Huumor

Huumorikogumik, mis sisaldab tuhandeid anekdoote.

Kuidas kulgeb tee kuulsuse juurde, kuidas kuulsus maitseb, kas kuulsus on ravitav? Tegelikult on kuulsusi selles raamatus palju rohkem kui 101. Kaugeltki kõik pole eestlased. Staaride paraad algab Järva Jaani, Vend Vahindra, Dunkri Lonni ja Alfred Rosenbergiga ning päädib Oliver Kruuda, Nõia-Intsu, Vaido Neigausi, Lauri Pedaja ja Anu Saagimiga. Suurem osa neist pole tuntud töö, saavutuste või ametikoha tõttu, nad on kuulsad lihtsalt sellepärast, et nad on kohutavalt kuulsad. Kuulsuste kiiremaks leidmiseks on raamatu lõppu lisatud isikunimede register.

Ülevaade bulgaaria tänapäeva huumorist ja satiirist. PINGE Luud rääkis pärast põrandapesemist kaltsule: "Ma olen naerust lõhki minemas. See roomaja, see tolmuimeja rääkis, et on armunud seinakontaktisse." "Ha-ha-haa!" itsitas põrandalapp. "Ka mina oleksin sinusse armunud, kui sa mulle kahesaja kahekümne voldist pinget pakuksid." VANA HEA AEG Üks tuhatoos ütles teisele: "Oi jah, see oli ilus aeg, vana hea aeg, kui inimesed endale tuhka pähe raputasid!"

Valimikus on lugejale esitatud läbilõige eestlaste anekdoodirepertuaarist aastaist 1960-1990. See aeg oli teatavasti kõige muu kõrval ka üsna naljarikas, olgu küll, et pahatihti ei tulnud naer sugugi südamest. «Naeruga eilsest» on ambivalentseks pealkirjaks valitud nimelt seetõttu, et see tähistab ühelt poolt seda eilset päeva, kust me tuleme ja kui neid palju naerdi. Teisalt on juba küllalt aega mööda läinud, nii et võime nüüd kergendatult sellesse eilsesse ka naeruga suhtuda.

Õhtu New Yorgis. Pilvelõhkuja ees lebab aknast välja kukkunud mehe surnukeha.
Kohale saabub politsei. Dokumentide järgi selgub, et kadunuke on vene turist.
Samuti tuvastatakse, et mees kukkus alla kuuekümnendalt korruselt. Ametimehed sõidavad liftiga üles.
Sisenevad korterisse.
"Kas siit kukkus alla meesterahvas?" küsitakse.
"Siit," vastab blond daam, kes tõmbab peent sigaretti.
"Ja kuidas see juhtus?"
Daam pajatab: "See oli nii. Mina, nagu meil kombeks tutvusin temaga lennujaamas ja kutsusin ta enda poole. Tema, nagu neil kombeks, tegi ettepaneku astuda enne kusagilt läbi ja juua üks naps. Läksime poodi.
Mina, nagu meil kombeks, tegin ettepaneku osta pudel viskit ja kaks pudelit soodavett. Tama, nagu neil kombeks, ostis kaks pudelit vodkat ja pudeli portveini.
Tulime siia minu poole. Mina nagu meil kombeks, rüüpasin nelikümmend grammi. Tema, nagu neil kombeks, jõi kõik pudelid tilgatumalt tühjaks.
Seejärel. nagu meil kombeks, tegin ma ettepaneku voodisse minna. Tema, nagu neil kombeks, tahtis poodi minna ja veel joodavat osta. Siis aga tuli koju mu abikaasa.
Mina, nagu meil kombeks, tahtsin külalist talle tutvustada, aga tema, nagu neil kombeks..."

Mis "neil" kombeks on, loe sellestsamusest raamatust.

Valimik 1986.aastal perioodikas ilmunud eesti satiirist ja huumorist.

Koomiksisari Pesakond sündis 1994. a. mais ja ilmus esimest korda 5. juulil 1994 ajalehes "Post". Raamatus "ePesakond" on 2000. aastast ainult Jippi.ee internetiportaalis ilmunud koomiksid.

Teda lihtsalt nagu ei saaks olemas olla, aga siiski... Veel tänagi kohtate teda, kui vaatate peeglisse.

