Perekond ja lapsed

Käesolev raamat, mille eesmärgiks on lugejale anda tagasihoidlik ülevaade abielu tervishoiust, püüab seda sööti jäetud, kuid hoopiski mitte vähetähtsat eluvaldkonda kaasaja teaduse ja arusaamade tasemelt valgustada. Raamat püüab vastata järgnevatele ja veel paljudele teistele küsimustele: Millist osa etendab abielu ja perekond tänapäeva ühiskonnas? Missugune oli abielu minevikus ja milliseks see kujuneb tulevikus? Mis on armastus? Missugune inimene võiks olla sobiv elukaaslane? Mida tuleb mõista normaalse suguelu all? Milles seisneb suguelu hügieen? Mis on viljastumise eeltingimuseks? Kuidas mõjub rasedus tervisele? Kas võib ette määrata poeglapse või tütarlapse sündimist? Miks sünnivad mitmikud? Mida peab teadma pärilikkusest? Kuidas mõjub abort naise tervisele? Kuidas hoiduda rasestumisest? Millest on tingitud naisete sigimatus ja meeste suguvõimetus? Missugused tervisehäired ei luba abielluda või annavad õiguse abielu lahutamiseks?

Selle raamatu eesmärk on rääkida lapse sotsiaalsest arengust ja arenguhälvetest, ennekõike agressiivsusest ning sellega tihtipeale kaasnevast nartsissistlikust iseloomuhälbest. Raamatu autori soov on pakkuda kasvatajale nii psühholoogiaalaseid teadmisi lapse sotsiaalse arengu ja selle suunamise kohta kui ka tuge argiste kasvatusprobleemide lahendamiseks, kindlust ja eneseusaldust.

Raamat õpetab, kuidas leida üles oma lapse peidetud anded ja võimed, kuidas töötab lapse aju, kuidas õpetada lapsele tehnikaid, mis suurendavad aju jõudu, kuidas aidata lapsel hinnata tema andeid ja saavutusi, kuidas võtta maksimumi lapse kooliskäimisest, kuidas hankida uusimaid fakte aju ja õppimise kohta, kuidas näidata lapsele realistlike eesmärkide püstitamist ja nende elluviimist, kuidas õpetada last eluks vajalikke teste lahendama ning kuidas analüüsida probleeme ja neid lahendada.

Vaimse häirega lapse eest hoolitsemine paneb proovile viimse kui ühe veendumuse, mida vanemaks olemise kohta teame. Suzanne Alderson kirjeldab isikliku kogemuse põhjal, kuidas olla vaimselt hapras seisus lapsele toeks, pakkudes talle traditsioonilise vanemaks olemise asemel partnerlust.

Aldersoni ajendas raamatut kirjutama soov jagada oma õppetunde ja kogemusi ajast, mil ta hoolitses depressioonis tütre eest. Izzy lõpetas söömise, ta ei maganud ja tema kodust välja saamine oli muutunud pea võimatuks. Suzanne tunnistab, et ta polnud pikalt valmis teadvustama, et tema tütar kannatab depressiooni ja ärevuse all, mis nõuab viivitamatut sekkumist. Ta lootis, et kui kirjutada muutused koolikiusamise või teismeea eripärade arvele, või kui lisada veel rohkem taktikalist toetust, saab olukord peagi kontrolli alla. Kuniks perearst teatas, et tema kallil tütrel on enesetapumõtted: Izzy'l on selleks isegi plaan, ja et ta kavatseb selle peagi ellu viia.

Kui lapse vaimne tervis murdub, leiab vanem end tihti olukorrast, kus tal puuduvad vahendid, et tulla toime šoki, hirmu ja häbiga. Nii käivitus ka Aldersoni peas lakkamatu karussell küsimustega: „Mis pagana päralt küll toimub?“, „Mida ma nüüd teen?“, „Kuidas ma selle asja korda ajan?“, „Kas tal on üldse tulevikku?“, „Kas mina olen selles süüdi?“. Nad olid ju armastav perekond, kus lapse vajadused olid alati esikohal.

