Transpordiajalugu
Raamatu autor, kunagine kaubalaevastiku meremees, jutustab ilmekalt kodanliku Eesti lipu all sõitnud eesti meremeeste elust ja tööst II maailmasõja esimestest päevadest kuni Eesti NSV astumiseni NSV Liidu koossseisu 1940. aastal. Räägitakse samuti Eestimaa meremeeste tegevusest esimesel nõukogude aastal ja Suures Isamaasõjas. Raamat on kirjutatud huvitavalt, see on kokku pandud autori enda mälestuste ja ajalooliste faktide põhjal. Teose on retsenseerinud H. Sergo ja A. Pärna.
Saksa Demokraatliku Vabariigi kirjanik Helmut Hanke tutvustab käesolevas laiemale lugejaskonnale mõeldud raamatus meresõidu kuue tuhande aastast ajalugu. Teos on kirjutatud populaarteaduslikus vormis ja sisaldab palju faktilist materjali. Autor manab lugeja silmade ette pildikesi antiik- ja keskaja merelahinguist, laevurite elust ja tööst galeeridel, kiiretel klipritel ja kaasaegsetel kaugsõidulaevadel. Lugeja saab põgusa ülevaate laevaehituse arengust vaaraode päevist kuni käesoleva ajani. Tähtis koht raamatus kuulub meresõidu tulevikuprobleemidele, marksistlik-leninistlikule mereseilamisele ja eriti allvee-kaubalaevanduse arengule.
Eesti NSV teedel ja tänavatel liigub iga päev tuhandeid sõidukeid. Kuid alles see oli, kui ainsaks liiklusvahendiks oli hobuveok. Raamat räägib nendest muutustest, mis toimusid saja aasta jooksul, ja ka nendest, mis toimuvad tänapäeval. Juttu on ka vanade autode klubist "Unic".
Kalandus oli Eesti asukate tegevusalaks juba 9,5 aastatuhande eest. Kaluriühistute asutamine algas Eestis 1905. aastal. 1932. aastal sai teoks eesti kalurite esimene heeringapüügiretk Atlandi ookeanile.
Kuuendas aastaraamatus on räägitud mitmetest meie laevanduse valupunktidest, antakse lühiülevaade merenduspoliitikast, veeteede ameti arenguteedest, sadamatest, nende ehitusprobleemidest ja paljust muust. Ei puudu ka traditsioonilised rubriigid nagu merenduskroonika, läinud aasta laevaavariid Eesti vetes, uute kaptenite ja vanemmehaanikute ning Mereakadeemia lõpetajate nimekiri.
Ohtra pildimaterjaliga varustatud ülevaade Tori hobusekasvanduse ajaloost ning tulevikusuundumustest.
Eesti sümboolne lipulaev, vana ja väärikas Suur Tõll on üks kolmest säilinud 20. sajandi alguse aurik-jäämurdjast Läänemerel. Saksamaal ehitatud jäämurdja kuulus omal ajal maailma moodsaimate sekka. Ta on sõitnud nii Tsaari-Venemaa, Soome, Nõukogude Liidu kui ka Eesti Vabariigi lipu all ning kandnud nelja erinevat nime – Tsar Mihhail Fjodorovitš, Volõnets, Wäinämöinen ja Suur Tõll. Lugejal avaneb ainulaadne võimalus heita pilk laevameeskonna argipäeva, uurida lähemalt võimsa aurulaeva masinaruumi ja imetleda laeva uhket sisekujundust. Lisaks saab kiigata Vulcan-Werke laevatehasesse, kust Suur Tõll 1914. aastal Tallinna poole teele asus. Nelja nime kandnud laeva sajandipikkuses eluloos kajastub Eesti Vabariigi käekäik; eriliseks maiuspalaks ajaloohuvilistele on raamatus sisalduvad originaaljoonised, fotod ja väljavõtted dokumentidest, mis siiani pole arhiividest välja pääsenud. Raamatu lisas on avaldatud meeskonna nimekiri aastatel 1922–1940.
Kuidas reisiti Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal enne raudtee tulekut? Mida nähti, millest oma reisikirjades kirjutati? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja lossides, Tartus, Narvas, Riias ja mujalgi. 19. sajandi alguses läks Euroopas moodi vesiravi. Inimesed kogunesid merekuurortidesse, kus nad arstide järelevalve all suplesid, jõid tervistavat vett ning kosutasid üldiselt keha ja hinge. Kuurorte rajati Tallinna, Helsingisse, Dubultisse, Haapsallu. Noor Nikolai Karamzin, rännumees Faddei Bulgarin, inglanna Elizabeth Rigby, sakslastest koduõpetajad ja Tartu ülikooli professorid külastavad kuurorte ja kirikuid, losse ja mõisaid, sõidavad mööda olulisi maanteid Peterburist Riiga või Saksamaalt Peterburi ja kirjeldavad seda, mida näevad oma tõlla aknast ja millest teiste reisijatega räägivad. Mõnikord, harva küll, kirjutavad nad ka neist eksootilistest olenditest, keda juhtuvad nägema – kohalikest eestlastest ja lätlastest.