Nalja- ja pilkepilte aastaist 1968-1974

Miks naerab inglane iga nalja peale kolm korda? Erkki Kõlu ja Peeter Tulviste koostatud valimikus Inglise naljadest saab ettekujutuse sellest, miks, mille üle üldse ja kuidas inglane naerab. Ja Eesti lugejal on ka garanteeritult väga lõbus.

Eesti NSV karikaturistide looming on viimasel ajal pälvinud nii üleliidulist kui ka rahvusvahelist tunnustust. Käesolevasse kogumikku on koondatud nende viimaste aastate loomingu paremik. Tekst eesti, vene, inglise, saksa ja soome keeles.

 

Esindatud karikaturistid:

• Jüri Aljak
• Heiki Ernits
• Hillar Heinsalu
• Hugo Hiibus
• Toomas Kall
• Olimar Kallas
• Ants Kasesalu
• Kalju Kurepõld
• Mati Kütt
• Rein Lauks
• Hillar Mets
  Roman Ohlau
• Andrus Peegel 
• Juss Piho
  Heino Prunsvelt
  Kaja Põder (Saar)
• Priit Pärn
  Voldemar Reiter
• Elle Tikerpäe
• Eduard Tüür
  Olavi Vaher
  Riho Unt 
  Kuulo Vahter 
  Heinrich Valk
  Edgar Valter
• Aarne Vasar
  Hardi Volmer
• Kurti Vool

Konrad Lorenz kirjutas köitva raamatu sellest, kuidas inimene sattus koerale. Edgar Valter joonistas raamatu, kuidas koer sattus inimesele. Nende kaante vahelt läheb Ramses oma koeratempudega maailma vallutama. Mitte murdjana, anastajana või pealehaukujana, vaid tundeerksa vembumehena. Ramsesi nali on hea nali, – parandab tuju ja alandab vererõhku.

Autor on omal ajal Jänkimehe nime all populaarsust kogunud teravapilgulise vestekirjanikuna j andeka dramaturgina. Käesolev väljaanne esitab Tammlaane mahukast publitsistlikust loomingust väikese valiku, milles pearõhk on pandud Jänkimehe vesteloomingule, satiirilistele ja humoristlikele paladele. Kompaktsust taotledes tuuakse üksikud palad kärbitult, keelt on ühtlustatud ja ajakohasemaks kohandatud.

Raamatus on üht-teist lõbusat nii jõuluvanale ette lugemiseks kui niisama lugemiseks.

Nalja- ja pilkelugusid. Tegemist on eesti ilukirjanduslike humoreskidega.

Kassid ei jäta haisvaid sokke igale poole laiali. Nad ei nurise kunagi, et sa kaalud liiga palju. Neile meeldib öö otsa kaisus olla. Nad ei vaata telekast spordisaateid. Nad on usaldusväärsemad kui mehed, neil pole kunagi midagi muud plaanis ja nad tegelevad vähem iseendaga (nad ei räägi iseendast). Kassid on korralikumad, ustavamad, südamlikumad kui mehed ja käivad sulle vähem närvidele. Ja nendega on palju kergem koos elada. Ühendades ülinaljakad karikatuurid tabavate ja teravmeelsete üherealiste kommentaaridega, näitab Beverly Guhl, miks naised peaksid kõhklematult just kassi valima, kui nad otsivad endale armastavat, kriitikameeleta ja truud kaaslast.

Kogumik sisaldab spetsiifiliselt klerikaalset huumorit – nalju vaimulikest, munkadest, nunnadest, ilmikutest jne. Suur osa naljadest pärineb rahvasuust, kuid on ka vaimulike endi poolt loodud ja kirjapandud nalju.

Majanduskriisi ajal seisab kaks töötut sabas, et end tööbörsile registreerida. „Tead, Heini,“ ütleb üks teisele, „ainus, mis meiesugust veel lohutada võib on, et ka meie armsal Issandal oli kuue päevaga jälle töö otsas.“

Saksa kirjaniku Hans Bemmanni „Kirikunaljad II“ on saksa kultuuriruumis tuntud raamat, millest on tehtud kümneid kordustrükke. Nüüd on see kättesaadav ka eesti keeles. Kirikunaljade kogumik sisaldab spetsiifiliselt klerikaalset huumorit – nalju vaimulikest, munkadest, nunnadest, ilmikutest jne. Suur osa naljadest pärineb rahvasuust, kuid on ka vaimulike endi poolt loodud ja kirjapandud nalju. Nauditav lugemine kõigile, kes peavad lugu heast huumorist.