Lapse vaimse tervise haiguse mõjud jätavad sügava jälje tervele perele. Haigus muutis Issy´t ja ka tema vanemad pidid muutuma, et oma tütart toetada: sündis otsus olla Issy'le traditsiooniliste vanemate asemel partneriks ning lasta vabaks kammitsevast pingest, mida tekitavad põhjendamatud ootused ja surve järgida juurdunud standardeid. Partneriks olemine õpetab vanematele kannatlikkust iseenda, oma lapse ja pidevate muutuste suhtes. See aitab kaitsta last kannatamatu maailma eest, mis ootab lineaarseid edusamme ja jagab hinnanguid vaid selle alusel. Partnerlus annab jõudu, mis ei seisne kontrollis ega nõudmistes, vaid aktsepteerimises, turgutamises ja oma lapsega võimalikult tugeva sideme loomises.

Lisaks isiklikule kogemusele toob Alderson lugejani psühholoogide asjatundliku nõu, mis aitab vanematel oma hapras seisus last toetada ning lahendada ootamatuid probleeme, millega silmitsi seistakse.  

Igaühe lapsepõlvekogemus on omamoodi. Haavatud perekondi on meie seas aga palju, kusjuures kaotused ulatuvad emotsionaalsest turvatundest kuni armastatud pereliikmeni välja. Sellistes peredes kipuvad võimust võtma häbitunne, jõuetus, süüdistused ja valed. 40-aastase kogemusega perepsühholoog Kenneth Perlmutter osutab siinkohal abikäe ning pakub välja tegutsemismalli, mis toetaks peredünaamika mõistmist ja suunaks peresid empaatia ja märkamise teel rahu ja heaoluni. Perekondliku tervenemisteekonna alustamise keskmes on arusaam, et tahes-tahtmata kanduvad kahjustatud toimetulekustrateegiad põlvkondlikult edasi. Neis strateegiates võtame endale kindla rolli, millega muudkui kinnistame väära enesetunnetust ja anname voli kahjulikele veendumustele. Niipea kui õpime taolisi mustreid ja hoiakuid ära tundma, algab ka paranemine. Autor seletab raamatus põhjalikult lahti haavatud perekondadele sageli omased tunnused, et anda ette perekonna kirjeldamiseks vajalik sõnavara ning pakkuda mõtlemisainet, mille pinnalt edasi liikuda. Alustada tuleb mõistagi iseendast, et siis seejärel perekond kui liitlased eesootavale teekonnale kaasa kutsuda. Raamatus toodud põhitõed aitavad kasvatada eneseteadlikkust, et endale võetud rollidest vabaneda. Samuti aitab Perlmutteri pakutu näha, kui suur võib sellel teekonnal olla ka pereliikmete julgustamise kasutegur: probleemsed pereliikmed näitavad vaid peresüsteemi haavatavust, mitte lootusetust. Õppides üksteist tundma ja koos piire tõmbama, parandades omavahelist suhtlust ja arendades eluterveid suhteid, on tulemuseks suurem rahulolu enda ja teistega ning võite üllatusega avastada, et tulete ühiselt varasemast paremini toime keerukate olukordadega, nagu näiteks alkoholisõltuvus, perekonnaliikme raske haigus, kuritarvitamine, lahutus vmt. Tehke esimene samm ise ja järgmised juba üheskoos.

Teismeiga võib olla raske nii lastele kui ka vanematele. Käesolevas raamatus püütaksegi võimalikke tüliküsimusi vaagida ja neile lahendusi pakkuda.

Praktiline illustreeritud käsiraamat noorele perele alates viljastamisest kuni lapse kolmanda eluaastani. Raamatus on arvukatel fotodel ja joonistel üksikasjalikult näidatud, kuidas imiku eest hoolt kanda. Täiendatud trükk sisaldab uusi andmeid sünnieelsetest uuringutest ja juhiseid imiku toitmise, uneaja, turvalisuse ja immuniseerimise kohta. Raamat on hästi liigendatud ja käepärane ning sisaldab rohkem kui 800 värvifotot. Sisaldab praktilisi nõuandeid toimetulekuks sagedamini esinevate probleemidega.

Liigse emaarmastuse teema on globaalse iseloomuga. Ühtedel rahvastel väljendub see nõrgemalt, teistel tugevamalt, kuid see on olemas ja tekitab kogu maailmas palju probleeme. Raamatus esitab autor Anatoli Nekrassov uuelaadse nägemuse ema ja lapse suhetest, ema armastusest lapse vastu. Kas emaks saades peab naine kiinduma üksnes lapsesse ning minetama oma rolli naisena? Kas emadus peab olema tähtsam mehe ja naise vahelisest kooslusest?

