Transpordiajalugu

Siia on valitud ehitised, mis kajastavad inimkonna tehnilise mõtte arengut ja on silmapaistvad kas uudse tarinduse või täiuslikkuse poolest. Ajalise järjestuse kõrval väljendab tehtud valik ka ehituse geograafilist levikut. Suur osakaal on antud 20. sajandi ehitistele ning samuti meie kodumaistele kõrvutamaks neid maailma ehitustasemega. Album on mõeldud eelkõige noorukitele, ent võib huvi pakkuda ka kõige laiemale lugejaringile.

 

Siit leiab meelepärast lugemist merendusspetsialist, merehuviline või ka isik, kes juhuslikult nende asjade peale satub. Nagu meremehed ütlevad, ulatuvad raamatu teemad tõepoolest vöörist ahtrisse, kus vaadeldakse päevakajalisi probleeme, aga räägitakse ka seiklustest kaugetel ookeanidel ning meie merenduse rikkalikust ajaloost.

Meri on hallidest aegadest olnud nii otseses kui ülekantud tähenduses eestlaste toitja. Mõtleme siinkohal kalandust, laevaehitust, laevandust, sadamaid ja selle taustal olevaid sadu mitmesuguseid toetustegevusi. Ei saa unustada, et merendus on samasugune Eesti majandusharu nagu põllumajandus, tööstus ja teised. Ühiskonna heaolu kasvades hakkab see viimasel ajal ununema ja paljud seostavad merd vaid puhkusega: liivane rand, sinised lained ja ergav päike. Puhkajal ei peagi meelde tulema, et auto, millega ta randa sõitis ja mitmed kaasasolevad asjad on toodud merd mööda, sest teisiti poleks see võimalik. Nii on see olnud ja nii ka jääb. Isegi tänapäevases kiirelt arenevas tehnikamaailmas on võimatu uskuda, et tulevikus suudaks miski asendada merevedusid. Aastaraamatu lõpus on kirjas ka värsked Mereakadeemia lõpetajad, kaptenid ning laevamehaanikud ja Eesti laevaregistrid 2017.

Eesti lennunduse ajaloo tõsisem uurimine sai alata alles siis kui arhiivide uksed ka tavakodaniku jaoks avanesid ning enne 1940. a lennanud meeste-naiste perekonnaalbumeid ei pidanud enam peidus hoidma. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, kellel on huvi nii ajaloo kui ka lennunduse vastu. Seni avaldamata pildimaterjal ning väljavõtted pressiteadetest viivad lugeja keskkonda, kus kasvasid ja tegutsesid Eesti lennupioneerid.

Raamatus antakse ülevaade tuletornidest ja nende ajaloost kaugest minevikust alates. Eesti tuletornide kirjeldus algab XVI sajandist ja ulatub kaasaega. Tuuakse huvitavaid andmeid meie ranniku sadamatest, päästejaamadest ja merendusala inimestest. Raamat pakub huvi laiale lugejaskonnale, eriti aga merendus- ja ajaloohuvilistele.

Eesti NSV teedel ja tänavatel liigub iga päev tuhandeid sõidukeid. Kuid alles see oli, kui ainsaks liiklusvahendiks oli hobuveok. Raamat räägib nendest muutustest, mis toimusid saja aasta jooksul, ja ka nendest, mis toimuvad tänapäeval. Juttu on ka vanade autode klubist "Unic".

Eesti sümboolne lipulaev, vana ja väärikas Suur Tõll on üks kolmest säilinud 20. sajandi alguse aurik-jäämurdjast Läänemerel. Saksamaal ehitatud jäämurdja kuulus omal ajal maailma moodsaimate sekka. Ta on sõitnud nii Tsaari-Venemaa, Soome, Nõukogude Liidu kui ka Eesti Vabariigi lipu all ning kandnud nelja erinevat nime – Tsar Mihhail Fjodorovitš, Volõnets, Wäinämöinen ja Suur Tõll. Lugejal avaneb ainulaadne võimalus heita pilk laevameeskonna argipäeva, uurida lähemalt võimsa aurulaeva masinaruumi ja imetleda laeva uhket sisekujundust. Lisaks saab kiigata Vulcan-Werke laevatehasesse, kust Suur Tõll 1914. aastal Tallinna poole teele asus. Nelja nime kandnud laeva sajandipikkuses eluloos kajastub Eesti Vabariigi käekäik; eriliseks maiuspalaks ajaloohuvilistele on raamatus sisalduvad originaaljoonised, fotod ja väljavõtted dokumentidest, mis siiani pole arhiividest välja pääsenud. Raamatu lisas on avaldatud meeskonna nimekiri aastatel 1922–1940.

28. augusti hommik, 1941. Loode-Eesti sadamates kogunevad laevadele kümned tuhanded sõdurid ja tsivilistid. Järgmiseks päevaks lebab 64 laeva merepõhjas ja ligi viisteist tuhat inimest on elu kaotanud.

Kõštõm, 1957. Toimub tuumakatastroof, mille kannatanute arv ja radioaktiivse saaste tase ületab Tšornobõli oma mitmekordselt.