Ratta vahetamine. Lihtsamad torutööd. Kuidas praadi lõigata. Heimlichi võte. Mida teha, kui daam minestab.

Olgu see suur või väike, meeldigu see meile või mitte, aga ta on olemas... Perekond, ma mõtlen. Enamik meist on sunnitud oma sugulasi taluma, koguni nendega ühe katuse all elama -- vähemasti esimesed 16 kurnavat eluaastat. Aga ära heida meelt: abi on lähedal. "Kuidas sugulastega hakkama saada" õpetab sulle, kuidas toime tulla noorema venna tülgastavate kommetega, vanaema küpsetatud kapsapirukatega, pulmade, varrude ja paljude teiste perekondlike üritustega, sugulastega, keda sa tunned (ja mõnikord kunagi varem näinud ei ole). Perekonnaelu pole enam kunagi sama mis varem!

Priit Aimla ei ole kirjutanud ühtegi Rida. Kogu tema loomingu paremik on lnud ridade vahel. Tänapäeva teerullide ajastul jääb üle ainult imetleda toonast nõelavat ristpistet, millest jämekoomikal aimugi pole. Satiirik suure S-uga. Jüri Aarma

"Molvaania – kaasaegsest hambaravist rikkumata riik" on reisijuht Ida-Euroopa ebaõiglaselt kõige vähem tuntud riigist. Omal ajal teadsid Molvaaniat ainult sõjaajaloolased ja nõukogude narkoparunid, nüüd aga on seda merepiirita maad avastamas ka turistide hordid. Jetlagi reisijuht pakub infot, kuidas Molvaaniasse jõuda, mida seal teha ja kuidas sellest unustatud paradiisist eluga minema saada.

Kui midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb. Selle lausega algas Arthur Bloch i Murphy seaduse esimene raamat, mis eesti keeles nägi ilmavalgust üle kümne aasta tagasi. Nüüd on murfoloogide aastatepikkuse töö viljad kokku kogutud ühtede kaante vahele, ja lisatud neile veel sadakond "päris uut" seadust. Kui midagi ei saa untsu minna, läheb midagi ikkagi… Lõbus käsiraamat elu naeruväärsetest seaduspärasustest kirjanikele, kõnekirjutajatele, toostiütlejatele ja igaühele, kel naljasoont.

Humoorikas raamat, mis esitab naljakaid küsimusi ja mõtisklusi elu kohta. Kui inimene arenes ahvist, siis miks tänapäeva ahvidest inimesi ei saa? Kas amfiteater ja kokakunst on kuidagi narkootikumidega seotud? Kas öösorr on ornitoloogiline või uroloogiline probleem? Raamat sarjast Jutuvestja.

LOOMAAED Revident käis loomaaias ja esitas järgmisel päeval oma ülemusele aruande. "Loomad elavad loomaaias lausa loomalikes tingimustes. Teerajad on pori täis ja janunevad kuivenduste järele. Aga see pole veel midagi. Rott oli haige, ta köhis. Abi ei saanud kusagilt, sest sanitaarpunktis oli sanitaarpäev. Aga see pole veel midagi. Loomaaia seinaleht "Elajas" kirjutab kurbusega, et puurid jäid pühadeks üle värvimata. Kõiki artikleid läbis punase joonena sinise värvi puudus. Aga see pole veel midagi. Papagoid püüdsid minuga vestelda ja see mulle meeldis, aga valdav enamus loomi ei valda keelt. Aga see pole veel midagi. Peaasi on see, et loomaliike on vähe. Tuuakse uus loom, liike ei tehta. Ja üleüldse, kus on direktori silmad? Mulle näis, et lõviosa loomadest moodustasid ahvid."