 

Vasakukäelisusest on tänapäevaks kujunenud suhteliselt normaalne nähtus, mida ei saa kahjuks väita möödunud aegade kohta. Oli aegu, kus vasakukäelisus oli midagi väga vääritut, midagi, mis tuli tingimata ,,ära parandada” ehk ümber õpetada. Raamat annab väikese ülevaate olulisematest vasakukäelisust puudutavatest küsimustest. Millal võime öelda, et inimene on vasakukäeline? Kuidas käelisust määrata? Kas vasakukäelise lapse peaks ümber õpetama paremakäeliseks? Vasakukäelise lapse vajadused lasteaias, koolis. Mida võiks teada vasakukäelise lapsega tegelevad õpetajad? Kuidas toetada peres kasvavat vasakukäelist last lapsevanemana? Mida võiks vasakukäeline ise enda kohta teada enne, kui ta paremakäeliste maailmas ,,lõksu” langeb? Kindlasti ei võistle see kirjutis teaduslike teostega, mida, tõsi küll, vasakukäeliste temaatika kohta eesti keeles eriti polegi. Püüan jagada oma tähelepanekuid, olles ise vasakukäeline ja oma pedagoogiameti tõttu saanud suurepärase võimaluse jälgida vasakukäeliste laste toimetamist ja toimetulekut koolis. Raamatu lõpus on ka kokkuvõte vasakukäeliste küsitluse vastustest (tehtud aastatel 2014-2019). Maarika Ruuse on lõpetanud TPedI pedagoogika ja algõpetuse metoodika eriala 1988. aastal. Ta on töötanud klassiõpetajana Luunja Keskkoolis, Melliste Algkool-Lasteaias ja Tartu Waldorfgümnaasiumis. Temalt on varem ilmunud raamatud ,,Aastaring I kooliastme kunstitundides” (2011, Koolibri) ja ,,Teeme ise kaardid tähtpäevadeks” (2015, Pegasus).

Viimastel aastatel on geneetika ja selle mõju inimkäitumisele tõusnud tuntavalt inimeste huviorbiiti kogu maailmas. Käesolevas populaarteaduslikus raamatus tutvustab professor Sir Michael Rutter võimalusi, mil moel võib geneetika mõjutada inimeste käitumist juba lapsepõlvest saati, selgitab geenide toimimisviise ning arutleb ka selle üle, kuidas looduse ja kasvatuse koosmõju annab arengule teatud suuna. Autor on töötanud keskkonna- ja psühhosotsiaalsete uuringute alal ning kahe tausta ühendumisel on ta piisavalt heal positsioonil, et "tõlkida" geneetika spetsialistide kontseptsioone ja avastusi, tehes seda samas tavalugejale arusaadavas keelekasutuses. Raamatu alguses antakse ülevaade geneetika saavutustest tänapäeval ja arutletakse selle üle, miks peetakse geenide ja käitumise teemat nii üllatavalt vastuoluliseks; analüüsitakse eri geenide tekkepõhjusi ja sellega seonduvaid riske; pakutakse ülevaadet, kuidas kasutada kaksikute, perekonna ja lapsendatud laste uuringuid, et määrata geneetiliste ja keskkondlike mõjude suhtelist tugevust indiviidide käitumiserinevustele. Raamatu teises osas analüüsitakse lähemalt geneetiliste ja keskkonnamõjude suhet ning keskendutakse teatud kindlatele geenidele ja nende käitumisele. Tuleb juttu ka kontseptsioonidest ja lähenemistest, mis ei pruugi olla mittegeneetikule tuttavad, kuid needki on kirja pandud lihtsas keeles, hoidudes spetsiifilisest sõnavarast. Lõpetuseks võetakse kokku avastused nende geenide kohta, mis mängivad oma osa vastuvõtlikkuses teatud põhilistele vaimuhäiretele, arutatakse geenide ja keskkonna vastastikuse sõltuvuse ja koostoime rolli üle, mis on mitmes mõttes terve raamatu keskne küsimus

Tänapäeva maailmas, kus kuritegevus pidevalt kasvab, on paljud vanemad mures, kuidas kasvatada oma lapsest hea ja korralik inimene. Et kooli ja kiriku mõju on kahanenud, sõltub lapse kujunemine üha enam perekonnast. Brenda Houghton annab arukaid ja selgeid nõuandeid, kuidas saab juba varakult lapsele kasvatusega hea ja kurja eristamist õpetada, nii et see aitaks teda edaspidises elus valikut tegemisel.

