist ning ka pilti, mis on raamatus maalitud Mumbai kirevast rahvusvahelisest seltskonnast. Ja muidugi India enda õhkkonda, ühiskonna eri kihte, lõhnu ja värve. Robertsit hinnatakse Indias kõrgelt ning romaan on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Gregory David Roberts (kodanikunimega Gregory John Peter Smith) sündis 1952. aastal ning ta on endine heroiinisõltlane ja pangaröövel, kes põgenes Pentridge'i vanglast ja veetis pärast seda kümme aastat Indias. Heroiini hakkas ta tarvitama pärast seda, kui ta abielu karile jooksis ja ta oma tütre hooldusõigusest ilma jäi.
1990. aastal tabati ta uuesti Frankfurdis ja anti välja Austraaliale, kus ta veetis vanglas veel kuus aastat. Vanglas hakkas ta kirjutama romaani "Shantaram", mille käsikirja vangivalvurid kaks korda hävitasid. Vanglast vabanenuna lõpetas ta romaani, mis põhineb küll tema enda eluseikadel, kuid on vürtsitatud lennuka fantaasiaga. Tal õnnestus hiljem uuesti kohtuda ka tütrega ja temaga suhted taastada.
„Kas eestlased on külmad, vaiksed ja vaoshoitud või kõike seda kokku? Ütleksin eestlaste kombel – nii ja naa. Üldiselt peavad eestlased end rahvaks, kes eriti oma tundeid välja ei näita. Oma tundeid väljendatakse ainult lähimatele sõpradele. Ja selleks, et sõprade ringi sisse pääseda, läheb vaja üpris palju aega, alkoholi ja pingutust. Aga kui kord sisse saad, siis oled tõepoolest sees.”
Raamatu autor Stephanie Rendón tuli Eestisse 2014. aasta suvel doktoriõppesse ja tööle, kuid Eesti hakaks talle nii meeldima, et ta jäi siis elama ja kirjutas oma teekonnast raamatu.
„Mehhikost saabununa oli kõik sel kaunil maal minu jaoks uus. Mida aeg edasi, seda sügavamalt olen kiindunud sellesse paika, mis on täis looduse peidetud aardeid ja tugevat pärandit. See, et Eesti on nii väike ja mujal maailmas pigem vähe tuntud, muudab ta minu silmis veelgi huvitavamaks ja ihaldatumaks.
Aastatega olen võinud jälgida, kuidas uus kodumaa mind endasse haarab ja muutub samamoodi osaks minust, nagu on Mehhiko. Ma õpin eesti keelt. Ma olen eestlasega abielus. Ma elan eestlase kombel. Ma tunnen ennast nagu eestlane ja isegi kohalike käitumine on mulle omaseks saanud. Samal ajal ei ole aga mina ise kuhugi kadunud.
Ma olen ikka seesama Mehhiko naine, kes mõtleb hispaania keeles, räägib aga teises keeles.”
Soolise vägivalla temaatika on kogu maailmas suhteliselt uus ja väheuuritud. Balti riikidest on Leedus nimetatud vägivallaprobleemi uuritud viis aastat, Eestis poolteist aastat. Sooline vägivald kui mõiste tähendab lahtiseletatult vägivalda, mille puhul ohver ja vägivallatseja kuuluvad eri sugudesse. Kuna 90%-l soolise vägivalla juhtudest on ohver naine ja vägivalla kasutaja mees, nimetatakse seda ka naiste vastu suunatud vägivallaks. Tihti soolisest vägivallast ei räägita, sellest vaikitakse. Nii on saanud oma pealkirja ka Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi, Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo koostööna äsjailmunud raamat soolisest vägivallast.
"Vaikijate hääled" koosneb kolmest osast.
Esimene neist moodustub intervjuudest, kus Eesti inimesed, ohvrid ja vägivallatsejad, räägivad oma vägivallakogemusest. Intervjueeritavad esindavad erineva vanuse, hariduse, soo, sotsiaalse kuuluvuse ning rahvusega gruppe.
Raamatu II osa sisaldab ekspertintervjuusid Eesti tunnustatud spetsialistidega. Need spetsialistid – psühholoogid, perenõustajad, pedagoogid, politseinikud, juristid, meedikud, ajakirjanikud, kiriku- ja kultuuritegelased, ajakirjanikud – puutuvad oma igapäevatöös kas otseselt või kaudselt kokku vägivalla ohvrite või vägivaldsete inimeste ning vägivallatemaatikaga. Ekspertintervjuudes nõustatakse inimesi, kuidas vägivallaolukordi ennetada ja milliseid käitumisstrateegiaid ohu korral kasutada, kuhu pöörduda abi saamiseks ning kuidas omalt poolt kaas aidata, et abi oleks kiire ja efektiivne.
Raamatu kolmas osa koosneb artiklitest juhtivatelt teadlastelt Eestis ja mujalt maailmast. Ühiskonnateadlaste artiklites analüüsitakse põhjuseid, miks sooline vägivald on võimalik ja laialdaselt levinud nn tsiviilühiskondades. Samuti tutvustatakse huvitavaid materjale väheuuritud ja uutest valdkondadest nagu naisinvaliidid ja vägivald, vägivallateraapia, ning antakse ülevaade eri riikides korraldatud naistevastase vägivalla alastest uuringutest.
Raamat, mis sisaldab ohvrite üleelamisi, ekspertide nõuandeid ning teadlaste analüüse, püüab leida vastust soolise vägivalla põhjuste kohta. Samas loodavad raamatu ilmumist toetanud tõsta lugejate teadlikkust soolise vägivalla olemasolust ning juhtida nende tähelepanu selle probleemi tõsidusele tänases Eesti ühiskonnas.
Helve Kase, raamatu idee autor ja koostaja