Kellel meist poleks olnud kokkupuudet netis ringleva tohutu hulga naljade, kildude, vigurite ja muu lõbusa pahnaga, millega sõbrad meie e-postkaste aeg-ajalt ikka täidavad. Sellesse raamatusse on koondatud esinduslik valik sellest «vaimuvarast», mis nõnda virtuaalmaailmas ringleb, naljadest nilbusteni ja mõtteteradest täieliku mõttetuseni. Kõigile, kes taolise materjaliga tuttavad, leidub siin hulganisti äratundmisrõõmu ja neile, kes pole, väike ülevaade sellest, millest nad ilma on jäänud. Kõhutäie naerda saavad mõlemad igal juhul.

Nõukogude ja Saksa okupatsiooni kogenud tuntud folklorist Oskar Loorits kogus ja koostas raamatu Eesti rahva hulgas levinud pilgetest mõlema okupatsiooni kohta. Nii ei tähendanud ENSV rahvasuus mitte Eesti Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki, vaid hoopis nimekombinatsioone: Enne Nälg Siis Viletsus; Enne Nägematu Sulide Valitsus; Eestist Nuumatud Sead Venesse. NSVL ei olnud eestlaste jaoks põrmugi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, vaid hoopis Nälgivad Sandid Vahivad Läände. Raamatus on ära toodud klassikalisi rahvapilke näiteid nii „punaparadiisi" kui ka „pruuni põrgu" ajastust.

Veikko Huovinen: "Stalin on mind huvitanud pikki aegu. On olnud tahtmine temast kirjutada. Instinkt on siiski manitsenud ootama sobivat hetke. Nüüd, kus Stalini vead ja kuriteod on Nõukogude Liiduski hukka mõistetud, paistab olevat soodus silmpilk visandada sünge vanavuntsi portree."

Valik humoorikaid olustikukirjeldusi elust stagnaaja lõpu Eestis, samuti minavormis jutustus põgenemisest nõukogude turismireisilt Austrias, poliitilise varjupaiga saamisest ning ajakirjaniku kogemusi läänemaailmast.

Koomiksisari Pesakond, mille autor on Madis Ots, sündis 1994. aasta mais ja ilmus esimest korda 5. juulil 1994 ajalehes Post.

Koomiksisari Pesakond, mille autor on Madis Ots, sündis 1994. aasta mais ja ilmus esimest korda 5. juulil 1994 ajalehes Post.

Koomiksisari Pesakond, mille autor on Madis Ots, sündis 1994. aasta mais ja ilmus esimest korda 5. juulil 1994 ajalehes Post.

Koomiksisari Pesakond, mille autor on Madis Ots, sündis 1994. aasta mais ja ilmus esimest korda 5. juulil 1994 ajalehes Post.

Koomiksisari Pesakond, mille autor on Madis Ots, sündis 1994. aasta mais ja ilmus esimest korda 5. juulil 1994 ajalehes Post.

Inimtõug ei ole tegelikult tõug. See on liik, ent jagatud mitmeks mugavaks rassiks nagu must, valge, asiaadi ja segavereline rass. Need jaotused rajanevad peentel bioloogilistel erisustel ja väljenduvad füsioloogilise teguritena. Rassism tähistab vastikust teise rassi vastu tervikuna või teise isiku vastu kõigest sellepärast, et ta on teatava rassi liige. Nagu pealkiri viitab, on see raamat mõeldud kasutamiseks rassismi praktilise käsiraamatuna nii rassistidele kui ka mitterassistidele. See käsitleb mitmesuguseid erinevate rasside ja rahvusrühmadega seotud stereotüüpe, samuti nende päritolu ja tõesust. Etnograafiaprofessor C. H. Dalton on tuntud Ameerika koomiku Sam Meansi pseudonüüm, mille all heidab ta satiirilise ja hüsteeriliselt naljaka pilgu korraliku rassisti hingellu.

See algupärane kogumik, kus on juttu nii Taavetist ja Koljatist kui ka prints Ruperti puudlist, jagab meiega rohkesti sõjaväeeluga kaasnevaid kaksipidimõistmisi, kurioosumeid ja lõbusaid juhtumeid.

Eesti NSV karikaturistide looming on pälvinud nii üleliidulist kui ka rahvusvahelist tunnustust. Käesoleva kogumiku valdava osa moodustavad nende need karikatuurid, mis seostuvad Eesti NSV pealinna Tallinna ja tallinlastega.