Kas teie lastel on kujunemas harjumused, mis neile edasises elus võivad kahjulikuks osutuda?
Tehke RealAge Tervete Laste test ning saate teada, kuidas halvad harjumused asendada headega.
Kui lapsed muutuvad telerisõltlasteks või kugistavad peotäite viisi küpsiseid, on tavaks arvata, et nad kasvavad sellest välja. Kuigi on üsna tõenäoline, et nad omandavad hoopis halvad harjumused, mis võivad viia ülekaalulisuseni lapseeas ning seeläbi tekitada kroonilisi haigusi täiskasvanueas, alates diabeedist ja depressioonist kuni südamehaiguste ja osteoporoosini.
Juba praegu võib väikeste muudatuste sisseviimine aidata lastel hilisemaid probleeme vältida. Sõltumata sellest, kas probleemiks on unetuses või mängusõltuvus, on dr. Jen leidnud kõigele lahenduse, tehes koostööd laste ja vanematega. Tema sisukad nõuanded, ennetavad sammud ja laste trikid, mida ta on õppinud tuhandetelt lastelt, muudavad raamatu hindamatuks.
See aitab teie lastel kasvada terviseteadlikeks täiskasvanuteks, ent lubab neil siiski lasteks jääda...

Mis on see "ime", mida Helen Adamson oma raamatus ootab? Selleks imeks on laps, kes on küll perre väga oodatud, kuid… kelle planeerimine, ootus ja siia maailma sündimine tõmbab üles korraliku keeristormi autori sisemaailmas, muudab aktiivseks kõik vanad valusad minevikumälestused ja lööb mõrad paarisuhtesse. Väikese ime sünd lennutab vanemad justkui teisele planeedile, kus tuleb ennast ja teineteist uuesti tundma õppida ning lasta lahti ootustest, kuidas miski peaks olema.

Heleni jaoks on emaks saamine ja pereteraapia teekond kulgenud samaaegselt. See teebki raamatu erakordseks ja ainulaadseks, andes võimaluse viljatuse diagnoosi vaadata süsteemselt ja mõista, kuidas üks diagnoos võib olla seotud mitte ainult füüsise, vaid ka psüühes toimuvaga. Lugeja saab koos autoriga avastada, kuidas viljatus – kuid mitte ainult see, vaid ka mis tahes muu elukriis – mõjutab naiseks ja emaks olemist, raputab suhteid partneri ja vanematega ning sunnib sügavale enda emotsioonidesse kaevuma. Tulemuseks on palju suurem teadlikkus ja küpsus. "Mu maailm ja mu süda kasvasid sel teekonnal tohutult," ütleb autor ise.

See avameelne raamat kutsub lugejaid, nii naisi kui mehi, nii alles peret planeerivaid kui ka neid, kes on juba lapsevanemad, kaasa mõtlema ja kaasa elama. Autor näitab, kuidas tunnetele aus otsavaatamine ja nende sügav läbitöötamine aitab ennast ja teisi paremini mõista ning paarisuhte kriisidest targemana läbi tulla. Kindlasti annab raamat lootust neile lugejatele, kellel lapsesaamine pole läinud sugugi kergelt.

See võikski olla "Ime ootel" sõnum: aus enese uurimine elukriisides ja valmisolek lasta lahti senistest eelarvamustest kasvatab usku, et lahendus on alati olemas, ning aitab hakkama saada kõigega, mida elu meie teele kannab.

Nii lapsevanemad kui ka lasteaiakasvatajad ja õpetajad on viimastel aastatel tõdenud, et lapsed on oluliselt muutunud. Tuleneb see sellest, et vanemad on alati tööl ja laste ainsaks kasvatajaks on televiisor ja arvuti? Või on tegemist mingi müstilise uue põlvkonnaga? Mida selliste lastega peale hakata? kuidas neid mõista ja nendega rahumeelselt koos eksisteerida? Indigolaste uurija Armen Tõugu annab Kerttu Soansi üleskirjutuste kaudu ülevaate, kes on indigolapsed ja millega peaksid selliste omadustega laste vanemad arvestama. Igatahes on tegemist mõtlemapaneva käsitlusega sellest, milline võiks olla lapsevanema roll 21. sajandil.