Guam, 2008. Kell on pool üksteist hommikul, üle stardiraja sõidab pommitaja B-2, kõigi aegade kõige salastatum ja kõige kallim lennumasin. Paar hetke hiljem on lennukist järel rusuhunnik ja kaks miljardit dollarit tõuseb suitsusambana taeva poole.

Miks? Iga suurkatastroofi puhul täidavad sellele küsimusele vastuse otsingud kümneid köiteid uurimismaterjale. Suuremat sorti õnnetused ei juhtu enamasti lihtsalt niisama. Vaja on tervet kokkusattumuste ahelat ning piisaks vaid ühe ketilüli katkemisest, et katastroof jääks olemata. "Katastroofid, mis ei unune" annab põhjaliku ülevaate kümnetest sellistest sündmusteahelatest, mille käigus inimene kaotas tehnika üle kontrolli ning maksis selle eest ränka hinda.

Teatmeteos annab ülevaate enam kui 1500 tuntud sõja- ja tsiviillaevast esiajast kuni tänapäevani. Kirjas on iga laeva elulugu, tema ehituslikud iseärasused, tähtsus sõja- ja mereajaloos ning tehnilised andmed. Illustratsioonideks rohkelt värvilisi ja mustvalgeid fotosid ja joonistusi.

Kalandus oli Eesti asukate tegevusalaks juba 9,5 aastatuhande eest. Kaluriühistute asutamine algas Eestis 1905. aastal. 1932. aastal sai teoks eesti kalurite esimene heeringapüügiretk Atlandi ookeanile.

Saksa Demokraatliku Vabariigi kirjanik Helmut Hanke tutvustab käesolevas laiemale lugejaskonnale mõeldud raamatus meresõidu kuue tuhande aastast ajalugu. Teos on kirjutatud populaarteaduslikus vormis ja sisaldab palju faktilist materjali. Autor manab lugeja silmade ette pildikesi antiik- ja keskaja merelahinguist, laevurite elust ja tööst galeeridel, kiiretel klipritel ja kaasaegsetel kaugsõidulaevadel. Lugeja saab põgusa ülevaate laevaehituse arengust vaaraode päevist kuni käesoleva ajani. Tähtis koht raamatus kuulub meresõidu tulevikuprobleemidele, marksistlik-leninistlikule mereseilamisele ja eriti allvee-kaubalaevanduse arengule.

See raamat räägib teekonnast ümber Maa, teekonnast meritsi. Selles kirjeldatakse teekonnal läbitavaid meresid ja ookeane, jutustatakse mereasukatest, laevadest, inimestest, kes ookeanid piki ja põiki läbi sõitnud ning avastanud ennetundmatuid saari ja mandreid. Tulevased meremehed leiavad selle raamatu lehekülgedelt semaforitähestiku, maailma maade lipud ja palju muud huvitavat. Teksti täiendavad joonised ja kaardid.

Kuidas reisiti Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal enne raudtee tulekut? Mida nähti, millest oma reisikirjades kirjutati? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja lossides, Tartus, Narvas, Riias ja mujalgi. 19. sajandi alguses läks Euroopas moodi vesiravi. Inimesed kogunesid merekuurortidesse, kus nad arstide järelevalve all suplesid, jõid tervistavat vett ning kosutasid üldiselt keha ja hinge. Kuurorte rajati Tallinna, Helsingisse, Dubultisse, Haapsallu. Noor Nikolai Karamzin, rännumees Faddei Bulgarin, inglanna Elizabeth Rigby, sakslastest koduõpetajad ja Tartu ülikooli professorid külastavad kuurorte ja kirikuid, losse ja mõisaid, sõidavad mööda olulisi maanteid Peterburist Riiga või Saksamaalt Peterburi ja kirjeldavad seda, mida näevad oma tõlla aknast ja millest teiste reisijatega räägivad. Mõnikord, harva küll, kirjutavad nad ka neist eksootilistest olenditest, keda juhtuvad nägema – kohalikest eestlastest ja lätlastest.

Eesti Maanteemuuseumi esimene püsinäitus "Tee ajalugu!" valmis ja muuseumi uksed avati endises Varbuse hobupostijaamas Põlvamaal 2005. a. kevadsuvel. Näitus on esimene suurem ülevaade Eestimaa teede ajaloost üldse. Näitus sündis ajaloolaste, kartograafide, kunstnike-sisekujundajate, meediakunstnike ja infotehnoloogiaspetsialistide loomingulise ühistööna.

Lennundusinseneri Ants Künnapuu raamat annab ülevaate Eesti lennundusest alates esimeste lennumasinate demonstreerimisest ja lõpetades XX sajandi tsiviillennunduse ning lennuspordi edusammudega. Tuuakse huvitavaid andmeid eesti lenduritest Suures Isamaasõjas, jutustatakse Nõukogude Liidu kangelasest Endel Puusepast jt. Eesti lennunduse tähtsamaid sündmusi vaadeldakse Nõukogude Liidu ja kogu maailma lennunduse arengu taustal. Raamat on mõeldud lugejaile, kes on huvitatud lennundusest ja selle srengust Eestis.

Ohtra pildimaterjaliga varustatud ülevaade Tori hobusekasvanduse ajaloost ning tulevikusuundumustest.