See teatmeteos on eelkõige Eesti kutselise teatri biograafiline leksikon. Sellesse on võetud vähemalt kolm hooaega kutselises teatris töötanud lavastajad, näitlejad, lauljad, koreograafid, balletitantsijad, dirigendid, koormeistrid, orkestrandid, kontsertmeistrid, kunstnikud ja dekoraatorid. Lisaks võib siit osaliselt leida andmeid ka teatripedagoogide, poolkutselise teatri näitlejate ja lavastajate, teatriteadlaste ja -kriitikute, Eestis töötanud välismaisete teatritegelaste jt teatriga seotud inimeste kohta. Andmete esitusviis on kronoloogiline ja rõhutatult faktoloogiline.

Käesolev töö hõlmab lühiajalist (1906-1914), ent siiski olulist ajajärku "Vanemuise" teatri ajaloost, perioodi, mida tavatseme nimetada üldisemas mõttes Karl Menningu teatriks. Teatriloolase ja -publitsisti sulest rikkalikule arhiivmaterjalile toetuv monograafia meie esimesest professionaalsest teatrijuhist, kutseteatri rajajast Karl Menningust (1874-1941) võtab vaatluse alla tema elutöö "Vanemuise" teatris aastail 1906-1914, mil siin pandi kindel alus psühholoogilise realismi teatri ansamblitõdedele, rahvusdramaturgia sihipärasele arendamisele ning neile lavapedagoogilistele tõdedele, mis lubab pidada tema kasvatatud näitlejaidki aegumatu stiili ja kooli esindajaiks, lavaharitlasteks. Murranguaja teatri probleeme ja pingeid jälgib autor avaramaski kultuuripoliitilises kontekstis, laskmata silmist üldist teatrisuundumust ka Euroopas.