Raamat jutustab isaks saamise rõõmudest ja muredest, kõhklustest ja valudest. Jutu- ja vestluskaaslasteks on raamatus Tõnu Ots, Andres Sild, Aleksei Turovski ja lastearst Adik Levin. Raamat käsitleb meheks olemise missiooni ühiskonnas, vastutust lapse kvaliteedi eest ning isaduse algust mehes.

Raamat jutustab isaks saamise rõõmudest ja muredest, kõhklustest ja valudest. Jutukaaslasteks on raamatus Tõnu Ots, Andres Sild, Aleksei Turovski ja lastearst Adik Levin. Raamat käsitleb meheks olemise missiooni ühiskonnas, vastutust lapse kvaliteedi eest ning isaduse algust mehes.

Muhe ja heasoovlik pereelu teejuht kõigile meestele, kes on juba isad või isaks saamas.

Tuhanded lapsed ja kaks korda rohkem vanemaid kogevad igal aastal kooliminekuga seotud rõõme. Vastutus lapse, tema käekäigu ja tuleviku eest segab täiskasvanu rõõmule muret juurde. Koolivalik, katsed ja esimesed koolikuud panevad närvid proovile. Laps saab sellest aru ja elab kaasa. Ehk aitab see väike raamat nii lapsel kui vanemal koolimineku ajal rohkem naeratada.

Sinu aju tähtsaim ülesanne on sind elus hoida. Kuidas ta seda teeb? Nojah, juhib sinu käitumist tunnetega, nii positiivsete kui negatiivsetega. Sinu mõjutamiseks on lubatud kõik nõksud, isegi mälestuste ümberkujundamine. On aga üks probleem – aju on arenenud teises ajas, mil valitsesid teistsugused ohud kui meie praeguses ajas. Sel põhjusel tajume mõnikord ohtu, tunneme stressi või isegi masendust, ilma et isegi päris täpselt aru saaksime, miks.

„Juuniori depressiivne aju” selgitab, kuidas tekivad tunded ja kus need paiknevad. Võib olla nii lohutav kui jõudu andev, kui saame aru, et meil ei ole tingimata midagi viga, kui ennast halvasti tunneme.

„Me ei saa lubada, et tunned ennast pärast selle raamatu läbilugemist paremini, küll aga võime lubada, et saad endast paremini aru – ja seda polegi nii vähe!” – Raamatu autorid

Kas tahad kõiges natuke parem olla? Eks ole, kes siis ei tahaks? Siit leiad tähtsaid fakte ning asjalikke nõuandeid, kuidas liikumine keskendumise, enesetunde, une ja palju muu seisukohast aju mõjutab. Tänu aju tööd lihtsalt ja põnevalt kirjeldavatele peatükkidele ja liikuma innustavatele nõuannetele muutub ka lugeja loodetavasti rõõmsamaks ja tugevamaks – ja isegi targemaks. Nimelt „uuendab“ liikumine aju, nii et mõtled kiiremini, ja kui ümberringi on palju lärmi, siis saad sisse lükata n-ö vaimse lisakäigu. Lisaks hakkad arvutimänge paremini mängima. Sellest juba ära ei ütleks!

See raamat püüab aidata vanematel leida tasakaalu oma lapse esimese eluaasta jooksul tekkivate hirmude ja rõõmude vahel, pakub neile julgustust ja toetab teadmist, et iga laps kasvab ja areneb oma tempos. Raamatu autor Hille Maas on ametilt laste füsioterapeut ning teinud seda tööd üle kolme aastakümne lastehaiglas ja tervisekeskustes. Selleks, et lapse esimene eluaasta mööduks ühist aega nautides, on tähtis aru saada, et iga laps on ainulaadne, kuid niisama oluline on märgata lapse eripärasid. Erialaspetsialistidele tuginedes on siin raamatus kirjeldatud lapse vanuselisi oskusi kuude kaupa, lähtudes ajast, mil enamik lapsi ühe või teise oskuse omandab. Lapsevanem leiab siit harjutused ja soovitused, kuidas oma lapse füüsilisele arengule kaasa aidata.

