Teatmekirjandus
Kas teadsid?
- Lilled päevituvad.
- Taani impordib vange.
- Mesilased suudavad lennata kõrgemale kui Mount Everest.
"Kummalised faktid, mis löövad pahviks ja kõditavad naljasoont." - Daily Mail
- Martin Luther King jr sai avalikus esinemises hindeks C+.
- Iirimaal ei kasutatud 2015. aastani postiindekseid.
- Suurbritannias ei sure keegi loomulikel põhjustel.
- Mussolini töötas kunagi MI5s.
- Pingviinid ei tunne kala maitset.
- Kilttursad flirdivad ümisedes.
Kas teadsid?
- Sigadel esineb anoreksiat
- Wagner kandis ainult roosat siidaluspesu
- Ragbikooli esimesse ametlikku spordivarustusse kuulus kikilips
- Lord Kitcheneril oli neli spanjelit nimega Shot (Lask), Bang (Pah), Miss (Mööda) ja Damn (Neetud)
- Kosmoseülikonnas on võimatu vilistada
- J. K. Rowlingul ei ole keskmist nime
- Vabadusesammas kannab kingi suuruses 879
- Esimene arvutihiir oli tehtud puust
Pärast sensatsioonilist edu raamatuga "1227 fakti, mis sind hämmastavad" naaseb meeskond uue jahmatava ja valgustava faktikogumiga.
Raamat "1227 fakti, mis sind hämmastavad" lõi sind pahviks. Raamatu "1339 fakti, et sind jahmatada" peale vajus su suu lahti.
Selles raamatus toome sinuni järgmise portsu hämmastavaid teadmisi. Ole valmis uuteks rabavateks faktideks! Kas teadsid?:
- Valgusfoorid võeti kasutusele 18 aastat enne auto leiutamist.
- Maakeral on iga minut kaks maavärinat.
- Karl Lagerfeldi kassil on kaks teenijannat, kes kirjutavad spetsiaalsesse raamatusse üles kõik, mida kass teeb.
- Maakoores on rohkem vett kui kõigis ookeanides kokku.
- Orhideed kannatavad ajavahest tingitud väsimuse all.
- Sisalikud ei saa samaaegselt kõndida ja hingata.
- Lipsu sõlmimiseks on 177 147 võimalikku viisi.
"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide võtab kokku Eesti-temaatika, täiendab ja uuendab varasemates köidetes esitatud andmestikku.
"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide on esimene täiemõõduline katse jätkata 1940. aastal katkenud rahvuslike mahukate üldbiograafiliste leksikonide traditsiooni. Kuuludes ühte ritta 1920.-30. aastail ilmunud biograafiliste leksikonidega, liitub käesolev köide mõtteliseks tervikuks "Eesti Entsüklopeedia" 11. ja 12. köitega ning moodustab 15-köitelise üldentsüklopeedia sees kolmeköitelise Eesti-ainelise tervikliku teatmeteose.
See teatmeteos on eelkõige Eesti kutselise teatri biograafiline leksikon. Sellesse on võetud vähemalt kolm hooaega kutselises teatris töötanud lavastajad, näitlejad, lauljad, koreograafid, balletitantsijad, dirigendid, koormeistrid, orkestrandid, kontsertmeistrid, kunstnikud ja dekoraatorid. Lisaks võib siit osaliselt leida andmeid ka teatripedagoogide, poolkutselise teatri näitlejate ja lavastajate, teatriteadlaste ja -kriitikute, Eestis töötanud välismaisete teatritegelaste jt teatriga seotud inimeste kohta. Andmete esitusviis on kronoloogiline ja rõhutatult faktoloogiline.
Raamat on jaotatud kahte suurde ossa: üldosas antakse üldisi andmeid taimehaiguste kohta, käsitletakse haiguste tüüpe, haiguste tekitajaid, taimede immuunsust, taimehaiguste ökoloogiat, dünaamikat ja prognoosi ning eriosas üksikute põllumajanduskultuuride või kultuurirühmade haigusi ja nende tõrjet. Raamat on mõeldud õpikuks põllumajanduslikele õppeasutustele ja käsiraamatuks taimekasvatuse, taimekaitse jt. alade töötajatele.
"Häkkimine võhikutele" on arvutitesse ja arvutivõrkudesse häkkimise viitematerjal. Eetlise häkkimise tehnikad põhinevad sissetungivõimaluste ja haavatavuse katsetamise ning infoturbe heade tavade nii kirjutatud kui ka kirjutamat reeglitel. See raamat kõneleb kõigest, alustades häkkimiskava loomisest ja süsteemide kontrollimisest kuni turvaaukude paikamise ja kestva eetilise häkkimise kava haldamiseni. Realistlikult võttes on paljudele võrgutüüpidele, operatsioonisüsteemidele ja tarkvarapakettidele olemas tuhandeid võimalikke sissemurdmisviise. Siit saab teada, kuidas testida oma süsteeme, aukudele prunti ette panna ja ründajate plaane nurjata.