Soome lastepsühhiaatrit Jari Sinkkoneni tuntakse mitmete inimliku lähenemisega kirjutatud teoste järgi, mille teemadeks on olnud laste kasvamise ja arenemise etapid ning iseäranis just need väljakutsed, millega poisslapsed kokku puutuvad. Raamatus "Kasvamine poisina" käsitleb Sinkkonen poisiks kasvamist ja poisiks olemist. Ta läheb otsima mõistmist ja tundlikkust, mille kadumise tulemusel koheldakse last manipuleerivalt, tema omapära ja autonoomiat austamata. Ta kirjutab poistemängude ja kunstiharrastuste, eneseväljenduse ja lähedaste suhete tähtsusest, aga vaatleb ka üliaktiivsust, käitumishäireid, nartsissistlikke häireid ja mängusõltuvust. Tema raamat on omamoodi sõnavõtt poiste kaitseks uut laadi maailmas.

Emme ütles mulle ühel päeval: "Sinust saab varsti suur õde. Sa saad endale väikese venna." Ma ei saanud sellest hästi aru. Ma ju olen juba suur. Kas emme tahtiski öelda, et ma saan veel suuremaks? Ta selgitas veel: "Mul on kõhus väike tita, väike poiss. Tita kasvab kogu aeg suuremaks. Kui ta on piisavalt suur, tuleb ta välja. Siis sa saad ta sülle võtta ja pai teha." Venna peatne sünd tekitab väikses tüdrukus palju elevust, aga ka veel rohkem küsimusi. Ega tital kõhus kitsas pole? Kuidas ta hingab? Kas tita saab seda kooki, mida emme sööb? Ega ta minu küpsiseid ära ei söö? Kas emmel raske ei ole nii suurt beebit oma kõhus igal pool ringi tassida? Kuidas ta kõhust välja saab? Kuidas ta üldse kõhtu sai? Raamat aitab lihtsalt ja ausalt selgitada lastele mitmeid beebide sündimisega seotud teemasid. See jutustab ilukirjanduslikus stiilis loo tüdrukust, kes saab endale peagi väikse venna, ning kirjeldab, milline saab olema elu pisibeebiga. Lihtsalt, samas anatoomiliselt korrektsete nimetustega on kirjeldatud uue elu alguse protsessi. Kõike seda saadavad ilusad ja tõetruud illustratsioonid.

Kooliastuja vanematele kirjutatud südamlik raamat on autorite sõnul sündinud vajadusest tutvustada vanematele tänapäevase kooli argipäeva, leevendamaks ahistust, mida paljude esimese klassi õpilaste vanemad tunnevad. Raamat jutustab, kuidas paistab üks tavaline koolipäev lapse ja õpetaja silmade läbi, mida lapsed koolis läbi elavad, millised suhted seal valitsevad, kuidas koolis õpitakse ja kuidas saab vanem last toetada.

Timo Parvela on soome lastekirjanik ja endine õpetaja, Jari Sinkkonen töötab lastepsühhiaatrina ja on olnud ka kooliarst.

15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide tarvitamine Eestis.

Laste hooldamisest ja kasvatamisest 0-16 eluaastat. Raamat lastest, nende hooldamisest ja kasvatamisest 0 - 16 eluaastani. See on kogemustel põhinev raamat lastest, nende kasvatamisest ja sellest, kuidas teha seda kogu perega koos - ning teha seda armastusega ja inimlikult, üksteist mõistes ja arvestades. Sageli võib noor inimene oma vanematele teatada: «Kui minule lapsed tulevad, tahan, et neist saaksid minusugused inimesed.»

Selles raamatus jagavad tunnustatud ja kogenud Kanada lastepsühhiaatrid oma teadmisi ja kogemusi, mitte ainult maailma ühe juhtiva lastehaigla psühhiaatritena, vaid ka lapsevanematena. Mis meie lastega õieti toimub ja kuidas vaimse tervise ohumärke juba varakult tuvastada ning lapsi aidata, on selle raamatu peamine eesmärk. Raamatus kirjeldatud lugudes tuginevad autorid oma ühistele arstialastele kogemustele ja usaldusväärsetele teadusuuringutele, peegeldades lugupidavat suhtumist nii kriisis olevasse lapsesse kui tema vanematesse. See on abivahend vanematele ning ka neile, kes lastega igapäevaselt töötavad, aitamaks mõista laste vaime tervise probleeme ja seda, kuidas neid varakult ara tunda.

Julgustav teejuht lapsevanematele, et leida igapäevases pereelus rohkem õnne. Optimistlik ja tõhus raamat keskendub küsimusele: kuidas muuta oma pereelu nii, et see valmistaks just sellist rõõmu, mida oleme enda kujutlustes oodanud.

Lähtudes viimastest teadusuuringutest ja intervjuudest peredega pakub autor välja lahendusi üheksale kõige enam lapsevanemaid kimbutavale probleemile. Väljapääs peitub tihti väikestes ning isegi üllatavates sammudes, mille astumine ei nõua ränka jõupingutust ega kaelamurdvaid trikke.

Seda raamatut lugedes saab teada:

* kuidas muuta hommikud pingevabamaks
* millised nipid teevad majapidamistööd laste jaoks lõbusamaks
* mil moel piirata mudilaste ekraanides viibimise aega
* kuidas juurutada valutult reegleid

KJ Dell'Antonia on endine New York Times'i emaduse blogi peatoimetaja, kelle sisukaid ja vaimukaid kirjutisi lugesid aastate jooksul miljonid silmapaarid. Tema oskus maandada pingeid ja leida lahendusi võlub lapsevanemaid üle maailma.

Mis on õppimine ja kuidas see toimub Õppimise kuus põhireeglit Jäi meelde -- ei jäänud meelde Õpi iseseisvalt ja arusaamisega Kuidas õppida mõtlema? Kas te olete kirjaoskaja? Kirjalike tööde koostamine Kuidas valmistuda eksameiks Terves kehas terve vaim

Paljud inimesed söövad jooksu pealt kuiva toitu või järgivad barbaarseid dieete. Kui kogu selle segadiku sees on ka laps, võib oodata halba. Kasvavale organismile on korralik söömine ja tasakaalustatud toit eluliselt vajalikud. See raamat aitab vanematel oma lapse toitmist paremini organiseerida.Lapse söötmine esimesel eluaastal, ühe kuni kolme, nelja-viie ning kuue-seitsme aasta vanuses; ravitoitlustus; toiduainete iseloomustused.

See raamat on hädavajalik teejuht, kuidas hoida lapselastega tegelemise tormilistes vetes kurssi, õppida selgeks lapsehoidmise kunst, täiustada oma koogiküpsetamisoskusi ja palju muud. See lustakate illustratsioonidega humoorikas käsiraamat on täis soovitusi, mis teid leht lehe järel itsitama panevad.

Raamatust "Laps varakult potile" leiad samm-sammult õpetuse, kuidas titat potile harjutada, ning rohkelt läbiproovitud nõuandeid. Raamat sobib ka hiljem alustajatele ja peredele, kel potitamine parajasti käsil. Kahe tütre ema Kristi Lõbu hinnangul saab määravaks vanus, mil potitamisega algust tehakse. Varasel potitamisel on palju eeliseid, näiteks lapse parem kehatunnetus, lähedane suhe ema ja lapse vahel, mähkmelööbe vältimine ning tuhandete eurode ja looduse säästmine. Materjali kogudes küsitles autor rohkem kui 500 peret. Raamatusse valitud kogemuslugudes on juttu nii sünnist saati mähkmeta kasvatusest kui ka eri vanuses beebide potile harjutamisest.

Prof Adik Levini humaanse vastsündinuravi põhimõtted on leidnud laialdast vastukaja terves maailmas. Eesti arst algatas Euroopas ja Põhja-Ameerikas paarkümmend aastat tagasi haigete vastsündinute ja enneaegsete laste ning emasõbraliku ravimise ja hooldamise süsteemi, edestades kümmekonna aastaga kõikjal tuntud tervete laste lapsesõbralikku liikumist sünnitusmajades. Ta on kannatlikult juhendanud tööd Tallinna Lastehaiglas ning saavutanud laste, emade ja kaastöötajate lugupidamise. Nüüd õpetab ta rahvusvaheliste organisatsioonide (Ülemaailmse Tervishoiu Organisatsiooni, UNICEFi jt) toetusel Euroopa, Kaug-Ida, Okeaania ja Ameerika spetsialiste. Paljudes maades on haige vastsündinu või enneaegse lapse ravimine haiglas koos emaga saanud tänapäeva Eesti visiitkaardiks.

„Lapse heaolu Eestis 2006“ artiklite kogumikuks on „Lapse heaolu Eestis: riskid ja valikud“, mille andis välja Lastekaitse Liit aastal 2006. Kogumik sisaldab artikleid laste heaolu teemadel, keskendudes riskidele ja valikutele.

 

Enam kui 90 protsenti suhtlemisest toimub kehakeeles, mis võib suhteid luua aga ka lõhkuda. Raamat aitab teil oma lastest aru saada ka siis, kui nad end sõnade abil ei väljenda. Pilk, käeliigutus, hoiak võib öelda palju. Lisaks õpetab autor, kuidas suurendada oma laste enesekindlust ja näitab, milline mõju laste käitumisele on teie enda kehakeelel.

Briti Meditsiiniassotsiatsiooni poolt välja antud raamat jagab usaldatavaid ja hõlpsasti kasutatavaid nõuandeid lapse haiguse puhuks. Haigestumine või trauma tekib lastel ootamatult, sama kiire võib olla aga ka nende paranemine. Sellistel puhkudel tahavad vanemad teada, kas on hädavajalik pöörduda arsti poole või tullakse ise toime. Sümptomite skeem on teile abiks, et eristada vähemtähtsaid probleeme nendest, mis vajavad kohest tähelepanu.

Käsiraamatusse on koondatud kõige olulisem, mida vanemad lapse tervishoiust teadma peavad. Antakse üksikasjalikke juhiseid lapse hooldamiseks sünnist kuni 18. eluaastani. Erilist tähelepanu pööratakse esmaabile õnnetusjuhtumite korral ning haige lapse põetamisele. Käsiraamat eelkõige lastevanemaile, kuid ka pedagoogidele ja lasteasutuste töötajatele.

Tuntud lastepsühholoogi ja pedagoogi Haim G. Ginotti lahedas, igaühele mõistetavas stiilis kirjutatud raamatus esitletakse paljude aastate pikkust praktilise töö kogemust vanemate ja laste omavaheliste suhetega seotud probleemide lahendamisel.

 

Balti- ja Põhjamaade konverentsi ettekanded 16.-17. novembril 2002. aastal Tallinnas. Tekst on eesti ja inglise keeles.

On tõenäoline, et olete lapse käitumise tõttu läinud endast välja ja reageerinud mõtlematult. Oleme ju kõik – eriti pärast 2020. aastat – puutunud kokku statistikaga kogu maailma lap­sevanemate stressi, ärevuse ja reaktiivse käitumise kohta. Vanemad tunnevad, et nad on liialt ametis koduse elu ja tööelu ühitamisega ning et nende käed jäävad liiga lühikeseks. Ükskõik kus te oma lapsevanemateekonnal ka ei ole, alati on olemas võimalus teha asju paremini, luua kontakt ja leida kaoses rahu. Selle asemel et korrata samu mustreid ja tunda, et kõik kasvab üle pea, või kogeda ebakindlust edasise tegut­semise suhtes, on käes hetk anda endale luba lasta lahti süütundest ja häbist, mida tekitab mõte, et olete „halb“ lapse­vanem või et teil on „halb“ laps. Te kumbki ei ole halb, puu­dulik ega vale. Laste kasvatamine on raske ja me kõik vajame häid, praktilisi ja tõhusaid töövahendeid, mis aitavad meil sellel teekonnal navigeerida. Reaktiivsus tähendab negatiivseid käitumisviise, mis aval­duvad siis, kui lapse käitumine vanemat ärritab. Sageli avaldub see karjumise, ähvardamise või isegi löömisena. Lapsevanema reaktiivne käitumine võib avalduda ka ülemäärase premee­rimise või liigse altkäemaksu andmisena siis, kui vanem on lapse käitumisest tüdinud. Lapsevanemate nõustaja Laura Linn Knight annab raamatus kätte tööriistad nii teile kui teie lastele, et saaksite koos sammhaaval rahulikumat kodukeskkonda kujundada ja kõrvaldada raskused, millega lapsed ja nende vanemad sageli silmitsi seisavad: kuulamisoskus, rutiinid, enesekontroll, võimuvõitlus, ekraaniaeg, enesehool jne.